Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Mumɔŋ Paradeiso Lɛ?

Mɛni Ji Mumɔŋ Paradeiso Lɛ?

Mɛni Ji Mumɔŋ Paradeiso Lɛ?

ATSƆSE Gustavo yɛ maŋtiase bibioo ko mli yɛ Brazil. * Nɔ ni atsɔɔ lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi ji akɛ gbɔmɛi kpakpai yaa ŋwɛi yɛ gbele sɛɛ. Eleee Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni tsɔɔ akɛ gbi ko baaba ni adesai ni yeɔ anɔkwa lɛ baaná shikpɔŋ nɔ paradeiso shihilɛ ni yeɔ emuu mli ŋɔɔmɔ lɛ he nɔ ko nɔ ko. (Kpojiemɔ 21:3, 4) Ni nɔ kroko hu yɛ ni eleee. Elé hu akɛ ebaanyɛ ehi mumɔŋ paradeiso mli amrɔ nɛɛ po.

Ani ónu nakai mumɔŋ paradeiso lɛ he sane pɛŋ? Ani ole nɔ ni eji kɛ nɔ ni akpaa gbɛ yɛ odɛŋ koni oná mli gbɛfaŋnɔ? Ehe miihia ni mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni ená miishɛɛ lɛɛlɛŋ lɛ ale nakai paradeiso lɛ.

He ni Abaana Mumɔŋ Paradeiso lɛ Yɛ

Ní aaakɛɛ akɛ mɔ ko baanyɛ ahi paradeiso mli ŋmɛnɛ po lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni baŋ mli. Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ jeŋ nɛɛ jeee paradeiso. Gbɔmɛi ni fa babaoo yɛ ni náa nɔ ni blema Hebri maŋtsɛ lɛ wie nɛɛ mli niiashikpamɔ akɛ: “Naa, mɛi ni awaa amɛ yi lɛ ayaafonui, ni amɛbɛ miishɛjelɔ ko, ni amɛyiwalɔi lɛ anineshi wa yɛ amɛnɔ, shi amɛbɛ miishɛjelɔ ko.” (Jajelɔ 4:1) Gbɔmɛi akpekpei ohai abɔ naa amanehulu yɛ maŋkwramɔŋ, jamɔŋ, kɛ shika he gbɛjianɔtoi ni efite mli, ni amɛnáaa hejɔlɛ, “miishɛjelɔ” ko bɛ. Mɛi krokomɛi babaoo kɛ nyɔmɔ ni amɛhiɛ ni amɛaawo, amɛbii ni amɛaatsɔse, ni amɛfee nibii krokomɛi babaoo ni he hiaa koni amɛnyɛ amɛtsu shihilɛ he nii lɛ he naagba kpeɔ. Ekolɛ mɛnɛɛmɛi hu baakpa gbɛ waa akɛ amɛaaná miishɛjelɔ, mɔ ko ni baaha jatsu lɛ tsiimɔ nɔ agbɔ fioo kɛkɛ. Yɛ amɛ fɛɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, shihilɛ jeee paradeiso kwraa.

Belɛ, nɛgbɛ ji he ni mumɔŋ paradeiso lɛ yɔɔ? Ojogbaŋŋ, Ŋleshi wiemɔ kɛha “paradeiso” lɛ tsɔɔ Hela, Persia, kɛ Hebri wiemɔi ni fɛɛ hiɛ shishinumɔ akɛ shwɛmɔhe loo abɔɔ, toiŋjɔlɛ hejɔɔmɔhe. Biblia lɛ woɔ shi akɛ gbi ko baaba ni shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso diɛŋtsɛ, shia ni tamɔ abɔɔ kɛha adesai fɛɛ ni esha bɛ amɛhe. (Lala 37:10, 11) Akɛni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, wɔnaa akɛ mumɔŋ paradeiso lɛ ji shihilɛhe ko ni ŋɔɔ hiŋmɛi lɛ naa kɛ shihilɛ ni jɔɔ mɔ he, ni ehaa mɔ lɛ náa ekɛ naanyo gbɔmɔ kɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ mli ŋɔɔmɔ. Ŋmɛnɛ, taakɛ Gustavo na lɛ, paradeiso ni tamɔ nakai yɛ, ni mɛi ni yɔɔ mli ji gbɔmɛi ni yi fáa babaoo.

