Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ninamɔ Mli Nihamɔ Kɛ Miishɛɛ Baa

Ninamɔ Mli Nihamɔ Kɛ Miishɛɛ Baa

Ninamɔ Mli Nihamɔ Kɛ Miishɛɛ Baa

ÁKƐ Kristofonyo nɔkwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, bɔfo Paulo susuɔ enanemɛi heyelilɔi lɛ ahilɛ-kɛhamɔ ni fe fɛɛ lɛ he waa diɛŋtsɛ. (2 Korintobii 11:28) No hewɔ lɛ, beni eto tooyeli shika he gbɛjianɔ eha Kristofoi ni ehia amɛ yɛ Yudea yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli afii 50 lɛ teŋgbɛ lɛ, ekɛ hegbɛ lɛ tsu nii koni ekɛtsɔɔ nihamɔ he nikasemɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ko he nii. Paulo ma nɔ mi akɛ Yehowa buɔ nii ni akɛ miishɛɛ haa lɛ akɛ ejara wa waa, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔ naa [miishɛɛ naa] halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.”—2 Korintobii 9:7.

Amɛyɛ Ohia Futaa Mli, ni Kɛlɛ Amɛkɛ Nii Hãa

Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo jeee maŋbii ateŋ gbɔmɛi wuji. Paulo kɛɛ akɛ, mɛi ni “jeee hewalɔi pii” ji mɛi ni yɔɔ amɛteŋ. Amɛji “je nɛŋ gbɔjɔmɔ nii,” “je nɛŋ nii ni abuuu.” (1 Korintobii 1:26-28) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi ni yɔɔ Makedonia lɛ yɛ ‘ohia ni mli wa’ kɛ “amanehulu” mli. Ni kɛlɛ, nakai Makedoniabii heshibalɔi heyelilɔi lɛ kpa fai koni amɛná hegbɛ akɛ amɛkɛ shika aaafĩ ‘krɔŋkrɔŋbii lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ’ lɛ sɛɛ; ni Paulo ye he odase akɛ, nɔ ni amɛkɛha lɛ “fe bɔ ni amɛaanyɛ”!—2 Korintobii 8:1-4.

Ni kɛlɛ, jeee nibii abɔ ni akɛhaa lɛ falɛ ji nɔ ni akɛtsɔɔ akɛ tsui mli ajɛ akɛ nii ni tamɔ nakai ha. Yɛ no najiaŋ lɛ, kanyamɔ, suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ akɛ nii aaaha, kɛ tsui shihilɛ lɛ ji nɔ ni he hiaa. Paulo tsɔɔ mli eha Korinto Kristofoi lɛ akɛ, jwɛŋmɔ kɛ tsui fɛɛ fata tooyeli ni akɛhaa lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Mile bɔ ni nyɛná he tsui ni mishwã mifɔ̃ nyɛnɔ yɛ he mitsɔɔ Makedoniabii lɛ, . . . ni nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ ewo mɛi pii ahiɛdɔɔ.” ‘Amɛkpɛ mli momo yɛ amɛtsui mli’ akɛ amɛbaaha babaoo.—2 Korintobii 9:2, 7.

‘Amɛná He Tsui’

Ekolɛ nɔ ni yɔɔ bɔfo Paulo jwɛŋmɔ mli ji nihamɔ babaoo he nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔ hiɛ lɛ, nɔ ni ba yɛ ŋa lɛ nɔ, nɔ ni fe afii ohai 15 dani ebe lɛ shɛ lɛ. Aha Israel akutsei 12 lɛ ye amɛhe kɛjɛ nyɔŋyeli mli kɛjɛ Mizraim. Amrɔ nɛɛ amɛyɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishigbɛ, ni Yehowa kɛ fãmɔ ha amɛ koni amɛma kpeebuu lɛ kɛha jamɔ, ní amɛkɛ nibii ni akɛbaatsu nii yɛ jamɔ mli lɛ awo mli. Enɛ baabi nibii babaoo, ni afɔ̃ nine atsɛ́ koni maŋ lɛ kɛ nibii aye kɛbua.

