Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɛi Ji Nyɔŋmɔ Sɔɔlɔi Ŋmɛnɛ?

Namɛi Ji Nyɔŋmɔ Sɔɔlɔi Ŋmɛnɛ?

Namɛi Ji Nyɔŋmɔ Sɔɔlɔi Ŋmɛnɛ?

“Wɔsalɛ lɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ; lɛ nɔŋŋ eha wɔsa ni wɔtsɔmɔ kpaŋmɔ hee lɛ he sɔɔlɔi.”—2 KORINTOBII 3:5, 6.

1, 2. Mɛɛ gbɛnaa nii klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ná mli gbɛfaŋnɔ, shi nibii tsake yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

KRISTOFOI fɛɛ ná gbɛnaa nii ko ni he hiaa mli gbɛfaŋnɔ yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli—nitsumɔ akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ. Áfɔ amɛ fɛɛ mu, ni amɛji kpaŋmɔ hee lɛ he sɔɔlɔi. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ gbɛnaa nii krokomɛi ni fata he, tamɔ nitsɔɔmɔ yɛ asafo lɛ mli. (1 Korintobii 12:27-29; Efesobii 4:11) Fɔlɔi yɛ gbɛnaa nii ni tsii yɛ weku lɛ mli. (Kolosebii 3:18-21) Shi amɛ fɛɛ amɛnáa shiɛmɔ nitsumɔ ni he hiaa titri lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Yɛ shishijee Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, nɛkɛ gbɛnaa nii nɛɛ ji di·a·ko·niʹa—maŋ sɔɔmɔ, loo sɔɔmɔ nitsumɔ.—Kolosebii 4:17.

2 Beni be shwieɔ mli lɛ, nibii tsake. Kuu ko je shishi, ni ale amɛ akɛ osɔfoi akuu, ni amɛkɛ hegbɛ akɛ ashiɛ lɛ ha amɛkome amɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:30) Mɛi ni tsɛɔ amɛhe akɛ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi fioo ko ji osɔfoi akuu lɛ. Abale amɛteŋ mɛi ni fa lɛ akɛ asafoŋ bii loo mɛi foji. Yɛ be mli ni átsɔɔ asafoŋ bii lɛ akɛ amɛyɛ gbɛnaa nii komɛi, ni tooyeli ni amɛkɛaakwɛ osɔfoi akuu lɛ fata he lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo etsɔmɔ toibolɔi kɛkɛ yɛ shiɛmɔ he sane lɛ gbɛfaŋ.

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ Kristendom lɛ tsɔɔ nɔ amɛbatsɔmɔɔ sɔɔlɔi? (b) Namɔ ji mɔ ni abuɔ lɛ akɛ sɔɔlɔ yɛ Kristendom, ni mɛni hewɔ nibii yɔɔ srɔto yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ?

3 Osɔfoi lɛ kɛɔ akɛ amɛji sɔɔlɔi (ejɛ minister, Latin shishitsɔɔmɔ kɛha di·aʹko·nos, “tsulɔ” lɛ mli). * Enɛ hewɔ lɛ, amɛyakaseɔ enɛ he nii yɛ kɔlejii loo nikasemɔhei wuji amli ni awoɔ amɛ osɔfoi. The International Standard Bible Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “‘Wo osɔfo’ kɛ ‘osɔfowoo’ lɛ kɔɔ hegbɛ krɛdɛɛ ni akɛhaa sɔɔlɔi loo osɔfoi kɛtsɔ kpɛlɛmɔ ni akpɛlɛɔ nakai kusum nifeemɔi lɛ anɔ, kɛ hegbɛ ni eyɔɔ ni ama nɔ mi akɛ ejaje Wiemɔ lɛ loo ekɛ duromɔ aha, aloo efee enyɔ lɛ fɛɛ.” Namɔ halaa loo ewoɔ sɔɔlɔi lɛ osɔfoi lɛ? The New Encyclopædia Britannica kɛɔ akɛ: “Yɛ sɔlemɔi ni amɛ́tee nɔ amɛ́hiɛ yinɔsane mli osɔfonukpayeli lɛ mli lɛ, be fɛɛ be lɛ mɔ ni awo lɛ osɔfo lɛ bafeɔ osɔfonukpa. Yɛ Presbyteria sɔlemɔi amli lɛ, presbyteria asafoŋ sɔɔlɔi lɛ ji mɛi ni woɔ mɔ osɔfo.”

