Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛleee Wɔ́ Sane”

“Nyɛleee Wɔ́ Sane”

Wala Shihilɛ He Sane

“Nyɛleee Wɔ́ Sane”

TAAKƐ HERBERT JENNINGS GBA

“Mijɛ Tema lɛjiadaamɔhe lɛ miiya Buu Mɔɔ lɛ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Ghana lɛ ni miwo oblanuu ko ni damɔ gbɛ lɛ he ni miitao tsɔne kɛya maŋ lɛ mli. Miŋɔ hegbɛ lɛ koni mikɛye lɛ odase. Misusu akɛ miibɔ mɔdɛŋ tsɔ! Shi, beni wɔshɛ he ni oblanuu nɛɛ baayi shi yɛ lɛ, etu kɛjɛ tsɔne lɛ mli ni ejo foi.”

NƆ NI tee nɔ lɛ ji nɔ ko bibioo ni tsɔɔ mi akɛ nɔ ko ni miikpaaa gbɛ miije kpo yɛ mishihilɛ mli. Dani magba nyɛ nɔ ni ba lɛ, nyɛhaa magbaa nyɛ bɔ ni fee ni mi ákɛ Canadanyo lɛ, miyaje Ghana lɛ he sane.

Yɛ afi 1949 December nyɔŋ lɛ mlijaa mli lɛ, no mli lɛ, wɔyɛ Toronto kooyigbɛ, yɛ Canada. Etsɛko tsɔ ni wɔgbe ais bu ko ni mli kwɔ waa tsaa naa koni atsɛ nu kɛya shia hee ko mli. Wɔ mɛi ni wɔtsu nii lɛ kɛ tɔlɛ kɛ fɛi yawere la kɛmiimɛ koni tsɔne abawo wɔ. Nɔŋŋ kɛkɛ ni Arnold Lorton, ni ji nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ je shishi ebɔi saji komɛi ni kɔɔ “tai kɛ tai atã tsii,” “je lɛ naagbee” kɛ wiemɔi ni minuko da lɛ he wiemɔ. Mɔ fɛɛ mɔ kpa wiemɔ amrɔ nɔŋŋ ni ehiɛ gbo, ni mɛi komɛi po mlifu lɛ. Mikaiɔ akɛ, mibɔi jwɛŋmɔ akɛ, ‘Nuu nɛɛ yɛ ekãa waa! Mɔ ko mɔ ko bɛ biɛ ni miisumɔ akɛ ebo toi, shi kɛlɛ, etee nɔ ewie.’ Shi nɔ ni ekɛɔ lɛ ná minɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ. Nakai beaŋ lɛ, awuu Jeŋ Ta II lɛ agbe naa, ni minuko nɔ ko tamɔ nakai pɛŋ yɛ Christadelphbii ajamɔ lɛ ni miweku lɛ kɛ yinɔi babaoo etee lɛ mli. Mibo toi jogbaŋŋ, ni sanemlitsɔɔmɔ ni ekɛhaa lɛ ná minɔ hewalɛ.

Etsɛɛɛ ni mitee Arnold ŋɔɔ koni egba mi babaoo. Miikai bɔ ni lɛ kɛ eŋa Jean ŋmɛ amɛtsui shi amɛha mi, ní miye afii 19 ni mibɛ niiashikpamɔ ko lɛ. Bei pii lɛ miyaa jɛmɛ ni mikɛɛɛ amɛ kɛtsɔɔɔ hiɛ koni amɛfɔ̃ mi nine dã, ni mikɛ amɛ yagbaa sane. Amɛjaje mijwɛŋmɔ, ni amɛye amɛbua mi koni manyɛ madamɔ jeŋba he mpleshii ni yaa nɔ yɛ mijwɛŋmɔ mli akɛ gbekɛ lɛ naa. Nyɔji nyɔŋma sɛɛ yɛ nɔ ni ba yɛ la weremɔ yɛ gbɛ lɛ he lɛ sɛɛ lɛ, abaptisi mi yɛ October 22, 1950 akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, ni mikɛ Willowdale Asafo ni yɔɔ North York ni amrɔ nɛɛ lɛ efata Toronto he lɛ bɔi bɔɔ.

