Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nitsumɔ yɛ “Ŋmɔ” lɛ Mli—Dani Nikpamɔ Be lɛ Ashɛ

Nitsumɔ yɛ “Ŋmɔ” lɛ Mli—Dani Nikpamɔ Be lɛ Ashɛ

Nitsumɔ yɛ “Ŋmɔ” lɛ Mli—Dani Nikpamɔ Be lɛ Ashɛ

TSƆƆLƆ Kpele lɛ kaselɔi lɛ ahiɛ fee amɛ yaa. Yesu egba amɛ sane fioo ko ni kɔɔ ŋmãa kɛ jwɛi lɛ he. Eji abɛbuai ni ebu babaoo yɛ nakai gbi lɛ mli lɛ ateŋ ekome. Ni egbe naa lɛ, toibolɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo shi kɛtee. Shi esɛɛnyiɛlɔi lɛ le akɛ abɛbuai lɛ yɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ—titri lɛ, nɔ ni kɔɔ ŋmãa kɛ jwɛi nɔ̃ lɛ he. Amɛle akɛ jeee adesãi ni ŋɔɔ kɛkɛ Yesu tãa mɛi.

Mateo bɔ amaniɛ akɛ, amɛbi akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ abɔɔ lɛŋ jwɛi lɛ he abɛbua lɛ shishi.” Yesu here nɔ ni etsɔɔ amɛ abɛbua lɛ shishi, ni tsɔɔ hemɔkɛyeli kwamɔ kpeteŋkpele ni baaba yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ ekaselɔi ji amɛ lɛ ateŋ. (Mateo 13:24-30, 36-38, 43) Enɛ ba mli, ni hemɔkɛyeli kwamɔ gbɛ eshwã oyayaayai yɛ bɔfo Yohane gbele sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 2 Tesalonikabii 2:6-12) Hewalɛ ni ená yɛ mɛi anɔ lɛ da aahu akɛ eha Yesu sane ni ebi yɛ Luka 18:8 bafee nɔ ni sa waa, ebi akɛ: “Beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba lɛ, ani eeebana hemɔkɛyeli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?”

Yesu baa lɛ baakadi Kristofoi ni tamɔ ŋmãa lɛ “nikpamɔ be lɛ” shishijee. Ni no baakadi ‘nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee’ ni je shishi yɛ afi 1914 lɛ. No hewɔ lɛ esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he nikasemɔ je shishi yɛ be ni tsɔ hiɛ dani nikpamɔ be lɛ je shishi lɛ mli.—Mateo 13:39.

Yinɔsaji amlibotemɔ vii yeɔ odase akɛ, titri lɛ, kɛjɛ afii ohai 15 nɔ kɛbaa lɛ, yɛ Kristendom bii ni tamɔ “jwɛi” aloo amale Kristofoi lɛ ateŋ po lɛ aje shishi abɔi saji ahe susumɔ. Yɛ be mli ni mɔ fɛɛ mɔ nine shɛɔ Biblia lɛ nɔ, ni afee Biblia he nikasemɔ woji lɛ, mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ je shishi amɛbɔi Ŋmalɛi lɛ amli taomɔ fitsofitso.

La lɛ Kpɛ

Mɔ ni fata nɛkɛ hii nɛɛ ahe yɛ afii ohai 19 lɛ shishijee mli lɛ ateŋ mɔ kome ji Henry Grew (ni hi shi kɛjɛ afi 1781 kɛyashi afi 1862), yɛ Birmingham, England. Beni eye afii 13 lɛ, ekɛ eweku lɛ kɛ lɛlɛ fã gbɛ kɛfo Atlantik lɛ kɛtee United States, ni amɛyashɛ July 8, 1795 gbi lɛ nɔ. Amɛyahi Providence, yɛ Rhode Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Efɔlɔi dũ Biblia lɛ he suɔmɔ amɛwo emli. Yɛ afi 1807 mli, beni eye afii 25 lɛ, afɔ̃ Grew nine koni eyasɔmɔ akɛ osɔfo yɛ Baptist Sɔlemɔ ni yɔɔ Hartford, yɛ Connecticut lɛ mli.

Ekɛ enitsɔɔmɔ hegbɛi lɛ shwɛɛɛ kwraa, ni ebɔ mɔdɛŋ koni eye ebua mɛi ni yɔɔ ekwɛmɔ shishi lɛ koni amɛshihilɛ kɛ Ŋmalɛi lɛ akpã gbee. Shi kɛlɛ, esumɔɔ koni eha asafo lɛ he atse kɛjɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ efee esha lɛ he. Bei komɛi lɛ, ashweɔ hii ni gbɛnaa nii kã amɛnɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli ni bɔɔ ajwamaŋ aloo amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni he tseee mli lɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli.

