Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛtaoa Yehowa Sɛɛgbɛ Dani Emlifu Gbi lɛ Ashɛ

Nyɛtaoa Yehowa Sɛɛgbɛ Dani Emlifu Gbi lɛ Ashɛ

Nyɛtaoa Yehowa Sɛɛgbɛ Dani Emlifu Gbi lɛ Ashɛ

“Nyɛtaoa Yehowa sɛɛgbɛ . . . Nyɛtaoa jalɛ sɛɛgbɛ, nyɛtaoa heshibaa sɛɛgbɛ: ekolɛ aaaŋɔ nyɛ átee yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ.”—ZEFANIA 2:3.

1. Mɛɛ mumɔŋ shihilɛ yɔɔ Yuda beni Zefania je egbalɛ nitsumɔ lɛ shishi lɛ?

ZEFANIA je egbalɛ nitsumɔ lɛ shishi yɛ jaramɔ be ko mli yɛ Yuda yinɔsane be mli. No mli lɛ, maŋ lɛ mumɔŋ shihilɛ eba shi kwraa. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ amɛhiɛ aaafɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ kɛ amɛhiɛ miifɔ̃ osɔfoi wɔŋjalɔi lɛ kɛ ŋulamiiaŋkwɛlɔi anɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Baal jamɔ kɛ efɔmɔ he kusumii ehe shi waa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Maŋ lɛ hiɛnyiɛlɔi—lumɛi, abladei, kɛ kojolɔi—miiwa gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni esa akɛ amɛbu amɛhe lɛ ayi. (Zefania 1:9; 3:3) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ‘ebaakpã enine mli’ yɛ Yuda kɛ Yerusalem nɔ koni ekpata amɛhiɛ!—Zefania 1:4.

2. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni yɔɔ Yuda lɛ?

2 Shi kɛlɛ, yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ehiii kwraa ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, hiɛnɔkamɔ fioo ko yɛ. Yosia ni ji Amon binuu lɛ tá maŋtsɛsɛi lɛ nɔ agbɛnɛ. Eyɛ mli akɛ eji gbekɛ nuu kɛkɛ moŋ, shi Yosia yɛ suɔmɔ ni mli wa kɛha Yehowa. Kɛji akɛ maŋtsɛ hee lɛ to anɔkwa jamɔ yɛ Yuda maŋ lɛ mli ekoŋŋ lɛ, kwɛ bɔ ni enɛ baaha mɛi fioo ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ atsuii anyɔ amɛmli aha! Ekolɛ ebaatsirɛ mɛi krokomɛi koni amɛyafata amɛhe koni abaa amɛ hu amɛyi yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ.

Taomɔ Nii Kɛha Yibaamɔ

3, 4. Mɛɛ taomɔ nii etɛ esa akɛ nine ashɛ nɔ dani abaa mɔ aŋkro ko yi yɛ “Yehowa mlifu gbi lɛ” nɔ?

3 Ani abaanyɛ abaa aŋkroaŋkroi komɛi ayi diɛŋtsɛ yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ? Hɛɛ, shi ja amɛtsu nibii etɛ ni ataoɔ yɛ amɛdɛŋ ni atsɔɔ mli yɛ Zefania 2:2, 3 lɛ ahe nii. Yɛ be mli ni wɔkaneɔ nɛkɛ kukuji nɛɛ, nyɛhaa wɔkadia taomɔ nibii nɛɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Zefania ŋma akɛ: “Dani akpɔ lɛ afɔ́, ni gbi lɛ aho tamɔ tutuu; dani Yehowa mlifu ni naa wa lɛ aba nyɛnɔ, dani Yehowa mlifu gbi lɛ aba nyɛnɔ! Nyɛtaoa Yehowa sɛɛgbɛ, nyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi fɛɛ ni nyɛyeɔ emla lɛ nɔ lɛ! Nyɛtaoa jalɛ sɛɛgbɛ, nyɛtaoa heshibaa sɛɛgbɛ: ekolɛ aaaŋɔ nyɛ átee yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ!”