Nanemɛi Jalɔ́i lɛ Kɛ Hiɛyaa

Shihilɛ yɛ shia mli bawa beni mitsɛ ná ele akɛ mitswa mifai shi akɛ mahiɛ hemɔkɛyeli hee ni miná lɛ mli lɛ. Etsɛko tsɔ ni Ataa kɛ tsɔne kudɔlɔ ko ni etɔ dãa yakpe, ní bei pii lɛ ekɛ mɛi kpãa gbee yɛ saji amli. Shihilɛ bawa eha Awo, minyɛmɛihii enyɔ kɛ minyɛmɛiyei enyɔ lɛ. Biblia mli anɔkwale he béi mli wo wu. No mli lɛ, mina akɛ, nilee yɛ mli akɛ mashi shia lɛ, koni toiŋjɔlɛ akã mi kɛ mifɔlɔi ateŋ, ni mafee shiŋŋ yɛ “anɔkwale gbɛ lɛ” nɔ.—2 Petro 2:2.

Beni hulutsoo be lɛ baa enaagbee yɛ afi 1951 mli lɛ, mikɛ asafo bibioo ko yahi shi kwraa yɛ Coleman, yɛ Alberta. Oblahii enyɔ Ross Hunt kɛ Keith Robbins yɛ jɛmɛ, ni amɛbɛ dekã yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli taakɛ ale amɛ akɛ daa gbɛgbalɔi lɛ. Amɛye amɛbua ni amɛkudɔ mi kɛtee nakai sɔɔmɔ nitsumɔ ni atuɔ he ahaa lɛ nɔŋŋ mli. Mifata daa gbɛgbalɔi sɔɔlɔi lɛ ahe yɛ March 1, 1952 mli.

Mikɛ miishɛɛ kaiɔ ekãa ni awo mi lɛ. Babaoo yɛ ni makase, ni biɛ ji he ni majie lɛ kpo matsɔɔ yɛ. Yɛ sɛɛ mli beni mikɛ afi esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ Lethbridge Asafo ni yɔɔ Alberta lɛ, minine shɛ ninefɔɔ ko ni mikpaaa gbɛ nɔ ákɛ mibasɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Esa akɛ masɔmɔ Yehowa Odasefoi asafoi ni egbɛ eshwã Canada ŋshɔnaa bokagbɛ lɛ, kɛjɛ Moncton, New Brunswick kɛyashi Gaspé, Quebec.

Ákɛ mɔ ni eye afii 24 pɛ ni etamɔ nɔ ni mɔ hee kwraa ji mi yɛ anɔkwale lɛ mli hewɔ lɛ, minu he akɛ mishɛɛɛ kwraa, titri lɛ, kɛ mikɛ mihe to Odasefoi ni eda yɛ mumɔŋ ni miyasɔmɔ amɛ lɛ ahe lɛ. Mimia mihiɛ waa yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli. Kɛkɛ ni naakpɛɛ nɔ kroko hu ba.

Kɛjɛ Gilead Skul Kɛtee Gold Coast

Yɛ September 1955 mli lɛ, afɔ̃ mi nine koni miyafata nikaselɔi aaafee oha ni yɔɔ Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 26 lɛ ahe yɛ South Lansing, New York. Nyɔji enumɔ tsɔsemɔ kɛ nikasemɔ waa ji nɔ̃ pɛ ni he hiaa mi. Kuu ni yɔɔ ekãa babaoo nɛɛ mli ni miyaje lɛ ha miná ekãa fe nine. Nɔ kroko hu ha mishihilɛ tee hiɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli.

No mli lɛ, nyɛmiyoo fioo ko yɛ nikaselɔi lɛ ateŋ ni atsɛɔ lɛ Aileen Stubbs ni miisaa ehe kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Mina akɛ Aileen yɛ shiŋŋ yɛ enifeemɔi amli, eshwɛɛɛ kwraa, ehe jɔ ni be fɛɛ be lɛ eyɛ miishɛɛ. Efeɔ mi akɛ, miha etsui fa beni mikɛɛ lɛ akɛ miisumɔ ni mikɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ. Shi kɛlɛ, ekpooo! Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ Aileen baaya Costa Rica, ni maya Gold Coast (amrɔ nɛɛ Ghana) yɛ Afrika Anaigbɛ.