Te nakai Israelbii lɛ here nɔ amɛha tɛŋŋ? “Amɛba, mɔ fɛɛ mɔ ni etsui mli ta lɛ, kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ná he tsui lɛ, ni amɛkɛ Yehowa nɔwomɔ nikeenii lɛ ba ní akɛfee kpeebuu lɛ.” (2 Mose 35:21) Ani maŋ lɛ kɛ nii babaoo ha? Babaoo diɛŋtsɛ! Akɛ amaniɛbɔɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ha Mose akɛ: “Maŋ lɛ kɛ nibii ni fá fe nitsumɔ lɛ he sɔɔmɔ lɛ ni Yehowa efã akɛ afee lɛ miiba.”—2 Mose 36:5.

Te Israelbii ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ashika gbɛfaŋ shihilɛ yɔɔ ha tɛŋŋ? Etsɛko tsɔ̃ ni amɛji nyɔji ni nii yɔɔ mɔbɔ waa, ‘ni akɛ nitsumɔi ni wa waa wa amɛ yi,’ ni ahiɛ amɛ “shɛii,” ni amɛna “amanehulu.” (2 Mose 1:11, 14; 3:7; 5:10-18) Belɛ eeenyɛ efee akɛ, amɛbɛ heloonaa nii babaoo. Lɛɛlɛŋ, Israelbii lɛ kɛ tooi kɛ tsinai shĩ amɛnyɔŋyeli shikpɔŋ lɛ nɔ kɛtee. (2 Mose 12:32) Shi ekolɛ enɛɛmɛi shɛɛɛ nɔ ko, ejaakɛ beni amɛshĩ Mizraim etsɛɛɛ lɛ, amɛwie huhuuhu akɛ amɛbɛ loo ni amɛbaakpe kɛ niyenii ni amɛbaaye.—2 Mose 16:3.

Belɛ nɛgbɛ kwraa ji he ni Israelbii lɛ ná nibii ni jara wawai lɛ kɛjɛ ni amɛkɛye amɛbua kɛma kpeebuu lɛ? Amɛná kɛjɛ amɛtsutsu nuntsɔmɛi ni ji Mizraimbii lɛ aŋɔɔ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: ‘Israelbii lɛ bála jwiɛtɛi nii kɛ shika nii kɛ mamai yɛ Mizraimbii lɛ adɛŋ. Mizraimbii lɛ ha amɛ nii ni amɛbála lɛ.’ Nɛkɛ nihamɔ ni Mizraimbii lɛ tsu he nii nɛɛ ji jɔɔmɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, shi jeee Farao. Wiemɔ ni ajɛ ŋwɛi aŋma lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa ha maŋ lɛ hiɛ ba nyam yɛ Mizraimbii lɛ ahiɛ; ni amɛha amɛ nii ni amɛbala lɛ.”—2 Mose 12:35, 36.

Belɛ feemɔ bɔ ni Israelbii lɛ nu he ha lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Yinɔi babaoo ena amanehulu yɛ nyɔŋyeli ni naa wa kɛ ohiayeli mli. Amrɔ nɛɛ amɛye amɛhe ni amɛyɛ nii babaoo. Te amɛbaanu he amɛha tɛŋŋ yɛ nakai nibii ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkɛ eko aaaha lɛ he? Ekolɛ amɛbaanu he akɛ amɛ amɛtsu ni amɛná nibii lɛ ni amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛtsĩɔ naa. Shi kɛlɛ, beni atsɛ́ koni amɛkɛ shika aye kɛbua kɛfĩ jamɔ krɔŋŋ sɛɛ lɛ, amɛfee nakai—ni jeee kɛ shishashaomɔ loo kpɛkpɛɛfeemɔ! Amɛhiɛ kpaaa nɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni ha amɛná nakai heloonaa nibii lɛ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛjwiɛtɛi kɛ shika kɛ kooloi ha babaoo. ‘Amɛyɛ he tsuijurɔ.’ ‘Amɛtsuiŋ ta amɛ.’ ‘Amɛná he tsui.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ eji ‘tsuijurɔnaa nikeenii ni akɛbaha Yehowa.’—2 Mose 25:1-9; 35:4-9, 20-29; 36:3-7.