Naagbai krokomɛi yɛ sɔlemɔ lɛ mli ni gbaa enaa. Ayɛ hii ni amɛjeee sɔlemɔ lɛ mli bii, ni tsuɔ sɔlemɔ lɛ mli nibii ahe nii, ni amɛnyiɛɔ lalɔi lɛ ahiɛ kɛji atee sɔlemɔ. Nɛkɛ hii nɛɛ tsɔɔ nibii ni esa akɛ afee ni kɔɔ asafo lɛ he, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ amɛná hewalɛ ko yɛ amɛnifeemɔi lɛ anɔ. Yɛ shishitoo mla ni kɔɔ he ni esa akɛ atsi kɛjɛ je lɛ he lɛ hewɔ lɛ, Grew heɔ eyeɔ waa akɛ, esa akɛ hii anɔkwafoi pɛ atsu nitsumɔi ni tamɔ enɛɛmɛi. (2 Korintobii 6:14-18; Yakobo 1:27) Yɛ lɛ esusumɔ naa lɛ, eji musubɔɔ akɛ aaaha mɛi ni heee yeee alá yijiemɔ lalai amɛha Nyɔŋmɔ. Yɛ shidaamɔ ni ekɔ nɛɛ hewɔ lɛ, yɛ afi 1811 mli lɛ, sɔlemɔ lɛ kpoo Henry Grew. Emli bii komɛi ni hiɛ susumɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ lɛ hu tsi amɛhe kɛjɛ sɔlemɔ lɛ he yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ.

Hetsimɔ Kɛmiijɛ Kristendom He

Nɛkɛ kuu nɛɛ ni Henry Grew fata he lɛ je Biblia lɛ kasemɔ shishi, kɛ oti lɛ akɛ amɛbaaha amɛshihilɛi kɛ amɛnifeemɔi kɛ eŋaawoi lɛ akpã gbee. Amɛ nikasemɔi lɛ ha amɛnu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi waa oyayaayai, ni eha amɛkpa Kristendom tɔmɔi lɛ ahe mama. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1824 mli lɛ, Grew ŋma wolo ko ní mli kã shi jogbaŋŋ ni ekɛtsɔɔ akɛ Triniti tsɔɔmɔ lɛ ejaaa. Kadimɔ nilee ni ekɛtsu nii yɛ nɛkɛ wiemɔ ni yɔɔ nɔ ni eŋma nɛɛ mli: “‘Shi no gbi lɛ kɛ no ŋmɛlɛtswaa lɛ gbɔmɔ ko leee, ŋwɛibɔfoi lɛ leee, ni bi lɛ tete leee, ja TSƐ lɛ kome kɛkɛ.’ [Marko 13:32] Kadimɔ tsakemɔi fioo ni yɔɔ bɔɔ nii lɛ ahe. Gbɔmɔ, Ŋwɛibɔfoi, Bi, Tsɛ. . . . Wɔ Nuntsɔ lɛ tsɔɔ wɔ akɛ Tsɛ lɛ pɛ le nakai gbi lɛ. Shi enɛ efeŋ anɔkwale, kɛji akɛ taakɛ mɛi komɛi susuɔ lɛ, Tsɛ lɛ, Wiemɔ lɛ, kɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji mɛi etɛ yɛ Nyɔŋmɔ kome mli; ejaakɛ taakɛ nɛkɛ [tsɔɔmɔ, Triniti tsɔɔmɔ] nɛɛ ji lɛ . . . Bi lɛ kɛ Tsɛ lɛ baale.”

Grew kpa osɔfoi osatofoi kɛ asraafoi onukpai ni kwaa amɛfeɔ tamɔ amɛmiijá Kristo lɛ ahe mama. Yɛ afi 1828 mli lɛ ejaje akɛ: “Kɛ wɔsusu he lɛ, efeŋ nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ waa akɛ Kristofonyo aaajɛ tsũ mli ni esɔleɔ ehaa ehenyɛlɔi lɛ yɛ mli ni ejɛ jɛmɛ nɔŋŋ ni efã esraafoi lɛ koni amɛkɛ hewalɛ babaoo kɛ yitsoŋwalɛ babaoo atswia amɛhenyɛlɔi lɛ atsuiaŋ diɛŋtsɛ okplɛmii? Yɛ shihilɛ lɛ kome mli lɛ, eje e-Nuntsɔ ni gboɔ lɛ; shi namɔ eje yɛ ekroko lɛ mli? Yesu sɔle eha mɛi ni gbe lɛ lɛ. Kristofoi gbeɔ mɛi ni amɛsɔleɔ amɛhaa amɛ lɛ.”

