Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeŋba Mli Hetsemɔ Hesusumɔ ní Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli

Jeŋba Mli Hetsemɔ Hesusumɔ ní Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli

Jeŋba Mli Hetsemɔ Hesusumɔ ní Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli

“Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ.”—YESAIA 48:17.

1, 2. (a) Te mɛi babaoo buɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa Kristofoi yɔɔ?

YƐ SHIKPƆŊ lɛ nɔ hei pii ŋmɛnɛ lɛ, jeŋba ebafee nɔ ni abuɔ lɛ akɛ mɔ aŋkro sane. Gbɔmɛi buɔ bɔlɛnamɔ akɛ adebɔɔ naa suɔmɔ kpojiemɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe awo mli be fɛɛ be ni amɛsumɔɔ, jeee nɔ ko ni esa akɛ ehi gbalashihilɛ mli bii pɛ ateŋ. Amɛnuɔ he akɛ kɛji eyeee mɔ ko awui lɛ, no lɛ tɔmɔ ko bɛ mɔ diɛŋtsɛ yiŋkpɛɛ ni eeefee yɛ bɔ ni ebaaba ejeŋ eha lɛ he. Yɛ amɛsusumɔ naa lɛ, esaaa akɛ akojoɔ mɛi yɛ jeŋba he saji amli, titri lɛ kɛji ekɔɔ bɔlɛnamɔ he.

2 Mɛi ni ebale Yehowa lɛ hiɛ susumɔ srɔto. Amɛkɛ miishɛɛ nyiɛɔ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔi asɛɛ ejaakɛ amɛsumɔɔ Yehowa ni amɛmiisumɔ ni amɛsa ehiɛ. Amɛle akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ ni ehaa amɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛha amɛhilɛ-kɛhamɔ, gbɛtsɔɔmɔ ni amɛbaaná he sɛɛ diɛŋtsɛ ni baaha amɛná miishɛɛ. (Yesaia 48:17) Akɛni Nyɔŋmɔ ji wala Jɛɛhe hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ esa akɛ amɛkwɛ lɛ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ yɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛkɛ amɛgbɔmɔtsei atsu nii, titri lɛ, yɛ sane ni kɛ wala ni akɛhaa lɛ yɔɔ tsakpaa gbagbalii nɛɛ mli.

Nikeenii ni Jɛ Bɔlɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ Ŋɔɔ

3. Mɛni atsɔɔ Kristendombii babaoo yɛ bɔlɛnamɔ he, ni te akɛ enɛ toɔ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ he tɛŋŋ?

3 Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai yɛ adesai aje lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ, Kristendombii komɛi etsɔɔ akɛ bɔlɛnamɔ ji hiɛgbejianii, esha, ni ákɛ “klɛŋklɛŋ esha” ni afee yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ ji bɔlɛnamɔ he lakamɔ ni Adam laka Hawa. Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ teɔ shi woɔ nɔ ni Ŋmalɛi ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ kɛɔ. Nɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ wieɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ahe akɛ “nuu lɛ kɛ eŋa lɛ.” (1 Mose 2:25) Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ ni amɛfɔ bii, ni ekɛɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.” (1 Mose 1:28) Ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ kɛ famɔ baaha Adam kɛ Hawa ni amɛfɔ́ bii, ni no sɛɛ lɛ egbala amɛtoi yɛ nakai famɔi lɛ ahe nitsumɔ mli.—Lala 19:9.

4. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ha adesai bɔlɛnamɔ mli nyɛmɔi lɛ?

4 Wɔnaa yiŋtoo titri ni yɔɔ bɔlɛnamɔ sɛɛ lɛ yɛ nakai famɔ ni akɛha wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ, ní aku sɛɛ atĩ mli aha Noa kɛ ebii lɛ mli: koni akɛfɔ́ bii. (1 Mose 9:1) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ anyɛɛɛ etsuji ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ anɔ ni amɛtsĩ bɔlɛnamɔ naa amɛwo bii afɔmɔ he mɔdɛŋbɔɔ pɛ mli. Nakai nifeemɔi lɛ baanyɛ atsu henumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hiamɔ nii ahe nii yɛ gbɛ ní sa nɔ, ni ebaanyɛ efee miishɛɛ jɛɛhe kɛha mɛi enyɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ. Eji gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛjieɔ suɔmɔ ni mli kwɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe.—1 Mose 26:8, 9; Abɛi 5:18, 19; 1 Korintobii 7:3-5.