4 Dani mɔ ko aaaná yibaamɔ lɛ, belɛ esa akɛ mɔ lɛ (1) atao Yehowa sɛɛgbɛ, (2) etao jalɛ sɛɛgbɛ, ni (3) etao heshibaa sɛɛgbɛ. Esa akɛ nɛkɛ taomɔ nibii nɛɛ ahe ahia wɔ waa ŋmɛnɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ taakɛ Yuda kɛ Yerusalem bu amɛhe akɔntaa gbi ko yɛ afii ohai kpawo D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, nakai nɔŋŋ Kristendom maji lɛ—yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi fɔ̃ji lɛ fɛɛ—miiya koni amɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ayana sane lɛ naa kwraa yɛ “amanehulu babaoo” ni baa lɛ mli. (Mateo 24:21) Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni abaa eyi yɛ nakai be lɛ mli lɛ kɛ ekãa akpɛ eyiŋ amrɔ nɔŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ Yehowa sɛɛgbɛ taomɔ, jalɛ sɛɛgbɛ taomɔ, kɛ heshibaa sɛɛgbɛ taomɔ nɔ dani eba akɛ ekpe sɛɛ kwraa tsɔ!

5. ‘Yehowa sɛɛgbɛ taomɔ’ ŋmɛnɛ lɛ kɔɔ mɛni he?

5 Ekolɛ obaakɛɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ tsulɔ ni ejɔɔ ehe nɔ, ní abaptisi lɛ, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ji mi. Ani mishɛko nakai taomɔ nibii lɛ ahe momo?’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɔɔ babaoo fe wɔhe nɔ ni wɔɔjɔɔ wɔha Yehowa kɛkɛ. Israel ji maŋ ni ejɔɔ ehe nɔ, shi yɛ Zefania gbii amli lɛ, Yudabii lɛ ehiii shi yɛ nakai henɔjɔɔmɔ lɛ naa. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ ashɛ maŋ muu lɛ fɛɛ afɔ. Ní ‘aaatao Yehowa sɛɛgbɛ’ ŋmɛnɛ lɛ biɔ ni aná akɛ lɛ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii kɛtsɔ eshikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ ní akɛaabɔ lɛ nɔ. No tsɔɔ akɛ, ní aaaná ale bɔ ni Nyɔŋmɔ kwɛɔ saji ehaa koni wɔfee toi wɔha ehenumɔi. Wɔtaoɔ Yehowa sɛɛgbɛ kɛ wɔkase e-Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ, wɔjwɛŋ nɔ, ni wɔkɛ emli ŋaawoo lɛ tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Yɛ be mli ni wɔtaoɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ hu yɛ sɔlemɔ ni mli wa mli ni wɔnyiɛɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ lɛ, ehaa wekukpaa ni kã wɔkɛ lɛ teŋ lɛ mli waa ni etsirɛɔ wɔ koni ‘wɔkɛ wɔtsui, wɔsusuma, kɛ wɔhewalɛ fɛɛ’ asɔmɔ lɛ.—5 Mose 6:5; Galatabii 5:22-25; Filipibii 4:6, 7; Kpojiemɔ 4:11.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ ‘wɔtaoɔ jalɛ sɛɛgbɛ,’ ni mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔfee nakai po yɛ je nɛɛ mli lɛ?

6 Taomɔ nii ni ji enyɔ ni atsĩ tã yɛ Zefania 2:3 lɛ ji ní ‘atao jalɛ sɛɛgbɛ.’ Wɔteŋ mɛi babaoo fee tsakemɔi ni he hiaa yɛ wɔshihilɛi amli bɔni afee ni wɔhe asa kɛha Kristofoi abaptisimɔ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔfi Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ asɛɛ yɛ wɔshihilɛ be fɛɛ mli. Mɛi komɛi ni je shishi jogbaŋŋ tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ lɛ eŋmɛ gbɛ ni je lɛ ewo amɛhe muji. Ebɛ mlɛo akɛ aaatao jalɛ sɛɛgbɛ, ejaakɛ mɛi ni ebɔle wɔ ji gbɔmɛi ni buɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, malemɔ, shishiumɔ kɛ eshai krokomɛi ákɛ nifeemɔi ni akpɛlɛɔ nɔ. Shi kɛlɛ, suɔmɔ ni mli wa ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔsa Yehowa hiɛ lɛ baanyɛ aye henumɔ fɛɛ henumɔ ni baaha wɔtao je lɛ nɔkpɛlɛmɔ kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaafutu amɛ lɛ nɔ kunim kwraa. Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ŋmɛɛ Yuda ejaakɛ ebɔ mɔdɛŋ koni ekase jeŋmaji ni ebɔle ehe kɛkpe ni leee Nyɔŋmɔ lɛ. Belɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔkase je lɛ, nyɛhaa wɔfea “Nyɔŋmɔ kaselɔi,” ní wɔya nɔ wɔwo “gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.”—Efesobii 4:24; 5:1.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ ‘wɔtaoɔ heshibaa sɛɛgbɛ’?