Grew wie waa fe nɛkɛ po, eŋma akɛ: “Mɛɛ be wɔbaahe Ofe lɛ ni maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ‘aliii lɛ yaka’ lɛ wɔye? Mɛɛ be po wɔbaanu nakai jamɔ krɔŋŋ sui kpakpai ni nɔ kwɔlɔ ni biɔ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni ‘ji efɔŋ’ lɛ ahe lɛ ashishi? . . . Ani enɛ egbeee Nyɔŋmɔ Bi lɛ he guɔ, ákɛ aaasusu akɛ ejamɔ lɛ biɔ ni gbɔmɔ afee enii tamɔ ŋwɛibɔfo yɛ shihilɛ kome mli, ni eŋmɛ lɛ gbɛ koni efee enii tamɔ daimonio yɛ shihilɛ kroko hu mli?”

Naanɔ Wala Jɛɛɛ Fɔmɔ Su Mli

Yɛ nakai beaŋ ní redio kɛ tɛlivishiŋ bɛ lɛ, gbɛ ni mɛi tsɔɔ nɔ titri ni amɛkɛhaa mɛi leɔ amɛsusumɔi ji kɛtsɔ woji bibii ajaa nɔ. Yɛ aaafee afi 1835 mli lɛ, Grew ŋmala wolo bibioo ko kɛkpá tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma ni gbooo kɛ hɛl la ni bɛ ŋmalɛi lɛ amli lɛ he mama. Enu he akɛ nɛkɛ tsɔɔmɔi nɛɛ wieɔ Nyɔŋmɔ he musubɔɔ wiemɔ.

Nɛkɛ woji bibii nɛɛ ná mɛi anɔ hewalɛ waa. Yɛ afi 1837 mli lɛ George Storrs ni eye afii 40 lɛ na eko yɛ oketeke mli. Storrs jɛ Lebanon, New Hampshire, shi no mli lɛ ebahi Utica, yɛ New York.

Eji osɔfo ni abuɔ lɛ waa yɛ Methodist-Episcopal Sɔlemɔ lɛ mli. Beni ekane wolo lɛ, ená miishɛɛ akɛ anyɛ akɛ sane mlitsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni mli wa ete shi eshi Kristendom tsɔɔmɔi titri ni ejeko he ŋwane pɛŋ lɛ. Eleee mɔ ni ŋma wolo lɛ aahu kɛyashi afii komɛi asɛɛ, yɛ afi 1844 ni ekɛ Henry Grew kpe yɛ be mli ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛyɔɔ Philadelphia yɛ Pennsylvania lɛ. Shi kɛlɛ, Storrs diɛŋtsɛ kɛ afii etɛ kase sane lɛ he nii, ni ekɛ osɔfoi krokomɛi pɛ gbaa he sane.

Yɛ naagbee lɛ, akɛni mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ atsɔɔ akɛ nii ni ekaseɔ lɛ ejaaa hewɔ lɛ, George Storrs kpɛ eyiŋ akɛ efeŋ mɔ ni miiye Nyɔŋmɔ anɔkwale kɛji akɛ eeeya nɔ ehi Methodist Sɔlemɔ lɛ mli. Ekpa yaa yɛ afi 1840 mli, ni efa kɛtee Albany, yɛ New York.

Yɛ fɛibe shishijee mli yɛ afi 1842 mli lɛ, Storrs ha wiemɔi ekpaa ni tsara nɔ yɛ otsii ekpaa mli, ni wiemɔ lɛ yitso ji “Sanebimɔ Ko—Ani Efɔŋfeelɔi Gbooo?” Gbɔmɛi ná sane lɛ he miishɛɛ aahu akɛ, esaa sane lɛ jogbaŋŋ ni eŋma he wolo, ni yɛ afii 40 ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, aja 200,000 yɛ United States kɛ Great Britain. Storrs kɛ Grew fee ekome yɛ saji anaataamɔi amli, ni amɛkɛte shi amɛwo susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ. Grew tee nɔ eshiɛ kɛ ekãa aahu kɛyashi egbo August 8, 1862, yɛ Philadelphia.