Naatsii ni Jɛ Ŋwɛi

5. Mɛɛ naatsii Nyɔŋmɔ kɛfɔ̃ adesai abɔlɛnamɔ nifeemɔi anɔ?

5 Yɛ be mli ni bɔlɛnamɔ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, esaaa akɛ ajieɔ enɛ kpo ni husu bɛ he. Shishitoo mlai nɛɛ tsuɔ nii yɛ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli po. (Efesobii 5:28-30; 1 Petro 3:1, 7) Agu bɔlɛnamɔ ní anáa yɛ gbalashihilɛ sɛɛ lɛ. Biblia lɛ yɛ faŋŋ yɛ sane nɛɛ mli. Yɛ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Israel maŋ lɛ mli lɛ, awie akɛ: “Kaabɔ ajwamaŋ.” (2 Mose 20:14) Sɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ “ajwamaŋbɔɔ” kɛ “gbalafitemɔ” fata “jwɛŋmɔi fɔji” ni jɛɔ tsui lɛ mli baa, ni fiteɔ gbɔmɔ lɛ he. (Marko 7:21, 22) Akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ akɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi!” (1 Korintobii 6:18) Ni yɛ wolo ni Paulo ŋma kɛyaha Hebribii lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.”—Hebribii 13:4.

6. Mɛni he wiemɔ “ajwamaŋbɔɔ” kɔɔ yɛ Biblia lɛ mli?

6 Mɛni wiemɔ “ajwamaŋbɔɔ” lɛ tsɔɔ? Ejɛ Hela wiemɔ por·neiʹa, ni ji wiemɔ ni bei komɛi lɛ akɛtsuɔ nii ahaa bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ lɛ mli. (1 Korintobii 6:9) Akɛ nakai wiemɔ lɛ tsu nii yɛ shishinumɔ ni mli lɛɛ mli yɛ hei krokomɛi tamɔ Mateo 5:32 kɛ Mateo 19:9, ni atsɛ yisɛɛ afata gbalafitemɔ, wekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa ni akɛ lɛ náa bɔlɛ, kɛ kooloo ni akɛnáa bɔlɛ lɛ he. Abaanyɛ atsɛ bɔlɛnamɔ nifeemɔi krokomɛi ni aŋkroaŋkroi ni boteko gbalashihilɛ mli kɛ amɛhe náa, tamɔ fɔmɔ nii ní akɛwoɔ daaŋ kɛ wamɔhe, kɛ mɔ kroko fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ kɛteɔ ebɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ hu akɛ por·neiʹa. Abuɔ nakai nifeemɔi lɛ fɛɛ fɔ́—yɛ faŋŋ mli loo kɛtsɔ wiemɔ lɛ shishinumɔ nɔ—yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli.—3 Mose 20:10, 13, 15, 16; Romabii 1:24, 26, 27, 32. *