7 Oti ni ji etɛ ni atsĩ tã yɛ Zefania 2:3 ji akɛ, kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni aŋɔ wɔ atee yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔtao heshibaa sɛɛgbɛ.’ Wɔkɛ hii, yei, kɛ oblahii kɛ oblayei ni baaa amɛhe shi shãraa daa gbi. Yɛ amɛ gbɛfaŋ lɛ, ní mɔ ko aaafee ehe mɔ ni he jɔ lɛ ji tɔmɔ. Amɛbuɔ heshibaa akɛ gbɔjɔmɔ ni naa wa. Amɛfeɔ kpɛŋŋ, pɛsɛmkunya, amɛsusuuu mɛi krokomɛi ahe, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, esa akɛ akpɛlɛ ‘amɛ hegbɛi’ kɛ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ lɛ nɔ. Kwɛ mɔbɔ sane ni eeeji kɛ́ nakai subaŋi lɛ ekomɛi aaasa wɔhe! Be ni ‘wɔkɛaatao heshibaa sɛɛgbɛ’ lɛ nɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ wɔhe shi ni wɔɔba wɔha Nyɔŋmɔ, ni wɔkɛ heshibaa akpɛlɛ etsɔsemɔ kɛ esuɔmɔnaa nii ni wɔɔhi shi yɛ naa lɛ nɔ.

Mɛni Hewɔ “Ekolɛ” Aaaŋɔ Nyɛ Atee Lɛ?

8. Mɛni wiemɔ ni ji “ekolɛ” ni akɛtsu nii yɛ Zefania 2:3 lɛ tsɔɔ?

8 Kadimɔ akɛ, Zefania 2:3 lɛ kɛɔ akɛ: “Ekolɛ aaaŋɔ nyɛ atee yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ.” Mɛni hewɔ akɛ wiemɔ ni ji “ekolɛ” tsu nii beni akɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi” lɛ wieɔ lɛ? Ojogbaŋŋ, nakai heshibalɔi lɛ etsu saji ahe nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ, shi gbɛ ko bɛ kɛha hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli. Amɛwala shihilɛ gbɛ lɛ bako naagbee yɛ anɔkwayeli mli. Abaanyɛ asusu akɛ ekolɛ amɛteŋ mɛi komɛi baanyɛ agbee esha mli. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ wɔgbɛfaŋ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mateo 24:13) Hɛɛ, yiwalaheremɔ yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ lɛ damɔ nɔ ni ja yɛ ehiɛ ni wɔɔya nɔ wɔfee lɛ nɔ. Ani nakai ji bɔ ni otswa ofai shi shiŋŋ?

9. Mɛɛ nifeemɔi ni ja oblanyo Maŋtsɛ Yosia tsu he nii?

9 Eyɛ faŋŋ akɛ Zefania wiemɔi lɛ tsirɛ Maŋtsɛ Yosia koni ‘etao Yehowa sɛɛgbɛ.’ Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ: “[Yosia] emaŋtsɛyeli afi ni ji kpaanyɔ lɛ nɔ, beni edako [aaafee afii 16] lɛ, ebɔi etsɛ David Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛgbɛ taomɔ.” (2 Kronika 34:3) Yosia tee nɔ ‘etao jalɛ sɛɛgbɛ’ hu, ejaakɛ wɔkaneɔ akɛ: “Afi ni ji nyɔŋma kɛ enyɔ [beni Yosia eye aaafee afii 20] lɛ nɔ lɛ ebɔi Yuda kɛ Yerusalem hetsuumɔ kɛ hei grɔŋŋi lɛ kɛ wɔŋ-kooi lɛ kɛ wɔji lɛ kɛ amagai lɛ ajiemɔ. Ni amɛkumɔkumɔɔ Baalim afɔleshaa latɛi lɛ yɛ ehiɛ.” (2 Kronika 34:3, 4) Yosia ‘tao heshibaa sɛɛgbɛ’ hu, eba ehe shi koni ekɛsa Yehowa hiɛ kɛtsɔ wɔŋjamɔ nifeemɔi kɛ apasa jamɔ mli nifeemɔi krokomɛi ni ejie kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni heshibalɔi krokomɛi lɛ amli baafili amɛ aha yɛ nakai nibii ni tee nɔ lɛ ahe!

