Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Biblia Mli Jeŋba Kpakpa lɛ Hi Fe Fɛɛ?

Ani Biblia Mli Jeŋba Kpakpa lɛ Hi Fe Fɛɛ?

Ani Biblia Mli Jeŋba Kpakpa lɛ Hi Fe Fɛɛ?

“JEŊBA he shishitoo mlai pɔtɛɛ ahe miihia maŋ koni emli bii lɛ aná shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe kɛ gbɛtsɔɔmɔ.” Nɛkɛ ji bɔ ni Germanynyo woloŋmalɔ kɛ tɛlivishiŋ nɔ adafitswalɔ ko ní yɔɔ niiashikpamɔ lɛ wie. Eji anɔkwale akɛ nilee yɛ mli. Bɔni afee ni toiŋjɔlɛ aba adesai ateŋ ni amɛshwere lɛ, esa akɛ gbɔmɛi aná shishitoo mlai komɛi ni mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛɔ nɔ, koni amɛdamɔ nɔ amɛle nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa, nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii. Sanebimɔ lɛ ji: Mɛɛ shishitoo mlai hi fe fɛɛ, kɛha maŋ kɛ emli bii fɛɛ?

Kɛji jeŋba kpakpai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ji shishitoo mlai ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ eye ebua aŋkroaŋkroi ni amɛná shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe ni miishɛɛ yɔɔ mli. Kɛji wɔɔlɛɛ mli lɛ, ebaaha maŋbii ni yeɔ nakai shishitoo mlai lɛ anɔ lɛ atsuii anyɔ amɛmli ni amɛmii baashɛ amɛhe. Ani nakai sane lɛ ji? Nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ saji enyɔ ni he hiaa lɛ ahe lɛ mli wɔkwɛa: anɔkwayeli yɛ gbalashihilɛ mli kɛ anɔkwayeli yɛ daa gbi shihilɛ mli.

Kpɛtɛmɔ Ohefatalɔ lɛ He

Wɔ-Bɔlɔ lɛ bɔ Adam ni no sɛɛ lɛ ebɔ Hawa ní ebatsɔ ehefatalɔ. Amɛ ekomefeemɔ lɛ ji klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ yɛ yinɔsane mli, ni esa akɛ efee wekukpaa ni hiɔ shi daa. Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he.” Aaafee afii 4,000 sɛɛ lɛ, Yesu Kristo tĩ nɛkɛ gbalashihilɛ shishitoo mla nɛɛ mli ekoŋŋ eha esɛɛnyiɛlɔi lɛ fɛɛ. Kɛfata he lɛ, ebu bɔlɛnamɔ ní yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ sɛɛ lɛ fɔ.—1 Mose 1:27, 28; 2:24; Mateo 5:27-30; 19:5.

Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, nibii titrii enyɔ ni kɛ miishɛɛ baa gbalashihilɛ mli ji suɔmɔ kɛ bulɛ ni hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ baaná aha amɛhe. Esa akɛ wu, ni ji yitso yɛ shia lɛ ajie suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpo kɛtsɔ eŋa lɛ hilɛ-kɛ-hamɔ ni eeeha efee ehiamɔ nii lɛ nɔ. Esa akɛ ekɛ yoo lɛ ahi shi “yɛ nilee naa,” ni esaaa akɛ ‘emli jooɔ’ yɛ enɔ. Esa akɛ ŋa lɛ ‘kɛ bulɛ ni mli kwɔ aha ewu’ lɛ. Kɛji gbalashihilɛ mli hefatalɔi nyiɛ shishitoo mlai nɛɛ asɛɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsĩ gbalashihilɛ mli naagbai babaoo ni mli wawai lɛ anaa loo amɛbaaye nɔ kunim. Wu lɛ baasumɔ ni ekpɛtɛ eŋa lɛ he ni ŋa lɛ hu baasumɔ ni ekpɛtɛ ewu lɛ he.—1 Petro 3:1-7; Kolosebii 3:18, 19; Efesobii 5:22-33.

Ani Biblia shishitoo mla ni biɔ akɛ mɔ akpɛtɛ ehefatalɔ he yɛ anɔkwayeli mli lɛ kɛ gbalashihilɛ mli miishɛɛ baa? Ojogbaŋŋ, susumɔ nɔ ni jɛ niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ Germany lɛ mli kɛba lɛ he okwɛ. Abi ni mɛi atsɔɔ nibii ni he hiaa kɛha gbalashihilɛ kpakpa. Nɔ ni ji klɛŋklɛŋ yɛ hetoo ni amɛkɛha lɛ mli ji anɔkwa ni amɛbaaye amɛhe. Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ gbalashihilɛ mli bii náa miishɛɛ babaoo kɛji amɛle akɛ amɛhefatalɔi lɛ yeɔ amɛ anɔkwa?

