Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onáa Yehowa Kaimɔi lɛ Ahe Miishɛɛ Naakpa?

Ani Onáa Yehowa Kaimɔi lɛ Ahe Miishɛɛ Naakpa?

Ani Onáa Yehowa Kaimɔi lɛ Ahe Miishɛɛ Naakpa?

‘Misusuma yeɔ okaimɔi lɛ anɔ, ni misumɔɔ amɛ naakpa.’—LALA 119:167.

1. Nɛgbɛ titri wɔnaa ni atsĩ Yehowa kaimɔi lɛ atã shii abɔ yɛ?

YEHOWA miisumɔ ni ewebii aná miishɛɛ. Shi kɛ́ wɔɔná anɔkwa miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnyiɛ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ mli ní wɔye efamɔi anɔ. Bɔni afee ni wɔnine ashɛ enɛ nɔ lɛ, ekɛ kaimɔi haa wɔ. Atsĩ enɛɛmɛi atã shii abɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli, titri lɛ yɛ Lala 119 lɛ mli, ní eeenyɛ efee akɛ Yuda Maŋtsɛ bi oblanyo Hezekia fo lɛ. Nɛkɛ lala ni ŋɔɔ nɛɛ jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ: “Ajɔɔ mɛi ni eye emuu yɛ gbɛ lɛ nɔ, ni amɛnyiɛɔ Yehowa mla lɛ mli lɛ! Ajɔɔ mɛi ni yeɔ [ekaimɔi, NW] lɛ anɔ, ni amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ taoɔ esɛɛgbɛ lɛ.”—Lala 119:1, 2.

2. Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ kɔɔ miishɛɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 ‘Wɔnyiɛɔ Yehowa mla lɛ mli’ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ mli anɔkwa nilee ni wɔnáa ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, kaimɔi ahe miihia wɔ. Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kaimɔi” lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kaiɔ wɔ nɔ ni emla, efãmɔi, ekpɔi kɛ ekitai lɛ ji. (Mateo 10:18-20) Kɛji wɔtee nɔ wɔye nɛkɛ kaimɔi nɛɛ anɔ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ daa ejaakɛ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔjoɔ mumɔŋ tsɔnei ni kɛ amanehulu kɛ awerɛhoyeli baa lɛ anaa foi.

Kpɛtɛmɔ Yehowa Kaimɔi lɛ Ahe

3. Yɛ Lala 119:60, 61 hewɔ lɛ, mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔyɔɔ?

3 Lalatsɛ lɛ sumɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ waa ni elá akɛ: “Mifee oya ni maye okitai lɛ anɔ, ni mishashaooo shi. Mɛi fɔji akpãi lɛ efimɔ mi; shi mihiɛ kpako omla lɛ nɔ.” (Lala 119:60, 61) Yehowa kaimɔi lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔmiaa wɔhiɛ yɛ yiwaa shishi ejaakɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baanyɛ afolɔ naatsĩi kpãi ni henyɛlɔi lɛ kɛfimɔɔ wɔ lɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ nakai gbɛtsii nii lɛ amli bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.—Marko 13:10.

4. Te esa akɛ wɔhere Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ anɔ tɛŋŋ?

4 Bei komɛi lɛ, Yehowa kaimɔi lɛ jajeɔ wɔ. Eba akɛ wɔɔná nakai jajemɔ lɛ he miishɛɛ, taakɛ lalatsɛ lɛ po fee lɛ. Ekɛɛ Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Odasei lɛ ji nii ni mimii shɛɔ he . . . misumɔɔ odasei lɛ.” (Lala 119:24, 119) Wɔyɛ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ babaoo fe bɔ ni lalatsɛ lɛ ná. Jeee Yehowa famɔi ni ekɛha ewebii ni yɔɔ Mla lɛ shishi lɛ pɛ wiemɔi ohai abɔ ni jɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ní atsɛ yisɛɛ yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ kaiɔ wɔ, shi moŋ ekaiɔ wɔ eyiŋtoi ni kɔɔ Kristofoi asafo lɛ he lɛ hu. Kɛji Nyɔŋmɔ na akɛ esa akɛ ekai wɔ yɛ nibii ni kɔɔ emlai ahe lɛ he lɛ, wɔhiɛ sɔɔ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ. Ni kɛji ‘wɔkpɛtɛ Yehowa kaimɔi lɛ ahe gbagbalii’ lɛ, ebaaha wɔtsi wɔhe kɛjɛ eshai ní lakaa mɔ ni esaaa wɔ-Bɔlɔ lɛ hiɛ, ní haŋ wɔná miishɛɛ lɛ ahe.—Lala 119:31.