Beni Gustavo ye afii 12 lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaasumɔ ni efee Roma Katolik osɔfo. Ebote jamɔ he tsɔsemɔ skul mli yɛ efɔlɔi anɔkpɛlɛmɔ naa. Ekɛ ehe wo lala, mɛi ahiɛtserɛjiemɔ, kɛ maŋkwramɔ ni sɔlemɔ lɛ haa eyaa hiɛ koni ekɛha oblahii kɛ oblayei aná he miishɛɛ lɛ mli. Ele akɛ esa akɛ osɔfo atuu ehe eha gbɔmɛi lɛ, ni yɛ no hewɔ lɛ enyɛŋ ebote gbalashihilɛ mli. Ni kɛlɛ, mɛi komɛi ni Gustavo le akɛ amɛji osɔfoi kɛ mɛi ni yaa osɔfoi askul lɛ kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara nifeemɔi amli. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ, etsɛɛɛ ni Gustavo bɔi dãanumɔ shɛii. Eka shi faŋŋ akɛ, énako mumɔŋ paradeiso lɛ lolo.

Gbi ko lɛ, Gustavo kane Biblia mli dɛhiɛmɔ wolo ko ni wieɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso he. Eha esusu yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Mibɔi Biblia lɛ kanemɔ nɔtonɔto, shi minuuu shishi. Mileee po akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛi.” Eshi osɔfoi askul lɛ, ni etee Yehowa Odasefoi aŋɔɔ ní eetao yelikɛbuamɔ koni enu Biblia lɛ shishi. No sɛɛ lɛ, etee hiɛ oyayaayai ni etsɛɛɛ ni ejɔɔ ewala nɔ eha Nyɔŋmɔ. Gustavo miikase mumɔŋ paradeiso lɛ he nii.

Gbɔmɛi Kɛha Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ

Gustavo kase akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ jeee sane folo ko kɛkɛ kɛha Biblia nikaselɔ. (2 Mose 6:3) Eji anɔkwa jamɔ fã ko ni he hiaa. Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle akɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse.” (Mateo 6:9) Beni kaselɔ Yakobo wieɔ Jeŋmajiaŋbii ni batsɔmɔ Kristofoi lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ basara jeŋmaji lɛ tsutsu ko ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no mli lɛ ‘maŋ ko kɛha egbɛi’ lɛ ji Kristofoi asafo lɛ. Ani gbɔmɛi yɛ ŋmɛnɛ kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ? Hɛɛ, ni Gustavo bayɔse akɛ Yehowa Odasefoi ji nakai gbɔmɛi lɛ.

Yehowa Odasefoi miitsu nii yɛ shikpɔji kɛ shikpɔŋkukuji 235 nɔ. Amɛyifalɛ fa fe sɔɔlɔi akpekpei ekpaa, ni akpekpei kpaanyɔ kroko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ etee amɛkpeei lɛ. Akɛni ale amɛ waa yɛ amɛmaŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛhaa Yesu wiemɔi nɛɛ baa mli akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” (Mateo 24:14) Shi, mɛni hewɔ ni Gustavo nuɔ he akɛ ena mumɔŋ paradeiso ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Mikɛ nɔ ni mina yɛ je lɛ mli kɛ titri lɛ yɛ osɔfoi askul lɛ to nɔ ni mina yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ he. Srɔtofeemɔ kpele lɛ ji suɔmɔ ni yɔɔ Odasefoi ateŋ lɛ.”

Mɛi krokomɛi hu ewie wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ Yehowa Odasefoi ahe. Miriam ni ji Brazil oblayoo ko lɛ kɛɛ akɛ: “Mileee bɔ ni mafee ni maná miishɛɛ, kɛ miishɛɛ ni maná yɛ miweku lɛ mli po. Klɛŋklɛŋ be ni mina akɛ suɔmɔ miitsu nii ji beni mina yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ.” Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Christian kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ mikɛ mihe woɔ mumɔi atsɛmɔ mli, shi no mli lɛ jamɔ jeee nɔ ni he hiaa mi. Miyɛ bulɛ babaoo kɛha hegbɛ ni miyɔɔ yɛ mɛi ahiɛ kɛ nitsumɔ ni mitsuɔ akɛ tsɔnei ahe nilelɔ lɛ. Ni kɛlɛ, beni miŋa kɛ Yehowa Odasefoi bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, mina tsakemɔ yɛ ehe. Miishɛɛ kɛ ekãa ni Kristofoi yei ni basara lɛ lɛ yɔɔ lɛ hu ná minɔ hewalɛ.” Mɛni hewɔ gbɔmɛi kɛɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ yɛ Yehowa Odasefoi ahe lɛ?