4 No hewɔ lɛ, yɛ Kristendom sɔlemɔi amli lɛ, áfo husu ni yɔɔ kpɛŋŋ awo hegbɛ ni akɛaatsɔ sɔɔlɔ lɛ he. Kɛlɛ, jeee nɛkɛ sane lɛ ji yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ. Mɛni hewɔ ebɛ lɛ nakai lɛ? Ejaakɛ jeee no ji nifeemɔ gbɛ ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli.

Namɛi Diɛŋtsɛ Ji Nyɔŋmɔ Sɔɔlɔi?

5. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, namɛi fata mɛi ni sɔmɔɔ akɛ sɔɔlɔi lɛ ahe?

5 Yɛ Biblia tsɔɔmɔ naa lɛ, Yehowa jálɔi fɛɛ—mɛi ni yɔɔ ŋwɛi kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ—ji sɔɔlɔi. Ŋwɛibɔfoi sɔmɔ Yesu. (Mateo 4:11; 26:53; Luka 22:43) Ŋwɛibɔfoi hu ‘sɔmɔ mɛi ni baatsɔmɔ yiwalaheremɔ lɛ yelɔi lɛ.’ (Hebribii 1:14; Mateo 18:10) Yesu ji sɔɔlɔ. Ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ.” (Mateo 20:28; Romabii 15:8) No hewɔ lɛ, akɛni esa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ‘anyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa’ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ amɛ hu amɛaatsɔmɔ sɔɔlɔi.—1 Petro 2:21.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ esa akɛ ekaselɔi lɛ afee sɔɔlɔi?

6 Beni eshwɛ fioo ni Yesu aaakwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji lɛ fɛɛ amli mɛi lɛ kaselɔi, nyɛbaptisia amɛ yɛ Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔa amɛ ni amɛye nii fiaa ni mifa nyɛ lɛ anɔ.” (Mateo 28:19, 20, NW) Yesu kaselɔi lɛ baafee mɛi ni feɔ kaselɔi—sɔɔlɔi. Kaselɔi heei ni amɛfeɔ lɛ baakase bɔ ni ayeɔ nibii fɛɛ ni Yesu efã lɛ anɔ, ni famɔ akɛ aya ni ayafee kaselɔi lɛ fata he. Nuu jio yoo jio, onukpa jio gbekɛ jio, Yesu Kristo kaselɔ anɔkwafo lɛ baafee sɔɔlɔ.—Yoel 3:1, 2.

7, 8. (a) Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ anɔkwa Kristofoi fɛɛ ji sɔɔlɔi? (b) Mɛɛ saji abiɔ yɛ osɔfowomɔ loo halamɔ he?

7 Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, Yesu kaselɔi ni amɛbua amɛhe naa lɛ, hii kɛ yei fɛɛ fee ekome kɛjaje ‘Nyɔŋmɔ nibii wuji’ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-11) Agbɛnɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Tsui akɛheɔ ayeɔ kɛshɛɔ jalɛ he, ni naabu akɛjajeɔ kɛshɛɔ yiwalaheremɔ he.” (Romabii 10:10) Paulo eŋmaaa nakai wiemɔi lɛ eyahaaa osɔfoi akuu ko ni afo husu awo amɛhe, shi “kɛyaha mɛi ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ . . . ni yɔɔ Roma lɛ fɛɛ.” (Romabii 1:1, 7) Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ ‘mɛi krɔŋkrɔŋi ni yɔɔ Efeso lɛ fɛɛ kɛ heyelilɔi ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ’ kɛ ‘hejɔlɛ he sanekpakpa lɛ he saamɔ-kɛ-too awoa amɛnaji.’ (Efesobii 1:1; 6:15) Ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni nu wolo ni aŋma ayaha Hebribii mli saji lɛ ‘amɔ amɛhiɛnɔkamɔ jajemɔ lɛ mli ni awaa ni ekagbugbaa.’—Hebribii 10:23.

8 Shi, mɛɛ be mli mɔ ko batsɔɔ sɔɔlɔ? Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛɛ be mli ahalaa lɛ loo awoɔ lɛ sɔɔlɔ? Ni namɔ halaa lɛ loo ewoɔ lɛ sɔɔlɔ lɛ?