Nyɔŋmɔ Jeŋba He Mlai lɛ Ahe Sɛɛ ní Aaaná

7. Kɛji wɔhi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli lɛ, te wɔnáa he sɛɛ tɛŋŋ?

7 Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ toi ni aaabo lɛ baanyɛ afee kaa kɛha adesai ni yeee emuu lɛ. Afii ohai 12 lɛ mli Yudanyo jeŋ nilelɔ Maimonides ni ehe gbɛi waa lɛ ŋma akɛ: “Nɔ ko bɛ ni agu yɛ Tora [Mose Mla] lɛ fɛɛ mli ni enɔyeli wa fe bɔlɛnamɔi komɛi ni agu kɛ bɔlɛnamɔ fɔŋ.” Ni kɛlɛ, kɛji wɔbo Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ toi lɛ, wɔnáa he sɛɛ babaoo. (Yesaia 48:18) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, toiboo ní wɔfeɔ yɛ saji nɛɛ amli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔbuɔ wɔhe kɛjɛɔ bɔlɛnamɔ mli helai ahe, ekomɛi ni bɛ tsabaa ni baanyɛ egbe mɔ lɛ. * Wɔbuɔ wɔhe kɛjɛɔ hɔ ni aŋɔɔ beni aboteko gbalashihilɛ mli lɛ he. Kɛji wɔkɛ nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli tsu nii lɛ, ehaa wɔhenilee hu mli tseɔ. Nakai ni wɔɔfee lɛ baaha wɔná bulɛ wɔha wɔhe ni ebaaha mɛi krokomɛi, tamɔ wɔ wekumɛi, wɔhefatalɔi, wɔbii, kɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ hu abu wɔ. Nakai nɔŋŋ hu ehaa wɔnáa bɔlɛnamɔ he jwɛŋmɔ kpakpa ni baaha wɔná miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli. Kristofonyo yoo ko ŋma akɛ: “Anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ji hebuu nɔ̃ ni hi fe fɛɛ ni yɔɔ. Miimɛ ni mabote gbalashihilɛ mli, ni kɛji mibote mli lɛ, ebaaŋɔɔ minaa waa akɛ makɛɛ nyɛmi nuu ni kɛ mi ebote gbalashihilɛ mli lɛ akɛ mihi shi yɛ hetsemɔ mli.”

8. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔjeŋba hetsemɔ lɛ baanyɛ awó jamɔ krɔŋŋ nɔ yɛ?

8 Kɛji wɔhiɛ jeŋba hetsemɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee babaoo ni wɔkɛte shi wɔshi jwɛŋmɔi gbohii ni ahiɛ yɛ anɔkwa jamɔ he, ni ebaagbala gbɔmɛi kɛba Nyɔŋmɔ ni wɔjáa lɛ lɛ he. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.” (1 Petro 2:12) Kɛji mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ yɔseee loo amɛkpɛlɛɛɛ wɔjeŋba hetsemɔ lɛ nɔ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ naa, ekpɛlɛɔ nɔ, ni enáa mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔnyiɛ egbɛtsɔɔmɔ sɛɛ lɛ he miishɛɛ.—Abɛi 27:11; Hebribii 4:13.

9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi amli, eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔnuŋ eyiŋtoi lɛ fɛɛ shishi lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

9 Hemɔkɛyeli ní wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ kɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ akɛ ele nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ lɛ he, kɛji wɔnuuu yiŋtoi srɔtoi fɛɛ ahewɔ ni ekudɔɔ wɔ yɛ gbɛ ni ehaa wɔtsɔɔ nɔ lɛ po shishi lɛ. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko ni jɛ Mose Mla lɛ mli lɛ he okwɛ. Mla kome ni kɔɔ asraafoi nsrabɔɔi ahe lɛ biɔ ni afu wamɔ yɛ nsra lɛ sɛɛ. (5 Mose 23:13, 14) Ekolɛ, Israelbii lɛ susu nɔ hewɔ ni akɛ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ ha lɛ he; ekolɛ mɛi komɛi basusu po akɛ ehe ehiaaa. Shi kɛlɛ, kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, tsofafeemɔ mli nilee ebayɔse akɛ mla nɛɛ eye ebua ni awooo nu ní anuɔ lɛ jɛɛhei amli muji ni ekɛ hebuu haa kɛjɛɔ helai babaoo ni kooloi filikilɔi bibii kɛbaa lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ hu wɔyɛ mumɔŋ, shihilɛ, henumɔŋ, gbɔmɔtsoŋ, kɛ jwɛŋmɔŋ yiŋtoi ahewɔ ni Nyɔŋmɔ etsĩ bɔlɛnamɔ naa yɛ gbalashihilɛ mli pɛ lɛ. Nyɛhaa agbɛnɛ wɔsusua Biblia mli nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ni kɔɔ mɛi ni hiɛ jeŋba mli hetsemɔ mli lɛ ahe lɛ he.