Gbi ko leebi yɛ May 1956 mli lɛ, miyaje Nyɛminuu Nathan Knorr ɔfis lɛ yɛ Brooklyn, New York ŋwɛitsu ŋsɛdo nyɔŋma lɛ mli. No mli lɛ lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ. Aha mi nitsumɔ akɛ mɔ ni baakwɛ Gold Coast, Togoland (amrɔ nɛɛ Togo), Ivory Coast (amrɔ nɛɛ Côte d’Ivoire), Upper Volta (amrɔ nɛɛ Burkina Faso), kɛ The Gambia lɛ anɔ.

Mikaiɔ Nyɛminuu Knorr wiemɔi lɛ, oookɛɛ nɔ ni nyɛ kpaakpa nyɛ ewie. Ekɛɛ akɛ: “Ehe ehiaaa ni oŋɔ hegbɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Ŋmɛɛ otsui shi; kasemɔ nii kɛjɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni amɛyɔɔ niiashikpamɔ lɛ adɛŋ. Kɛ́ no sɛɛ ni onu he akɛ oshɛ lɛ, agbɛnɛ obaanyɛ oje shishi osɔmɔ akɛ nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ. . . . Naa ohalamɔ wolo lɛ. Kɛ oyashɛ lɛ, mɛɛ, koni gbii kpawo sɛɛ lɛ, oje nitsumɔ shishi.”

Mikɛɛ mihe akɛ: ‘Gbii kpawo pɛ? Ni te “ŋmɛɛ otsui shi” lɛ hu shishi lɛ mɔ?’ Minaa kpɛ mihe kɛshi nakai sanegbaa lɛ shishi.

Gbii ni nyiɛ sɛɛ lɛ ho oya. Etsɛɛɛ ni mikɛ lɛlɛ bibioo ko ni tsa ewulu ko he lɛ fã kɛnyiɛ East Faa lɛ nɔ kɛho Asafo lɛ Brooklyn ɔfis lɛ he, ni mikɛje nu hiɛ gbɛfaa kɛmiiya Gold Coast ni baahe gbii 21 lɛ shishi.

Mi kɛ Aileen ŋmalaa woji kɛmajeɔ wɔhe be fɛɛ be. Wɔkpe ekoŋŋ yɛ afi 1958 mli, ni wɔbote gbalashihilɛ mli August 23 yɛ nakai afi lɛ mli. Mihiɛ kpaaa nɔ akɛ mada Yehowa shi akɛ eha mi hefatalɔ ni hi waa tamɔ nɛkɛ.

Mihiɛ sɔ hegbɛ ni miná akɛ mikɛ minanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ minyɛmimɛi hii kɛ yei ni ji Afrikabii lɛ asɔmɔ afii 19 yɛ Asafo lɛ nitsumɔhe nine lɛ. Betel weku lɛ mli bii fioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yifalɛ yashɛ 25 yɛ nakai be lɛ mli. Nakai gbii lɛ fee kaa kɛha wɔ, gbii ni nibii babaoo ba yɛ mli, kɛ gbii ni yibiiwoo jɛ mli ba. Shi kɛlɛ, ehe bahia ni makwɛ jogbaŋŋ. Hulutsoo lɛ bafee kaa diɛŋtsɛ kɛha mi. Etamɔ nɔ ni be fɛɛ be nɛ, latsaa miitsa mi, ni mihe efee matãa, ni bei komɛi lɛ mihe kɔmɔɔ mi. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eji miishɛɛ diɛŋtsɛ akɛ aaasɔmɔ, yɛ be mli ni wɔyifalɛ lɛ yaa hiɛ yɛ Ghana kɛjɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 6,000 yɛ afi 1956 kɛyashɛ 21,000 yɛ afi 1975 mli. Ni eji nɔ ni haa mɔ mii shɛɔ ehe waa diɛŋtsɛ akɛ aaana Odasefoi fe 60,000 ni miitsu nii waa yɛ jɛmɛ amrɔ nɛɛ.

“Wɔ́” ko ni Wɔkpaaa lɛ Gbɛ

Yɛ aaafee afi 1970 mli lɛ, mibɔi gbɔmɔtsoŋ naagba ko namɔ ni ewa waa akɛ aaana nɔ ni eji. Datrɛfoi kwɛ mi jogbaŋŋ, ni nɔ ni nɔŋŋ ni amɛkɛɔ mi ji akɛ, “miyɛ hewalɛ.” Kɛ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ ni be fɛɛ be nɛɛ, mibɛ hewalɛ, ni minuɔ tɔlɛ he waa, ni mihe ejɔɔɔ mi lɛ mɔ? Nibii enyɔ kɛ hetoo lɛ ba, ni eha minaa kpɛ mihe. Lɛɛlɛŋ, taakɛ Yakobo ŋma lɛ: “Nyɛleee wɔ́ sane.”—Yakobo 4:14.

Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji sane ni ba yɛ mi kɛ oblanuu ni miye lɛ odase lɛ teŋ, beni mikɛ milɔle wo lɛ kɛyaa maŋ lɛ mli lɛ. No mli lɛ mileee akɛ miiwie basabasa kɛmiitsara nɔ oyayaayai kɛ hewalɛ be fɛɛ be. Beni wɔshɛ heni oblanuu lɛ baayi shi yɛ lɛ, minaa kpɛ mihe waa beni etu yɛ tsɔne lɛ mli eyi shi kɛ foi lɛ. Yɛ fɔmɔsu naa lɛ, Ghanabii ji mɛi ni bɛ basabasa, amɛhe jɔ waa, ni amɛnyɛɔ amɛkpeɔ naagba fɛɛ naagba naa. Shi enifeemɔ etsɔɔɔ bɔ ni mitsɔɔ nɛɛ. Mita shi ni mibɔi he susumɔ. Kɛkɛ ni miyɔse akɛ nɔ ko miigba minaa. Eji nɔ ko ni mileee kwraa. Shi eji anɔkwale akɛ nɔ ko miigba minaa.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, gbi ko beni Aileen kɛ mi eta shi ni wɔsusu minifeemɔi ahe waa sɛɛ lɛ, ewo ŋaa akɛ: “Ojogbaŋŋ, kɛ naagba nɛɛ jeee gbɔmɔtsoŋ nɔ lɛ, bɛlɛ eji jwɛŋmɔŋ nɔ.” No hewɔ lɛ, miŋmala bɔ ni efeɔ mi lɛ fɛɛ miwo wolo nɔ, ni miyana jwɛŋmɔŋ hela he datrɛfonyo. Beni mikane nibii ni miŋma lɛ fɛɛ mitsɔɔ lɛ sɛɛ lɛ, hetoo ni ekɛha ji akɛ: “Nibii ni otsɔɔ lɛ fɛɛ ji anɔkwale. Ooye jwɛŋmɔŋ hela ko ni atsɛɔ lɛ manic-depressive psychosis (jwɛŋmɔŋ hela ni haa mɔ kɛ ekãa fe nine feɔ nii).”

Enɛ ha minaa kpɛ mihe ni mitɔ mu! Yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, beni miimia mihiɛ koni madamɔ naa lɛ, belɛ, emli miiwo wu. Mitee nɔ mitao enaa tsabaa. Shi mɔ ko mɔ ko leee nɔ tuuntu ni esa akɛ efee yɛ he. Mɛɛ hepelemɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui po nɛ!

Be fɛɛ be nɛ lɛ, wɔsusumɔ ji ni wɔhiɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ wɔshihilɛ be fɛɛ mli, shi agbɛnɛ lɛ, ehe ebahia ni wɔfee babaoo. Misɔle babaoo kɛjɛ mitsui mli waa diɛŋtsɛ, akɛ: “Yehowa kɛji oosumɔ lɛ, ha ‘miyi aná wala, ni mafee enɛ loo enɛ.’” (Yakobo 4:15) Shi ebaaa lɛ nakai. No hewɔ lɛ, beni wɔkɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ kpeɔ lɛ, wɔto gbɛjianɔ koni wɔshi Ghana kɛ wɔnanemɛi pii ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ, ni wɔku sɛɛ kɛtee Canada yɛ June 1975 mli.