10. Mɛni ba yɛ Yuda yɛ afi 607 D.Ŋ.B., shi namɛi ayi abáa?

10 Yudafoi babaoo ku amɛsɛɛ kɛtee Yehowa ŋɔɔ yɛ Yosia nɔyeli beaŋ. Shi kɛlɛ, yɛ maŋtsɛ lɛ gbele sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo ku amɛsɛɛ kɛtee amɛtsutsu shihilɛ gbɛ lɛ mli ekoŋŋ—kɛtee nifeemɔi ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ kwraa lɛ ahe. Taakɛ Yehowa wo akpɔ lɛ, Babiloniabii lɛ batutua Yuda ni amɛkpata emaŋtiase Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. Ni kɛlɛ, jeee nɔ fɛɛ nɔ hiɛ akpata. Akɛ gbalɔ Yeremia, Kushnyo Ebed-Melek, Yonadab seshibii lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ tée yɛ nakai Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ.—Yeremia 35:18, 19; 39:11, 12, 15-18.

Nyɔŋmɔ Henyɛlɔi—Nyɛkadia Enɛ!

11. Mɛni hewɔ ni aaahi shi akɛ anɔkwafo aha Nyɔŋmɔ ŋmɛnɛ lɛ ji kaa lɛ, shi mɛni Yehowa webii ahenyɛlɔi lɛ aaafee jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu he?

11 Yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa mlifu gbi ni baaba gbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, ‘wɔkɛ kaai srɔtoi kpeɔ.’ (Yakobo 1:2) Yɛ shikpɔji komɛi ni kɛɔ akɛ amɛkɛ bulɛ haa jamɔ mli heyeli waa lɛ anɔ lɛ, osɔfoi ni kɛ ŋaatsɔɔ feɔ nii lɛ kɛ hewalɛ ni amɛnáa yɛ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ anɔ lɛ etsu nii koni amɛkɛ yiwaa ni naa wa aba Nyɔŋmɔ webii anɔ. Mɛi ni bɛ jeŋba lɛ gbeɔ Yehowa Odasefoi ahe guɔ, ni amɛkɛ gbɛi gbonyo ni ji “kuu-fã ni he yɔɔ oshara” tsɛ́ɔ amɛ. Nyɔŋmɔ le amɛ nifeemɔi lɛ jogbaŋŋ—ni amɛyeŋ amɛhe kɛjɛŋ toigbalamɔ mli. Ehenyɛlɔi lɛ aaafee jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu nɔ ni ba ewebii lɛ ablema henyɛlɔi tamɔ Filistibii lɛ anɔ lɛ he. Gbalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Gaza lɛ, aaashĩ lɛ afɔ̃ shi, ni Ashkelon aaatsɔ̃ amaŋfɔ̃; Ashdod lɛ, aaashwie lɛ shwane fintiŋŋ, ni Ekron hu, aaafã lɛ kɛ eshishi.” Abaakpata Filistibii amaŋtiasei ni ji Gaza, Ashkelon, Ashdod, kɛ Ekron hiɛ kwrakwra.—Zefania 2:4-7.