Halamɔ akɛ Sɔɔlɔ—Mɛɛ Be?

9. Mɛɛ be ahala Yesu loo awó lɛ osɔfo, ni namɔ fee enɛ?

9 Yɛ be, kɛ mɔ ni halaa mɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, susumɔ Yesu Kristo nɔkwɛmɔnɔ lɛ he. Ebɛ halamɔ loo osɔfowomɔ he yijiemɔ wolo loo nikasemɔhe wulu ko mli yijiemɔ wolo ni ekɛbaatsɔɔ akɛ eji sɔɔlɔ, ni jeee gbɔmɔ ko hala lɛ loo ewo lɛ osɔfo. Belɛ mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ eji sɔɔlɔ lɛ? Ejaakɛ Yesaia wiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ ba mli yɛ enɔ, akɛ: “[Yehowa mumɔ, NW] lɛ yɛ minɔ, no hewɔ lɛ efɔ mi mu, koni mijaje sanekpakpa lɛ.” (Luka 4:17-19; Yesaia 61:1) Yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko bɛ nakai wiemɔi lɛ ahe ákɛ akɛ nitsumɔ wo Yesu dɛŋ koni ejaje sanekpakpa lɛ. Namɔ kɛwo edɛŋ? Akɛni Yehowa mumɔ lɛ fɔ lɛ mu kɛha nakai nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hala Yesu loo ewo lɛ osɔfo. Mɛɛ be enɛ ba mli? Yehowa mumɔ lɛ ba Yesu nɔ diɛŋtsɛ beni abaptisi lɛ lɛ. (Luka 3:21, 22) No hewɔ lɛ, ebaptisimɔ be lɛ mli ahala lɛ.

10. Namɔ haa Kristofonyo sɔɔlɔ batsɔɔ ‘mɔ ni he esa jogbaŋŋ’?

10 Ni Yesu klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ hu? Amɛ gbɛhe akɛ sɔɔlɔi lɛ hu ba kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. Paulo kɛɛ akɛ: “Wɔsalɛ lɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ; lɛ nɔŋŋ eha wɔsa ni wɔtsɔmɔ kpaŋmɔ hee lɛ he sɔɔlɔi.” (2 Korintobii 3:5, 6) Mɛɛ gbɛ Yehowa tsɔɔ nɔ ehaa ejálɔi lɛ ahe saa akɛ sɔɔlɔi? Susumɔ Timoteo, ni Paulo tsɛ lɛ “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ . . . yɛ Kristo sanekpakpa lɛ mli” lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he.”—1 Tesalonikabii 3:2.

11, 12. Mɛɛ gbɛ nɔ Timoteo tsɔ eshwere kɛha sɔɔlɔ ni eeetsɔ?

11 Wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ ni aŋma ayaha Timoteo nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ bɔ ni fee ni ebatsɔ sɔɔlɔ lɛ shishi: “Shi bo lɛ, hii shi yɛ nii ni okase ni oyɔɔ hewalɛ yɛ nɔ lɛ amli, ejaakɛ ole mɔ naa ni okase yɛ. Ni ogbekɛbiiashi ojɛ ole ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni aaanyɛ aha ole nii ni atsɔ Kristo Yesu nɔ hemɔkɛyeli nɔ kɛya yiwalaheremɔ mli lɛ.” (2 Timoteo 3:14, 15) Timoteo hemɔkɛyeli lɛ shishitoo, ní baatsirɛ lɛ koni ejaje sane lɛ yɛ faŋŋ ji Ŋmalɛi lɛ ahe nilee. Ani nii ni lɛ diɛŋtsɛ eeekane lɛ ji nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa kɛha enɛ feemɔ? Dabi. Yelikɛbuamɔ he miihia Timoteo koni ená nɔ ni ekane lɛ he anɔkwale nilee kɛ mumɔŋ shishinumɔ. (Kolosebii 1:9) No hewɔ lɛ atsɔ Timoteo ‘yiŋ koni ehe eye.’ Akɛni ele Ŋmalɛi lɛ ‘kɛjɛ egbekɛbiiashi’ hewɔ lɛ, eklɛŋklɛŋ tsɔɔlɔi lɛ baanyɛ afee enyɛ kɛ enaa, eka shi faŋŋ akɛ etsɛ jeee heyelilɔ.—2 Timoteo 1:5.

