Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Biblia Lɛ—Ayɛ Hiɛsɔɔ yɛ He ni Atsĩ Naa

Biblia Lɛ—Ayɛ Hiɛsɔɔ yɛ He ni Atsĩ Naa

Biblia Lɛ—Ayɛ Hiɛsɔɔ yɛ He ni Atsĩ Naa

“Desiderius Erasmus, ni ji Dutch woloŋlelɔ ni ajieɔ eyi waa ni hi shi yɛ afii ohai 16 lɛ mli lɛ ŋma akɛ: “Miisumɔ akɛ kulɛ atsɔɔ woji krɔŋkrɔŋi lɛ ashishi kɛya wiemɔi fɛɛ amli.”

NƆ NI Erasmus heɔ eyeɔ waa ji akɛ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ akane Ŋmalɛi lɛ ni amɛnu shishi. Shi kɛlɛ, mɛi ni teɔ shi woɔ Biblia lɛ kɛ ekãafeemɔ kpoo susumɔ ni tamɔ enɛ kwraa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Europa ji he ko ni yɔɔ oshara naakpa yɛ nakai beaŋ kɛha mɔ fɛɛ mɔ ni miitao ale nɔ ko fioo po yɛ Biblia lɛ mli saji lɛ ahe. Akpɔ ko ni awo yɛ England mlawoo kpee lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ, “mɔ fɛɛ mɔ ni baakane Ŋmalɛi lɛ yɛ Blɔfo mli lɛ, nibii tamɔ shikpɔŋ, gboshinii, aŋkro nibii ni mɔ yɔɔ, kɛ wala baaŋmɛɛ lɛ . . . ni akɛ, kɛji amɛtee nɔ amɛjie kuɛŋtimɔ kpo, loo amɛku sɛɛ amɛkɛ amɛhe yawo tsutsu nifeemɔ lɛ mli ekoŋŋ yɛ be mli ni akɛ amɛhe eke amɛ sɛɛ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ asɛŋ amɛ akɛni amɛte shi amɛshi maŋtsɛ lɛ hewɔ, koni agbɛnɛ ashã amɛ yɛ amɛjamɔŋ atuatsemɔ kɛmiishi Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ.”

Yɛ Europa maji lɛ anɔ diɛŋtsɛ lɛ, Katolik Yiwalɛ Niseniianiifeemɔ Kuu lɛ kɛ awuiyeli nifeemɔ gbɔbiɔ “musubɔɔ” kui, tamɔ French Waldensebii, ni amɛjieɔ amɛhiɛ amɛkaa amɛ koni awa amɛyi yɛ amɛsu ni ji shiɛmɔ ni amɛshiɛɔ “kɛjɛɔ sanekpakpai lɛ kɛ woji kɛ ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi krokomɛi amli lɛ hewɔ, . . . akɛni agu shiɛmɔ kɛ ŋmalɛ krɔŋkrɔŋ lɛ kpojiemɔ kwraa kɛha gbɔmɛi foji ni abuuu amɛ lɛ hewɔ.” Hii kɛ yei babaoo na amanehulu yɛ piŋmɔi ni naa wa waa kɛ gbele mli yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Biblia lɛ hewɔ. Amɛkɛ amɛhe wo oshara mli kɛha toigbalamɔi ni naa wa waa koni amɛkɛɛ Nuntsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ loo Kitai Nyɔŋma lɛ kɛkɛ, koni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ hu.