Yosef—Ajɔɔ lɛ yɛ Ejeŋba Kpakpa lɛ Hewɔ

10. Namɔ bɔ mɔdɛŋ koni elaka Yosef, ni te eha hetoo tɛŋŋ?

10 Eka shi faŋŋ akɛ ole Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ Yosef, Yakob bi lɛ he. Beni eye afii 17 lɛ, no mli lɛ eji nyɔŋ kɛha Potifar, ni ji oblafoi atsɛ kɛha Mizraim maŋtsɛ Farao. Yehowa jɔɔ Yosef, ni yɛ be ni sa mli lɛ, ahala lɛ eto Potifar shia lɛ mli nibii fɛɛ nɔ. Beni Yosef yeɔ afii 20 lɛ, no mli lɛ ‘ehe yɛ fɛo ni ehiɛ hu yɛ fɛo.’ Potifar ŋa lɛ ná ehe miishɛɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ koni elaka lɛ. Yosef ha eshidaamɔ fee faŋŋ, ni etsɔɔ mli akɛ kɛji ekpɛlɛ lɛ, etsɔɔɔ kɛkɛ akɛ eyeee enuntsɔ lɛ anɔkwa, shi moŋ ‘efee esha eshi Nyɔŋmɔ.’ Mɛni hewɔ Yosef susu nii ahe nɛkɛ lɛ?—1 Mose 39:1-9.

11, 12. Eyɛ mli akɛ ŋwɛi mla ni aŋmala ashwie shi ni tsiɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ naa bɛ moŋ, shi mɛni hewɔ esa akɛ Yosef asusu nii ahe taakɛ efee lɛ?

11 Eka shi faŋŋ akɛ, yiŋkpɛɛ ni Yosef fee lɛ damɔɔɔ le ní adesai baaná ale kɛji efee lɛ he gbeyeishemɔ nɔ. Yosef weku lɛ yɛ shɔŋŋ, ni etsɛ susuɔ akɛ egbo. Kɛji Yosef kɛ ehe wo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli lɛ, eweku lɛ naŋ ale kɔkɔɔkɔ. Ekolɛ, abaanyɛ akɛ esha ní tamɔ nɛkɛ atée Potifar kɛ etsuji hii lɛ hu ejaakɛ bei pii lɛ amɛbɛ shia lɛ mli. (1 Mose 39:11) Shi kɛlɛ, Yosef le akɛ anyɛŋ akɛ nakai jeŋba lɛ atee Nyɔŋmɔ.

12 Ekolɛ Yosef susu nɔ ni ele yɛ Yehowa he lɛ he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ele nɔ ni Yehowa jaje yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ, akɛ: “No hewɔ lɛ nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛaatsɔ̃ heloo kome.” (1 Mose 2:24) Kɛfata he lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Yosef le nɔ ni Yehowa kɛɛ Filistibii amaŋtsɛ ko ni bɔ mɔdɛŋ koni elaka Yosef nanakaŋsowa Sara lɛ. Yehowa kɛɛ nakai maŋtsɛ lɛ akɛ: “Naa, obaagbo yɛ yoo lɛ ni oŋɔ lɛ hewɔ, ejaakɛ nuu ŋa ji lɛ. . . . Ni mi hu mitsĩ onaa, ni okafee esha oshi mi; no hewɔ ni mihaao hegbɛ akɛ ota ehe lɛ.” (1 Mose 20:3, 6, wɔma efã ko nɔ mi.) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa kɛ mla ni aŋmala ashwie shi hako yɛ nakai beaŋ moŋ, shi ehenumɔi ní kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ yɛ faŋŋ. Yosef jeŋba kpakpa, kɛ shwelɛ ni eyɔɔ akɛ eeesa Yehowa hiɛ lɛ ha ekpoo jeŋba shara.