12 Shi kɛlɛ, atsu babaoo yɛ sɔɔlɔ ni Timoteo batsɔ lɛ he. Nɔ kome ji akɛ, Kristofoi ni yɔɔ asafoi ni bɛŋkɛ ni ekɛ amɛ bɔ lɛ amli lɛ waje ehemɔkɛyeli. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ? Ejaakɛ beni Paulo kɛ Timoteo kpe klɛŋklɛŋ lɛ, no mli lɛ Timoteo ji oblanyo fioo ni “nyɛmimɛi lɛ ni yɔɔ Listra kɛ Ikoniom lɛ tãa ehe sane kpakpa.” (Bɔfoi lɛ Asaji 16:2) Kɛfata he lɛ, nyɛmimɛi komɛi ŋmala woji amɛyaha asafoi lɛ koni amɛkɛwo amɛ hewalɛ. Ni nɔkwɛlɔi yasara amɛ koni amɛtswa amɛ amɛma shi. Gbɛjianɔtoi ni tamɔ nɛkɛ ye ebua Kristofoi tamɔ Timoteo koni amɛya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:22-32; 1 Petro 1:1.

13. Mɛɛ be ahala Timoteo akɛ sɔɔlɔ, ni mɛni hewɔ obaakɛɛ akɛ enɔyaa yɛ mumɔŋ lɛ waaa jɛmɛ lɛ?

13 Yɛ Yesu famɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, be ko shɛ ni Timoteo hemɔkɛyeli tsirɛ lɛ koni ekase Yesu koni eha abaptisi lɛ. (Mateo 3:15-17; Hebribii 10:5-9) Enɛ ji susuma muu fɛɛ mli ni Timoteo jɛ ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ he okadi. Timoteo batsɔ sɔɔlɔ yɛ ebaptisimɔ be lɛ mli. Kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ, ewala, ehewalɛ, kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ batsɔ Nyɔŋmɔ nii. Enɛ ji ejamɔ, “sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ fa diɛŋtsɛ. Shi, Timoteo ejɔɔɔ ehe yɛ mɔdɛŋ ni ebɔ nɛɛ hewɔ. Etee nɔ eda yɛ mumɔŋ, ni ebatsɔ Kristofonyo sɔɔlɔ ni eda yɛ mumɔŋ. Enɛ ba lɛ nakai yɛ bɔ ni Timoteo kɛ Kristofoi ni amɛdara yɛ mumɔŋ ni amɛteŋ mɔ kome ji Paulo bɔ ha, lɛ diɛŋtsɛ eteemɔŋ nikasemɔ, kɛ eshiɛmɔ yɛ ekãa naa lɛ hewɔ.—1 Timoteo 4:14; 2 Timoteo 2:2; Hebribii 6:1.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko “ni ajie ato naanɔ wala lɛ” yaa ehiɛ koni ebatsɔ sɔɔlɔ?

14 Ŋmɛnɛ, halamɔ kɛha Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ. Ayeɔ abuaa mɔ “ni ajie ato naanɔ wala lɛ” koni ekase Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe nii kɛtsɔ Biblia kasemɔ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Mɔ aŋkro lɛ kaseɔ bɔ ni ekɛ Biblia mli shishitoo mlai baatsu nii yɛ shihilɛ mli, koni ekɛ sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli aha Nyɔŋmɔ. (Lala 1:1-3; Abɛi 2:1-9; 1 Tesalonikabii 5:17, 18) Ekɛ heyelilɔi krokomɛi bɔɔ ni ekɛ gbɛjianɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ eto lɛ tsuɔ nii. (Mateo 24:45-47; Abɛi 13:20; Hebribii 10:23-25) No hewɔ lɛ eyaa ehiɛ yɛ tsɔsemɔ he gbɛjianɔ ni ato lɛ naa.