5. Wɔbaanyɛ wɔbasumɔ Yehowa kaimɔi lɛ naakpa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Esa akɛ wɔsumɔ Yehowa kaimɔi lɛ kɛyashi nɛgbɛ? Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Misusuma yeɔ okaimɔi lɛ anɔ, ni misumɔɔ amɛ naakpa.” (Lala 119:167, NW) Kɛji wɔbu Yehowa kaimɔi lɛ akɛ ŋaawoo ni jɛ Tsɛ ko ni susuɔ wɔhe lɛɛlɛŋ lɛ ŋɔɔ ní wɔkpɛlɛ nɔ lɛ, no lɛ wɔbaasumɔ naakpa. (1 Petro 5:6, 7) Ekaimɔi lɛ ahe miihia wɔ, ni kɛji wɔna bɔ ni amɛhe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha wɔ lɛ, no lɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha amɛ lɛ mli baawa.

Nɔ Hewɔ ni Nyɔŋmɔ Kaimɔi lɛ Ahe Hiaa Wɔ

6. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni Yehowa kaimɔi lɛ ahe hiaa wɔ lɛ, ni mɛni baaye ebua wɔ ni wɔkai?

6 Yiŋtoo kome hewɔ ni Yehowa kaimɔi lɛ ahe hiaa wɔ lɛ ji akɛ, wɔhiɛ kpaa nii anɔ. The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Adesai fɛɛ ahiɛ kpaa nii anɔ yɛ be mli ni be shwieɔ mli lɛ. . . . Ekolɛ, oná niiashikpamɔ ni ji ohiɛ ní ekpa gbɛi ko loo sane ko ni kulɛ ekã olilɛi nɔ lɛ nɔ dã. . . . Atsɛɔ nakai bei kukuoo mli hiɛnɔkpamɔ, ni fɔɔ kaa lɛ akɛ kaimɔ ni anyɛɛɛ akai nɔ ko. Jeŋ nilelɔi kɛtoɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni atao nɔ ko ni elaaje yɛ tsũ ni mli nibii efee basabasa mli. . . . Gbɛ kpakpa ní obaanyɛ otsɔ nɔ okai sane ko ji ni okase ekoŋŋ, yɛ be mli ni osusuɔ akɛ ole lɛ sɛɛ be kakadaŋŋ mli.” Mɔdɛŋbɔɔ ni wɔkɛaakase nii ni wɔti mli lɛ baaye ebua wɔ ni wɔkai Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ni wɔkɛtsu nii kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔhilɛ-kɛhamɔ.

7. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe hiaa babaoo ŋmɛnɛ fe be fɛɛ ni eho lɛ?

7 Yehowa kaimɔi lɛ ahe miihia wɔ ŋmɛnɛ fe be fɛɛ ni eho ejaakɛ efɔŋfeemɔ eshɛ he ni fe fɛɛ yɛ adesai ayinɔsane mli. Kɛji wɔbo Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ atoi lɛ, wɔnáa sɛɛyoomɔ ni he hiaa wɔ koni wɔkɛtsi wɔhe kɛjɛ lakamɔ ni aaalaka wɔ awo je lɛŋ gbɛi fɔji lɛ amli lɛ he. Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Miyɛ yitsoŋ hu fe mitsɔɔlɔi lɛ fɛɛ, ejaakɛ odasei lɛ ahe mijwɛŋɔ. Miyoo sane sɛɛ fe onukpai po, ejaakɛ miyeɔ okpɔi lɛ anɔ. Mikɔ minane kɛjɛ gbɛ fɔŋ fɛɛ gbɛ fɔŋ nɔ, koni maye owiemɔ lɛ nɔ.” (Lala 119:99-101) Kɛji wɔye Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ anɔ lɛ, wɔbaaje “gbɛ fɔŋ fɛɛ gbɛ fɔŋ nɔ” ni no baaha wɔkatamɔ gbɔmɛi babaoo ni “amɛjwɛŋmɔ mli ewo duŋ, ni mɛi kpɔji ji amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ” lɛ.—Efesobii 4:17-19.

8. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔmɔ mɛi ni asaa amɛ jogbaŋŋ koni amɛkpee hemɔkɛyeli he kaai anaa yɛ omanyeyeli mli?

8 Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe miihia wɔ hu ejaakɛ amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔmiaa wɔhiɛ yɛ kaai babaoo ni yɔɔ “naagbee be” nɛɛ mli lɛ mli. (Daniel 12:4) Kɛji nakai kaimɔi lɛ bɛ lɛ, wɔbaafee ‘mɛi ni nuɔ wiemɔ lɛ ni amɛhiɛ kpaa nɔ.’ (Yakobo 1:25) Shi mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ yɛ teemɔŋ nikasemɔ kɛ asafoŋ nikasemɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli kɛtsɔ woji ni jɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ŋɔɔ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ baaye ebua wɔ ni wɔkpee hemɔkɛyeli he kaai anaa yɛ omanyeyeli mli. (Mateo 24:45-47) Nibii ní akɛha wɔ yɛ mumɔŋ nɛɛ haa wɔnaa nɔ ni esa akɛ wɔfee ni wɔsa Yehowa hiɛ kɛji wɔna akɛ wɔyaje shihilɛi ni kaa mɔ mli lɛ.

Gbɛfaŋnɔ ni He Hiaa ni Wɔkpeei Tsuɔ

9. Namɛi ji ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛyeɔ amɛbuaa nanemɛi heyelilɔi yɛ?

9 Atsuɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe hiaa wɔ lɛ fã ko he nii yɛ Kristofoi akpeei ashishi, he ni nyɛmimɛi hii ni ahala amɛ lɛ kɛ tsɔsemɔ haa yɛ lɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ, beni Yesu ‘kwɔ kɛtee ŋwɛi, ni eŋɔ nomii anom lɛ, ekɛ gbɔmɛi ateŋ nikeenii ha.’ Paulo kɛfata he akɛ: “[Kristo ha] mɛi komɛi tsɔmɔ bɔfoi, ni mɛi komɛi gbalɔi, mɛi komɛi hu sanekpakpa jajelɔi, ni mɛi komɛi hu nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi, koni aŋɔsaa hetselɔi lɛ aha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ tswaa.” (Efesobii 4:8, 11, 12) Kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ nɛkɛ ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ nɛɛ—onukpai ni ahala amɛ lɛ—gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛbaa Yehowa kaimɔi lɛ anɔ yɛ be mli ni wɔbakpe kutuu kɛha jamɔ lɛ!

10. Mɛni ji oti titri ni yɔɔ Hebribii 10:24, 25 lɛ mli?

10 Hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha ŋwɛi nikeenii nɛɛ baatsirɛ wɔ ni wɔhi asafoŋ kpeei enumɔ ni wɔfeɔ daa otsi lɛ shishi. Paulo ma bɔ ni ehe hiaa ni wɔkpe kutuu daa lɛ nɔ mi. Eŋma akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.”—Hebribii 10:24, 25.

11. Wɔnáa otsi lɛ mli kpeei ni wɔyaa daa lɛ eko fɛɛ eko he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Ani ohiɛ sɔɔ nɔ ni wɔkpeei lɛ feɔ kɛhaa wɔ lɛ? Daa otsi Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ wajeɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ, eyeɔ ebuaa ni wɔhiɔ shi yɛ Yehowa kaimɔi lɛ anaa, ni ewajeɔ wɔ ni wɔteɔ shi wɔshiɔ “je nɛŋ mumɔ lɛ.” (1 Korintobii 2:12; Bɔfoi lɛ Asaji 15:31) Yɛ Maŋshiɛmɔ lɛ shishi lɛ, wielɔi lɛ kɛ tsɔsemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ haa, ni nɔ ni fata he ji Yehowa kaimɔi kɛ Yesu “naanɔ wala wiemɔi” ni ŋɔɔ lɛ. (Yohane 6:68; 7:46; Mateo 5:1–7:29) Wɔnitsɔɔmɔ mli hesaai lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli. Sɔɔmɔ Kpee lɛ yeɔ ebuaa wɔ babaoo ni shiɛmɔ wiemɔi ni wɔkɛtsuɔ nii yɛ shia kɛ shia, sɛɛsaramɔi, shia Biblia mli nikasemɔi, kɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fãi krokomɛi lɛ amli lɛ yaa hiɛ. Kuu bibioo ni kpeɔ yɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ shishi lɛ haa wɔnáa hegbɛ babaoo ni wɔkɛhaa saji babaoo ni bei pii lɛ ekɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe lɛ hetoo.