Ni Kɛji Naagbai Te Shi Hu?

Shi, kɛji wu kɛ ŋa lɛ kpãaa gbee kwraa yɛ nɔ ko he hu? Ni kɛji amɛsuɔmɔ lɛ tã hu? Ani ebafeŋ nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ nakai shihilɛi lɛ amli akɛ amɛtse gbala lɛ? Aloo ani nilee yɛ Biblia shishitoo mla ni biɔ akɛ mɔ kɛ anɔkwayeli akpɛtɛ ehefatalɔ lɛ he lɛ mli lolo?

Mɛi ni ŋma Biblia lɛ yɔse akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ baaná naagbai yɛ emuu ni adesai yeee lɛ hewɔ. (1 Korintobii 7:28) Shi, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yeɔ Biblia mli jeŋba he shishitoo mlai anɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ní amɛkɛ sane ake ni amɛfee ekome kɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii. Eji anɔkwale akɛ, shihilɛi komɛi yɛ—tamɔ gbalafitemɔ loo gbɔmɔtsoŋ niseniianifeemɔ—ni Kristofonyo baanyɛ adamɔ nɔ esusu gbalashihilɛ mligbalamɔ loo gbalashihilɛ mlitsemɔ he yɛ gbɛ ní ja nɔ. (Mateo 5:32; 19:9) Shi kɛji akɛ he oyaiyeli tse gbalashihilɛ mli ni jeee yɛ sane ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa hewɔ, loo bɔni afee ni akɛ mɔ kroko abote gbalashihilɛ mli lɛ, no lɛ ejieɔ pɛsɛmkunya ní akɛ susuuu mɛi krokomɛi ahe lɛ kpo. Eka shi faŋŋ akɛ, ekɛ toiŋjɔlɛ loo miishɛɛ baaa mɔ ko shihilɛ mli. Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ko he wɔkwɛa.

Peter na akɛ miishɛɛ bɛ egbalashihilɛ lɛ mli taakɛ eji tsutsu lɛ. * No hewɔ lɛ, eshi eŋa lɛ ni ekɛ Monika, ni eshi ewu lɛ yahi shi. Te nibii tee nɔ eha tɛŋŋ? Yɛ nyɔji fioo ko mli lɛ, Peter kpɛlɛ nɔ akɛ, Monika kɛ shihilɛ “bɛ mlɛo taakɛ bɔ ni misusu akɛ ebaafee lɛ.” Mɛni hewɔ? Adesai agbɔjɔmɔi lɛ bafee faŋŋ yɛ ehefatalɔ hee lɛ he taakɛ eyɔɔ yɛ tsutsu mɔ lɛ he lɛ nɔŋŋ. Nɔ ni fite sane lɛ kwraa ji akɛ, oyaiyeli kɛ pɛsɛmkunya ni ekɛkpɛ eyiŋ lɛ ha ebaná shika he naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Kɛfata he lɛ, Monika bii aweku shihilɛ ní batsake trukaa lɛ gba amɛhenumɔi anaa waa.

Taakɛ niiashikpamɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, kɛji naagbai ni mli wawai te shi yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, jeee gbalashihilɛ mli ni aaatse ji nɔ ni kɛ tsabaa baaba. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛji naagbai te shi yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, bei pii lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ mli jeŋba kpakpai ni akɛaatsu nii lɛ baanyɛ asaa naagbai lɛ ni toiŋjɔlɛ aba. Nɛkɛ ji bɔ ni eba lɛ yɛ Thomas kɛ Doris sane lɛ mli.

Thomas kɛ Doris kɛ nɔ ni fe afii 30 ehi shi ni Thomas bɔi dãanumɔ waa. Doris ná jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ susu gbalamlitsemɔ he. Doris kɛ Yehowa Odasefonyo ko gba amɛshihilɛ lɛ he sane. Odasefonyo lɛ tsɔɔ Doris nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbalashihilɛ he, ni ewo lɛ hewalɛ ni ekaye ehe oyai kɛgbala gbalashihilɛ lɛ mli shi klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛ ewu lɛ asusu sane lɛ he ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtao enaa tsabaa. Nakai ji bɔ ni Doris fee. Yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, amɛsusuuu gbalamlitsemɔ he dɔŋŋ. Thomas kɛ Doris efee ekome kɛmiitsu amɛnaagbai lɛ ahe nii. Biblia mli ŋaawoo lɛ sɛɛ ni amɛnyiɛ lɛ waje amɛgbalashihilɛ lɛ, ni eha amɛná be ni amɛkɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii.