15. Mɛni baa kɛ́ abaptisi mɔ ko? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

15 Yɛ naagbee lɛ, akɛni Biblia kaselɔ lɛ ená suɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli hewɔ lɛ, eesumɔ ni ejɔɔ ehe nɔ kwraa eha eŋwɛi Tsɛ lɛ. (Yohane 14:1) Efeɔ nakai henɔjɔɔmɔ lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ esɔlemɔ mli ni ehaa abaptisiɔ lɛ akɛ nakai teemɔŋ nifeemɔ lɛ he okadi yɛ kponɔgbɛ. Ebaptisimɔ lɛ ji ehalamɔ lɛ he nifeemɔ ejaakɛ nakai be mli ayɔseɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ ni ejɔɔ ehe nɔ kwraa, ni ji di·aʹko·nos. Esa akɛ ehi shi akɛ mɔ ni etse ehe kɛjɛ je lɛ he. (Yohane 17:16; Yakobo 4:4) Ekɛ ehe fɛɛ eha akɛ “afɔle ni hiɛ kã ni he tse ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ” ni nɔ ko nɔ ko eshwɛɛɛ lɛ. (Romabii 12:1) * Eji Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ, ni kaseɔ Kristo.

Mɛni Ji Kristofoi Asɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ?

16. Mɛni ji Timoteo gbɛnaa nii ákɛ sɔɔlɔ lɛ ekomɛi?

16 Mɛni fata Timoteo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he? Eyɛ nitsumɔi krɛdɛɛi komɛi akɛ Paulo hefatalɔ gbɛfalɔ. Ni beni Timoteo batsɔ asafoŋ onukpa lɛ, etsu nii waa yɛ enanemɛi Kristofoi lɛ anitsɔɔmɔ kɛ hewalɛwoo mli. Shi esɔɔmɔ lɛ fã titri, taakɛ eji yɛ Yesu kɛ Paulo sane lɛ mli ji, sanekpakpa lɛ shiɛmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ. (Mateo 4:23; 1 Korintobii 3:5) Paulo kɛɛ Timoteo akɛ: ‘Shi bo lɛ, ohiɛ akã shi yɛ nii fɛɛ mli, miamɔ ohiɛ yɛ amanehului amli, tsu sanekpakpa jajelɔ nitsumɔ lɛ, gbee osɔɔmɔ lɛ naa kwraa!’—2 Timoteo 4:5.

17, 18. (a) Mɛɛ sɔɔmɔ Kristofoi kɛ amɛhe woɔ mli lɛ? (b) Te shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa kɛha Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ ha tɛŋŋ?

17 Nakai eji yɛ sɔɔlɔi Kristofoi lɛ agbɛfaŋ ŋmɛnɛ. Amɛkɛ amɛhe woɔ maŋ sɔɔmɔ lɛ, ni ji sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, amɛdamɔɔ Yesu afɔleshaa lɛ nɔ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi yiwalaheremɔ, ni amɛtsɔɔ heshibalɔi lɛ ni amɛbo amɛtsɛ́ Yehowa gbɛi lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:21; 4:10-12; Romabii 10:13) Amɛtsɔɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji hiɛnɔkamɔ kome pɛ kɛha adesai ni naa amanehulu lɛ, ni amɛhaa aleɔ akɛ, nibii hiɔ bianɛ po fe nɛkɛ kɛ́ wɔhi shi yɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ naa. (Lala 15:1-5; Marko 13:10) Shi Kristofonyo sɔɔlɔ eshiɛɛɛ sanekpakpa kɛtsɔ heloonaa yelikɛbuamɔ nɔ. Shi moŋ, etsɔɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ yɛ wala ni yɔɔ bianɛ lɛ kɛ nɔ ni baaba lɛ he shiwoo.’—1 Timoteo 4:8.

18 Eji anɔkwale akɛ, sɔɔlɔi pii yɛ gbɛ̀i krokomɛi ni fata he ni amɛtsɔɔ nɔ amɛsɔmɔɔ, ni baanyɛ afee srɔto yɛ Kristofonyo kroko nɔ he. Mɛi pii yɛ weku mli gbɛnaa nii. (Efesobii 5:21–6:4) Onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi yɛ gbɛnaa nii yɛ asafo lɛ mli. (1 Timoteo 3:1, 12, 13; Tito 1:5; Hebribii 13:7) Kristofoi pii yeɔ buaa ni amamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai. Mɛi komɛi yɛ hegbɛ ko ni nɔ bɛ akɛ mɛi ni ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe eha akɛ mɛi ni tsuɔ nii yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ Betel shiai lɛ ekome mli. Shi kɛlɛ, sɔɔlɔi Kristofoi fɛɛ náa sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli gbɛfaŋnɔ. Ajieee mɔ ko mɔ ko kɛjɛɛɛ mli. Nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ ni anáa lɛ ji nɔ ni haa ayɔseɔ mɔ ko yɛ faŋŋ akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ diɛŋtsɛ.