13. Eka shi faŋŋ akɛ, mɛni hewɔ Yosef nyɛŋ atsi ehe kɛjɛ Potifar ŋa lɛ he lɛ?

13 Shi kɛlɛ, Potifar ŋa lɛ nyɛ enɔ, ni ekpaa lɛ fai “daa nɛɛ” koni ekɛ lɛ abaná bɔlɛ. Mɛni hewɔ Yosef tsiii ehe kɛjɛɛɛ ehe lɛ? Ojogbaŋŋ, ákɛ nyɔŋ lɛ, eyɛ nitsumɔi ni esa akɛ etsu, ni enyɛŋ etsake eshihilɛ lɛ. Shitsaa he odaseyeli tsɔɔ akɛ bɔ ni ato Mizraim shiai ahe gbɛjianɔ aha lɛ haa ehe bahiaa ni atsɔ sɛɛtsu ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ mli dani abote tsui ni akɛ nibii toɔ mli lɛ amli. No hewɔ lɛ, ekolɛ Yosef nyɛŋ atee ehe ní Potifar ŋa lɛ enaŋ lɛ.—1 Mose 39:10.

14. (a) Mɛni ba Yosef nɔ beni ejo foi kɛjɛ Potifar ŋa lɛ hiɛ lɛ? (b) Yehowa jɔɔ Yosef yɛ enɔkwayeli lɛ hewɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Be ko ba ni amɛ pɛ amɛyɔɔ shia lɛ mli. Potifar ŋa lɛ mɔ Yosef mli ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Okɛ mi abawɔ!” Ejo foi. Akɛni kpoomɔ ni ekpoo lɛ dɔ lɛ hewɔ lɛ, efolɔ enaa akɛ eka akɛ ebaato lɛ kaabonaa. Mɛni jɛ mli kɛba? Ani Yehowa wo lɛ nyɔmɔ amrɔ nɔŋŋ yɛ enɔkwayeli gbɛ ni ekɔ lɛ hewɔ? Dabi. Ayawo Yosef tsuŋ ni awo lɛ gboklɛi. (1 Mose 39:12-20; Lala 105:18) Yehowa na jalɛ sane ni ayeee lɛ, ni naagbee lɛ, ewó Yosef nɔ kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ kɛtee maŋtsɛ shia. Ebatsɔ mɔ ni ji enyɔ ni yɔɔ hewalɛ fe fɛɛ yɛ Mizraim ni ajɔɔ lɛ kɛ ŋa kɛ bii. (1 Mose 41:14, 15, 39-45, 50-52) Kɛfata he lɛ, aŋmala Yosef anɔkwayeli lɛ he sane afɔ̃ shi afii 3,500 ni eho nɛ koni Nyɔŋmɔ tsuji ní ehi shi kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ asusu he. Mɛɛ jɔɔmɔi ní yɔɔ nyam po nɛ, yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ mlai lɛ ahe kpɛtɛmɔ hewɔ! Nakai nɔŋŋ, ekolɛ wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ enaŋ sɛɛnamɔi ni jeŋba kpakpa mlihiɛmɔ kɛbaa lɛ oya nɔŋŋ, shi wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa naa ni ebaajɔɔ wɔ yɛ be ni sa mli.—2 Kronika 16:9.

‘Kpaŋmɔ ni’ Hiob ‘Kɛ Ehiŋmɛii Fee’