Hetuu-kɛhamɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tee nɔ ehi mɛi ni fãa gbɛ kɛyahaa maŋshiɛmɔ, ni fã gbɛ kɛtsɔ lɛlɛ mli kɛyahe shi yɛ Amerika Kooyigbɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo atsuii amli. Wolo ko ni ji A History of Private Life—Passions of the Renaissance lɛ wie yɛ tsutsu Amerika he akɛ: “Nikanemɔ kɛ jamɔ yɛ tsakpaa ni yɔɔ gbagbalii waa diɛŋtsɛ, ni tsɔɔ kusum ko ni damɔ Biblia lɛ ni abaale lɛ nɔ titri.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, shiɛmɔ wiemɔ ko ni akala yɛ Boston yɛ afi 1767 mli lɛ jie yi akɛ: “Nyɛmiaa nyɛhiɛ yɛ ŋmalɛ krɔŋkrɔŋ lɛ kanemɔ mli. Esa akɛ nyɛkane nyɛ Biblia lɛ yitso ko daa leebi kɛ gbɛkɛ.”

Taakɛ Barna Nibii Amlitaomɔ Kuu ni yɔɔ Ventura, California lɛ tsɔɔ mli lɛ, Amerikabii ni fe oha mlijaa 90 lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ni aaashɛ Bibliai etɛ. Shi kɛlɛ, nikasemɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ, yɛ bɔ ni abuɔ Biblia lɛ ahaa waa yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “ni abaaná be akane, ni abaakase ni akɛtsu nii lɛ . . . ji nɔ ko ni be eho.” Hiɛaŋhiɛaŋ nɔ ko fioo ko pɛ amɛteŋ mɛi babaoo le yɛ emli saji lɛ ahe. Adafitswaa wolo ko mli niŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Susumɔ ni ayɔɔ akɛ ekolɛ [Biblia lɛ] baanyɛ aná hewalɛ ko ni he hiaa waa lolo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ naagbai kɛ nibii ni asusuɔ he lɛ anɔ lɛ efɔɔɔ kaa.”

Je lɛ Mli Susumɔ ni Tsakeɔ

Hemɔkɛyeli ko ni akpɛlɛɔ nɔ waa ji akɛ wɔbaanyɛ wɔye omanye yɛ shihilɛ mli kɛtsɔ nii ahe susumɔ kɛ adesa ekomefeemɔ nɔ titri. Abuɔ Biblia lɛ akɛ eji woji babaoo ni kɔɔ jamɔŋ susumɔi kɛ aŋkroaŋkroi aniiashikpamɔi ahe lɛ ateŋ ekome ko kɛkɛ, shi jeee wolo ni wieɔ anɔkwale ni anaaa anɔkwa wiemɔi yɛ mli.

No hewɔ lɛ te mɛi pii tsuɔ shihilɛ mli saji ni yaa nɔ efeɔ hwanyaŋŋ ni gbaa mɛi anaa ni esa akɛ aná naa tsabaa lɛ he nii amɛhaa tɛŋŋ? Amɛtsuɔ nii yɛ mumɔŋ shwɛmfeemɔ mli, ni jeŋba ni ma shi shiŋŋ kɛ jamɔŋ gbɛtsɔɔmɔ ko bɛ mli. Amɛbatsɔmɔ tamɔ lɛji ni bɛ kudɔɔ, “ni adesa nitsɔɔmɔ mumɔ fɛɛ nitsɔɔmɔ mumɔ hosoɔ amɛ kɛyaa hiɛ hiɛ kɛ sɛɛsɛɛ, . . . kɛtsɔ gbɔmɛi ashishiumɔ kɛ lakamɔ nɔ.”—Efesobii 4:14, The Twentieth Century New Testament.

Belɛ wɔbaabi akɛ, Ani Biblia lɛ ji jamɔŋ wolo kroko ko kɛkɛ? Aloo yɛ anɔkwale mli lɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni hiɛ adafitswaa ni he hiaa ni anyɛɔ atsuɔ he nii? (2 Timoteo 3:16, 17) Ani esa akɛ wɔsusu Biblia lɛ he? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Desiderius Erasmus

[He ni Sane lɛ Jɛ]

From the book Deutsche Kulturgeschichte

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ajie hiɛ aka Waldensebii lɛ kɛha yiwaa yɛ shiɛmɔ ni amɛshiɛɔ kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ hewɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Stichting Atlas van Stolk, Rotterdam