Yehowa Kɛ Yelikɛbuamɔ Ha Kɛtsɔ Ewebii lɛ Anɔ

Etsɛɛɛ ni mina mile akɛ, minaagba lɛ jeee nɔ ni yɔɔ srɔto, ni asaŋ minyɛŋ majo naa foi yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ. Mibanu wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro 5:9 shishi jogbaŋŋ: “[Nyɛlea] akɛ nakai amanehului lɛ nɔŋŋ nyɛnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hu naa.” Akɛni miha enɛ hi mijwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, mibɔi bɔ ni Yehowa ye ebua wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ tsakemɔ ni wɔtaooo nɛɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ he jwɛŋmɔ. Kwɛ bɔ ni ‘nyɛmimɛi’ baye amɛbua wɔ yɛ gbɛi srɔtoi babaoo nɔ!

Eyɛ mli akɛ wɔbɛ heloonaa nibii babaoo moŋ, shi Yehowa shiii wɔ. Etsirɛ wɔnanemɛi ni yɔɔ Ghana lɛ, ni amɛye amɛbua wɔ yɛ helooŋ gbɛfaŋ kɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Wɔkɛ dɔlɛ babaoo diɛŋtsɛ shi wɔsuɔlɔi ni wɔkɛ amɛ ehi shi bei babaoo lɛ, ni wɔbɔi nɔ ni “wɔ́” ni wɔkpaaa gbɛ ni eba lɛ he nitsumɔ.

Aileen nyɛmiyoo Lenora kɛ ewu Alvin Friesen kɛ nyɔji babaoo kwɛ wɔ jogbaŋŋ. Jwɛŋmɔŋ hela datrɛfonyo ko ni ale lɛ waa lɛ kɛ nɔmimaa wo shi akɛ: “Obaadamɔ onaji anɔ ekoŋŋ yɛ nyɔji ekpaa mli.” Ekolɛ akɛɛ nakai koni maná hiɛnɔkamɔ, shi nɔ ni ewie lɛ baaa mli po yɛ afii ekpaa sɛɛ. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, miikpee nɔ ni atsɛɔ lɛ yɛ bulɛ naa akɛ niiahesusumɔ naagba lɛ naa. Lɛɛlɛŋ, eji gbɛi ni bulɛ yɔɔ he moŋ, shi taakɛ mɛi ni naa nɔ yɛ nɛkɛ hela nɛɛ mli lɛ le lɛ, gbɛi ni bulɛ yɔɔ he lɛ, baaa nifeemɔi ni baa kɛjɛɔ hela nɛɛ mli lɛ shi kwraa.

Yɛ nakai beaŋ lɛ, Nyɛminuu Knorr miipiŋ yɛ hela ko ni yɛ naagbee lɛ etsɔ mli egbo yɛ June 1977 mli lɛ mli. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ená be kɛ hewalɛ ekɛŋma mi woji kakadaji kɛ emli hewalɛwoo wiemɔi ni shɛjeɔ mɔ mii ni woɔ mɔ ŋaa. Mibuɔ nakai woji lɛ waa lolo. Ewiemɔi lɛ ha henumɔi ni ejaaa akɛ minine enyɛ shi ni baa mijwɛŋmɔŋ be fɛɛ be lɛ naa ba shi.

Yɛ afi 1975 mli lɛ, ehe bahia ni wɔshi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni wɔsumɔɔ waa lɛ mli, koni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya migbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa namɔ nɔ. Je lɛŋ la ni kpɛɔ po yeɔ mihiŋmɛi awui. Trukaa gbɛɛmɔ feɔ hoo yɛ mitoiŋ tamɔ tũ. Mɛi pii yaa kɛ baa haa mifeɔ basaa. Eji kaa diɛŋtsɛ kɛha mi akɛ maya Kristofoi akpeei ashishi po. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, miheɔ bɔ ni mumɔŋ nyɛmimɛi kɛ naanyobɔɔ lɛ ji nɔ ko ni jara wa waa ha lɛ miyeɔ waa. Bɔni afee ni madamɔ naa lɛ, miyaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ beni mɛi lɛ etara shi, ni mishiɔ amrɔ nɔŋŋ dani jɛmɛ feɔ hoo beni akpa kpee lɛ.

Mihe ni mikɛaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hu fee kaa kpele. Bei komɛi lɛ, kɛ miyashɛ shinaa ko naa lɛ, minaaa ekãa ni mikɛaanyɛ ŋmɛlɛ lɛ kɛkɛ po nɔ. Shi kɛlɛ, mikpaaa ejaakɛ mile akɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji wala kɛha wɔdiɛŋtsɛ kɛ mɛi fɛɛ ni boɔ toi lɛ hu. (1 Timoteo 4:16) Be fioo sɛɛ lɛ, minyɛɔ miyeɔ mihe nɔ, ni miyaa shia kroko lɛ mli, ni mikaa mikwɛɔ ekoŋŋ. Akɛni mitee nɔ mikɛ mihe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli hewɔ lɛ, minyɛ mihiɛ mumɔŋ hewalɛ kpakpa mli, ni no wo mi hewalɛ koni madamɔ naa.

Yɛ bɔ ni niiahesusumɔ mli naagba hela nɛɛ sɛɛ etsɛ waa hewɔ lɛ, mibayɔse akɛ, etamɔ nɔ ni anyɛŋ atsa nɛkɛ hela nɛɛ yɛ miwala bei abɔ fɛɛ mli yɛ nɛkɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Yɛ afi 1981 mli lɛ, enɛ he sane ni agbála mli jogbaŋŋ ni tsaraa nɔ je kpo yɛ Awake! * lɛ mli. Enɛɛmɛi ha mibanu hela lɛ shishi jogbaŋŋ, ni mikase gbɛ̀i ni hi jogbaŋŋ ni matsɔ nɔ madamɔ naa.

Ni Aaakase Bɔ ni Aaafee ni Adamɔ Naa

Enɛɛmɛi fɛɛ bi ni miŋa kɛ ehe ashã afɔle ni etsake eshihilɛ mli. Kɛ oji mɔ ko ni kwɛɔ mɔ yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, no lɛ, ohiɛ baasɔ ewiemɔi nɛɛ lɛ:

“Etamɔ nɔ ni susumɔ ni ejaaa tsakeɔ shihilɛ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Yɛ ŋmɛlɛtswai fioo komɛi amli lɛ, mɔ ni piŋɔ ni yɔɔ miishɛɛ, ekãa kɛ jwɛŋmɔ kpakpai lɛ tsakeɔ ni ebafeɔ mɔ ni etɔ lɛ, ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa, ni emli fuɔ po. Kɛ́ ayɔseee akɛ hela haa efeɔ nakai lɛ, no lɛ ewoɔ mɛi krokomɛi amli la, ni onuuu shishi kwraa. Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ atsimɔ gbɛjianɔi ni ato lɛ anaa amrɔ nɔŋŋ, ni awuu ashi nijiaŋwujee aloo kpoomɔ henumɔi fɛɛ ni baa lɛ.”

Mi lɛ, be ni manu he akɛ miyɛ jogbaŋŋ waa lɛ, misheɔ gbeyei. Mile diɛŋtsɛ akɛ nɔ ni banyiɛɔ “miishɛɛ babaoo” sɛɛ ji “mlifu.” Yɛ migbɛfaŋ lɛ, misumɔɔ ni mahi shi akɛ mɔ ni ‘bɛ miishɛɛ’ fe ni maná “miishɛɛ babaoo,” ejaakɛ bei pii lɛ, kɛ mibɛ miishɛɛ lɛ minyɛɛɛ maya he ko he ko gbii pii, ni etamɔ nɔ ni mikɛ mihe wooo nifeemɔi ni he ehiaaa mli. Aileen yeɔ ebuaa mi waa, ejaakɛ ebɔɔ mi kɔkɔ koni mikafee nii kɛteke nɔ, eshɛjeɔ mi mii, ni efiɔ misɛɛ kɛji akɛ mibɛ miishɛɛ kwraa.

