Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Osɔmɔɔ Nyɔŋmɔ?

Mɛni Hewɔ Osɔmɔɔ Nyɔŋmɔ?

Mɛni Hewɔ Osɔmɔɔ Nyɔŋmɔ?

Maŋtsɛ ko ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ ha ebinuu akɛ: “Lé otsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, ní osɔmɔ lɛ kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma suɔmɔ naa!” (1 Kronika 28:9) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miitao ni etsuji asɔmɔ lɛ kɛ shidaa tsuii.

ÁKƐ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ beni ágbala Biblia lɛ mli shiwoi lɛ amli klɛŋklɛŋ kwraa atsɔɔ wɔ lɛ, wɔná miishɛɛ waa. Wɔkaseɔ nɔ ko hee daa yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ ahe. Babaoo ni wɔkaseɔ Yehowa he nii lɛ, babaoo ni shwelɛ ni wɔyɔɔ lɛ mli waa akɛ wɔbaasɔmɔ lɛ ‘kɛ tsui muu lɛ fɛɛ kɛ susuma ni nyaa.’

Mɛi pii ni batsɔmɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ miiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ babaoo yɛ amɛshihilɛi fɛɛ amli. Shi, Kristofoi komɛi jeɔ shishi jogbaŋŋ moŋ, shi yɛ be ko sɛɛ lɛ, amɛhiɛ jeɔ yiŋtoo ni sa ni kanyaa wɔ koni wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ nɔ. Ani eba onɔ nakai? Kɛji nakai eji lɛ onijiaŋ akaje wui. Nine baanyɛ ashɛ miishɛɛ ni bɛ lɛ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Susumɔ Ojɔɔmɔi lɛ Ahe

Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ jɔɔmɔi ni onine shɛɔ nɔ daa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ahe. Susumɔ Yehowa nikeenii kpakpai lɛ ahe: edebɔɔ nitsumɔi babaoo lɛ—yɛ kɛha mɛi fɛɛ, ni ekɔɔɔ he eko hegbɛi wuji loo shika gbɛfaŋ shihilɛ kpakpa mli ni amɛyɔɔ—edebɔɔ nii ni ekɛhaa ni ji niyenii kɛ ninumɔ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ falɛ ni onáa mli ŋɔɔmɔ, nilee ni oyɔɔ yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he, kɛ nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nikeenii ni ji e-Bi lɛ. Egbele lɛ gbele gbɛ kɛha bo koni okɛ henilee kpakpa asɔmɔ Nyɔŋmɔ. (Yohane 3:16; Yakobo 1:17) Babaoo ni osusuɔ Nyɔŋmɔ mlihilɛ lɛ he lɛ, babaoo ni hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha lɛ lɛ daa. Ni otsui baatsirɛ bo agbɛnɛ koni osɔmɔ lɛ kɛjɛ hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha nibii fɛɛ ni efee lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaabɔi henumɔ ekoŋŋ tamɔ lalatsɛ lɛ, mɔ ni ŋma akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, onaakpɛɛ nii ni otsuɔ kɛ ojwɛŋmɔi ni ojwɛŋɔ yɛ wɔhe lɛ fa naakpa. No ko bɛ ni aaanyɛ aŋɔto ohe! . . . Amɛfa fe bɔni aaanyɛ akane.”—Lala 40:6.

David ji mɔ ni ŋma nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, nuu ni kɛ naagbai kpe yɛ eshihilɛ mli lɛ. Ákɛ oblanyo lɛ, David fite ebe babaoo ni ekɛmiijo foi kɛmiijɛ Maŋtsɛ Saul yitsoŋwalɔ lɛ kɛ ehebulɔi lɛ ahiɛ beni amɛtaoɔ lɛ amɛgbe lɛ. (1 Samuel 23:7, 8, 19-23) David diɛŋtsɛ hu yɛ egbɔjɔmɔi ni ebiɔ ni ewuu eshi. Ekpɛlɛ enɛ nɔ yɛ Lala 40 lɛ mli akɛ: “Efɔji ni anyɛŋ akane ebɔle mi kɛkpe; minishaianii lɛ etsɔ mimli, ni minyɛɛɛ mihiɛ nɔ mawo; amɛfa fe miyiteŋ tsɔii.” (Lala 40:13) Hɛɛ, David kɛ naagbai kpe, shi amɛyeee enɔ kɛmɔɔɔ shi kwraa. Ekɛ ejwɛŋmɔ ma gbɛ̀i ni Yehowa tsɔɔ nɔ ejɔɔ lɛ lɛ nɔ yɛ enaagbai lɛ fɛɛ asɛɛ, ni ena akɛ nakai jɔɔmɔi lɛ fa kwraa fe emanehului lɛ.

Kɛji onu he akɛ bo diɛŋtsɛ onaagbai miiye onɔ loo onuɔ he akɛ osaaa lɛ, ehi akɛ obaamɛ koni osusu bɔ ni ajɔɔ bo aha lɛ he, taakɛ David fee lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha jɔɔmɔi nɛɛ tsirɛ bo ni ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa; susumɔi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ eye ebua bo koni otsiɛ miishɛɛ ni obɛ lɛ hiɛ ni ebaaye abua bo koni ojɛ tsuiŋ hiɛsɔɔ mli osɔmɔ Nyɔŋmɔ.

