Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Sɔlemɔ Tsuɔ Nɔ ko Kpakpa?

Ani Sɔlemɔ Tsuɔ Nɔ ko Kpakpa?

Ani Sɔlemɔ Tsuɔ Nɔ ko Kpakpa?

YƐ BEI komɛi amli lɛ, kɛ hoo lɛ mɔ fɛɛ mɔ nuɔ he akɛ ehe miihia ni esɔle. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi ni jɛ jamɔi srɔtoi fɛɛ amli lɛ kɛ hehiamɔ sɔleɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Buddhanyo baanyɛ ati sɔlemɔ ni ji “Mikɛ mihemɔkɛyeli ewo Amida Buddha mli” lɛ mli shii akpei abɔ gbi kome.

Yɛ bɔ ni naagbai ni etee nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ ji hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ aaabi akɛ: Mɛni gbɔmɛi kpaa gbɛ akɛ amɛbaaná kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ? Ani nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ fɛɛ miitsu nɔ ko kpakpa?

Mɛni Hewɔ Gbɔmɛi Sɔleɔ?

Bokagbɛbii babaoo sɔleɔ amɛhaa amɛblematsɛmɛi lɛ kɛ Shinto loo Tao nyɔŋmɔi lɛ. Amɛfeɔ nakai kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaye omanye yɛ skul kaai amli, amɛbaakpa yibii kpakpai, loo amɛbaatsĩ helai anaa. Buddhabii kpaa gbɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔ amɛmɔdɛŋbɔi anɔ amɛná anɔkwa sɛɛyoomɔ. Hindubii kɛ ekãa sɔleɔ amɛhaa amɛnyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei ni amɛsumɔɔ amɛ waa lɛ kɛha nilee, ninamɔ, kɛ hebuu.

Katolikbii komɛi susuɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛye amɛbua adesai aweku lɛ kɛtsɔ amɛhe ni amɛtuɔ amɛhaa akɛ hii loo yei mɔ kome-shihilɔi yɛ hii loo yei mɔ kome-shihilɔi ashiai amli, ni amɛsɔleɔ daa lɛ nɔ. Katolikbii akpekpei abɔ taoɔ Maria dɛŋ yelikɛbuamɔ kɛtsɔ sɔlemɔ ni akase awo yitsoŋ ni amɛkɛɔ lɛ nɔ, ni ekolɛ, amɛkɛ ashinaoi tsuɔ nii. Yɛ Bokagbɛ shikpɔji anɔ lɛ, mɛi babaoo kɛ sɔlemɔ shwiilii tsuɔ nii. Protestanbii tiɔ Nuntsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ mli wiemɔi lɛ amli shii abɔ, eyɛ mli akɛ amɛ hu amɛbaajie amɛhenumɔi akpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ kɛkɛ. Yudafoi babaoo fãa gbɛ kakadaji ni amɛbasɔleɔ yɛ Western Wall (Anaigbɛ Gbogbo) lɛ he yɛ Yerusalem, kɛ gbɛkpamɔ akɛ abaaku sɛɛ ato sɔlemɔwe lɛ kɛ shweremɔ kɛ toiŋjɔlɛ yinɔ hee ama shi ekoŋŋ.

Eyɛ mli akɛ mɛi akpekpei abɔ kɛ amɛhe woɔ sɔlemɔ mli waa moŋ, shi ohia, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ ni eka mɔ he, wekui ni mli egbala, awuiyeli, kɛ tai ahe naagbai ni haoɔ adesai aweku lɛ miiwo wu. Ani eeenyɛ eba akɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ fɛɛ sɔleee yɛ gbɛ ni ja nɔ? Yɛ nakai sane lɛ hewɔ lɛ, ani mɔ ko boɔ sɔlemɔi atoi lɛɛlɛŋ?

Ani Mɔ ko Boɔ Sɔlemɔi Atoi?

Sɔlemɔi nyɛŋ nɔ ko kpakpa ko etsu akɛ ja abo toi. Kɛji mɔ ko sɔle lɛ, eka shi faŋŋ akɛ eheɔ eyeɔ akɛ mɔ ko ni anaaa ni yɔɔ mumɔi ashihilɛhe lɛ miibo toi. Shi kɛlɛ, atsɔɔɔ gbɛɛmɔ hewalɛ kɛkɛ nɔ akɛ sɔlemɔi haaa. Mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ mɔ ko baanyɛ ale mɔ ni sɔleɔ lɛ po susumɔi. Namɔ nakai mɔ lɛ baanyɛ afee?

Bɔ ni susumɔi jeɔ shishi kɛjɛɔ faji bibii akpekpei toi akpei abɔ ni feɔ cerebral cortex (nɔhaanɔ ko ni hà jwɛŋmɔ lɛ he) yɛ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ mli lɛ ji teemɔŋ sane kɛha niiamlitaolɔi. Shi kɛlɛ, nilee yɛ mli akɛ Mɔ ni to jwɛŋmɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ baanyɛ ale nakai susumɔi lɛ. Nakai mɔ lɛ jeee mɔ ko akɛ ja wɔ-Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ. (Lala 83:19; Kpojiemɔ 4:11) Esa akɛ asɔle aha lɛ. Shi ani Yehowa boɔ sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ fɛɛ toi?

Ani Aboɔ Sɔlemɔi Fɛɛ Toi?

Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ji gbɔmɔ ni sumɔɔ sɔlemɔ. Ákɛ lalatsɛ ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ lɛ, elá akɛ: “Bo ni oboɔ sɔlemɔ toi, bo oŋɔɔ heloo fɛɛ baa.” (Lala 65:3) Yehowa nyɛɔ enuɔ sɔlemɔi ni asɔleɔ yɛ wiemɔi akpei abɔ ni adesai wieɔ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ shishi. Anɔkwale ni eji akɛ adesai ajwɛŋmɔ nyɛŋ atsu saji babaoo ahe nii lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ abo mɛi fɛɛ ni sɔleɔ amɛhaa lɛ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ toi.

Ni kɛlɛ, Yesu Kristo—ni lɛ hu eji gbɔmɔ ni sumɔɔ sɔlemɔ lɛ—jie lɛ kpo akɛ jeee sɔlemɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Kadimɔ nɔ ni Yesu kɛɛ yɛ nɔ ni no mli lɛ ale jogbaŋŋ ni afeɔ, ni ji sɔlemɔ ni akaseɔ awoɔ yitsoŋ ni atiɔ mli lɛ he. Taakɛ Katolik Jerusalem Bible lɛ tsɔɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ nyɛmiisɔle lɛ, nyɛkatĩa nɔ kome mli nyɛkɛɔ shii abɔ tamɔ wɔŋjalɔi lɛ feɔ lɛ, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ amɛ wiemɔi babaoo lɛ nɔ amɛbaatsɔ koni abo amɛ toi.” (Mateo 6:7) Wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ Yehowa baabo sɔlemɔi ni ejieee wɔhenumɔi diɛŋtsɛ kpo lɛ toi.

Beni Biblia mli abɛbua ko tsɔɔ nɔ hewɔ ni sɔlemɔi komɛi esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, ekɛɛ: “Mɔ ni jieɔ etoi yɛ mla toiboo nɔ lɛ, esɔlemɔ tete lɛ nihiinii ni.” (Abɛi 28:9) Abɛbua kroko kɛɔ akɛ: “Yehowa kɛ mɛi fɔji ateŋ jɛkɛ; shi eboɔ jalɔi afaikpamɔ toi.” (Abɛi 15:29) Yɛ be ko mli beni blema Yuda hiɛnyiɛlɔi lɛ baje fɔbuu ni tsii shishi lɛ, Yehowa jaje akɛ: “Kɛ nyɛgbɛ nyɛniji amli lɛ, maŋɔ mihiɛ matee nyɛ; ni kɛ nyɛsɔle babaoo tete lɛ, miboŋ nyɛ toi: nyɛniji ahe eyimɔ kɛ lá!”—Yesaia 1:1, 15.

Bɔfo Petro tsĩ nɔ kroko tã ni baanyɛ aha sɔlemɔi afee nɔ ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ. Petro ŋma akɛ: “Nakai nɔŋŋ kɛ̃ nyɛ wumɛi, nyɛkɛ [nyɛ ŋamɛi] ahia shi yɛ nilee naa, ni nyɛkɛ woo awoa yoo akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko, akɛni amɛkɛ nyɛ fɛɛ ji wala duromɔ lɛ wɔfasei lɛ, koni akatsimɔ nyɛsɔlemɔi lɛ agbɛ.” (1 Petro 3:7) Anuŋ nuu ni kpooɔ nakai ŋaawoo lɛ sɔlemɔi yɛ tsuyiteŋ!

Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ kɛji abaabo sɔlemɔi atoi lɛ, no lɛ esa akɛ ashɛ taomɔ nii komɛi ahe. Shi kɛlɛ, mɛi babaoo ni sɔleɔ lɛ susuuu nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ ni amɛaafee lɛ he tsɔ. Enɛ hewɔ ni ekãa babaoo ni akɛsɔleɔ lɛ woko yibii kpakpa ko yɛ je lɛ mli lɛ.

Belɛ, mɛni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ koni ebo wɔsɔlemɔi atoi? Hetoo lɛ kɔɔ yiŋtoo hewɔ ni wɔsɔleɔ lɛ diɛŋtsɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji wɔmiisumɔ ni wɔle kɛji sɔlemɔi feɔ nɔ ko kpakpa lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnu amɛyiŋtoo lɛ shishi. Mɛni hewɔ Yehowa eha wɔná hegbɛ koni wɔkɛ lɛ agba sane lɛ?

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

G.P.O., Jerusalem