Storrs kɛ wiemɔi ekpaa ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ eha sɛɛ etsɛɛɛ ni ebaná William Miller ni miikpa Kristo sɛɛkuu ni abaana kɛ hiŋmɛi lɛ gbɛ yɛ afi 1843 mli lɛ shiɛmɔ lɛ he miishɛɛ. Storrs kɛ aaafee afii enyɔ shiɛ nɛkɛ shɛɛ sane nɛɛ kɛ ekãa yɛ United States kooyi-bokagbɛ fɛɛ. Yɛ afi 1844 sɛɛ lɛ, ekɛ be pɔtɛɛ ni Kristo baaba he akɔntaabuu kpa nitsumɔ, shi kɛlɛ eteee shi ewooo mɛi krokomɛi ni buɔ he akɔntaa koni amɛle. Storrs heɔ eyeɔ akɛ Kristo sɛɛkuu lɛ ebɛŋkɛ ni ehe miihia ni Kristofoi ahiɛ ahi amɛmumɔŋ nibii anɔ, ni amɛfee klalo kɛha ebaa be lɛ. Shi eshi Miller kuu lɛ, ejaakɛ amɛheɔ tsɔɔmɔ ni bɛ Biblia lɛ mli amɛyeɔ, tsɔɔmɔi tamɔ susuma ni gbooo, je lɛ ni abaashã yɛ la mli, kɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni bɛ kɛha mɛi ni leee nɔ ko lɛ.

Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Baanyiɛ Wɔhiɛ Kɛya Mɛni Mli?

Storrs náaa Adventistbii ajwɛŋmɔ ni amɛhiɛ akɛ Nyɔŋmɔ baatee efɔŋfeelɔi ashi kɛ yiŋtoo titri akɛ ebaagbe amɛ ekoŋŋ he miishɛɛ. Enaaa odaseyeli ko yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni fiɔ̃ oweletɔɔ ni he ehiaaa, ni Nyɔŋmɔ kɛbaa nɛɛ sɛɛ. Storrs kɛ enanemɛi lɛ tee nɔ amɛwie waa ni amɛma nɔ mi akɛ, ateŋ efɔŋfeelɔi ashi kwraa. Eyɛ mli akɛ ewa kɛha amɛ akɛ amɛaatsɔɔ ŋmalɛi ni kɔɔ efɔŋfeelɔi agbohiiashitee lɛ he moŋ, shi kɛha amɛ lɛ, etamɔ nɔ ni shishinumɔ ni amɛná lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ kpãa gbee. Shishinumɔ kroko yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he lɛ yɛ ni etsɛŋ ni baaba.

Hela mɔ Storrs waa yɛ afi 1870 mli, ni ehaaa enyɛ etsu nii yɛ nyɔji komɛi amli. Ekɛ nɛkɛ be nɛɛ tsu nii ni ekɛkwɛ nibii ni ekase yɛ e-afii 74 lɛ fɛɛ mli ekoŋŋ. Etsɔɔ mli akɛ, eshi Nyɔŋmɔ yiŋtoo ko ni he hiaa waa yɛ adesai ashihilɛ mli ni atsĩ tã yɛ kpaŋmɔ ni ekɛ Abraham fee lɛ mli—nɔ ni tsɔɔ akɛ ‘Abraham seshi lɛ mli aaajɛ ni ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ, ejaakɛ ebo Nyɔŋmɔ gbee toi.’—1 Mose 22:18; Bɔfoi lɛ Asaji 3:25.

Enɛ ha ená jwɛŋmɔ hee. Kɛ́ aaajɔɔ “jeŋmaji fɛɛ” lɛ, belɛ ani esaaa akɛ mɛi fɛɛ nuɔ sanekpakpa lɛ he sane? Te amɛaafee tɛŋŋ amɛnu hu? Ani mɛi akpekpei toi akpekpei abɔ gboiko momo? Ŋmalɛi lɛ akasemɔ lolo ha ebanu shishi akɛ, gbohii “efɔŋfeelɔi” akui srɔtoi enyɔ yɔɔ: mɛi ni kɛ faishitswaa ekpoo Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, kɛ mɛi ni leee ehe nɔ ko kwraa ni amɛgboi lɛ.

