Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Ohe Oye?

Ani Esa akɛ Ohe Oye?

Ani Esa akɛ Ohe Oye?

NIKASELƆ ni eye afii 12 lɛ miimĩa ehiɛ waa koni enu akɔntaabuu mli shishitoo mlai bibii ashishi. Etsɔɔlɔ lɛ kɛ akɔntaabuu ko ni tamɔ nɔ ni ja jogbaŋŋ lɛ fɔ̃ klasbii lɛ ahiɛ.

Eje shishi nɛkɛ akɛ: “Ha x=y (x y aye egbɔ) ni ha akɛ amɛteŋ ekome afata ekroko lɛ he koni fɛɛ afee 1.”

Nikaselɔ lɛ susu he nɛkɛ akɛ: ‘Misusuɔ akɛ eja.’

Shi kɛlɛ, beni tsɔɔlɔ lɛ ŋmala nibii komɛi kɛtsara nɔ liamɔi ejwɛ ni tamɔ akɔntaabuu ni nilee yɔɔ mli egbe naa lɛ, nɔ ni eŋma yɛ naagbee mli ni fee amɛ naakpɛɛ ji akɛ: “No hewɔ lɛ, 2=1 (2 kɛ 1 yeɔ egbɔ)!”

Etswa enikaselɔi ni amɛyiŋ efutu lɛ mpoa akɛ: “Nyɛtsɔɔa akɛ enɛ ejaaa.”

Akɛni nɔ ko fioo pɛ nikaselɔ ni edako lɛ le yɛ akɔntaabuu mli hewɔ lɛ, eleee nɔ ni ebaafee ni ekɛtsɔɔ akɛ ejaaa. Etamɔ nɔ ni nɔ fɛɛ nɔ ni aŋma yɛ akɔntaabuu lɛ mli lɛ ja jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Belɛ, ani esa akɛ ehe sane naamuu ni yɔɔ srɔto kwraa nɛɛ eye? Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etsɔɔlɔ lɛ le akɔntaabuu mli jogbaŋŋ diɛŋtsɛ fe lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ eheɔ eyeɔ! Esusu he nɛkɛ akɛ: ‘Ehe ehiaaa ni matsɔɔ akɛ enɛ ejaaa. Mijwɛŋmɔ kɛɔ mi akɛ enɛ ejaaa kwraa.’ (Abɛi 14:15, 18) Ele akɛ etsɔɔlɔ lɛ loo enanemɛi klasbii lɛ ateŋ mɔ ko kwraa kɛ dɔlai enyɔ tsakeŋ dɔla kome!

Etsɛɛɛ ni akɔntaabuu he nikaselɔ lɛ na tɔmɔ ni yɔɔ akɔntaa ni abu lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, niiashikpamɔ lɛ tsɔɔ lɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he. Kɛ mɔ ko ni yɔɔ nilee ni fa babaoo diɛŋtsɛ bɔ mɔdɛŋ waa ni ekɛ naataamɔ sane ko ni etsɔ̃ he ŋaa jogbaŋŋ ni tamɔ nɔ ni anyɛŋ aje he ŋwane fɔ̃ mɔ hiɛ lɛ, ehe ehiaaa ni toibolɔ lɛ heɔ kwashiai asane lɛ eyeɔ akɛni enyɛŋ etsɔɔ akɛ ejaaa yɛ nakai be lɛ mli kɛkɛ hewɔ. Nikaselɔ lɛ kɛ Biblia shishitoo mla ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii jogbaŋŋ ni anaa yɛ 1 Yohane 4:1—ni tsɔɔ akɛ esaaa akɛ okɛ oyaiyeli tsɔ̃ heɔ nɔ fɛɛ nɔ ni onuɔ kɛ́ etamɔ nɔ ni ejɛ he ko ni akɛ he fɔ̃ɔ nɔ jogbaŋŋ po oyeɔ lɛ miitsu nii diɛŋtsɛ.

Enɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ okɛ ohe akpɛtɛ susumɔi ni anáa kɛtsɔɔ hiɛ lɛ he kɛ kuɛŋtimɔ. Eji tɔmɔ akɛ oooku ohiɛ oshwie saji ni baanyɛ atsake susumɔi ni ejaaa lɛ nɔ. Shi esaaa akɛ ohaa ‘ahosoɔ bo oyá kɛjɛɔ ojwɛŋmɔ lɛ he’ be mli ni okɛ nɔnyɛɛ ni jɛɔ mɔ ko ŋɔɔ lɛ kpeɔ, mɔ ni kɛɔ akɛ eyɛ nilee babaoo diɛŋtsɛ loo eyɔɔ hegbɛ babaoo lɛ. (2 Tesalonikabii 2:2) Shi kɛlɛ, shwɛ kɛkɛ tsɔɔlɔ lɛ kɛ enikaselɔi lɛ shwɛɔ. Eyɛ mli moŋ akɛ jeee be fɛɛ be nibii yeɔ mɔ awui. Gbɔmɛi baanyɛ afee mɛi ni kɛ “shishiumɔ ŋaa lɛ mli kutumpɔo” tsuɔ nii waa.—Efesobii 4:14; 2 Timoteo 2:14, 23, 24.

Ani Mɛi ni He Esa lɛ Ja Be Fɛɛ Be?

Shi kɛlɛ, yɛ bɔ ni mɛi ni he esa yɛ saji srɔtoi amli lɛ baanyɛ afee mɛi ni le nii fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ amɛyɛ susumɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe kɛ jwɛŋmɔi ni tsakeɔ. Ŋɔɔ naataamɔ ni yaa nɔ yɛ tsofafeemɔ mli ni kɔɔ nɔ ko bibioo tamɔ nibii ni kɛ hela baa lɛ ákɛ nɔkwɛmɔnɔ. Tsofafeemɔ mli nilelɔ ni yɔɔ Harvard University lɛ ŋma akɛ: “Bɔ ni hela ni anaa kɛjɛɔ fɔmɔ mli kɛ nɔ ni anaa kɛjɛɔ shihilɛ mli ahe hiaa lɛ ji nɔ ko ni kɛ naataamɔ ni naa wa waa baa jeŋ nilelɔi ateŋ.” Mɛi ni kɛ amɛhe ewo kuu ko mli waa, ni ji kuu ni heɔ yeɔ waa diɛŋtsɛ akɛ wɔwala yibii lɛ tsuɔ nɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ helai srɔtoi ni baanyɛ amɔ mɔ ko lɛ mli. Shi kɛlɛ, mɛi krokomɛi kɛ naataamɔ lɛ haa akɛ shihilɛhei lɛ kɛ bɔ ni ahiɔ shi ahaa lɛ ji nibii wuji ni kɛ adesai ahelai baa. Gbɔmɛi akui srɔtoi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ oyaiyeli tsɛɔ nikasemɔi kɛ akɔntaabui asɛɛ kɛfĩɔ amɛsane lɛ sɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ahiɛ naataamɔ lɛ mli lolo.

Átee nɔ atsɔɔ shii abɔ akɛ mɛi ni susuɔ nii ahe waa lɛ ateŋ mɛi ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ anibii ni amɛfee lɛ ejaaa, eyɛ mli akɛ anyɛɛɛ aje nibii ni amɛtsɔɔ be ko ni eho lɛ ahe ŋwane kwraa. Nilelɔ Bertrand Russell wie Aristotle he akɛ “nilelɔi lɛ fɛɛ ateŋ mɔ ni ná mɔ shihilɛ nɔ hewalɛ waa.” Ni kɛlɛ, Russell tsɔɔ hu akɛ tsɔɔmɔi ni Aristotle kɛba lɛ ateŋ babaoo ji “amale diɛŋtsɛ.” Eŋma akɛ: “Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛi fɛɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni ehe bahia ni aná hiɛyaa yɛ jeŋ nilee srɔtoi amli yɛ be mli ni Aristotle kaselɔi lɛ teɔ shi amɛwoɔ lɛ.”—History of Western Philosophy.

“Amale ni Atsɛɔ lɛ ‘Nilee’”

Ekolɛ mra be mli Kristofoi lɛ kɛ mɛi babaoo ni ji Hela jeŋ nilelɔi ni ale amɛ waa tamɔ Socrates, Plato, kɛ Aristotle kaselɔi kpe. Woloŋlelɔi ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ buɔ amɛhe akɛ amɛle woloŋ kwraa fe Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo. Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii yɛ ni abuuu amɛ akɛ amɛji “heloo gbɛfaŋ nilelɔi.” (1 Korintobii 1:26) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni kase jeŋ nilee yɛ skul yɛ nakai beaŋ lɛ susu akɛ nɔ ni Kristofoi lɛ heɔ amɛyeɔ lɛ ji “kwashiai asane” folo ko loo “nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa.”—1 Korintobii 1:23; Phillips.

