Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Biblia Lɛ—Nikasemɔ Wolo Kɛha Shihilɛ

Biblia Lɛ—Nikasemɔ Wolo Kɛha Shihilɛ

Biblia Lɛ—Nikasemɔ Wolo Kɛha Shihilɛ

“NYƆŊMƆ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ . . . ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Hebribii 4:12) Sane mlitsɔɔmɔ ni kɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ atsu nɛɛ he lɛ maa Biblia lɛ nɔ aduatsɔ jogbaŋŋ akɛ eji nɔ ni fe wolo ko ní emli saji hi kɛkɛ.

Jamɔ he niŋmalɔ ko wie he tɛ̃ɛ akɛ: “Eshɛɛ sane lɛ he miihia kɛha wɔ walanamɔ tamɔ mumɔ ni wɔmuɔ.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Kɛji osusu sane ni kɔɔ shwe ni wɔshweɔ kɛ taomɔ ni wɔtaoɔ tsamɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ he ni okane Biblia lɛ yɛ nakai shishinumɔ naa lɛ, nibii ni yɔɔ naakpɛɛ jɛɔ mli kɛbaa.” Biblia lɛ haa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ saji babaoo ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ mli naagbai lɛ feɔ faŋŋ, tamɔ la ni kpɛɔ kaŋkaŋ.—Lala 119:105.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nilee ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛbaakudɔ wɔsusumɔ, ni eye ebua wɔ koni wɔtsu naagbai ahe nii, ni eha wɔwala shihilɛ aya hiɛ, ni agbɛnɛ eduro wɔ kɛ ŋaalee koni wɔnyɛ wɔkpee shihilɛi ni wɔnyɛŋ wɔtsake lɛ anaa. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Biblia lɛ yeɔ buaa wɔ koni wɔle Nyɔŋmɔ ní wɔsumɔ lɛ.

Wolo ní Kɛ Yiŋtoo Haa

Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Biblia lɛ Ŋmalɔ lɛ, ‘le wɔgbɛ̀i fɛɛ.’ Ele nibii babaoo ni kɔɔ wɔheloonaa, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ hiamɔ nii ahe fe bɔ ni wɔ po wɔle. (Lala 139:1-3) Akɛni esusu sane he jogbaŋŋ hewɔ lɛ, efo husui ni yɔɔ faŋŋ efɔ̃ shi kɛha adesa nifeemɔ. (Mika 6:8) Nilee yɛ mli akɛ abaatao nakai husui kɛ gbɛtsɔɔmɔi lɛ koni anu shishi ni akase bɔ ni aaafee ahi shi yɛ naa. Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ miishɛɛ ji gbɔmɔ ni “Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ. Nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ.” (Lala 1:1-3) Yɛ anɔkwale mli lɛ esa akɛ wɔtao gbɛkpamɔ ni tamɔ nɛkɛ mli.

Maurice, ni ji skul tsɔɔlɔ ni eba hejɔɔmɔ lɛ, heɔ yeɔ be fɛɛ be akɛ Biblia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ yɛ nɔ ni kɔɔ yinɔsane kɛ wolokasemɔ he lɛ he. Ni kɛlɛ, eyiŋ etɛɛɛ lɛ akɛ ajɛ mumɔŋ aŋma. Beni Maurice ebo niiamlitsɔɔmɔ ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ ni aŋma lɛ ha adesai lɛ sɛɛ lɛ, epɛi Biblia gbalɛi srɔtoi babaoo mli. Ákɛ oblanyo lɛ, ekase blema yinɔsane, woji ni aŋmala, jeŋ nilee, kɛ shikpɔŋ he nilee. Ekpɛlɛ nɔ akɛ esusu akɛ ele nii aahu fe bɔ ni ekɛaakpɛlɛ nɔkwɛmɔnii babaoo ni fiɔ ja ni Biblia lɛ ja lɛ sɛɛ. “Mikɛ mihe wo nibii ni anyɛɛɛ ayoo sɛɛdii mli kɛha miishɛjemɔ, heloonaa ninamɔ, kɛ shihilɛ mli miishɛɛnamɔ mli. Dɔlɛ sane ji akɛ, mihi shi akɛ mɔ ni agbako lɛ nɔ ko, ni leee nɔ ko kwraa yɛ su fɛfɛo kɛ anɔkwale ni wolo ni fe woji fɛɛ ni aŋma pɛŋ lɛ hiɛ lɛ he.”

Amrɔ nɛɛ ni Maurice eye kɛjɛ afii 70 kɛyaa ní ewieɔ amaniɛbɔɔ ni kɔɔ Yesu he kpo ni ejie etsɔɔ bɔfo Toma he lɛ, ekɛ hiɛsɔɔ wie akɛ: “Akudɔ minine kɛtee ‘pilamɔ ni hoɔ lá’ lɛ he, nɔ ni baajie yiŋkɔshikɔshifeemɔ fɛɛ ni miná yɛ anɔkwale ni Biblia lɛ ji lɛ he lɛ kɛjɛ mijwɛŋmɔ mli kɛya naanɔ.” (Yohane 20:24-29) Taakɛ bɔfo Paulo kɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, Biblia lɛ jieɔ tsui lɛ mli susumɔi lɛ akpo, ni ehaa shishinumɔ baa shihilɛ mli. Eji nikasemɔ wolo kɛha shihilɛ lɛɛlɛŋ.