12, 13. Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ Asia shikpɔŋ ko nɔ lɛ jie hiɛsɔɔ kpo kɛha Kristofoi akpeei yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Asafoŋ kpeei ashishi ni wɔhiɔ daa lɛ haa wɔkaiɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔhe waa yɛ mumɔŋ yɛ tawuu bei mli, shika he naagba, kɛ hemɔkɛyeli he kaai krokomɛi anaa. Aaafee Kristofoi 70 komɛi ni yɔɔ Asia shikpɔŋ ko nɔ ni ashwie amɛ kɛjɛ amɛshiai amli ni anyɛ amɛnɔ ni amɛyahi koo mli lɛ na bɔ ni ehe hiaa akɛ aya kpeei. Akɛni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛkpe kutuu daa hewɔ lɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ ni ta ekpata nibii ahiɛ yɛ mli lɛ mli, ni amɛbafamɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ he nibii ni eshwɛ lɛ ni amɛyama ekoŋŋ yɛ koo lɛ mli.

13 Yɛ be mli ni Yehowa webii kɛ afii babaoo emia amɛhiɛ yɛ ta ni akɛ maŋ kome too lɛ nɔŋŋ fã ko wuu lɛ sɛɛ lɛ, amɛkã he amɛmiisɔmɔ kɛ ekãa. Abi onukpai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɔ kome akɛ: “Mɛni eye ebua titri ni eha nyɛmimɛi lɛ etee nɔ efee ekome lɛ?” Mɛɛ hetoo eha? “Yɛ afii 19 ni eho lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔfoko kpee ko mli. Bei komɛi lɛ, yɛ okplɛmii ni atswaa kɛ naagbai krokomɛi ahewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi nyɛɛɛ ashɛ kpeehe lɛ, shi wɔfoko kpee ko mli dã.” Eka shi faŋŋ akɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni asumɔɔ amɛ nɛɛ ena akɛ ehe miihia ni ‘amɛkakwa amɛhe naabuamɔ.’

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni yoo onukpa Hana fɔɔ feemɔ lɛ mli?

14 Yoo okulafo Hana ni eye afii 84 lɛ “ejeee sɔlemɔwe lɛ kwraa.” Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, beni akɛ abifao Yesu ba yɛ efɔmɔ sɛɛ be fioo ko lɛ, no mli lɛ eyɛ jɛmɛ. (Luka 2:36-38) Ani ohaa efeɔ oti ni ma ohiɛ akɛ ofoŋ kpeei amli? Ani oobɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ koni oya wɔkpeei bibii kɛ kpeei wuji lɛ mli eko fɛɛ eko? Mumɔŋ tsɔsemɔi ní he yɔɔ sɛɛnamɔ ni wɔnine shɛɔ nɔ yɛ henaabuamɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ashishi lɛ kɛ odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ haa wɔ akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ susuɔ ewebii ahe. (Yesaia 40:11) Nakai bei lɛ hu haa miishɛɛ yaa hiɛ, ni jɛmɛ ni wɔyɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa kaimɔi lɛ.—Nehemia 8:5-8, 12.

Yehowa Kaimɔi Haa Wɔfeɔ Srɔto

15, 16. Yehowa kaimɔi lɛ atoi ni wɔboɔ lɛ náa wɔjeŋba nɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ni wɔyeɔ nɔ lɛ yeɔ ebuaa ni wɔfeɔ srɔto yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ atoi ni wɔboɔ lɛ haaa wɔkɛ wɔhe awo bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli. (5 Mose 5:18; Abɛi 6:29-35; Hebribii 13:4) Ŋwɛi kaimɔi ni wɔkɛaatsu nii lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye kaa ní baaha wɔmale, loo wɔkaye anɔkwa, loo juu nɔ kunim. (2 Mose 20:15, 16; 3 Mose 19:11; Abɛi 30:7-9; Efesobii 4:25, 28; Hebribii 13:18) Yehowa kaimɔi lɛ atoi ni wɔɔbo lɛ hu tsĩɔ wɔnaa koni wɔkatɔ owele, wɔkahiɛ mlifu mli, loo wɔkagbe mɔ ko he guɔ.—3 Mose 19:16, 18; Lala 15:1, 3.

16 Kɛji wɔbo Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ atoi lɛ, wɔfeɔ mɛi ni atsuu wɔhe, loo asaa wɔ ato kɛha esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Ni kwɛ bɔ ni ehe hiaa ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ je nɛɛ he! Beni Yesu sɔleɔ ehaa Yehowa yɛ naagbee gbɛkɛ yɛ eshikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ mli lɛ, ekpa fai nɛɛ eha ekaselɔi lɛ akɛ: “Miŋɔ owiemɔ lɛ miha amɛ, ni je lɛ miinyɛ amɛ, ejaakɛ amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ. Mibiii akɛ ojie amɛ kɛjɛ je lɛ mli, shi moŋ akɛ obu amɛhe yɛ efɔŋ lɛ mli. Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ. Feemɔ amɛ krɔŋkrɔŋ yɛ onɔkwale lɛ mli; owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ.” (Yohane 17:14-17) Nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔsumɔa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, nɔ ni saa wɔ kɛha esɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ.

17. Mɛni baanyɛ aba kɛji wɔkpoo Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ, ni no hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

17 Ákɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔhi shi akɛ mɛi ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ kɛha esɔɔmɔ. Shi kɛlɛ, kɛji wɔkpoo Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ, no lɛ je lɛ mumɔ lɛ, ni ewiemɔi, woji, shwɛmɔi, kɛ jeŋba woɔ he hewalɛ lɛ baaná wɔnɔ hewalɛ. Ni eka shi faŋŋ akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔbatsɔmɔɔ shika suɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, trumui, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, yiwalɔi, henɔwolɔi, mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ—kɛ́ wɔɔtsĩ sui ni mɛi ni etsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ ateŋ fioo komɛi atã lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Akɛni wɔbote nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ naagbee gbii lɛ amli vii hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkãa he wɔsɔlea wɔbia ŋwɛi yelikɛbuamɔ bɔni afee ni wɔya nɔ wɔbo Yehowa kaimɔi lɛ atoi ni ‘wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ ewiemɔi lɛ naa.’—Lala 119:9.

18. Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ni wɔɔbo toi lɛ baaha wɔfee mɛɛ nibii kpakpai?

18 Yehowa kaimɔi lɛ feɔ babaoo fe ni eeeha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ nibii ni esaaa akɛ wɔfeɔ lɛ he. Kɛ́ wɔye ekaimɔi lɛ anɔ lɛ, ebaaha wɔfee nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni ebaatsirɛ wɔ ni wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa ni wɔkɛ wɔtsui, susuma, jwɛŋmɔ, kɛ hewalɛ fɛɛ baasɔmɔ lɛ. (5 Mose 6:5; Lala 4:5; Abɛi 3:5, 6; Mateo 22:37; Marko 12:30) Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ tsirɛɔ wɔ hu ni wɔsumɔɔ wɔnaanyo. (3 Mose 19:18; Mateo 22:39) Titri lɛ, wɔjieɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo lɛ kpo kɛtsɔ ŋwɛi suɔmɔnaa nii ni wɔɔfee kɛ “Nyɔŋmɔ nilee” ni haa wala lɛ ni wɔɔgba mɛi krokomɛi lɛ nɔ.—Abɛi 2:1-5.

Yehowa Kaimɔi lɛ Atoiboo Haa Wala!

19. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ Yehowa kaimɔi lɛ atoiboo he yɛ sɛɛnamɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii?

