Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeŋba Kpakpai Miifite

Jeŋba Kpakpai Miifite

Jeŋba Kpakpai Miifite

HELMUT SCHMIDT, ni ji tsutsu Germany maŋ onukpa lɛ wie akɛ: “Be ko ni eho lɛ, nɔ ko ni tamɔ nakai bɛ kɔkɔɔkɔ.” No mli lɛ eeye ŋkɔmɔ yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ shishiumɔ ni ehiii kwraa ni atswa he adafi yɛ adafitswaa wolo ko hiɛ ni kɔɔ nɔyeli lɛ mli onukpai ahe lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Jeŋba kpakpai he tɛi efite kɛtsɔ hiɛjoomɔ nɔ.”

Mɛi babaoo kɛ lɛ baakpã gbee. Aku hiɛ ashwie jeŋba kpakpai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli, ní mɛi babaoo ejɛ jeeŋmɔ beebe amɛkpɛlɛ nɔ akɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛha nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa lɛ nɔ kwraa. Enɛ ji anɔkwale yɛ shikpɔji ni buɔ amɛhe akɛ Kristofoi ji amɛ lɛ po mli.

Ani Biblia Mli Jeŋba Kpakpa lɛ He Miihia?

Anɔkwayeli kɛ emuuyeli mlihiɛmɔ fata jeŋba kpakpa ni damɔ Biblia mli tsɔɔmɔi anɔ lɛ he. Ni kɛlɛ, shishiumɔ, juu-kɛ-fɔ̃, kɛ lakamɔ egbɛ eshwã he fɛɛ he. The Times adafitswaa wolo ni yɔɔ London lɛ bɔ amaniɛ akɛ polisifoi ni taoɔ saji amli lɛ ateŋ mɛi komɛi “edamɔ amɛnajiaŋ amɛhe shika ni naa shɛɔ £100,000 amɛwo amɛkotokui amli yɛ be kome mli, ni amɛkɛ tsofai ni amɛshɔ̃ kɛjɛ awuiyelɔi adɛŋ lɛ eha amɛ ekoŋŋ koni amɛhɔɔ, loo amɛfite odaseyeli ni akɛshiɔ ojotswalɔi ni ale amɛ waa lɛ.” Yɛ Austria lɛ, awieɔ akɛ inshuɔrans mli juu-kɛ-fɔ̃ ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ. Ni yɛ Germany lɛ, jeŋ nilelɔi anaa kpɛ amɛhe beni nyɛsɛɛ nɛɛ niiamlipɛilɔi na “heguɔgbee saji ni fe fɛɛ ni kɔɔ jeŋ nilee mli juu-kɛ-fɔ̃ ni tee nɔ yɛ Germany lɛ he lɛ.” Afolɔ nilelɔ ko ni “he esa waa yɛ Germanybii ni ekase sui ni akɛfɔ́ wɔ lɛ ahe nii lɛ ateŋ” lɛ naa akɛ emale waa yɛ eniiamlipɛimɔ lɛ mli.

Nɔ ni fata jeŋba kpakpa ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ hu he ji anɔkwayeli yɛ gbalashihilɛ, ni ji wekukpaa ni esa akɛ ehi shi daa lɛ mli. Shi gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo gbeɔ naa yɛ gbalamlitsemɔ saneyelihe. Katolik adafitswaa wolo ni ji Christ in der Gegenwart (Be Nɛɛ Amli Kristofoi) bɔ amaniɛ akɛ “yɛ Switzerland ni ‘sumɔɔɔ trukaa tsakemɔ’ po lɛ ateŋ lɛ, gbalashihilɛi babaoo amli miitse.” Yɛ Netherlands lɛ, gbalashihilɛi oha mlijaa 33 yagbeɔ naa yɛ gbalamlitsemɔ mli. Yoo ko ni yɔse maŋ tsakemɔi ni tee nɔ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ yɛ Germany lɛ ŋma nɔ ni haoɔ lɛ lɛ akɛ: “Abuɔ gbalashihilɛ amrɔ nɛɛ akɛ blema nii ní be eho. Gbɔmɛi boteee gbalashihilɛ mli ni amɛkɛ amɛhefatalɔi ahi shi amɛwala bei fɛɛ dɔŋŋ.”

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ susuɔ jeŋba he tɛi ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ akɛ anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ ni ehe miihia kɛha shihilɛ yɛ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni yɔɔ Switzerland kɛ Germany husui lɛ anaa lɛ yɔse akɛ Biblia mli jeŋba he mlai ni amɛkase ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ haa amɛnáa miishɛɛ. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, “gbɛtsɔɔmɔ kome pɛ yɔɔ kɛha shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ. Nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ ji Biblia lɛ.”

Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani Biblia lɛ baanyɛ afee gbɛtsɔɔmɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he? Ani anyɛɔ akɛ jeŋba ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ?