Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Osɔle?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Osɔle?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Osɔle?

“NYƐKPAA fai hu, ni nyɛnaaa, ejaakɛ fai fɔŋ nyɛkpaa . . . Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:3, 8) Nakai Yesu kaselɔ Yakobo wiemɔi lɛ baanyɛ atsirɛ wɔ koni wɔsusu yiŋtoi ahewɔ ni wɔsɔleɔ lɛ he.

Sɔlemɔ jeee gbɛ ní wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛɔ Nyɔŋmɔ nɔ ni he hiaa wɔ kɛkɛ. Yesu kɛɛ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi lɛ mli akɛ: “Nyɛtsɛ lɛ le nii ni hiaa nyɛ dani nyɛbiɔ lɛ.” Ni kɛlɛ, Yesu kɛɛ hu akɛ: “Nyɛbia, ni aaaha nyɛ.” (Mateo 6:8; 7:7) No hewɔ lɛ, Yehowa miisumɔ ni wɔkɛɛ lɛ nɔ ni wɔnuɔ he akɛ ehe hiaa wɔ. Shi sɔlemɔ kɔɔ nibii babaoo he fe no.

Anɔkwa nanemɛi egbaaa sane yɛ be mli ni nɔ ko he hiaa amɛ pɛ kɛkɛ. Amɛyɛ amɛhe miishɛɛ, ni amɛnaanyobɔɔ lɛ mli waa yɛ be mli ni amɛjieɔ amɛhenumɔi akpo lɛ. Nakai nɔŋŋ sɔlemɔ hiɛ shishinumɔ ni da babaoo fe hiamɔ nii kɛkɛ ni wɔɔbi. Ehaa wɔnáa hegbɛ ni wɔkɛwajeɔ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ kɛtsɔ wɔhetuu-kɛhamɔ ni jɛ wɔtsuiŋ ni wɔɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ lɛ nɔ.

Hɛɛ, Nyɔŋmɔ eha wɔná hegbɛ yɛ sɔlemɔ mli bɔni afee ni wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ. Enɛ baanyɛ aba mli kɛji wɔjaje wɔ diɛŋtsɛ wɔhenumɔi wɔtsɔɔ Nyɔŋmɔ moŋ fe ní wɔkɛɛ sɔlemɔi ni wɔkase wɔwo wɔyitsoŋ kɛkɛ. Mɛɛ miishɛɛ eji nɛkɛ akɛ wɔkɛ Yehowa aaawie yɛ sɔlemɔ mli! Kɛfata he lɛ, Biblia mli abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Jalɔi asɔlemɔ lɛ, enáa he miishɛɛ.”—Abɛi 15:8.

Lalatsɛ Asaf lá akɛ: “Mi lɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hilɛ hi ha mi.” (Lala 73:28) Shi kɛji wɔɔtsi wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ lɛ, esa akɛ wɔfee babaoo fe sɔlemɔ. Kadimɔ bɔ ni nɔ ni nyiɛ sɛɛ ni aŋma afɔ̃ shi nɛɛ tsɔɔ enɛ mli eha:

“[Yesu kaselɔi] lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ lɛ akɛ: Nuntsɔ, tsɔɔmɔ wɔ sɔlemɔ.” Yesu here nɔ ekɛɛ: “Kɛ́ nyɛmiisɔle lɛ, nyɛkɛɛa akɛ: Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ afee krɔŋkrɔŋ; omaŋtsɛyeli lɛ aba.” (Luka 11:1, 2) Ani wɔbaanyɛ wɔsɔle ni shishinumɔ ahi mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ ni klɛŋklɛŋ lɛ wɔleee Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛ bɔ ni esa akɛ atse he lɛ? Ni ani wɔbaanyɛ wɔsɔle ni ekɛ Yesu wiemɔi nɛɛ akpã gbee kɛji wɔnuuu nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji lɛ shishi? Kɛji wɔpɛi Biblia lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, wɔnuɔ saji nɛɛ shishi. Kɛkɛ lɛ, nilee ni wɔɔná lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔle Nyɔŋmɔ ni wɔnu egbɛ̀i lɛ ashishi. Kɛfata he lɛ, le ni wɔɔle Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ baaha wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ gbagbalii, ni wɔbaatu wɔhe wɔha lɛ babaoo. Enɛ baaye ebua wɔ koni wɔkɛ lɛ agba sane yɛ heyeli babaoo mli yɛ sɔlemɔ mli.

Sɔlemɔ Baanyɛ Atsu Naagbai Ahe Nii

Wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ní wɔɔná lɛ baaye ebua wɔ ni wɔtsu naagbai ahe nii. Kadimɔ bɔ ni enɛ ji anɔkwale yɛ shihilɛi ní nyiɛ sɛɛ nɛɛ eko fɛɛ eko mli. Amɛtsɔɔ akɛ mɛi ni sɔle lɛ nyɛ amɛwaje amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ.

Yɛ Brazil lɛ, yoo ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ sɔle koni Nyɔŋmɔ aye abua lɛ. Eesumɔ ni etse atua eshi jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ yɛ osatofeemɔ ni enaa yɛ adesai ateŋ lɛ hewɔ. Maria eshi ewu, ebii, kɛ eshia po. Ekɛ tsofai fɔji hu bɔi nitsumɔ. Shi beni enáaa miishɛɛ lɛ, egbele etsuiŋ eha Nyɔŋmɔ ni esɔle ebi yelikɛbuamɔ.

Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Yehowa Odasefoi enyɔ ba Maria ŋɔɔ ni amɛshi Buu-Mɔɔ lɛ eko ni tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni akpɛlɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ lɛ eha lɛ. Enɛ sa etsui he, ni ekɛ Odasefoi lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ nakai gbi lɛ nɔŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, enɛ fee eweku shihilɛ lɛ ekome ekoŋŋ. Beni ekaseɔ Yehowa he nii lɛ, eesumɔ ni ejie bɔ ni esumɔɔ lɛ lɛ kpo etsɔɔ lɛ. Maria kɛɛ akɛ: “Mifee tsakemɔi yɛ mijeŋba mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, miwu kɛ miweku lɛ te shi amɛwo Biblia ni mikaseɔ lɛ. Shi beni amɛna tsakemɔi ni mifeɔ lɛ, amɛbɔi mi hewalɛwoo.” Sɛɛ lɛ mli lɛ, Maria jɔɔ ewala nɔ eha sɔlemɔ Toibolɔ lɛ, bɔni afee ni esɔmɔ lɛ.

Eyɛ mli akɛ José yɛ ŋa ni he yɔɔ fɛo kɛ nitsumɔ kpakpa yɛ Bolivia moŋ, shi ebɛ miishɛɛ. Yei krokomɛi ní eyɔɔ yɛ egbalashihilɛ lɛ sɛɛ lɛ ha eŋa shĩ lɛ. Enu dãa waa ni enu he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ. José kɛɛ: “Mije shishi misɔle yɛ anɔkwale mli, ni mibi nɔ ni esa akɛ mafee koni masa Nyɔŋmɔ hiɛ. Etsɛɛɛ ni Yehowa Odasefoi ba he ni mitsuɔ nii yɛ lɛ, ni amɛkɛɛ amɛbaasumɔ ni amɛkɛ wɔ afee shia Biblia mli nikasemɔ ni amɛheee nɔ ko, shi mikpɛlɛɛɛ amɛ. Enɛ tee nɔ shii etɛ. Be fɛɛ be ni masɔle mabi yelikɛbuamɔ lɛ, kɛkɛ lɛ naa amɛ. Naagbee lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mabo amɛtoi be kroko. Mikane Biblia lɛ fɛɛ, ni miyɛ sanebimɔi babaoo, shi be fɛɛ be lɛ amɛhaa mi hetoo ni haa mitsui nyɔɔ mimli. Yehowa he nii ni mikase lɛ ha miná yiŋtoo hee yɛ shihilɛ mli, ni nanemɛi ni miná yɛ Odasefoi lɛ ateŋ lɛ bafee nɔkwɛmɔnii ní wo mi ekãa waa! Mishi mihe mɔ yoo lɛ kɛ minanemɛi ni mikɛ nuɔ dãa lɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni mikɛ miŋa kɛ mibii lɛ fee ekome ekoŋŋ. Abaptisi mi yɛ afi 1999 shishijee mli.”