15. Mɛni Hiob kɛ ‘ehiŋmɛii kpaŋ’?

15 Emuuyeli mlihiɛlɔ kroko ji Hiob. Beni Abonsam kɛ kaai lɛ baa enɔ lɛ, Hiob susu eshihilɛ he ni ejaje akɛ eesumɔ ni eyaje toigbalamɔ ni naa wa waa shishi kɛji etɔ̃ Yehowa jeŋba he shishitoo mlai anɔ, kɛfata nibii krokomɛi ahe lɛ. Hiob kɛɛ akɛ: “Kpaŋmɔ mikɛ mihiŋmɛii kpaŋ, belɛ te aaafee tɛŋŋ ni makwɛ oblayoo hu?” (Hiob 31:1) Kɛtsɔ enɛ kɛɛmɔ nɔ lɛ, Hiob miitsɔɔ akɛ yɛ efai shi ni etswa akɛ ebaahiɛ emuuyeli mli kɛha Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaatsi ehe kɛjɛ kwɛmɔ ni eeekwɛ yoo kɛ akɔnɔ lɛ he. Eji anɔkwale akɛ, ebaana yei yɛ daa gbi shihilɛ mli ni eka shi faŋŋ akɛ ebaaye ebua amɛ kɛji yelikɛbuamɔ he miihia amɛ. Shi yɛ klalo ni eeefee kɛ shishinumɔ akɛ ekɛbaatiu nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ nifeemɔi asɛɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, eŋmɛɛɛ gbɛ ni ekɛ ehe awo mli. Dani ekaai lɛ baaje shishi lɛ, no mli lɛ eji nuu ni yɔɔ nii babaoo, “gbɔmɔ agbo fe bokagbɛbii lɛ fɛɛ.” (Hiob 1:3) Shi kɛlɛ, ekɛ enii ni eyɔɔ lɛ tsuuu nii ni ekɛná yei krokomɛi ahe miishɛɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, ekɛ oblayei lɛ shwɛɛɛ shwɛmɔ fɔŋ kɛ yiŋtoo lɛ akɛ ekɛ amɛ baaná bɔlɛ.

16. (a) Mɛni hewɔ Hiob ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ hii ni hi shi yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ asu yɔɔ srɔto kwraa yɛ Hiob su he, ni ŋmɛnɛ hu?

16 No hewɔ lɛ, Hiob hiɛ jeŋba mli emuuyeli mli kɛtsɔ be kpakpai kɛ jaramɔ bei amli. Yehowa yɔse enɛ ni ejɔɔ lɛ babaoo. (Hiob 1:10; 42:12) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Hiob ji kɛha Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli, ni ji hii kɛ yei fɛɛ nɛkɛ! Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ no hewɔ ni Yehowa sumɔ lɛ nakai lɛ! Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ asu tamɔ nɔ ni ba yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ. Nakai gbalɔ lɛ gbe bɔ ni wumɛi babaoo shiɔ amɛhefatalɔi lɛ, ni bei pii lɛ amɛkɛ oblayei yaboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ he guɔ. Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ ŋamɛi ni ashi amɛ lɛ ayaafonui, ni no hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ bu mɛi ni yeɔ amɛhefatalɔi “kutumpɔo” lɛ fɔ́.—Maleaki 2:13-16.

Oblayoo ni Jeŋba He Tse

17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Shulamit oblayoo lɛ tamɔ “trom ni aŋmɛ naa”?

17 Emuuyeli mlihiɛlɔ ni ji etɛ lɛ ji Shulamit oblayoo fro lɛ. Ákɛ oblayoo ni he yɔɔ fɛo lɛ, jeee oblanyo tookwɛlɔ ko pɛ kɛkɛ ná suɔmɔ eha lɛ, shi moŋ Israel maŋtsɛ niiatsɛ, Salomo hu. Yɛ saji ni ŋɔɔ ni awie yɛ Salomo Lalai lɛ amli lɛ fɛɛ mli lɛ, Shulamit oblayoo lɛ hi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli, ni no hewɔ lɛ ená bulɛ kɛjɛ mɛi ni bɔle ehe lɛ aŋɔɔ. Eyɛ mli akɛ ekpoo Salomo moŋ, shi akɛ mumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma esane lɛ efɔ̃ shi. Tookwɛlɔ ni esumɔɔ lɛ lɛ hu ná bulɛ eha ejeŋba hetsemɔ lɛ. Yɛ be ko mli lɛ esusu akɛ Shulamit oblayoo lɛ tamɔ “trom ni aŋmɛ naa.” (Lalai Amli Lala 4:12) Yɛ blema Israel lɛ, yeli baai srɔtoi ni ŋɔɔ, fɔfɔi ni jeɔ ŋma, kɛ tsei wuji yɛ abɔɔi fɛfɛji amli. Bei pii lɛ akɛ afabaŋ loo gbogbo foɔ nakai abɔɔi lɛ ahe, ni abaanyɛ abote mli kɛtsɔ agbó ni ala mli pɛ mli. (Yesaia 5:5) Kɛha tookwɛlɔ lɛ, Shulamit oblayoo lɛ jeŋba hetsemɔ kɛ ehefɛo lɛ tamɔ nakai abɔɔ ni yɔɔ fɛo lɛ diɛŋtsɛ. Ehe tse kɛmɔ shi. Esuɔmɔ hedɔɔ lɛ baahi shi kɛha ewu ni ebaaná wɔsɛɛ lɛ pɛ.