Kristofonyo Sɔɔlɔ lɛ Subaŋ

19, 20. Mɛɛ su esa akɛ sɔɔlɔi Kristofoi lɛ aná?

19 Kristendom sɔɔlɔi lɛ ateŋ mɛi pii sumɔɔ ni akɛ woo krɛdɛɛ aha amɛ, ni amɛŋɔɔ sabalai tamɔ “mɔ ni sa woo” kɛ “tsɛ.” Shi kɛlɛ, Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ le akɛ Yehowa pɛ ji mɔ ni sa woo. (1 Timoteo 2:9, 10) Kristofonyo sɔɔlɔ ko sɔɔlɔ ko kɛ woo ni nɔ kwɔ nɛkɛ haaa ehe aloo ni eeeshwe ni akɛ sabalai krɛdɛɛi atsɛ lɛ. (Mateo 23:8-12) Ele akɛ di·a·ko·niʹa shishijee shishinumɔ ji “sɔɔmɔ.” Akɛ feemɔ wiemɔ ni kɔɔ enɛ he lɛ tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli yɛ bei komɛi amli akɛtoɔ sɔɔmɔi ni mɔ ko kɛhaa tamɔ yɛ okpɔlɔ he nɛkɛ lɛ he. (Luka 4:39; 17:8; Yohane 2:5) Eyɛ mli akɛ wiemɔ lɛ kɛ nitsumɔ yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ nɔ kwɔ waa moŋ, shi di·aʹko·nos kã he eji sɔɔlɔ.

20 No hewɔ lɛ, Kristofonyo sɔɔlɔ ko bɛ nɔ ni eeedamɔ nɔ enu he akɛ ehe hiaa tsɔ. Sɔɔlɔi Kristofoi diɛŋtsɛ—mɛi ni yɔɔ gbɛnaa nii krɛdɛɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ po—ji tsuji ni baa amɛhe shi. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ agbo yɛ nyɛteŋ lɛ, lɛ moŋ etsɔ nyɛsɔɔlɔ. Ni mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ onukpa yɛ nyɛteŋ lɛ, lɛ moŋ etsɔ nyɛtsulɔ.” (Mateo 20:26, 27) Beni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ subaŋ kpakpa ni esa akɛ amɛná lɛ, efɔ́ amɛnaji ahe, etsu nitsumɔ ni tsulɔ ni baa shi kwraa lɛ baatsu. (Yohane 13:1-15) Mɛɛ sɔɔmɔ ni baa shi po nɛ! No hewɔ lɛ, sɔɔlɔi Kristofoi kɛ heshibaa sɔmɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo. (2 Korintobii 6:4; 11:23) Amɛjieɔ heshibaa jwɛŋmɔ kpo beni amɛsɔmɔɔ amɛhe lɛ. Ni kɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ, amɛsɔmɔɔ amɛ akutsoŋbii ni heee yeee lɛ yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli nɔ.—Romabii 1:14, 15; Efesobii 3:1-7.

Ŋmɛɛ Otsui Shi yɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli

21. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ awo Paulo nyɔmɔ yɛ etsuishiŋmɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hewɔ?

21 Kɛha Paulo lɛ, sɔɔlɔ ni eeetsɔ lɛ bi tsuishiŋmɛɛ. Ekɛɛ Kolosebii lɛ akɛ ena amanehulu babaoo bɔni afee ni eshiɛ sanekpakpa lɛ eha amɛ. (Kolosebii 1:24, 25) Shi, akɛni eŋmɛ etsui shi hewɔ lɛ, mɛi pii kpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ ni amɛbatsɔmɔ sɔɔlɔi. Afɔ́ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ bii kɛ Yesu Kristo nyɛmimɛi, kɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaatsɔmɔ mumɔŋ bɔɔ nii yɛ emasɛi yɛ ŋwɛi. Mɛɛ tsuishiŋmɛɛ he anunyam nyɔmɔwoo po nɛ!

22, 23. (a) Mɛni hewɔ tsuishiŋmɛɛ he hiaa sɔɔlɔi Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ? (b) Mɛɛ yibiiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ jɛɔ Kristofoi atsuishiŋmɛɛ mli baa?