Kɛ hela lɛ ba lɛ, oshara yɛ waa akɛ ooosusu nibii ni kɔɔ bo pɛ ohe lɛ he waa fe nɔ fɛɛ nɔ. Kɛ nɛkɛ hela nɛɛ ba lɛ, ebaanyɛ eha mɔ lɛ ajie ejwɛŋmɔ yɛ mɔ fɛɛ mɔ nɔ kwraa kɛji akɛ efee yeyeeye aloo esusuuu bɔ ni mɛi krokomɛi nuɔ he haa kɛ bɔ ni esaa amɛhe ehaa lɛ ahe. Tsutsu ko lɛ, ewa kɛha mi akɛ makpɛlɛ anɔkwale ni eji akɛ miyɛ jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ naagba lɛ nɔ. Ehe bahia ni mawuu mashi nibii krokomɛi ni misusuɔ akɛ nomɛi haaa manyɛ mafee nibii ni mitaoɔ akɛ mafee lɛ, tamɔ mimɔdɛŋbɔɔ ni faaa aloo mɔ kroko ni feɔ mi nii lɛ. Ehe bahia ni be fɛɛ be lɛ makai mihe akɛ, ‘Nɔ ko nɔ ko tsakeko yɛ mihe. Mimligbɛ ji he ni naagba lɛ jɛ, shi jeee kponɔgbɛ.’ Fiofio lɛ, minyɛ mitsake mijwɛŋmɔ.

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ wɔyi enyɔ lɛ kase bɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔhe awie yɛ faŋŋ mli, ni wɔye wɔhe anɔkwa, ni wɔgba mɛi krokomɛi hu wɔshihilɛ lɛ mli anɔkwa saji. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni ja, ni wɔkaŋmɛ gbɛ ni hela lɛ ye wɔshihilɛ nɔ.

Shihilɛ Kpakpa ko “Wɔ́”

Wɔná Yehowa jɔɔmɔ kɛ sɛɛfimɔ lɛ he sɛɛ kɛtsɔ sɔlemɔ babaoo kɛ hepelemɔ nɔ. Amrɔ nɛɛ lɛ, wɔdara waa yɛ afii amli. Akwɛɔ mi be fɛɛ be kɛ tsofa ni fa bɔ ni sa, ni ehaa mináa hewalɛ bɔ ni sa. Wɔhiɛ sɔɔ sɔɔmɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ he nii lɛ. Miisɔmɔ lolo akɛ asafoŋ onukpa. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔwo mɛi krokomɛi hewalɛ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.

Lɛɛlɛŋ, taakɛ Yakobo 4:14 lɛ tsɔɔ lɛ: “Nyɛleee wɔ́ sane.” Shii abɔ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ yɔɔ lɛ, nakai ebaaji. Ni kɛlɛ, wiemɔi ni yɔɔ Yakobo 1:12, NW lɛ hu ji anɔkwale akɛ: “Miishɛɛ ji nuu ni ŋmɛɔ etsui shi yɛ kaa mli lɛ, ejaakɛ kɛ aka lɛ ni esa lɛ, eeená wala akekere, ni Yehowa ewo shi eha mɛi ni sumɔɔ lɛ daa lɛ.” Eba akɛ wɔfɛɛ wɔbaadamɔ shi shiŋŋ, ni wɔná jɔɔmɔi ni Yehowa eto eha wɔ kɛha wɔ́ lɛ mli ŋɔɔmɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 35 Kwɛmɔ saneyitsei ni ji “You Can Cope With Life,” (Obaanyɛ Odamɔ Shihilɛ Naa) ni je kpo yɛ August 8, 1981, Awake! lɛ mli lɛ; “How You Can Fight Depression,” (Bɔ ni Ooofee Owuu Oshi Yeyeefeemɔ) September 8, 1981 nɔ̃ lɛ; kɛ “Attacking Major Depression,” (Shi ni Ateɔ Awoɔ Yeyeefeemɔ ni Naa Wa Waa) ni yɔɔ October 22, 1981 nɔ̃ lɛ mli lɛ amli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kome too miyɛ minitɛŋmɔhe lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ miŋa Aileen

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Yɛ “Everlasting Good News” (Naanɔ Sanekpakpa) Kpee ni afee yɛ Tema, yɛ Ghana, yɛ afi 1963 mli lɛ