Storrs mu naa akɛ, esa akɛ atee mɛi ni ewie amɛhe sɛɛkpee nɛɛ ashi bɔni afee ni amɛná Kristo Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he sɛɛ. Mɛi ni baakpɛlɛ nɔ lɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ni abaakpata mɛi ni baakpoo lɛ ahiɛ. Hɛɛ, Storrs he eye akɛ, Nyɔŋmɔ eteŋ mɔ ko ni bɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ko shi. Yɛ naagbee lɛ, mɔ ko mɔ ko gboŋ yɛ Adam esha lɛ hewɔ dɔŋŋ, ja Adam pɛ! Shi mɛni baaba mɛi ni baahi shi yɛ Nuntsɔ Yesu Kristo sɛɛkuu lɛ mli lɛ anɔ? Yɛ naagbee lɛ, Storrs baná ele akɛ, esa akɛ atsu jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ tafaa nitsumɔ ko he nii bɔni afee ni nine ashɛ amɛnɔ. Ebɛ bɔ ni abaatsu he nii aha lɛ he nilee bibioo ko kwraa, shi ekɛ hemɔkɛyeli ŋma akɛ: “Gbɔmɛi babaoo ni leee bɔ ni aaafee atsu sane ko he nii lɛ kpoɔ, tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ nyɛŋ efee akɛni amɛnaaa ehe nitsumɔ lɛ hewɔ.”

George Storrs gbo December 1879 yɛ eshia yɛ Brooklyn, New York, shia ko ni bɛŋkɛ he ni sɛɛ mli lɛ jɛmɛ batsɔ he tuuntu ni ajɛɔ atsuɔ jeŋ fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tafaa ni ekɛ ekãa babaoo kpa gbɛ lɛ.

La Kpɛmɔ He Bahia Lolo

Ani Henry Grew kɛ George Storrs nu anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ tamɔ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ? Dabi. Taakɛ Storrs jaje lɛ, amɛle mɔdɛŋ ni amɛbɔ yɛ afi 1879 mli lɛ: “Esa akɛ wɔfee jogbaŋŋ koni wɔkai akɛ, kpaako wɔfã kpo kɛjɛ sɔlemɔ lɛ duŋ shihilɛ lɛ mli; ni esaaa akɛ efeɔ naakpɛɛ sane kwraa akɛ aaana akɛ wɔwo ‘Babilon atadei’ lolo yɛ anɔkwale lɛ mli.” Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Grew hiɛ sɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ, shi enuuu shishi akɛ eji “afɔle ni kɛ nɔ ko yeɔ hegbɔ” ni ji Yesu adesa wala ni eye emuu ni akɛha yɛ Adam wala ni eye emuu lɛ najiaŋ. (1 Timoteo 2:6, NW) Henry Grew hu kɛ tɔmɔ susu akɛ Yesu baaku esɛɛ ebaye nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni mɛi baana lɛ. Shi kɛlɛ, Grew susuɔ Yehowa gbɛi lɛ hetsemɔ he, ni eji sane ni mɛi fioo ko pɛ nyaa he kɛjɛ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ kɛbaa.

Nakai nɔŋŋ George Storrs hu eyanáaa saji komɛi ni he hiaa lɛ ahe shishinumɔ ni ja. Enyɛ ena apasa tsɔɔmɔi ni osɔfoi lɛ tsɔɔ lɛ, shi bei komɛi lɛ egbaa afã kwraa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Storrs kɛ mlifu tutua jwɛŋmɔ ni ɔtodɔks osɔfoi lɛ hiɛ yɛ Satan he lɛ, ni no ha ekpoo akɛ Abonsam ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Ekpoo Triniti tsɔɔmɔ lɛ; shi kɛlɛ, ejwɛŋmɔ fee lɛ enyɔnyɔɔnyɔ aahu kɛyashi beni eshwɛ fioo ni ebaagbo dani ebale akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji gbɔmɔ aloo ejeee nakai. Eyɛ mli akɛ kɛjɛ shishijee lɛ, George Storrs kpa Kristo sɛɛkuu lɛ gbɛ akɛ ebaafee nɔ ni anaŋ moŋ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ eyasusu akɛ abaana ebaa lɛ. Shi kɛlɛ, etamɔ nɔ ni hii enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ tsui kpakpa ni amɛye anɔkwa, ni amɛbɛŋkɛ anɔkwale lɛ he saŋŋ fe mɛi pii.

“Ŋmɔ” ni Yesu tsɔɔ yɛ ŋmãa kɛ jwɛi abɛbua lɛ mli lɛ kpamɔ be lɛ shɛko kwraa. (Mateo 13:38) Grew, Storrs kɛ mɛi krokomɛi lɛ miitsu nii yɛ “ŋmɔ” lɛ mli ni amɛkɛ miisaa jɛmɛ kɛha nikpamɔ be lɛ.