22 Tsuishiŋmɛɛ he miihia ŋmɛnɛ kɛha mɛi ni ji Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi diɛŋtsɛ lɛ. Mɛi pii tswiaa shi kɛ hela loo gbɔlɛ be mli piŋmɔi. Fɔlɔi tsuɔ nii dɛŋdɛŋ—amɛteŋ mɛi pii lɛ, amɛbɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ—koni amɛlɛ amɛbii. Gbekɛbii ni yaa skul lɛ kɛ ekãa teɔ shi woɔ hewalɛ fɔŋ ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ. Kristofoi pii kɛ shika helɛtemɔ mli naagbai ni naa wa loo ohia kpeɔ. Ni amɛteŋ mɛi pii náa yiwaa mli amanehulu loo amɛkɛ shihilɛ ni mli wawai kpeɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ “jaramɔ bei” lɛ ahewɔ! (2 Timoteo 3:1) Hɛɛ, Yehowa sɔɔlɔi ni miihe ashɛ akpekpei ekpaa ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ ni amɛkɛ bɔfo Paulo akɛɛ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ wɔkɛ wɔhe tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi, yɛ tsuishiŋmɛɛ babaoo mli.” (2 Korintobii 6:4) Sɔɔlɔi Kristofoi anijiaŋ ejeee wui. Esa akɛ ajie amɛyi diɛŋtsɛ yɛ amɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ hewɔ.

23 Agbɛnɛ hu, taakɛ eba lɛ yɛ Paulo sane lɛ mli lɛ, tsuishiŋmɛɛ kɛ yibiiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ baa. Kɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi lɛ, wɔbáa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ yi, ni ehaa etsui nyɔɔ emli. (Abɛi 27:11) Wɔwajeɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhemɔkɛyeli ni wɔfeɔ kaselɔi, ni wɔhaa Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ yaa hiɛ. (1 Timoteo 4:16) Yehowa ewaje esɔɔlɔi lɛ ni ejɔɔ amɛsɔɔmɔ lɛ nɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, ábua mɛi 144,000 lɛ naagbee bii lɛ anaa, ni akpekpei abɔ hu yɛ hiɛnɔkamɔ ni hekɛnɔfɔɔ yɔɔ mli akɛ amɛbaaná naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. (Luka 23:43; Kpojiemɔ 14:1) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji Yehowa mɔbɔnalɛ kpojiemɔ. (2 Korintobii 4:1) Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔbu enɛ akɛ jwetri ko ni jara wa koni wɔda shi akɛ eyibii lɛ baahi shi kɛya naanɔ.—1 Yohane 2:17.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Hela wiemɔ di·aʹko·nos lɛ mli wiemɔ “deacon,” (osɔfosɛɛmɔ) ni ji sɔlemɔ lɛ mli onukpa lɛ jɛ. Abaanyɛ atsɛ sɔlemɔi ni yei baanyɛ atsɔmɔ osɔfosɛɛbii yɛ mli lɛ agbɛi akɛ deaconesses (yei osɔfosɛɛbii).

^ kk. 15 Yɛ be mli ni Romabii 12:1 kɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe pɔtɛɛ lɛ, shishitoo mla lɛ hu kɔɔ “tooi krokomɛi” lɛ ahe. (Yohane 10:16) Mɛnɛɛmɛi ‘kɛ amɛhe babɔɔ Yehowa he koni amɛsɔmɔ lɛ koni amɛsumɔ Yehowa gbɛi lɛ bɔni afee ni amɛbatsɔmɔ etsuji.’—Yesaia 56:6.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ gbɛnaa nii klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi fɛɛ ná mli gbɛfaŋnɔ?

• Mɛɛ be, ni namɔ halaa Kristofonyo sɔɔlɔ?

• Mɛɛ su esa akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ aná?

• Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ aŋmɛ etsui shi yɛ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

Atsɔɔ Timoteo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi. Ebatsɔ sɔɔlɔ ni ahala lɛ beni abaptisi lɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Baptisimɔ feɔ henɔjɔɔmɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ he okadi ni ekadiɔ mɔ lɛ halamɔ akɛ sɔɔlɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Sɔɔlɔi Kristofoi miisumɔ ni amɛsɔmɔ