Mɛni Ji Mumɔŋ Paradeiso Lɛ?

Nɔ kome ni haa Yehowa Odasefoi feɔ srɔto kwraa ji hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha Biblia mli nilee. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Biblia lɛ ji anɔkwale, ni ákɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. No hewɔ lɛ, amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli akɛ amɛaale amɛjamɔ lɛ mli shishijee saji lɛ pɛ. Amɛyɛ gbɛjianɔ ni amɛto daa kɛha teemɔŋ nikasemɔ kɛ Biblia kanemɔ. Kɛ mɔ ko kɛ Yehowa Odasefoi bɔ waa lɛ, ekaseɔ Nyɔŋmɔ kɛ E-suɔmɔnaa nifeemɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ babaoo.

Nilee ni tamɔ nɛkɛ haa Yehowa Odasefoi yeɔ amɛhe kɛjɛɔ nibii ni haaa mɛi aná miishɛɛ, tamɔ apasa hemɔkɛyelii kɛ susumɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ mli. Yesu kɛɛ akɛ: “Anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe,” ni Yehowa Odasefoi naa akɛ nakai eji. (Yohane 8:32) Fernando ni be ko lɛ ekɛ ehe woɔ mumɔi atsɛmɔ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Naanɔ wala he nikasemɔ bafeɔ heyeli kpele. No mli lɛ miishe gbeyei akɛ mi loo mifɔlɔi baagboi.” Anɔkwale lɛ ha Fernando ye ehe kɛjɛ mumɔi ajeŋ he gbeyeishemɔ kɛ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ gbele sɛɛ shihilɛ lɛ he.

Akɛ Nyɔŋmɔ he nilee toɔ paradeiso he waa diɛŋtsɛ yɛ Biblia lɛ mli. Gbalɔ Yesaia kɛɛ akɛ: “Amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.”—Yesaia 11:9.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nilee pɛ kɛkɛ faaa bɔ ni ekɛ toiŋjɔlɛ ni Yesaia gba he sane efɔ̃ shi lɛ aaaba. Esa akɛ mɔ lɛ atsu nɔ ni ekaseɔ lɛ he nii. Fernando wie sane nɛɛ: “Kɛ mɔ ko wo mumɔ lɛ yibii lɛ, ehaa mumɔŋ paradeiso lɛ yaa hiɛ.” No mli lɛ Fernando miiwie bɔfo Paulo wiemɔi ahe, mɔ ni tsɛ́ sui kpakpai ni esa akɛ Kristofoi ajie lɛ kpo lɛ akɛ “mumɔ lɛ yibii” lɛ. Eto enɛɛmɛi anaa eshwie shi akɛ “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ.”—Galatabii 5:22, 23.

Ani obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni akutso ko kɛ emli bii ni ji aŋkroaŋkroi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛná sui ni tamɔ nɛkɛ ni okɛ amɛ aaabɔ lɛ baafee tamɔ nɔ ni oyɛ paradeiso lɛɛlɛŋ lɛ? Mumɔŋ paradeiso ni gbalɔ Zefania gba efɔ̃ shi lɛ baahi shi yɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ ateŋ. Ekɛɛ akɛ: “[Amɛfeŋ] nishaianii, ni amɛmaleŋ dɔŋŋ, ni asaŋ anaŋ shishiumɔ lilɛi yɛ amɛdaaŋ; ejaakɛ amɛaaye nii ni amɛaabumɔ shi, ni mɔ ko mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.”—Zefania 3:13.

Nitsumɔ ni He Hiaa ni Suɔmɔ Tsuɔ

Ekolɛ obaayɔse akɛ mumɔ lɛ yibii lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ ni Paulo tsĩ tã ji suɔmɔ. Enɛ ji su ko ni Biblia lɛ wieɔ he babaoo. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Lɛɛlɛŋ, Yehowa Odasefoi yeee emuu. Bei komɛi lɛ naagbai baa amɛteŋ taakɛ eji yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbɛfaŋ lɛ. Shi amɛsumɔsumɔɔ amɛhe lɛɛlɛŋ, ni amɛsɔleɔ koni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ aye abua amɛ yɛ be mli ni amɛtsuɔ su nɛɛ he nii lɛ.