Klalo ni Afee akɛ Akɛ Nɔ ko Aaaha

Tooyeli lɛ dalɛ kɛkɛ etsɔɔɔ bɔ ni mɔ lɛ hãa nii waa ha. Be ko lɛ, Yesu Kristo miikwɛ gbɔmɛi ni kɛ shika woɔ sɔlemɔwe lɛ shikatoohe lɛ mli. Aŋkroaŋkroi ni ji niiatsɛmɛi kɛ kapɛji babaoo wo mli, shi Yesu ná miishɛɛ waa beni ena akɛ yoo okulafo ko ni ehia lɛ lɛ kɛ kapɛji bibii enyɔ ni shɛɛɛ nɔ ko kwraa lɛ bawo mli lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nɛkɛ yoo okulafo ohiafo nɛɛ ekɛ pii ewo mli fe mɛi lɛ fɛɛ. . . . Ehia mli nii ni ekɛkwɛɔ ehe nɔ lɛ fɛɛ ekɛbawo mli nɛɛ.”—Luka 21:1-4; Marko 12:41-44.

Saji ni Paulo kɛha Korintobii lɛ kɛ Yesu susumɔ nɛɛ kpãa gbee. Paulo wie nɔ ni kɔɔ too ni ayeɔ koni akɛye abua nanemɛi heyelilɔi ni ehia amɛ lɛ he akɛ: “Kɛ́ tsui yɛ he lɛ, esa hiɛ hu bɔ ni mɔ oyɔɔ, jeee bɔ ni obɛ.” (2 Korintobii 8:12) Hɛɛ, tooyelii jeee nɔ ni akɛshiɔ akaŋ loo akɛtoɔ mɔ ko nɔ̃ he. Mɔ lɛ haa yɛ bɔ ni eyɔɔ lɛ naa, ni Yehowa náa nihamɔ nifeemɔ nɛɛ he miishɛɛ.

Eyɛ mli akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ eha Yehowa ni nibii fɛɛ ji enɔ̃ lɛ aná nii moŋ, shi too ni ayeɔ lɛ ji hegbɛ ni haa jálɔi tsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha lɛ. (1 Kronika 29:14-17) Tooyeli ni akɛhaa ni jeee akɛ aafee koni aha mɛi fɛɛ ana loo jeee yɛ pɛsɛmkunya yiŋtoi ahewɔ shi moŋ yɛ jwɛŋmɔ kpakpa naa koni akɛha anɔkwa jamɔ aya hiɛ lɛ kɛ mlifilimɔ kɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ baa. (Mateo 6:1-4) Yesu kɛɛ: “Nɔ̃ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Wɔbaanyɛ wɔná nakai miishɛɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛtsɔ wɔhewalɛ ni wɔkɛaaha yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ nɔ ko ni jɛ wɔheloonaa nibii amli lɛ ni wɔkɛaato kɛha anɔkwa jamɔ sɛɛfimɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni wɔkɛaaha mɛi ni sa lɛ nɔ.—1 Korintobii 16:1, 2.

Suɔmɔ Mli ni Ajɛɔ Akɛ Nii Keɔ Ŋmɛnɛ

Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi náa miishɛɛ waa akɛ amɛaana bɔ ni “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” he shiɛmɔ lɛ yaa nɔ ehaa yɛ jeŋ fɛɛ. (Mateo 24:14) Yɛ afii ohai 20 lɛ mli afii nyɔŋma ni ho lɛ mli lɛ, abaptisi mɛi ni fa fe 3,000,000 koni amɛkɛfee amɛhe ni amɛjɔɔ nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi, ni atoɔ aaafee asafoi heei 30,000 shishi. Hɛɛ, ato Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ lɛ mlijaa etɛ mli ekome shishi yɛ nyɛsɛɛ afii nyɔŋma lɛ mli! Nɛkɛ yifalɛ nɛɛ babaoo jɛ nitsumɔ ni Kristofoi anɔkwafoi hii kɛ yei lɛ tsu waa ni amɛkɛ amɛbe kɛ hewalɛ ha bɔni afee ni amɛsara amɛkutsoŋbii ni amɛgba amɛ Yehowa yiŋtoi ahe saji lɛ hewɔ. Yifalɛ lɛ ekomɛi jɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni shĩɔ amɛshiai ni amɛfãa gbɛ kɛyaa shikpɔji ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ anitsumɔ ni amɛtsuɔ koni amɛkɛye amɛbua kɛha Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Yifalɛ lɛ eha ato kpokpai heei, ni eha ehe ebahia koni ahala kpokpaa nɔkwɛlɔi heei. Kɛfata he lɛ, Bibliai babaoo he ebahia kɛha shiɛmɔ kɛ teemɔŋ nikasemɔ. Ehe ebahia ni akala woji pii. Alɛɛ nitsumɔhe niji atsũi babaoo mli loo akɛ ewuji eto najiaŋ yɛ maji babaoo mli. Tooyeli ni Yehowa webii jɛɔ suɔmɔ mli amɛkɛhaa lɛ ji nɔ ni ha akɛ nibii ni he hiaa nɛɛ fata he lɛ.