Asafoŋ Kpeei Baanyɛ Aye Abua Bo

Kɛfata Yehowa mlihilɛ lɛ he ni wɔɔsusu yɛ teemɔŋ lɛ he lɛ, ebiɔ ni wɔkɛ nanemɛi Kristofoi krokomɛi abɔ. Eji hewalɛwoo nɔ akɛ wɔkɛ hii, yei, kɛ gbekɛbii ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ ni etswa amɛfai shi akɛ amɛbaasɔmɔ lɛ lɛ akpe daa. Amɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ ekanya wɔ koni wɔkɛ susuma muu fɛɛ asɔmɔ Yehowa. Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni amɛbaana wɔ yɛ lɛ hu baanyɛ awo amɛ hewalɛ.

Eji anɔkwale akɛ, kpeeiyaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ bafeɔ nɔ ko ni wa waa kɛji akɛ wɔkpa kɛjɛ nitsumɔ ni etɔ wɔ waa aloo kɛji akɛ wɔnijiaŋ eje wui yɛ naagbai kɛ fatɔɔi komɛi ahewɔ. Yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ ebaabi ni wɔkɛ faishitswaa atsu nii, ni kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, ‘wɔgbala wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɔmɔtso lɛ mai,’ bɔni afee ni wɔfee toiboo wɔha famɔ akɛ wɔkɛ nanemɛi Kristofoi akpe lɛ.—1 Korintobii 9:26, 27; Hebribii 10:23-25.

Kɛji no bafee nɔ ni he hiaa lɛ, ani esa akɛ wɔmu saji anaa akɛ wɔsumɔɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ? Dabi kwraa. Ehe bahia ni Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ ni hi shi yɛ bei ni eho lɛ amli ní suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ ni anyɛŋ aje he ŋwane lɛ kɛ ekãa diɛŋtsɛ atsu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ahe nii. (Luka 13:24) Bɔfo Paulo ji nɛkɛ Kristofoi nɛɛ ateŋ mɔ kome. Etsɔɔ ehenumɔi lɛ amli yɛ faŋŋ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Mile akɛ mimli, no ji miheloo lɛ mli lɛ, nɔ ko kpakpa ko bɛ jɛi; ejaakɛ suɔmɔ lɛ miyɛ eko moŋ, shi ekpakpafeemɔ ni ebɔ mi. Ejaakɛ ekpakpa ni misumɔɔ lɛ mifeee; shi efɔŋ ni misumɔɔɔ lɛ, no moŋ mifeɔ.” (Romabii 7:18, 19) Ni ekɛɛ Korintobii lɛ akɛ: “Ejaakɛ kɛji miijaje sanekpakpa lɛ po jiŋŋ, efeee mi shwãa; ejaakɛ aŋɔfi minɔ akɛ mijaje. . . . Ejaakɛ kɛ mi diɛŋtsɛ misuɔmɔ naa mitsu enɛ lɛ, miyɛ nyɔmɔwoo, shi kɛ jeee suɔmɔ naa tete lɛ, atuu tsulɔnukpayeli awo midɛŋ kɛ̃.”—1 Korintobii 9:16, 17.

Taakɛ wɔteŋ mɛi babaoo ji lɛ, Paulo yɛ eshafeemɔ sui ni tsĩɔ ekpakpa ni esumɔɔ akɛ efee lɛ naa. Shi kɛlɛ, ewuu ta ni wa waa diɛŋtsɛ eshi nakai subaŋi lɛ, ni bei pii lɛ, eyeɔ omanye. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo yeee omanye yɛ enɛ he nitsumɔ mli yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa. Eŋma akɛ: “Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi ni ji Kristo lɛ mli.” (Filipibii 4:13) Yehowa, mɔ ni ha Paulo hewalɛ lɛ, baawo bo hu hewalɛ koni ofee ekpakpa kɛji obi lɛ ni eye ebua bo. (Filipibii 4:6, 7) No hewɔ lɛ wuumɔ “hemɔkɛyeli lɛ he ta lɛ waa,” ni Yehowa baajɔɔ bo.—Yuda 3.

Ehe ehiaa ni owuu ta nɛɛ bo diɛŋtsɛ. Yɛ Yehowa Odasefoi asafoi lɛ amli lɛ, Kristofoi onukpai ni edara yɛ mumɔŋ, mɛi ni miimia amɛhiɛ yɛ “hemɔkɛyeli he ta lɛ mli” lɛ miisumɔ ni amɛye amɛbua bo. Kɛji obɛŋkɛ onukpa ko kɛha yelikɛbuamɔ lɛ, ebaabɔ mɔdɛŋ ni ‘eshɛje omii.’ (1 Tesalonikabii 5:14) Oti ni ma ehiɛ lɛ baafee ní efee “tamɔ abobaahe yɛ kɔɔyɔɔ naa kɛ teemɔhe yɛ nugbɔnɛmɔ naa.”—Yesaia 32:2.

“Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ,” ni eesumɔ ni etsuji ajɛ suɔmɔ mli amɛsɔmɔ lɛ. (1 Yohane 4:8) Kɛji ebiɔ ni atsiɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ lɛ, no lɛ nyiɛmɔ gbɛ ni sa ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ sɛɛ koni ofee nakai. Miishɛɛ ji onɔ kɛji ofee nakai.