18. Mɛni saji ni kɔɔ Yosef, Hiob, kɛ Shulamit oblayoo lɛ he lɛ kaiɔ wɔ yɛ he?

18 Shulamit oblayoo lɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi kɛha Kristofoi yei ŋmɛnɛ yɛ jeŋba emuuyeli mlihiɛmɔ mli. Yehowa na Shulamit oblayoo lɛ jeŋba kpakpa lɛ ni ená he miishɛɛ ni ejɔɔ lɛ taakɛ ejɔɔ Yosef kɛ Hiob lɛ. Aŋmala amɛ emuuyeli lɛ he nifeemɔi lɛ ashwie shi yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛha wɔgbɛtsɔɔmɔ. Eyɛ mli akɛ aŋmaaa mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔhiɛ emuuyeli mli ŋmɛnɛ lɛ yɛ Biblia lɛ mli moŋ, shi Yehowa yɛ “kaimɔ wolo” kɛha mɛi ni taoɔ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ. Nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa ‘boɔ toi’ ni enáa he miishɛɛ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔhi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli lɛ.—Maleaki 3:16.

19. (a) Te esa akɛ wɔbu jeŋba hetsemɔ wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Eyɛ mli akɛ mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ baaye wɔhe fɛo moŋ, shi wɔnyaa yɛ toiboo ni wɔfeɔ wɔhaa wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ mli. Wɔyɛ jeŋba ni nɔ kwɔ, jeŋba ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli. Eji nɔ ko ni wɔyɔɔ he miishɛɛ, nɔ ko ni wɔbuɔ lɛ waa. Kɛji wɔhiɛ jeŋba kpakpa mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi ahe miishɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔhiɛ hekɛnɔfɔɔ kpakpa ni kɔɔ wɔsɛɛ jɔɔmɔi ni bɛ naagbee lɛ he lɛ mli. Shi kɛlɛ, yɛ shishinumɔ ní anyɛɔ atsuɔ he nii naa lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔhiɛ jeŋba kpakpa mli? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu sanebimɔ ni he hiaa nɛɛ he.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Kwɛmɔ The Watchtower, March 15, 1983, baafai 29-31.

^ kk. 7 Mɔbɔ sane ji akɛ, shihilɛi komɛi yɛ ni Kristofonyo ni leee nɔ ko lɛ náa bɔlɛnamɔ mli hela kɛjɛɔ hefatalɔ ni heee yeee ni enyiɛɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ ŋɔɔ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ bɔlɛnamɔ he?

• Mɛni wiemɔ “ajwamaŋbɔɔ” tsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔnáa jeŋba kpakpa mlihiɛmɔ he sɛɛ yɛ?

• Mɛni hewɔ Yosef, Hiob, kɛ Shulamit oblayoo fro lɛ ji nɔkwɛmɔnii kpakpai kɛha Kristofoi ŋmɛnɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafas 9]

Yosef jo jeŋba shara naa foi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Shulamit oblayoo lɛ tamɔ “trom ni aŋmɛ naa”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Hiob kɛ ‘ehiŋmɛii kpaŋ’