Maŋtsɛyeli Asai Ahe Miihia

Nɔ ko ni he hiaa waa ni ebafee faŋŋ yɛ Yehowa Odasefoi ayifalɛ lɛ he ji nɔ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli Asai ahe. Niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ afi 2000 mra be mli lɛ tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni aná Maŋtsɛyeli Asai ni fa fe 11,000 yɛ maji ni eyako hiɛ ni shika faaa yɛ jɛmɛ lɛ amli. Susumɔ Angola he okwɛ. Yɛ afii babaoo ni akɛwuu maŋ ta yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ hoo lɛ nakai maŋ lɛ miiná nɔyaa ni ji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aaafee oha mlijaa 10 daa afi. Shi kɛlɛ, asafoi 675 ni yɔɔ Afrika maŋ wulu nɛɛ mli lɛ ateŋ babaoo kpeɔ yɛ agbónaa. Maŋtsɛyeli Asai 22 pɛ yɔɔ maŋ lɛ mli, ni emli 12 pɛ yɔɔ nɔ ni tamɔ nɔ ko ni akɛhàa tsũ yiteŋ.

Shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɔɔ Democratic Republic of Congo. Eyɛ mli akɛ asafoi aaashɛ 300 yɔɔ Kinshasa maŋtiase lɛ mli moŋ, shi Maŋtsɛyeli Asai nyɔŋma pɛ yɔɔ jɛmɛ. Ehe miihia ni aná Maŋtsɛyeli Asai ni fa fe 1,500 amrɔ nɔŋŋ yɛ maŋ nɛɛ mli fɛɛ. Yɛ nɔyaa babaoo ni yaa nɔ yɛ Europa Bokagbɛ maji lɛ amli hewɔ lɛ, Russia kɛ Ukraine fɛɛ bɔ amaniɛ akɛ Maŋtsɛyeli Asai ohai abɔ he miihia amɛ. Nɔyaa babaoo ni yaa nɔ yɛ Latin America ebafee faŋŋ yɛ Brazil, he ni Odasefoi ni fa fe ohai enumɔ yɔɔ ni Maŋtsɛyeli Asai ni fa babaoo diɛŋtsɛ he miihia amɛ lɛ.

Bɔni afee ni atsu maji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahiamɔ nii ahe nii lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ gbɛjianɔtoo ko ni haa akɛ oyaiyeli maa Maŋtsɛyeli Asai lɛ miitsu nii. Too ni jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ jɛɔ tsui mli amɛkɛhaa lɛ ji nɔ ni haa akɛ shika tsuɔ gbɛjianɔtoo lɛ he nii, bɔni afee ni asafoi ni bɛ nɔ ko kwraa lɛ anyɛ aná jamɔ shikwɛ̃ɛhe ko ni sa.

Taakɛ eji yɛ blema Israel beaŋ lɛ, abaanyɛ atsu babaoo ejaakɛ Kristofoi anɔkwafoi kɛ ‘amɛnibii ni jara wawai lɛ woɔ Yehowa hiɛ nyam.’ (Abɛi 3:9, 10) Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ baasumɔ ni eŋɔ hegbɛ nɛɛ ni ekɛda mɔ fɛɛ mɔ ni tsui etsirɛ lɛ koni ekɛ ehe awo tsui ni ajɛɔ mli akɛ nii haa nɛɛ mli lɛ shi waa diɛŋtsɛ. Ni wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa mumɔ lɛ baaya nɔ atsirɛ ewebii lɛ atsuii koni amɛfĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔ ni mli lɛɛɔ be fɛɛ be lɛ hiamɔ nii ahe nii.