Ekɛ Shiŋŋfeemɔ Wo Shihilɛ ni Ehao Mli

Biblia lɛ hu kɛ ŋaawoo ni yeɔ buaa haa gbɔmɛi koni amɛjie jeŋbai fɔji kɛjɛ amɛhe. Daniel nyɛ eye subaŋ ko ni he tseee ni ji tawa shɛremɔ lɛ nɔ kunim, ni enyɛ ekpa okpɔlɔŋmɛɛ kɛ hoofeemɔ kɛ dãa kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. (Romabii 13:13; 2 Korintobii 7:1; Galatabii 5:19-21) Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai subaŋi lɛ ajiemɔ kɛ “gbɔmɔ hee” lɛ ni abaawo lɛ biɔ hiɛmiamɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ. (Efesobii 4:22-24) Daniel kɛɛ akɛ: “Eji kaa, ejaakɛ wɔyeee emuu kwraa.” Shi kɛlɛ, eye omanye. Amrɔ nɛɛ Daniel kaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa, ni ehaa ebɛŋkɛɔ Yehowa daa.

Be mli ni Daniel daa lɛ, ená bulɛ ni mli kwɔ kɛha Biblia lɛ—eyɛ mli akɛ ekaneko pɛŋ—ni esɔleɔ ehaa Nyɔŋmɔ daa gbɛkɛ. Ni kɛlɛ, eshwɛ nɔ ko. Ebɛ miishɛɛ. Tsakemɔ ba beni ena Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa. (2 Mose 6:3; Lala 83:19) No sɛɛ lɛ, ekɛ gbɛi Yehowa lɛ tsuɔ nii kɛji eesɔle, ni esɔlemɔi lɛ bafee nɔ ni naanyobɔɔ babaoo yɔɔ mli. “Yehowa bafee mɔ ko ni bɛŋkɛ mi fe mɔ fɛɛ mɔ, ni ekã he eji minaanyo ni bɛŋkɛ mi fe mɔ fɛɛ mɔ.”

Dani Daniel baabɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, bɔ ni esusuɔ wɔsɛɛ shihilɛ he ehaa lɛ bafee nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Ebiii ni aná nilee babaoo dani ana nɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ. Mishe gbeyei, ni mibɔ mɔdɛŋ koni mikɛ mihe awo nibii pii feemɔ mli koni mikɛjie kɛjɛ mijwɛŋmɔ mli.” Kɛkɛ ni ekase akɛ Nyɔŋmɔ baato jalɛsaneyeli kɛha mɛi fɛɛ yɛ shikpɔŋ ni nɔ tse nɔ, he ni adesai ni feɔ toiboo baanyɛ aná naanɔ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ yɛ. (Lala 37:10, 11; Daniel 2:44; Kpojiemɔ 21:3, 4) Amrɔ nɛɛ Daniel yɛ hiɛnɔkanɔ ni ma shi shiŋŋ. Nɛkɛ hewalɛ ni yɔɔ shiŋŋ ni Biblia lɛ náa yɛ mɔ nɔ nɛɛ ye bua lɛ koni ehiɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ shihilɛ he.

Yelikɛbuamɔ ni Akɛha Koni Aye Henumɔŋ Naagbai Anɔ Kunim

George eye afii kpawo beni enyɛ gbo. Ehao yɛ wɔ̀ ni ebaaya eyawɔ̀ gbɛkɛ lɛ he, akɛni eleee akɛ ebaate shi enɔ jetsɛremɔ lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni ekane nɔ ni Yesu wie yɛ gbele kɛ gbohiiashitee lɛ he akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu [Yesu] egbee, ni amɛaaje kpo.” Yesu wiemɔ nɛɛ hu sa etsui he, akɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.” (Yohane 5:28, 29; 11:25) Etamɔ nɔ ni nilee, shishinumɔ kɛ miishɛjemɔ yɛ susumɔi nɛɛ amli. George kɛɛ akɛ: “Jeee akɛ anɔkwale nɛɛ ŋɔɔ jwɛŋmɔ lɛ naa kɛkɛ, shi moŋ esaa tsui lɛ he.”

Tsutsu ko lɛ, Daniel ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ hu sheɔ gbeyei. Enyɛ diɛŋtsɛ nyɛɛɛ lɛ atsɔse, no hewɔ lɛ aha eyahi shiai srɔtoisrɔtoi babaoo amli akɛ mɔ ni náa tsɔsemɔ kɛjɛɔ mɛi krokomɛi adɛŋ. Enuɔ he be fɛɛ be akɛ eji gbɔ, ni eshwe ni ená shweshweeshwe shihilɛ akɛ mɔ ni ji weku ko ni sumɔɔ mɔ lɛ mlinyo. Yɛ naagbee lɛ, enine shɛ nɔ ni etaoɔ lɛ nɔ kɛtsɔ Biblia lɛ ni ekaseɔ lɛ nɔ. Daniel kɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi asafo lɛ bɔi bɔɔ ni ebatsɔ mumɔŋ weku lɛ fã, he ni enu he akɛ akpɛlɛɔ enɔ ni mɛi krokomɛi sumɔɔ lɛ yɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ yɛ gbɛ ni anyɛɔ atsuɔ he nii nɔ kɛ nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ henumɔŋ.