Anɔkwayeli yɛ Nii Fɛɛ Mli

Gbalashihilɛ mli hefatalɔ he ni aaakpɛtɛ yɛ anɔkwale mli lɛ biɔ ni aná jeŋba kpakpa kɛ shishitoo mlai ahe miishɛɛ. Sui ni tamɔ nakai nɔŋŋ he hiaa ni akɛhiɛ anɔkwayeli mli yɛ jeŋ ni yeee anɔkwa lɛ mli. Biblia lɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ anɔkwayeli he. Bɔfo Paulo ŋma klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi ni yɔɔ Yudea lɛ akɛ: “Wɔmiitao akɛ wɔba wɔjeŋ fɛfɛo yɛ nii fɛɛ mli.” (Hebribii 13:18) Mɛni enɛ tsɔɔ?

Gbɔmɔ anɔkwafo lɛ maleee ni eyeee amim hu. Ekwɛɛɛ hiɛaŋ yɛ ekɛ mɛi krokomɛi asharamɔi amli—efeɔ enɔ fɛɛ nɔ tɛ̃ɛ, ebuɔ ehe, ejeee mɔ ko ni maleɔ loo elakaa mɛi krokomɛi. Kɛfata he lɛ, gbɔmɔ anɔkwafo ji mɔ ko ni sumɔɔ jalɛ ni eshishiuuu enaanyo gbɔmɔ. Gbɔmɛi ni yeɔ anɔkwa lɛ haa mɛi krokomɛi nyɛɔ amɛheɔ amɛ amɛyeɔ ni amɛnaa amɛmli hekɛnɔfɔɔ, ni enɛ haa amɛjieɔ sui kpakpai akpo ni amɛnáa adesai ateŋ wekukpai ni mli wa mli ŋɔɔmɔ.

Ani mɛi ni yeɔ anɔkwa lɛ yɛ miishɛɛ? Ojogbaŋŋ, amɛyɛ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛná miishɛɛ. Yɛ ojotswaa kɛ amimyeli ni egbɛ eshwã lɛ fɛɛ sɛɛ—loo yɛ no hewɔ lɛ—mɛi krokomɛi náa aŋkroaŋkroi ni yeɔ anɔkwa lɛ ahe miishɛɛ. Taakɛ niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ oblahii kɛ oblayei ateŋ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi oha mlijaa 70 wie anɔkwayeli he waa akɛ eji subaŋ kpakpa ni fe fɛɛ. Kɛfata he lɛ, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔye, anɔkwayeli ji nɔ ni wɔdamɔɔ nɔ wɔkɛhalaa mɛi ni wɔbuɔ amɛ akɛ wɔnanemɛi.

Atsɔɔ Christine juu kɛjɛ be mli ni eye afii 12. Yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ ebatsɔ mɔ ni he esa waa kɛsharaa nibii yɛ mɛi akotokui amli. Etsɔɔ mli akɛ: “Bei komɛi lɛ, mikɛ shika aaafee DM 5,000 [$2,200, U.S.] baa shia.” Shi amɔɔ Christine yɛ bei babaoo mli, ni gboklɛfoi atsuŋ ni ebaanyɛ eyaje lɛ he oshara lɛ haoɔ lɛ be fɛɛ be. Beni Yehowa Odasefoi gbála nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ anɔkwayeli he lɛ mli amɛtsɔɔ lɛ lɛ sɛɛ lɛ, Christine ná Biblia mli jeŋba shishitoo mlai lɛ ahe miishɛɛ. Ekase ni ebo ŋaawoo ní akɛha akɛ: “Julɔ lɛ ekaju dɔŋŋ” lɛ toi.—Efesobii 4:28.

Beni shɛɔ be ni abaabaptisi Christine akɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome lɛ, no mli lɛ ejeee julɔ dɔŋŋ. No mli lɛ eebɔ mɔdɛŋ ni eye anɔkwa yɛ nii fɛɛ mli, ejaakɛ Odasefoi lɛ maa anɔkwayeli kɛ Kristofoi asui krokomɛi anɔ mi akɛ ehe miihia waa. Adafitswaa wolo ni ji Lausitzer Rundschau bɔ amaniɛ akɛ: “Odasefoi lɛ buɔ nakai jeŋba kpakpa he nibii tamɔ anɔkwayeli, hiɛshikamɔ, kɛ suɔmɔ kɛha naanyo gbɔmɔ waa yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli.” Te Christine nuɔ tsakemɔ ni eba yɛ eshihilɛ mli lɛ he tɛŋŋ? “Amrɔ nɛɛ miyɛ miishɛɛ waa akɛ mikpa juu. Minuɔ he akɛ mifata maŋbii ni abuɔ amɛ lɛ he.”