Charles Taze Russell, ni je woji tɛtrɛbii lɛ afeemɔ shishi yɛ afi 1879 mli lɛ ŋma kɛkɔ eklɛŋklɛŋ afii lɛ ahe akɛ: “Nuntsɔ lɛ kɛ yelikɛbuamɔi babaoo ha wɔ yɛ E-wiemɔ lɛ kasemɔ mli, ni George Storrs ni ji wɔnyɛminuu ni egbɔ ni wɔsumɔɔ lɛ waa lɛ ji mɔ ni ale lɛ waa yɛ enɛ gbɛfaŋ, etsɔ ewiemɔ kɛ eniŋmalamɔi anɔ efi wɔ sɛɛ; shi wɔtaooo akɛ wɔfee wɔhe gbɔmɛi asɛɛnyiɛlɔi, shi kɛlɛ, wɔkɛ nilee feɔ nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, shi moŋ wɔfeɔ wɔhe ‘Nyɔŋmɔ Sɛɛnyiɛlɔi akɛ bii ni asumɔɔ.’” Hɛɛ, anɔkwa Biblia kaselɔi baanyɛ amɛná Grew kɛ Storrs mɔdɛŋbɔɔ lɛ he sɛɛ, shi ehe miihia ni asusu Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ he lolo akɛ heni he hiaa fe fɛɛ kɛha anɔkwale lɛ.—Yohane 17:17.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Nɔ ni Henry Grew He Eye

Agbe Yehowa gbɛi lɛ he guɔ, ni ehe miihia ni atse he.

Triniti lɛ, susuma ni gbooo, kɛ hɛl la tsɔɔmɔi lɛ ji apasa tsɔɔmɔi.

Esa akɛ Kristofoi asafo lɛ atsi ehe kɛjɛ je lɛ he.

Esaaa akɛ Kristofoi náa gbɛfaŋnɔ yɛ jeŋmaji ata lɛ mli.

Kristofoi bɛ Hɔɔ aloo Hɔgbaa Hejɔɔmɔ Gbi mla ko shishi.

Esaaa akɛ Kristofoi kɛ amɛhe woɔ teemɔŋ gbɛjianɔtoo ko shishi, tamɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ Freemason (teemɔŋ gbɛjianɔtoo ni mɛi ni yɔɔ mli lɛ kɛ teemɔŋ okadi nifeemɔi yɔseɔ amɛhe) lɛ nɛkɛ.

Esaaa akɛ anaa osɔfoi aloo sɔlemɔ mli kuui yɛ Kristofoi ateŋ.

Jamɔŋ sabalai lɛ jɛ anti-Kristo.

Esa akɛ asafoi fɛɛ aná onukpai akuu.

Esa akɛ onukpai lɛ afee mɛi ni he tse yɛ jeŋba mli, mɛi ni awieŋ amɛhe efɔŋ.

Esa akɛ Kristofoi fɛɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ.

Gbɔmɛi baahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

Esa akɛ Kristofoi alala afee nɔ ni jieɔ Yehowa kɛ Kristo yi.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photo: Collection of The New-York Historical Society/69288

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Nɔ ni George Storrs He Eye

Yesu kɛ ewala ha akɛ kpɔmɔ nɔ jara kɛha adesai.

Atsuko sanekpakpa nitsumɔ lɛ he nii (yɛ afi 1871 mli).

No hewɔ lɛ, naagbee lɛ shɛko yɛ nakai beaŋ (yɛ afi 1871). Abaatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ wɔsɛɛ be mli.

Gbɔmɛi baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.

Abaatée mɛi fɛɛ ni gboi ni leee nɔ ko lɛ shi. Mɛi ni baakpɛlɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Abaakpata mɛi ni baakpoo lɛ ahiɛ.

Susuma ni gbooo kɛ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ ji apasa tsɔɔmɔ ni kɛ woo haaa Nyɔŋmɔ.

Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ ji gbi jurɔ ni ayeɔ daa afi yɛ Nisan 14.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photo: SIX SERMONS, by George Storrs (1855)

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Yɛ afi 1909 mli lɛ, C. T. Russell, ni ji “Zion’s Watch Tower” lɛ ŋmalɔ lɛ fã kɛtee Brooklyn, New York, U.S.A.