Be mli ni jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ mlilɛɛmɔ lɛ yaa nɔ lɛ, eba akɛ wɔɔya nɔ wɔtao gbɛ̀i ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie miishɛɛ kpo kɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔkɛ wɔhewalɛ, wɔbe, kɛ wɔnibii aaaha. Ni eba akɛ wɔɔná anɔkwa miishɛɛ ni nihamɔ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛbaa lɛ mli ŋɔɔmɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 29]

“NYƐKƐTSUA NII YƐ NILEE MLI!”

“Miye afii nyɔŋma. Mikɛ shika nɛɛ miimaje nyɛ koni nyɛnyɛ nyɛkɛhe wolo loo nɔ kroko kɛha woji afeemɔ.”—Cindy.

“Miyɛ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ akɛ mikɛ shika nɛɛ baamaje koni akɛfee woji babaoo aha wɔ. Mibua shika nɛɛ naa fiofio beni miyeɔ mibuaa mipapa. No hewɔ lɛ, nyɛkɛtsua nii yɛ nilee mli!—Pam, afii kpawo.

“Ahum lɛ he sane edɔ mi. Miheɔ miyeɔ akɛ nyɛyɛ shweshweeshwe. Nɛkɛ [$2, U.S.] nɛɛ ji shika fɛɛ ni yɔɔ mishikatoohe lɛ.—Allison, afii ejwɛ.

“Migbɛi ji Rudy, miye afii 11. Minyɛminuu Ralph eye afii ekpaa. Ni minyɛmiyoo Judith eye afii enyɔ kɛ fã. Wɔkɛ shika fioo ni wɔnáa lɛ eko eto aahu nyɔji etɛ koni wɔkɛye wɔbua wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ [he ko ni awuɔ ta yɛ]. Wɔnyɛ wɔkɛ dɔlai 20 eto ni wɔkɛmiimaje amrɔ nɛɛ.”

“Miinu he waa miiha nyɛmimɛi lɛ [ní ahum lɛ nina amɛ lɛ]. Miná dɔlai 17 beni mikɛ mipapa tsuɔ nii lɛ. Mikɛ shika nɛɛ emajeee yɛ nɔ ko pɔtɛɛ he nitsumɔ hewɔ, no hewɔ lɛ maha nyɛ diɛŋtsɛ nyɛkpɛ nyɛyiŋ yɛ he.”—Maclean, afii kpaanyɔ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 31]

Gbɛ̀i ni Mɛi Komɛi Tsɔɔ Nɔ Amɛkeɔ Nii

TOOYELII KƐHA JEŊ MUU FƐƐ NITSUMƆ LƐ

Mɛi pii kɛ shika ko fɔ̃ɔ shi, aloo amɛtoɔ he gbɛjianɔ ni amɛkɛwoɔ tooyeli adekai ni akadi amɛ akɛ “Tooyelii Kɛha Asafo lɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ—Mateo 24:14” lɛ amli. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi lɛ kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn, New York, aloo amɛkɛyaa nitsumɔhe nine ni yɔɔ maŋ nɔ he ni amɛyɔɔ lɛ.

Agbɛnɛ hu, abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛ̃ɛ kɛbaha Treasurer’s Office, Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201-2483, aloo abaanyɛ akɛya Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ. Abaanyɛ akɛ jwetrii kɛ nibii krokomɛi ni jara wa hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ mli akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.

NIBII NI AKƐHA SHI AKƐKEKO LƐ AHE GBƐJIANƆTOO

Abaanyɛ akɛ shika aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ gbɛjianɔtoo krɛdɛɛ ko naa akɛ, kɛ ehe miihia mɔ ni kɛha lɛ, abaaku sɛɛ akɛ shika ni ekɛha lɛ aha lɛ. Kɛji ootao saji babaoo lolo lɛ, ofainɛ ŋmaa kɛbabi yɛ Treasurer’s Office kɛtsɔ adrɛs ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ nɔ.

EJURƆFEEMƆ NI AKPƐ YIŊ YƐ HƐ

Kɛfata shika ni akɛkeɔ kwraa kɛ shika ni akɛhaa shi akɛkeko lɛ ahe lɛ, ayɛ gbɛ̀i krokomɛi hu ni atsɔɔ nɔ akeɔ nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Enɛɛmɛi ekomɛi ji:

Inshuɔrans: Abaanyɛ aŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛi akɛ mɛi ni baaná inshuɔrans gbɛjianɔtoo he sɛɛ yɛ mɔ ni kɛhaa lɛ gbele sɛɛ aloo yɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo hu mli.