Eji mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɔ ko ji bo kulɛ, ani obaaná woloŋlelɔi ni abuɔ amɛ yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ anaataamɔ saji ni kɔneɔ mɔ yiŋ lɛ he miishɛɛ aloo nilee ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ baawo ohe gbeyei? (Kolosebii 2:4) Kulɛ yiŋtoo ko kwraa bɛ kɛha nakai feemɔ taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ lɛ. Ekai Kristofoi lɛ akɛ Yehowa buɔ “nilelɔi anilee” kɛ “ŋaalɔi aŋaa” yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ akɛ kwashiai asane. (1 Korintobii 1:19) Ebi akɛ: “Mɛni jeŋ nilelɔ lɛ, niŋmalɔ lɛ kɛ je nɛŋ saji ahe wielɔ lɛ yɔɔ ni amɛkɛaatsɔɔ yɛ nilee fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ?” (1 Korintobii 1:20, Phillips) Yɛ nilee babaoo ni jeŋ nilelɔi lɛ, niŋmalɔi lɛ, kɛ saji ahe wielɔi ni yɔɔ Paulo gbii lɛ amli lɛ yɔɔ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛbɛ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa diɛŋtsɛ.

No hewɔ lɛ Kristofoi kase bɔ ni amɛaafee amɛkpoo nɔ ni bɔfo Paulo kɛɛ akɛ amɛji “ŋwanejee wiemɔ ni jɛ apasa nilee mli lɛ.” (1 Timoteo 6:20) Nɔ hewɔ ni Paulo tsɛ́ nakai nilee lɛ akɛ “apasa” lɛ ji akɛ nɔ ko ni he hiaa waa bɛ mli—he ko aloo wiemɔ ni tsɔɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni abaanyɛ akɛka amɛ tsɔɔmɔi lɛ akwɛ. (Hiob 28:12; Abɛi 1:7) Akɛni no bɛ mli, ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ lakalɔ nukpa, Satan eshwila amɛhiŋmɛi hewɔ lɛ, mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ nilee ni tamɔ nɛkɛ he lɛ nyɛŋ aná hiɛnɔkamɔ ko kwraa akɛ amɛaale anɔkwale lɛ.—1 Korintobii 2:6-8, 14; 3:18-20; 2 Korintobii 4:4; 11:14; Kpojiemɔ 12:9.

Biblia Lɛ—Gbɛtsɔɔmɔ ni Jɛ Mumɔŋ

Mra be mli Kristofoi lɛ ejeee ŋwane kwraa akɛ Nyɔŋmɔ ejie esuɔmɔnaa nii, eyiŋtoo, kɛ eshishitoo mlai akpo yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. (2 Timoteo 3:16, 17) Enɛ bu amɛhe koni akɛ ‘jeŋ nilee kɛ yakashishiumɔ akaŋɔ amɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji lɛ anaa.’ (Kolosebii 2:8) Nakai nɔŋŋ shihilɛ lɛ yɔɔ ŋmɛnɛ. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ gbɔmɛi asusumɔi ni futuɔ mɔ yiŋ kɛ amɛjwɛŋmɔi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛ shishitoo nii ni ma shi shiŋŋ haa ni wɔbaanyɛ wɔtswa wɔhemɔkɛyelii wɔma nɔ. (Yohane 17:17; 1 Tesalonikabii 2:13; 2 Petro 1:21) Kɛ no bɛ lɛ, belɛ ashĩ wɔ yɛ shihilɛ ni naa wa mli, ni ji mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔma tsũ ko ni yɔɔ hewalɛ yɛ shia ni tsɔmɔɔ ehe, ni ji adesai atsɔɔmɔi kɛ jeŋ nileei lɛ anɔ.—Mateo 7:24-27.

Ekolɛ mɔ ko baakɛɛ akɛ: ‘Bo lɛ mɛɛ fioo. Ani ejeee anɔkwale akɛ jeŋ nilee he anɔkwa saji etsɔɔ akɛ tɔmɔ yɛ Biblia lɛ mli ni yɛ no hewɔ lɛ anyɛɛɛ akɛ he afɔ̃ nɔ dɔŋŋ moŋ fe gbɔmɛi ajeŋ nilee srɔtoi ni tsakeɔ be fɛɛ be lɛ?’ Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Bertrand Russell kɛɛ akɛ “ehe bahia ni Copernicus, Kepler, kɛ Galileo awuu ashi Aristotle kɛ Biblia lɛ hu yɛ susumɔ ni ekɛha akɛ shibɔlemɔ ŋulami ni ji shikpɔŋ lɛ bɛ jeŋ muu lɛ teŋ tuuntu lɛ mli.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Ni ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ejeee anɔkwale ŋmɛnɛ akɛ, mɛi ni heɔ adebɔɔ amɛyeɔ lɛ maa nɔ mi doo akɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ akɛ gbii ekpaa ni eko fɛɛ eko feɔ ŋmɛlɛtswai 24 bɔ shikpɔŋ lɛ, yɛ be mli ni anɔkwa saji lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ eye afii akpekpei toi akpei abɔ?