12. Mɛni ba Filistea, Moab, kɛ Amon nɔ?

12 Gbalɛ lɛ yaa nɔ akɛ: “Minu Moab ahorabɔɔ kɛ Amonbii lɛ ajɛmɔi ni amɛkɛbɔ mimaŋ lɛ ahora, ni amɛkɛwó amɛhe nɔ amɛshi amɛkpokpai lɛ.” (Zefania 2:8) Eji anɔkwale akɛ, Mizraim kɛ Kush na amanehulu yɛ Babilonia tutualɔi lɛ adɛŋ. Shi mɛɛ kojomɔ Nyɔŋmɔ kɛba Moab kɛ Amon ni ji maji ni jɛ Abraham wɔfase Lot seshi mli lɛ anɔ? Yehowa gba efɔ̃ shi akɛ: “Moab aaatsɔ̃ tamɔ Sodom, ni Amonbii lɛ hu aaatamɔ Gomora.” Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ amɛ blemanyɛmɛi—Lot biyei enyɔ ni ná yibaamɔ kɛfo Sodom kɛ Gomora hiɛkpatamɔ lɛ—akɛ Moab kɛ Amon henɔwolɔ lɛ etéeŋ yɛ Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ ahiɛ. (Zefania 2:9-12; 1 Mose 19:16, 23-26, 36-38) Nɛgbɛ Filistea kɛ emaŋtiasei lɛ yɔɔ ŋmɛnɛ? Ni Moab kɛ Amon ni tsutsu ko lɛ amɛwóɔ amɛhe nɔ lɛ hu? Kɛ otao amɛ lɛ, onaŋ amɛ.

13. Mɛni atsa shi ayana yɛ Ninive?

13 Ashur Maŋtsɛyeli lɛ bashɛ ehewalɛ ni kwɔ fe fɛɛ mli yɛ Zefania gbii lɛ amli. Beni shitsalɔ Austen Layard wieɔ maŋtsɛmɛi awe ni eyana yɛ Ashur maŋtiase Ninive lɛ fã ko he lɛ, eŋma akɛ: “Ajara . . . tsũ lɛ mligbɛ yiteŋ lɛ mli awo fãi ni hiɛ koji ejwɛ ni kɛlɛmɔ yeɔ egbɔ mli, ni atɛŋ fɔfɔii loo atɛŋ kooloi ahe mfonirii yɛ nɔ. Akɛ shwuɔ wu ehà ekomɛi amli, ni akɛ husui fɛfɛji kɛ nibii ni ashɔ̃shɔ̃i ebɔle fã fɛɛ fã he. Ekolɛ awula mplaŋi kɛ agbɛnɛ tsũi lɛ ahewɔ, ekolɛ akɛ shika kɛ jwiɛtɛi ekpa he loo akɛhà he po; ni akɛ tsei ni enámɔ wa waa diɛŋtsɛ ni tseneduru fá yɛ mli lɛ tsuɔ tsei ahe nitsumɔ lɛ.” Ni kɛlɛ, taakɛ aŋma yɛ Zefania gbalɛ lɛ mli lɛ, abaakpata Ashur hiɛ ni emaŋtiase Ninive baatsɔ “amaŋfɔ.”—Zefania 2:13.

14. Te Zefania gbalɛ lɛ ba mli yɛ Ninive nɔ eha tɛŋŋ?

14 Beni Zefania wie gbalɛ nɛɛ lɛ sɛɛ afii 15 pɛ lɛ, akpata Ninive ni he wa lɛ hiɛ, ni akumɔ emaŋtsɛmɛi awe lɛ dukuduku. Hɛɛ, akpata nakai maŋtiase ni wóɔ ehe nɔ lɛ hiɛ ni etsɔ amaŋfɔ. Agba bɔ ni hiɛkpatamɔ lɛ tee nɔ fitsofitso ha lɛ afɔ̃ shi yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli: “Kpokukpoku kɛ kɔtɔkɔ fɛɛ aaabawɔ ekulashiŋi [ni egbee shi lɛ] ayiteaŋkpɔi lɛ anɔ; aaanu loofɔji alala yɛ samfɛji lɛ amli; gbogbo kukuji aaajwere kpokui lɛ anɔ.” (Zefania 2:14, 15) Ninive tsũi wujiwuji lɛ baafee shihilɛhe ni sa kɛha kɔtɔkɔi kɛ kpokukpokui pɛ. Anuŋ jarayeli gbeei, tabilɔi abolɔmɔi, osɔfoi alalai yɛ maŋtiase lɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ dɔŋŋ. Gbee ni láa gbeyeigbeyei yɛ samfɛlɛ mli pɛ ji nɔ ni abaanu yɛ nakai gbɛjegbɛi ni kulɛ mɛi babaoo hoɔ yɛ nɔ lɛ anɔ, ekolɛ loofɔlɔ ko awerɛho lala loo kɔɔyɔɔ tswaa gbɛɛmɔ ni naa wa. Eba akɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ fɛɛ anaagbee aaaba yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ!

15. Mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ nɔ ni ba Filistea, Moab, Amon, kɛ Ashur nɔ lɛ mli?

15 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni ba Filistea, Moab, Amon kɛ Ashur nɔ lɛ mli? Enɛ: Ákɛ Yehowa tsuji lɛ, nɔ ko nɔ ko kwraa bɛ ni baaha wɔshe wɔhenyɛlɔi lɛ gbeyei. Nyɔŋmɔ naa nɔ ni mɛi ni teɔ shi woɔ ewebii lɛ feɔ lɛ. Yehowa te shi wo ehenyɛlɔi lɛ yɛ be ni eho lɛ mli, ni ekɛ ekojomɔi baaba shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ ŋmɛnɛ. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi baaje mli shweshweeshwe—‘asafo babaoo ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ lɛ.’ (Kpojiemɔ 7:9) Ekolɛ obaafata amɛhe—shi ja otee nɔ otao Yehowa sɛɛgbɛ, ní otao jalɛ sɛɛgbɛ, ní otao heshibaa sɛɛgbɛ.

Kpoo Ha Efɔŋfeelɔi ni Woɔ Amɛhe Lɛ!

16. Mɛni Zefania gbalɛ lɛ wie yɛ Yuda lumɛi kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe, ni mɛni hewɔ wiemɔi nɛɛ sa Kristendom jogbaŋŋ nakai lɛ?

16 Zefania gbalɛ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Yuda kɛ Yerusalem nɔ ekoŋŋ. Zefania 3:1, 2 kɛɔ akɛ: “Kpóo ha maŋ ni tseɔ atua ni abule lɛ, maŋ ni yi wa lɛ! Ebooo gbee ko gbee ko toi, ekpɛlɛɛɛ tsɔsemɔ; ekɛ ehiɛ efɔ̃ɔɔ Yehowa nɔ, ni etsiii ebɛŋkɛɛɛ e-Nyɔŋmɔ lɛ.” Kwɛ bɔ ni eji oshara akɛ abooo mɔdɛŋ ni Yehowa bɔ koni ekɛ tsɔsemɔ aha ewebii lɛ toi! Lumɛi, abladei, kɛ kojolɔi lɛ ayi wa lɛ lɛ yɛ nyaŋemɔ waa diɛŋtsɛ. Zefania wie eshi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hiɛ gbooo nii lɛ waa akɛ: “Egbalɔi lɛ, yiŋfɛlɛfɛlɛtsɛmɛi kɛ kutumpɔfoi sɔŋŋ ni; esɔfoi lɛ ebule hekrɔŋkrɔŋ lɛ, amɛtsɔɔ mla lɛ hiɛ amɛbuɔ shi.” (Zefania 3:3, 4) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ sa Kristendom gbalɔi kɛ osɔfoi lɛ jogbaŋŋ ha ŋmɛnɛ! Amɛkɛ henɔwomɔ ejie ŋwɛi gbɛi lɛ kɛjɛ amɛ Biblia shishitsɔɔmɔi amli ni amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni wieɔ Mɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛjáa lɛ lɛ he amale wiemɔi.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ oya nɔ ojaje sanekpakpa lɛ kɛji akɛ gbɔmɛi lɛ bo toi aloo amɛbooo toi?

17 Yehowa susu ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ ahe ni ebɔ amɛ kɔkɔ yɛ nii ni ebaafee lɛ he. Etsu etsuji gbalɔi—Zefania kɛ Yeremia, kɛfata mɛi krokomɛi ahe—koni amɛwo gbɔmɛi lɛ hewalɛ ní amɛtsake. Hɛɛ, “Yehowa . . . efeŋ nɔsha ko; ekɛ ekojomɔ lɛ baa la hiɛ daa leebi, efɔ̃ɔɔ.” Te ahere enɛ nɔ aha tɛŋŋ? Zefania kɛɛ: “Shi nɔshafeelɔ lɛ leee hiɛgbele.” (Zefania 3:5) Aajaje kɔkɔbɔɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Kɛ oji sanekpakpa lɛ he shiɛlɔ lɛ, belɛ ooná kɔkɔbɔɔ nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ. Yaa nɔ ojaje sanekpakpa lɛ ni onijiaŋ akaje wui! Kɛ́ gbɔmɛi lɛ bo toi jio, amɛbooo toi jio, yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ eye omanye, shii abɔ ni okɛ anɔkwayeli tsuɔ he nii lɛ; yɛ be mli ni okɛ ekãa tsuɔ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ, nɔ ko bɛ ni ohiɛ baagbo yɛ he.