Shika ni Akɛto Shikatoohe: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ahi shi aloo akɛha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛmaŋ lɛ shikatoohei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa.

Nitsumɔi Amli Gbɛfaŋnɔ kɛ Shika ni Akɛfa: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfa ni abaaku sɛɛ awo ekoŋŋ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ akɛ nibii ni akɛmiike kwraa.

Shikpɔji kɛ Tsũi: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsũi ni baahi hɔɔmɔ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsũi lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ deŋ, koni ehi tsũ lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni ebaagbo. Esa akɛ mɔ ni taoɔ ekɛ shikpɔŋ loo tsũ ko aha Asafo lɛ ana Asafo lɛ dani efee nakai.

Shamaŋsheo kɛ Nii ni Ahaa Mɔ kroko Gbɛi Kãa Nɔ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ shamaŋsheo ni aŋma yɛ mla naa nɔ, aloo abaanyɛ aha Asafo lɛ gbɛi akã shika ni akɛto lɛ nɔ akɛ mɔ ni baaná he sɛɛ. Bei komɛi lɛ, jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kãa shika ko nɔ lɛ haa enáa too woo mli heyeli komɛi.

Taakɛ gbɛi “Charitable Planning (ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he) tsɔɔ lɛ, nɛkɛ tooyeli henɔi nɛɛ biɔ gbɛjianɔtoo yɛ mɔ ni taoɔ aye too lɛ gbɛfaŋ. Bɔni afee ni aye abua aŋkroaŋkroi ni miisumɔ koni Asafo lɛ aná nɛkɛ nihamɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ henɔ nɛɛ eko he sɛɛ lɛ, Asafo lɛ efee wolo bibioo ko yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ kɛ Spain wiemɔ mli ni yitso ji Charitable Planning to Benefit Kingdom Service Worldwide (Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He Koni Ehe Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Maŋtsɛyeli Nitsumɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ). Aŋma wolo bibioo nɛɛ yɛ sanebimɔi babaoo ni Asafo lɛ nine eshɛ nɔ ni kɔɔ nikeenii, shamaŋsheoi, kɛ nii ni ahaa mɔ kroko gbɛi kãa nɔ lɛ nɔ heremɔ naa. Saji krokomɛi ni kɔɔ tsũi, shika gbɛjianɔtoo, kɛ tooyeli gbɛjianɔtoo he lɛ hu yɛ mli. Ni afee koni eye ebua aŋkroaŋkroi ni yɔɔ United States ni miito gbɛjianɔ ni amɛkɛ nikeenii krɛdɛɛ ko ake Asafo lɛ amrɔ nɛɛ, loo amɛshi nɔ ko yɛ amɛgbele sɛɛ lɛ koni amɛhala nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa kɛha amɛ ni amɛfee nakai yɛ be mli ni amɛsusuɔ amɛweku kɛ amɛshihilɛi ahe. Onine baanyɛ ashɛ wolo lɛ eko nɔ kɛtsɔ eshɛɛ kɛmiijɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ dɛŋ tɛ̃ɛ lɛ nɔ.

Yɛ be mli ni amɛkane wolo bibioo lɛ, ni amɛkɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ eshãra sɛɛ lɛ, mɛi babaoo enyɛ amɛye amɛbua Asafo lɛ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛha sɛɛnamɔi ni anáa yɛ too woo mli yɛ enɛ feemɔ mli lɛ etee ehiɛ. Esa akɛ atswa Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ adafi ni nine ashɛ ehe woji ni he hiaa yɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ eko fɛɛ eko gbɛfaŋ lɛ nɔ. Kɛji oyɛ nɛkɛ ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ gbɛjianɔtoi lɛ eko he miishɛɛ lɛ yaana Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ, kɛtsɔ woloŋmaa nɔ loo tswaa tɛlifoŋ kɛbaha yɛ adrɛs ni atsɔɔ yɛ shishigbɛ lɛ loo Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ.

CHARITABLE PLANNING OFFICE

Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

100 Watchtower Drive, Patterson, New York 12563-9204

Telephone: (845) 306-0707