No hewɔ lɛ, amɛnaanyobɔɔ lɛ yɛ srɔto. Wiemɔ kuu mlijiemɔ loo maŋhedɔɔ mligbalamɔ bɛ amɛteŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Odasefoi babaoo ni yaje wiemɔ kuu mli bii ni agbeɔ amɛ kɛ weku shishi bulemɔ mli yɛ afii ohai 20 lɛ naagbee gbɛ lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala woɔ oshara mli ni amɛkɛbu amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he po. Eyɛ mli akɛ ‘amɛjɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi’ amli moŋ, shi amɛnáa ekomefeemɔ ni ewa akɛ ooonu shishi lɛ mli ŋɔɔmɔ ja oná mli gbɛfaŋnɔ dã.—Kpojiemɔ 7:9.

Paradeiso ni Yaa Nɔ yɛ Mɛi ni Feɔ Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii Ateŋ

Hiɛjoomɔ, jeŋba shara, kɛ pɛsɛmkunya bɛ gbɛfaŋnɔ ko kwraa yɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mli. Akɛɔ Kristofoi akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Kɛ wɔhi shi yɛ jeŋba ni he tse mli ni wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ lɛ, wɔyeɔ wɔbuaa kɛtswaa mumɔŋ paradeiso lɛ wɔmaa shi ni wɔhaa miishɛɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyɔɔ lɛ yaa hiɛ. Carla bana akɛ enɛ ji anɔkwale. Ekɛɛ akɛ: “Mitsɛ tsɔɔ mi koni matsu nii waa ni manyɛ mahiɛ mihe yɛ shika gbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ univɛsiti nikasemɔi ni miná lɛ ha minu he akɛ miyɛ shweshweeshwe moŋ, shi mináaa weku ekomefeemɔ kɛ shweshweeshwe ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nilee pɛ baanyɛ ekɛha wɔ lɛ.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, mumɔŋ paradeiso lɛ mli ŋɔɔmɔ namɔ ejieee shihilɛ mli naagbai diɛŋtsɛ lɛ kɛyaaa. Kristofoi ahe yeɔ lolo. Maŋ ni amɛyɔɔ mli lɛ baanyɛ abote maŋ béi amli. Mɛi babaoo ŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ ohia mli. Ni kɛlɛ, wekukpaa kpakpa ni wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ aaaná—ni ji mumɔŋ paradeiso lɛ mli fã ko ni he hiaa waa lɛ—tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkwɛ lɛ gbɛ kɛha sɛɛfimɔ. Lɛɛlɛŋ, efɔ̃ɔ nine etsɛɔ wɔ koni ‘wɔshɛ wɔjatsu lɛ wɔfɔ̃ enɔ,’ ni mɛi babaoo baanyɛ aye naakpɛɛ gbɛ ni etsɔ nɔ efi amɛ sɛɛ yɛ shihilɛi ni naa wa fe fɛɛ shishi lɛ he odase. (Lala 55:23; 86:16, 17) Nyɔŋmɔ woɔ shi akɛ ekɛ ejálɔi lɛ baahi shi yɛ “gbele hɔɔŋ jɔɔ lɛŋ” po. (Lala 23:4) Hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ klalo ni Nyɔŋmɔ efee akɛ ebaafi wɔ sɛɛ lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa koni ebu nɔ ni wɔyɔɔ ni ji “Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ” ni ji gbɛ ni kɛ mɔ yaa mumɔŋ paradeiso mli lɛ he.—Filipibii 4:7.

Mumɔŋ Paradeiso lɛ ni Wɔɔha Eya Hiɛ

Gbɔmɛi babaoo náa he miishɛɛ akɛ amɛaaya shwɛmɔhe loo abɔɔ ko mli. Amɛsumɔɔ ni amɛnyiɛ kɛkpa mli loo ekolɛ amɛtara sɛi ko nɔ ní amɛná jɛmɛ shihilɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ. Nakai nɔŋŋ mɛi babaoo náa he miishɛɛ akɛ amɛkɛ Yehowa Odasefoi aaabɔ. Amɛnaa akɛ naanyobɔɔ lɛ yɛ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ, ni etswaa mɔ emaa shi. Shi kɛlɛ, ehe miihia ni atsu abɔɔ fɛfɛo mli nii daa kɛ́ ebaahi shi daa akɛ paradeiso. Nɔ ni tamɔ nakai lɛ, mumɔŋ paradeiso lɛ yɛ nɛkɛ jeŋ ni jeee paradeiso kwraa nɛɛ mli akɛni Yehowa Odasefoi tsuɔ mli nii, ni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi anɔ lɛ hewɔ. Belɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko aaatsɔ aha nakai paradeiso lɛ aya hiɛ jogbaŋŋ?

Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia ni okɛ Yehowa Odasefoi asafo ko abɔ, okɛ amɛ akase Biblia lɛ, ni oná Biblia mli nilee ni mumɔŋ paradeiso damɔ no nɔ lɛ. Carla kɛɛ akɛ: “Mumɔŋ paradeiso ko kwraa bɛ ni mumɔŋ niyenii bɛ mli.” Nɔ ni fata enɛ he ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ daa kɛ nɔ ni okaneɔ lɛ he susumɔ. Nilee ni oná lɛ baagbala bo fiofio kɛbɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he, ni obaaná suɔmɔ oha lɛ. Obaakase bɔ ni akɛ lɛ wieɔ hu yɛ sɔlemɔ mli ni obi ni eha bo egbɛtsɔɔmɔ kɛ emumɔ lɛ koni efi osɛɛ yɛ be mli ni ofeɔ esuɔmɔnaa nii lɛ. Yesu kɛɛ wɔ akɛ, esa akɛ wɔsɔle be fɛɛ be. (Luka 11:9-13) Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɛsɔlea ni nyɛkafɔ̃a.” (1 Tesalonikabii 5:17) Hegbɛ ni oná akɛ okɛ Nyɔŋmɔ aaawie yɛ sɔlemɔ mli kɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ eboɔ bo toi lɛ ji mumɔŋ paradeiso lɛ fã ko ni he hiaa.

Beni be shwieɔ mli lɛ, oshihilɛ baatsake kɛya hiɛ kɛtsɔ nɔ ni okaseɔ lɛ nɔ, ni yɛ naagbee lɛ obaasumɔ akɛ okɛ mɛi krokomɛi aaagba he sane. Kɛkɛ lɛ obaanyɛ obo Yesu famɔ lɛ toi akɛ: “Nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔnii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:16) Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo he nilee ni wɔkɛ mɛi krokomɛi aaagba he sane ni wɔjie suɔmɔ kpele ni amɛjie lɛ kpo amɛtsɔɔ adesai lɛ yi lɛ kɛ miishɛɛ babaoo baa.

Be lɛ miiba, beni shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ baatsɔ paradeiso diɛŋtsɛ—he ko ni tamɔ abɔɔ ni mujiwoo bɛ mli kɛ shia ni sa kɛha adesai anɔkwafoi. Mumɔŋ paradeiso ni yɔɔ nɛkɛ “jaramɔ bei” nɛɛ mli lɛ ji Nyɔŋmɔ hewalɛ lɛ he odaseyeli kɛ nɔ ni ebaanyɛ efee ni ebaafee hu yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he odaseyeli fioo ko.—2 Timoteo 3:1.

Amrɔ nɛɛ po lɛ, mɛi ni náa mumɔŋ paradeiso mli ŋɔɔmɔ lɛ naa akɛ Yesaia 49:10 baa mli yɛ mumɔŋ akɛ: “Hɔmɔ yeŋ amɛ, ni kumai hu yeŋ amɛ, ni shia-ŋã ní nɔ edɔ loo hulu esaŋ amɛhe; ejaakɛ mɔ ni musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ amɛhe lɛ aaawa amɛ, ni eeetsɔɔ amɛ gbɛ kɛaatee nu bui ahe.” José baaye anɔkwale ní enɛ ji lɛ he odase. Esusu he akɛ eeetsɔ lalafolɔ ni ehe gbɛi, shi etsui nyɔ emli babaoo yɛ Kristofoi asafo lɛ ni ekɛ amɛ sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ miná shihilɛ ni shishinumɔ yɔɔ mli mli ŋɔɔmɔ. Minuɔ shweshweeshwefeemɔ he yɛ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli, ni mile Yehowa akɛ Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ enɔ.” No hewɔ lɛ, atsɔɔ miishɛɛ ni José—kɛ mɛi krokomɛi akpekpei abɔ ni tamɔ lɛ lɛ naa lɛ—mli jogbaŋŋ yɛ Lala 64:11 akɛ: “Jalɔ lɛ aaanya yɛ Yehowa mli, ni eeeŋɔ ehiɛ efɔ̃ enɔ.” Mɛɛ mumɔŋ paradeiso lɛ mlitsɔɔmɔ fɛfɛo nɛ!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Aŋkroaŋkroi ni atsĩ amɛ tã lɛ ji gbɔmɛi diɛŋtsɛ, shi atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yɛ be mli ni onáa mumɔŋ paradeiso lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ, ye obua koni akɛlɛɛ mli!