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ jeŋ muu lɛ teŋ tuuntu. Nakai ji sɔlemɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛko Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he lɛ atsɔɔmɔ. Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli sane ni kɔɔ adebɔɔ he lɛ kɛɔ akɛ shikpɔŋ lɛ eye afii akpekpei toi akpei abɔ ni etsɔɔɔ akɛ adebɔɔ gbi kome fɛɛ gbi kome feɔ ŋmɛlɛtswai 24. (1 Mose 1:1, 5, 8, 13, 19, 23, 31; 2:3, 4) Bɔ ni akɛ anɔkwayeli tsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ yɔɔ ha lɛ tsɔɔ akɛ yɛ be mli ni ejeee jeŋ nilee he nikasemɔ wolo lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ejeee “nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɛ jeŋ nilee ni aye he odase jogbaŋŋ lɛ kpãa gbee waa diɛŋtsɛ. *

“Jwɛŋmɔŋ Nyɛmɔ” Lɛ

Eyɛ mli akɛ Yesu kaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo ji hii kɛ yei ni amɛshihilɛ bɛ hwanyaŋŋ, ekolɛ woloŋlee fioo ko pɛ amɛná moŋ, shi amɛyɛ gboshinii kroko hu ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ. Yɛ bɔ ni amɛshihilɛ ji ha fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ kɛ nyɛmɔ ni akɛsusuɔ nii ahe duro amɛ fɛɛ. Bɔfo Paulo wo enanemɛi Kristofoi lɛ hewalɛ koni amɛkɛ ‘amɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ’ lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi koni ‘amɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.’—Romabii 12:1, 2, NW.

Mra be mli Kristofoi lɛ kɛ “jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ” ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ na faŋŋ akɛ jeŋ nilee srɔtoi fɛɛ loo tsɔɔmɔi fɛɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajie kpo atsɔɔ lɛ kpãaa gbee lɛ he bɛ sɛɛnamɔ kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi nilelɔi ni yɔɔ amɛgbii lɛ amli lɛ “tsĩɔ anɔkwale lɛ gbɛ” yɛ shihilɛi komɛi amli, ni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ odaseyeli ni egbɛ eshwã ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ nɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Amɛtsɛ́ amɛhe nilelɔi, shi amɛtsɔ́mɔ kwashiai.” Akɛni amɛkpoo anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoo lɛ he hewɔ lɛ, “amɛfee shwɛm yɛ amɛjwɛŋmɔi amli, ni amɛtsui ni kɔɔɔ sane sɛɛ lɛ wo duŋ.”—Romabii 1:18-22; Yeremia 8:8, 9.

Bei pii lɛ mɛi ni maa nɔ mi akɛ amɛle nii lɛ kɛ sane naamuui ni tamɔ “Nyɔŋmɔ bɛ” loo “Esaaa akɛ akɛ he fɔ̃ɔ Biblia lɛ nɔ” loo “Jeee ‘naagbee gbii’ lɛ nɛ” lɛ haa. Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji kwashiai asane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ tamɔ bɔ pɛ ni aaamu sane naa akɛ “2=1.” (1 Korintobii 3:19) Yɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni mɛi kɛ hiɛdɔɔ aaatao aha amɛhe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ okpɛlɛɔ saji anɔ kɛ́ amɛteɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ ni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ, ní amɛkɛ jwɛŋmɔŋ nilee tsuuu nii lɛ. Yɛ naagbee kwraa lɛ, nilee gbɛ ni esa akɛ okɔ be fɛɛ be ji ni ana ‘Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafoŋ, ni gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ lɛ afee amalelɔ.’—Romabii 3:4.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Kɛha emli saji babaoo lɛ, kwɛmɔ woji ni ji The Bible—God’s Word or Man’s? Is There a Creator Who Cares About You?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ gbɔmɛi asusumɔi ni tsakeɔ lɛ, Biblia lɛ kɛ nɔdaamɔ nɔ kpakpa haa koni ahe aye

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Abɛku, Epicurus: Photograph taken by courtesy of the British Museum; ŋwɛigbɛ yɛ teŋgbɛ, Plato: National Archaeological Museum, Athens, Greece; ejurɔ, Socrates: Roma, Musei Capitolini