18. Zefania 3:6 baaba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Nyɔŋmɔ kojomɔ he nitsumɔ jeee nɔ ni baakɔ Kristendom amaŋfɔfeemɔ lɛ pɛ he. Yehowa kpãa efɔbuu wiemɔ lɛ mli kɛyashɛɔ maji fɛɛ nɔ akɛ: “Miplenee jeŋmaji, amɛmɔji ni kwɔlɔ lɛ etsɔmɔ amaŋfɔ̃; miha amɛblohui lɛ amli ekãmɔ efoji, ni mɔ ko mɔ ko hooo yɛ jɛi: afite amɛmaji lɛ.” (Zefania 3:6) No hewɔ lɛ, abaanyɛ ni akɛ he afɔ̃ wiemɔi nɛɛ anɔ waa aahu akɛ, Yehowa wieɔ hiɛkpatamɔ lɛ he tamɔ nɔ ni eba mli momo po. Mɛni ba Filistea, Moab kɛ Amon maŋtiasei lɛ anɔ? Ni Ashur maŋtiase Ninive hu? Amɛ hiɛkpatamɔ lɛ feɔ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnɔ kɛhaa jeŋmaji lɛ ŋmɛnɛ. Anyɛŋ aye Nyɔŋmɔ he fɛo.

Nyɛyaa nɔ Nyɛtaoa Yehowa Sɛɛgbɛ

19. Mɛɛ sanebimɔi ni kanyaa mɔ jwɛŋmɔ wɔbaanyɛ wɔbi?

19 Ajie Nyɔŋmɔ mlifu kpo yɛ Zefania gbii lɛ amli ashwie mɛi ni kɛ yiwalɛ ‘fite amɛnifeemɔ nii lɛ fɛɛ’ lɛ anɔ. (Zefania 3:7) Nakai nɔŋŋ ebaaba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli. Ani oona odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa mlifu gbi lɛ ebɛŋkɛ? Ani ooya nɔ ‘ootao Yehowa sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ kanemɔ be fɛɛ be—gbi fɛɛ gbi lɛ nɔ? Ani ‘otaoɔ jalɛ sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ jeŋba kpakpa ni ohiɔ shi yɛ naa yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ nɔ? Ni ani ‘ootao heshibaa sɛɛgbɛ’ kɛtsɔ mlijɔlɛ nifeemɔ ni okɛbaa ohe shi ohaa Nyɔŋmɔ kɛ egbɛjianɔtoi kɛha yiwalaheremɔ lɛ nɔ?

20. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he yɛ Zefania gbalɛ ni aŋma atsara nɔ nɛɛ naagbee fã lɛ mli?

20 Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkɛ anɔkwayeli tao Yehowa, jalɛ, kɛ heshibaa sɛɛgbɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo mli ŋɔɔmɔ bianɛ—hɛɛ, yɛ “naagbee gbii” ni kaa mɔ hemɔkɛyeli nɛɛ po mli. (2 Timoteo 3:1-5; Abɛi 10:22) Shi wɔbaanyɛ wɔbi hu akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ̀i anɔ ayaa nɔ ajɔɔ wɔ ŋmɛnɛ akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni mɛɛ wɔsɛɛ be mli jɔɔmɔi Zefania gbalɛ lɛ kɛmaa mɛi ni akɛ amɛ aaatée yɛ Yehowa mlifu gbi ni baa kɛ foi lɛ mli lɛ ahiɛ?’

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi tsɔɔ ‘amɛtaoɔ Yehowa sɛɛgbɛ’?

• Mɛni kɔɔ ‘jalɛ sɛɛgbɛ taomɔ’ lɛ he?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔtao heshibaa sɛɛgbɛ’?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔtao Yehowa, jalɛ, kɛ heshibaa sɛɛgbɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ani ootao Yehowa sɛɛgbɛ kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ kɛ sɔlemɔ ni mli wa nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Asafo babaoo ko baaje emlifu gbi lɛ mli shweshweeshwe akɛni amɛyaa nɔ amɛtaoɔ Yehowa sɛɛgbɛ lɛ hewɔ