Maŋbii Fɛɛ Náa He Sɛɛ

Jeee akɛ gbɔmɛi ni yeɔ amɛhefatalɔi anɔkwa kɛ anɔkwafoi lɛ náa miishɛɛ yɛ amɛmli kɛkɛ, shi moŋ amɛhi kɛha maŋbii fɛɛ hu. Nitsumɔtsɛmɛi sumɔɔ nitsulɔi ni ejuuu. Wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ ni wɔná nanemɛi ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛnɔ, ni wɔbaasumɔ ni wɔyaye jara yɛ shwapoi ni guɔyelɔi lɛ yeɔ anɔkwa yɛ mli lɛ amli. Ani wɔbuuu maŋkwralɔi, polisifoi, kɛ kojolɔi ni sumɔɔɔ ojotswaa? Kɛji maŋ ko mli bii jɛ henilee mli amɛye anɔkwa, ni amɛfeee enɛ yɛ be ni amɛsumɔɔ ni amɛfee nakai pɛ mli lɛ, maŋbii lɛ náa he sɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Kɛfata he lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yeɔ anɔkwa lɛ ji wekui ni mli wa lɛ nɔdaamɔ nɔ. Ni mɛi babaoo kɛ Europa maŋkwralɔ lɛ baakpã gbee beni ejaje akɛ: “Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, [gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛbii] aweku lɛ ji he ko titri ni anáa shweshweeshwe kɛ shihilɛ ni yiŋtoo yɔɔ mli yɛ.” Weku ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ ji he ko ni onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ náa henumɔŋ shweshweeshwefeemɔ ni fe fɛɛ yɛ. No hewɔ lɛ, mɛi ni yeɔ anɔkwa yɛ gbalashihilɛ mli lɛ miiye kɛmiibua koni akɛtswa maŋ ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli ama shi.

Kɛji ashiii gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ní gbalamlitsemɔ he saneyelihei, loo gbekɛbii akwɛmɔ he saji bɛ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni kulɛ mɔ fɛɛ mɔ he baajɔ lɛ aha. Ni kɛji mɛi ni sharaa nibii yɛ mɛi akotokui amli, mɛi ni sharaa nibii yɛ shwapoi amli, julɔi, nɔyeli mli onukpai ni efite, loo jeŋ nilelɔi ni feɔ juu-kɛ-fɔ̃ nibii hu bɛ lɛ? Ani enɛ tamɔ lamɔ ko kɛkɛ kɛha bo? Jeee nakai eji kɛha mɛi ni yɔɔ Biblia lɛ kɛ nɔ ni ekɛɔ yɛ wɔ wɔsɛɛ he lɛ he miishɛɛ lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ shi akɛ etsɛŋ ni Yehowa Mesia Maŋtsɛyeli lɛ baaŋɔ adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ ni eye nɔ. Yɛ nakai Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ, abaatsɔɔ eshishibii lɛ fɛɛ ni amɛhi shi yɛ Biblia mli jeŋba kpakpai anaa. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, “jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:29.

Biblia Mli Jeŋba Kpakpa lɛ Ji Jeŋba ni Hi Fe Fɛɛ

Gbɔmɛi akpekpei abɔ ni ekwɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ ena akɛ Biblia mli ŋaawoo lɛ damɔ nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ nɔ, nɔ ni nɔ kwɔ kwraa fe adesai asusumɔ. Nakai gbɔmɛi lɛ buɔ Biblia lɛ akɛ anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ ni ehe miihia ni wɔkɛba wɔjeŋ yɛ wɔ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli. Amɛle akɛ kɛji amɛbo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo lɛ toi lɛ ebaaye ebua amɛ waa diɛŋtsɛ.

No hewɔ lɛ, nakai aŋkroaŋkroi lɛ ŋɔɔ Biblia lɛ mli ŋaawoo lɛ amɛwoɔ amɛtsui mli, akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” (Abɛi 3:5, 6) Kɛtsɔ nakai ni amɛfeɔ lɛ nɔ lɛ, eha amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ etee hiɛ, ni amɛhe eba sɛɛnamɔ kɛha mɛi ni ebɔle amɛhe lɛ hu. Ni amɛnáa hekɛnɔfɔɔ ni mli wa yɛ “wala . . . ni baaba,” beni adesai fɛɛ baanyiɛ Biblia mli jeŋba kpakpai asɛɛ lɛ mli.—1 Timoteo 4:8.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Atsake gbɛi ni yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafas 5]

Kɛji naagbai te shi yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, bei pii lɛ, Biblia lɛ mli jeŋba kpakpai ni akɛbaatsu nii lɛ baanyɛ asaa naagbai lɛ ni toiŋjɔlɛ aba

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

Yɛ ojotswaa kɛ amimyeli ni egbɛ eshwã lɛ fɛɛ sɛɛ—loo yɛ no hewɔ lɛ—mɛi krokomɛi náa aŋkroaŋkroi ni yeɔ anɔkwa lɛ ahe miishɛɛ