Kaimɔ akɛ, Yehowa naa nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli, ni ele nɔ ni wɔtaoɔ. Nyɔŋmɔ “ji mɔ ni ŋmɛɔ tsui ekwɛɔ,” ni ekɛ nii haa “mɔ fɛɛ mɔ yɛ egbɛ̀i” anɔ.—Abɛi 21:2; Yeremia 17:10.

Weku Shihilɛ He Ŋaawoo ni Anyɛɔ Atsuɔ He Nii

Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii haa yɛ saji ni kɔɔ adesai ateŋ sharamɔ he. George kɛɛ akɛ: “Mɛi ateŋ béi loo shishinumɔi ni bɛ lɛ fata shihilɛ mli nɔnyɛɛi ni mli wa fe fɛɛ lɛ ahe.” Te etsuɔ amɛhe nii ehaa tɛŋŋ? “Kɛji minu he akɛ mikɛ mɔ ko teŋ yɛ sane ko lɛ, mikɛ ŋaawoo ni yɔɔ tɛ̃ɛ ni yɔɔ Mateo 5:23, 24 lɛ ni kɛɔ akɛ: ‘Okɛ onyɛmi lɛ ayakpata’ lɛ tsuɔ nii. Anɔkwale ni eji akɛ manyɛ mawie béi lɛ he lɛ kɛ yibiiwoo baa. Minyɛɔ minuɔ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni Biblia lɛ wieɔ he lɛ he. Emli ŋaawoo lɛ tsuɔ nii. Anyɛɔ akɛtsuɔ nii waa.”—Filipibii 4:6, 7.

Kɛji akɛ wu kɛ ŋa kpãaa gbee lɛ, ehe miihia ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ ‘he afee oya kɛ ninumɔ, amɛhumi shi kɛ wiemɔ, amɛhumi shi kɛ mlifu.’ (Yakobo 1:19) Ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ haa sanegbaa yaa hiɛ. George kɛfata he akɛ: “Kɛji mikɛ ŋaawoo akɛ misumɔ miŋa ni mikɛ lɛ aye taakɛ mifeɔ mi diɛŋtsɛ mihe lɛ tsu nii lɛ, amrɔ nɔŋŋ lɛ minaa nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa. Ewaaa kɛha lɛ akɛ ekɛ bulɛ aha mi.” (Efesobii 5:28-33) Hɛɛ, Biblia lɛ tsɔɔ wɔ bɔni wɔbaafee wɔyɔse ni wɔtsu emuu ni wɔyeee lɛ he nii, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔye omanye yɛ bɔni wɔɔkpee mɛi krokomɛi anɔ lɛ naa lɛ mli.

Ŋaawoo ni Hiɔ Shi Daa

Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo wie akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛ̀i fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ!” (Abɛi 3:5, 6) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ bɛ hwanyaŋŋ, ni kɛlɛ emli kwɔ ha!

Biblia lɛ náa mɔ nɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Eyeɔ ebuaa mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ koni amɛha amɛshihilɛ kɛ esuɔmɔnaa nii akpã gbee koni amɛná miishɛɛ yɛ ‘Yehowa mla lɛ mli ni amɛnyiɛɔ lɛ mli.’ (Lala 119:1) Ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛ ji ha lɛ, Biblia lɛ hiɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛ ŋaawoo ni he hiaa wɔ lɛ. (Yesaia 48:17, 18) Kanemɔ daa, jwɛŋmɔ nɔ ni okaneɔ lɛ he, ni okɛtsu nii. Ebaaha ojwɛŋmɔ mli afee faŋŋ ni obaasusu nibii ni yɔɔ krɔŋŋ ni sa lɛ ahe. (Filipibii 4:8, 9) Okaseŋ bɔ ni ahiɔ shi ni anaa shihilɛ mli miishɛɛ kɛkɛ, shi moŋ bɔ ni ooofee osumɔ wala Bɔlɔ lɛ hu.

Kɛ onyiɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ—Biblia lɛ baatsɔ nɔ ni fe wolo kpakpa ko kɛkɛ kɛha bo—taakɛ eji kɛha mɛi krokomɛi akpekpei abɔ lɛ. Ebaafee nikasemɔ wolo kɛha shihilɛ diɛŋtsɛ lɛɛlɛŋ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Biblia lɛ baanyɛ awo ofaishitswaa ni okɛtsuɔ nii koni oye subaŋi ni yeɔ mɔ awui lɛ nɔ lɛ mli hewalɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Biblia lɛ tsɔɔ bo bɔ ni ooofee otsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