19 Kɛji wɔbo Yehowa kaimɔi lɛ atoi ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛfee nakai lɛ, wɔbaahere wɔ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ fɛɛ yiwala. (1 Timoteo 4:16) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ Yehowa kaimɔi lɛ atoiboo he yɛ sɛɛnamɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii lɛɛlɛŋ hu? Kɛtsɔ Biblia shishitoo mlai ni wɔkɛaatsu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli lɛ nɔ. No baaha “mɛi abɔ ní ajie ato naanɔ wala lɛ” aná odaseyeli ni tsɔɔ akɛ gbɛ ni atsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ji nɔ ni hi fe fɛɛ ni esa akɛ atiu sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Amɛbaana hu akɛ ‘Nyɔŋmɔ yɛ wɔteŋ lɛɛlɛŋ,’ ni ebaatsirɛ amɛ ni amɛbafata wɔhe kɛjá Jeŋ Muu Fɛɛ Nuntsɔ Yehowa.—1 Korintobii 14:24, 25.

20, 21. Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ kɛ emumɔ lɛ baaye ebua wɔ ni wɔfee mɛni?

20 Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkase Ŋmalɛi lɛ, ní wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ tsu nii, ni wɔkɛ mumɔŋ nibii ní Yehowa kɛha wɔ lɛ tsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ, no lɛ wɔbaasumɔ ekaimɔi lɛ naakpa. Kɛji wɔbo toi lɛ, nɛkɛ kaimɔi nɛɛ baaye ebua wɔ ni ‘wɔwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.’ (Efesobii 4:20-24) Yehowa kaimɔi lɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaha wɔnyɛ wɔjie suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, henɔyeli—ni ji sui ni tamɔɔɔ jeŋ ni yɔɔ Satan hewalɛ mli lɛ sui lɛ akpo! (Galatabii 5:22, 23; 1 Yohane 5:19) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie hiɛsɔɔ kpo kɛji akai wɔ yɛ Yehowa taomɔ nii ahe yɛ be mli ni wɔmiikane Biblia lɛ, kɛtsɔ onukpai ní ahala, kɛ wɔ asafoŋ kpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji anɔ lɛ.

21 Akɛni wɔboɔ Yehowa kaimɔi lɛ atoi hewɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔnyaa, kɛji wɔmiina amanehulu yɛ jalɛ hewɔ po. (Luka 6:22, 23) Wɔkwɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ koni ehere wɔ kɛjɛ shihilɛi ni yɔɔ gbeyei waa lɛ mli. Enɛ he miihia waa amrɔ nɛɛ, titri lɛ akɛni aabua jeŋmaji fɛɛ anaa kɛha “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ” yɛ Harmagedon lɛ hewɔ.—Kpojiemɔ 16:14-16.

22. Mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa yɛ Yehowa kaimɔi lɛ ahe?

22 Kɛji wɔnine baashɛ naanɔ wala nikeenii ni esaaa wɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔsumɔ Yehowa kaimɔi lɛ naakpa ni wɔbo toi kɛ wɔtsui fɛɛ. No hewɔ lɛ, eba akɛ wɔɔná mumɔ ni lalatsɛ lɛ ná lɛ eko, mɔ ni lá akɛ: “[Okamɔi, NW] lɛ ja kɛmiiya naanɔ; ha mi sɛɛyoomɔ, ní miyi aná wala.” (Lala 119:144) Ni eba akɛ wɔbaajie faishitswaa ni yɔɔ faŋŋ yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ amli lɛ kpo, akɛ: “Mibolɔ mitsɛo, heremɔ miyiwala, ni maye [okaimɔi, NW] lɛ anɔ.” (Lala 119:146) Hɛɛ, nyɛhaa wɔtsɔa wiemɔ kɛ nifeemɔ nɔ wɔtsɔa akɛ wɔnáa Yehowa kaimɔi lɛ ahe miishɛɛ naakpa.

Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?

• Te lalatsɛ lɛ bu Yehowa kaimɔi lɛ tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe hiaa wɔ lɛ?

• Mɛɛ gbɛfaŋnɔ kpeei ni wɔyaa lɛ náa yɛ ŋwɛi kaimɔi lɛ amli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa kaimɔi lɛ haa wɔfeɔ mɛi ni yɔɔ srɔto yɛ je nɛɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Lalatsɛ lɛ ná Yehowa kaimɔi lɛ ahe miishɛɛ naakpa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

Yɛ Hana nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, ani ohaa efeɔ oti ni ma ohiɛ akɛ ofoŋ kpeei amli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Yehowa kaimɔi lɛ atoi ni wɔboɔ lɛ haa anaa wɔ akɛ wɔhe tse ni akpɛlɛɔ wɔnɔ kɛha esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