Yɛ Italy lɛ, naagba ba Tamara gbalashihilɛ lɛ he, ni no hewɔ lɛ esɔle ebi nilee. Akɛni beni eye afii 14 lɛ ayi lɛ ni ashwie lɛ kɛjɛ weku lɛ mli hewɔ lɛ, ekase basabasafeemɔ su. Tamara kɛɛ akɛ: “Miná Biblia lɛ eko ni mibɔi kanemɔ. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, mikane akɛ ‘nilee taomɔ tamɔ jwetrii ni aŋɔtee taomɔ.’ Misɔle mibi nakai nilee lɛ. (Abɛi 2:1-6) Enɔ leebi lɛ, Yehowa Odasefoi ba miŋɔɔ. Amɛkɛ mi bɔi Biblia lɛ kasemɔ, shi eŋɔ mi bei saŋŋ dani mikɛ nɔ ni mikaseɔ lɛ bɔi nitsumɔ. Naagbee lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ manyiɛ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ nɔ ni abaptisi mi. Amrɔ nɛɛ, mi kɛ miwu yeɔ wɔbuaa mɛi krokomɛi koni amɛná Nyɔŋmɔ nilee lɛ he sɛɛ.”

Beatriz fata maŋbii ni ehe gbɛi waa yɛ Caracas, yɛ Venezuela lɛ ahe. Shi kɛlɛ, átse lɛ gbala ni éhao. Akɛni ehao hewɔ lɛ, be ko lɛ ekɛ ŋmɛlɛtswai babaoo sɔle. Enɔ leebi lɛ, shinaa naa ŋmɛlɛ lɛ gbɛɛ. Akɛni emli efu hewɔ lɛ, ekwɛ shinaa folɔ bibioo lɛ mli ni ena mɛi enyɔ ni hiɛ baagi. Efee tamɔ nɔ ni ebɛ shia, shi dani gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ aaashi lɛ, amɛtsi dɛhiɛmɔ wolo ko amɛwo eshinaa lɛ shishi. Ekɛɛ akɛ: “Lé o-Biblia Lɛ.” Ani eeenyɛ efee akɛ amɛsaramɔ lɛ kɛ sɔlemɔ ni esɔle gbɛkɛ ni tsɔ hiɛ lɛ yɛ tsakpaa ko? Etsɛ amɛ ni amɛku amɛsɛɛ amɛba. Etsɛɛɛ ni ebɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni sɛɛ mli lɛ abaptisi lɛ. Miishɛɛ eba agbɛnɛ, ni Beatriz tsɔɔ mɛi krokomɛi bɔ ni amɛaafee ni amɛná miishɛɛ.

Carmen sɔle yɛ ohia shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ hewɔ. Eyɛ bii nyɔŋma kɛ wu, Rafael ni tɔɔ dãa. Carmen kɛɛ akɛ: “Mibɔ mɔdɛŋ ni maná shika kɛtsɔ atadei ahe fɔmɔ nɔ.” Shi dãa ni Rafael nuɔ lɛ mli bawo wu. “Beni Yehowa Odasefoi kɛ wɔ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ sɛɛ dani miwu bɔi tsakemɔ feemɔ. Wɔkase Maŋtsɛyeli shiwoo lɛ—akɛ etsɛŋ ni Yehowa baajie ohia kɛ haomɔ kɛjɛ je lɛŋ kɛya. Yɛ naagbee lɛ aha sɔlemɔ ni misɔle miha Nyɔŋmɔ lɛ hetoo!” Yehowa gbɛ̀i lɛ ahe nii ni Rafael kase lɛ ye ebua lɛ ni ekpa dãa numɔ, ni ‘ewo gbɔmɔ hee lɛ.’ (Efesobii 4:24) Ekɛ eweku lɛ enyɛ amɛha amɛshihilɛ etee hiɛ. Rafael kɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ wɔbɛ nii, ni wɔbɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshia moŋ, shi wɔyɛ shihilɛ mli hiamɔ nii, ni wɔyɛ miishɛɛ.”

Be ni Abaaha Sɔlemɔi Fɛɛ Ahetoo

Ani sɔlemɔ fee nɔ ko kpakpa eha gbɔmɛi nɛɛ? Hɛɛ! Ni ani oyɔse akɛ yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ aha amɛsɔlemɔi lɛ ahetoo beni mɔ ko ni jɛ Kristofoi asafo lɛ mli ye ebua amɛ koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ?—Bɔfoi lɛ Asaji 9:11.

No hewɔ lɛ, wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔsɔle. Amrɔ nɛɛ etsɛŋ ni abaaha sɔlemɔ ni asɔleɔ koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba ni afee esuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ hetoo. (Mateo 6:10) Beni Nyɔŋmɔ ejie mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ yɛ wɔshikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee.” (Yesaia 11:9) Kɛkɛ lɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Yehowa lɛ baaná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli” ŋɔɔmɔ—ni abaaha amɛsɔlemɔi lɛ ahetoo lɛɛlɛŋ.—Romabii 8:18-21.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ani ole nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔsɔle?