Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Ye Ebua Mi yɛ Migbii Fɛɛ Mli

Yehowa Ye Ebua Mi yɛ Migbii Fɛɛ Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Ye Ebua Mi yɛ Migbii Fɛɛ Mli

TAAKƐ FORREST LEE GBA

Etsɛko tsɔ ni polisifoi lɛ hé wɔ gramafoŋ srɔtoi kɛ wɔ-Biblia he woji lɛ kɛjɛ wɔdɛŋ. Jeŋ Ta II lɛ ha shitee-kɛ-wolɔi ná nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛkɔne Canada amralo nukpa hee ko yiŋ koni ejaje etsɔɔ akɛ mla eŋmɛɛɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ gbɛ. Enɛ ba mli yɛ July 4, 1940.

AKƐNI nɔ ni eba lɛ wooo wɔhe gbeyei hewɔ lɛ, wɔnine shɛ woji babaoo nɔ kɛjɛ he ni akɛtoɔ yɛ lɛ, ni wɔtee nɔ wɔshiɛ. Makai Dada wiemɔ ni ewie yɛ nakai be lɛ mli lɛ daa akɛ: “Wɔkpaŋ lɛ mra nakai. Yehowa efã wɔ akɛ wɔshiɛ.” No mli lɛ, miji mɔ ni eye afii nyɔŋma ni yɔɔ ekãa waa. Shi ŋmɛnɛ po lɛ, Dada faishitswaa kɛ ekãa ni efeɔ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa mikaiɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ni ji Yehowa yeɔ ebuaa enɔkwafoi lɛ daa.

Be kroko ni polisifoi lɛ ha wɔwa kɛdamɔ shi lɛ, jeee wɔwoji lɛ kɛkɛ amɛhé, shi amɛkɛ Dada tee tsuŋwoohe hu, ni amɛshi Mama kome too pɛ kɛ gbekɛbii ejwɛ. Enɛ ba mli yɛ September 1940 yɛ Saskatchewan. No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni ashwie mi kɛjɛ skul yɛ mihenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ ní mikɛtsuɔ nii kɛ aflaŋaa ni miŋaaa loo jakumaŋ lala ni miláaa hewɔ. Skul nikasemɔ ni mináa kɛtsɔɔ woloŋmaa nɔ lɛ ha miná gbɛjianɔtoo ni tsakeɔ, ni mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

Yɛ afi 1948 lɛ, afɔ̃ gbɛgbalɔi ni ji Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ nine koni amɛya Canada ŋshɔnaa bokagbɛ lɛ. No hewɔ lɛ, mishi kɛtee Halifax, Nova Scotia, kɛ Cape Wolfe yɛ Prince Edward Island koni miyatsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Enɔ afi lɛ, mikpɛlɛ ninefɔɔ koni miyatsu nii otsii enyɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Toronto lɛ nɔ. Nakai otsii enyɔ lɛ batsɔ nɔ ni fa fe sɔɔmɔ afii ekpaa ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli. Yɛ naagbee lɛ, mikɛ Myrna ni lɛ hu ená suɔmɔ ni miyɔɔ mihaa Yehowa lɛ nɔŋŋ eko lɛ kpe, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 1955. Wɔyahi Milton yɛ Ontario, ni etsɛɛɛ ni ato asafo hee ko yɛ jɛmɛ. Wɔshia lɛ shishigbɛ asa agbo lɛ batsɔ Maŋtsɛyeli Asa.

Suɔmɔ ni Wɔyɔɔ akɛ Wɔɔlɛɛ Wɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli

Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ mli lɛ, wɔbafɔ́ bii ekpaa oya kɛtsara nɔ. Wɔbiyoo Miriam ji klɛŋklɛŋ mɔ. No sɛɛ lɛ Charmaine, Mark, Annette, Grant, ni yɛ naagbee lɛ Glen. Bei pii lɛ, mijɛɔ nitsumɔ kɛbaa shia ni mibanaa gbekɛbii bibii lɛ ni amɛtara shikpɔŋ kɛbɔle latɛ he ni Myrna miikane Biblia lɛ eetsɔɔ amɛ, ní eetsɔɔ amɛ Biblia mli saji ní eedũ suɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha Yehowa eewo amɛtsuii amli. Yɛ suɔmɔ ni ekɛfiɔ amɛsɛɛ hewɔ lɛ, wɔbii lɛ fɛɛ baná Biblia lɛ he nilee kpakpa beni amɛdarako kwraa.

Ekãa ni mitsɛ yɔɔ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shĩ kadimɔ nii ni nyɛŋ alaaje yɛ mijwɛŋmɔ kɛ mitsui mli. (Abɛi 22:6) No hewɔ lɛ, yɛ afi 1968 beni afɔ̃ nine atsɛ́ Yehowa Odasefoi awekui koni amɛya Central America kɛ South America koni amɛyaye amɛbua kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, wɔweku lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛaakpɛlɛ ninefɔɔ lɛ nɔ. No mli lɛ wɔbii lɛ eye kɛjɛ afii 5 kɛyashi 13, ni amɛteŋ mɔ ko mɔ ko leee Spain wiemɔ ko kwraa. Yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha lɛ hewɔ lɛ, mifã gbɛ kɛtee maji wuji srɔtoi amli koni miyakwɛ bɔ ni shihilɛi yɔɔ ha yɛ jɛmɛ. Beni miku misɛɛ miba lɛ, wɔkɛ sɔlemɔ susu nɔ ni wɔbaahala mli lɛ he ákɛ weku ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaya Nicaragua.

Sɔɔmɔ yɛ Nicaragua

Beni shɛɔ October 1970 lɛ, no mli lɛ wɔyɛ wɔshia hee lɛ mli, ni yɛ otsii etɛ mli lɛ aha mi nɔ ko fioo ko he nitsumɔ yɛ wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ mli yɛ asafoŋ kpee lɛ mli. Mimia mihiɛ waa yɛ fã ni mitsuɔ he nii lɛ mli kɛ mi-Spain wiemɔ fioo ni mile lɛ, ni mikɛ wiemɔ lɛ ba naagbee kɛtsɔ ninefɔɔ ni mikɛha asafo muu lɛ fɛɛ koni amɛba wɔshia Hɔɔ leebi 9:30 kɛha cerveza lɛ nɔ. No mli lɛ nɔ ni mitaoɔ makɛɛ ji servicio ni ji wiemɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, miifɔ̃ nine mitsɛ́ mɔ fɛɛ mɔ kɛha beer. Eka shi faŋŋ akɛ wiemɔ lɛ kasemɔ bafee kaa diɛŋtsɛ!

Klɛŋklɛŋ lɛ, mikɛ minine ŋmaa shiɛmɔ wiemɔ lɛ, ni mikaseɔ beni miyaa shinaa lɛ naa lɛ. Mikɛɔ akɛ: “Mikɛ wolo lɛ miifee shia Biblia mli nikasemɔ ni aheee nɔ ko.” Mɔ ko ni kpɛlɛ ninefɔɔ lɛ nɔ lɛ kɛɛ mi yɛ sɛɛ mli akɛ esa akɛ eba wɔkpeei lɛ koni ekɛle nɔ ni mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ makɛɛ lɛ lɛ. Nɛkɛ nuu nɛɛ batsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome. Kwɛ bɔ ni efee faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa anɔkwale dumɔwui lɛ kwɛ̃ɔ yɛ heshibalɔi atsuii amli, taakɛ bɔfo Paulo po kpɛlɛ nɔ lɛ!—1 Korintobii 3:7.

Beni wɔye afii enyɔ yɛ Managua maŋtiase lɛ mli lɛ, akɛɛ koni wɔya Nicaragua anaigbɛ lɛ. Wɔkɛ asafo ni yɔɔ Rivas kɛ kui ni bɛŋkɛ ni etse amɛhe ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ tsu nii yɛ jɛmɛ. Pedro Peña ni ji Odasefonyo anɔkwafo ni eda lɛ fata mihe beni wɔyasara nɛkɛ kui nɛɛ. Aná ekome yɛ lasu gɔŋ ni yɔɔ Lake Nicaragua lɛ nɔ, he ni Yehowa Odasefoi aweku kome pɛ yɔɔ lɛ.

Eyɛ mli akɛ nɔ ko fioo weku nɛɛ yɔɔ yɛ heloonaa moŋ, shi amɛbɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni amɛtsɔɔ hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha wɔsaramɔ lɛ. Gbɛkɛ beni wɔyashɛ lɛ, no mli lɛ afee niyenii klalo aha wɔ. Wɔhi shi otsi kome, ni mɛi ni mli jɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo ni sumɔɔ Biblia lɛ ha wɔ niyenii. Wɔmli fili wɔ waa akɛ mɛi 101 babo Biblia maŋshiɛmɔ lɛ toi Hɔgbaa.

Minuɔ he akɛ hewalɛ ni Yehowa kɛyeɔ ebuaa wɔ lɛ yɛ faŋŋ, beni yɛ be kroko mli lɛ, ehe bahia ni wɔyasara kuu ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ yɛ gɔji lɛ anɔ yɛ Costa Rica husu lɛ masɛi lɛ. Beni gbi ni esa akɛ wɔya lɛ shɛ lɛ, Pedro ba koni ekɛ mi aya, shi atridii ekumɔ mi ewo saa mli. Mikɛɛ akɛ: “Pedro, minyɛŋ maya.” Beni ekɛ enine fɔ̃ mihiɛnaa lɛ, eha hetoo akɛ: “Atridii éloo bo waa, shi esa akɛ wɔya! Nyɛmimɛi lɛ miimɛ.” Kɛkɛ ni esɔle sɔlemɔi ni taa mɔ tsuiŋ fe fɛɛ ni minuko pɛŋ lɛ eko.

No sɛɛ lɛ, mikɛɛ akɛ: “Yaanu fresco (aduawa mli nu) lɛ eko. Masaa mihe magbe naa aaafee minitii nyɔŋma sɛɛ.” Odasefoi awekui enyɔ ko yɛ akutso lɛ mli he ni wɔhi lɛ, ni amɛkwɛ wɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Enɔ jetsɛremɔ lɛ wɔkɛ amɛ tee shiɛmɔ, eyɛ mli moŋ akɛ no mli lɛ atridii lɛ eha migbɔjɔ. Kwɛ hewalɛwoo ni eji akɛ mana mɛi ni fa fe gbɔmɛi oha ni eba wɔ Hɔgbaa kpee lɛ shishi!

Wɔfã Ekoŋŋ Kɛtee He Kroko

Yɛ afi 1975 lɛ, wɔfɔ́ wɔbi Vaughn, mɔ ni ji kpawo nɔ lɛ. Enɔ afi lɛ, ehe bahia ni wɔku sɛɛ kɛya Canada yɛ shika he naagba hewɔ. Nicaragua shĩmɔ lɛ bɛ mlɛo ejaakɛ wɔnu Yehowa hewalɛ ni wajeɔ mɔ lɛ he jogbaŋŋ yɛ jɛmɛ ni wɔhi lɛ mli. Beni wɔshi lɛ, no mli lɛ mɛi ni fa fe 500 ni yɔɔ wɔ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ yaa kpeei.

Mra mli, beni ahala mi kɛ wɔbiyoo lɛ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ Nicaragua lɛ, Miriam bi mi akɛ: “Dada, kɛ́ gbi ko aaaba ni oooya Canada lɛ, ani obaaha mahi biɛ?” Mitoko miyiŋ kwraa akɛ mashĩ kɛya gbi ko, no hewɔ lɛ mikɛɛ akɛ: “Ojogbaŋŋ, ebaanyɛ eba lɛ nakai!” No hewɔ lɛ beni wɔshi lɛ, Miriam hi shi koni eya nɔ etsu ebe-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, ekɛ Andrew Reed bote gbalashihilɛ mli. Yɛ afi 1984 lɛ, amɛtee Gilead klas ni ji 77 lɛ, Yehowa Odasefoi amaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ skul ni no mli lɛ eyɔɔ Brooklyn, New York lɛ. Amrɔ nɛɛ Miriam kɛ ewu miisɔmɔ yɛ Dominican Republic, ni amɛmiitsu suɔmɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni he esa ni yɔɔ Nicaragua edũ ewo emli lɛ he nii.

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Dada wiemɔ ni ji, “wɔkpaŋ lɛ mra nakai” lɛ, miitsu nii yɛ mitsui mli lolo. No hewɔ lɛ, beni shɛɔ afi 1981 beni wɔná shika ni fa saŋŋ ni wɔkɛaaku sɛɛ kɛya Central America lɛ wɔfã ekoŋŋ kɛtee, shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ wɔtee Costa Rica. Beni wɔsɔmɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ, afɔ̃ nine atsɛ wɔ koni wɔyaye wɔbua kɛha nitsumɔhe nine tsũi heei lɛ maa. Shi kɛlɛ, yɛ afi 1985 lɛ, ehe bahia ni akwɛ wɔbinuu Grant jogbaŋŋ kɛha ehelatsamɔ, no hewɔ lɛ wɔku wɔ sɛɛ kɛtee Canada. Glen hi Costa Rica koni etsu nii yɛ nitsumɔhe nine tsumaa nitsumɔ lɛ mli, ni Annette kɛ Charmaine sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi. Wɔteŋ mɛi ni shi Costa Rica lɛ susuko he kwraa akɛ wɔɔku sɛɛ wɔba ekoŋŋ.

Amanehulu He Nitsumɔ

Je batsɛre kɛha September 17, 1993 kɛ kpɛmɔ kɛ hulutsoo. No mli lɛ, mi kɛ wɔbinuu nukpa Mark miiwo tsũ ko yiteŋ. Wɔfee ekome kɛtsu nii ni wɔgba mumɔŋ nibii ahe sane taakɛ wɔfɔɔ feemɔ lɛ. Mishane fioo ni mijɛ tsũ lɛ yiteŋ mibagbee shi. Beni mihiɛ tserɛɔ mi lɛ, nɔ ni minaa kɛkɛ ji kanei ni naa wa kɛ gbɔmɛi ni wo atadei yɛji. No mli lɛ jɛmɛ ji helatsamɔhe lɛ mli he ni kwɛmɔ he miihia helatsɛmɛi lɛ yɛ oya nɔŋŋ.

Yɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ nii ni mifee ji: “Miheee lá, miheee lá!” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) Kwɛ ekãawoo ni eji akɛ manu ni Charmaine aaakɛɛ akɛ: “Dada, ehi. Wɔ fɛɛ wɔyɛ biɛ.” Miná mile sɛɛ mli akɛ, datrɛfoi lɛ na mihelatsamɔ he wolo lɛ, ni yɛ no hewɔ lɛ, lá ni akɛtsuŋ nii lɛ efeee naagba ko kwraa. No mli lɛ mikuɛ mli ekũ ni mikumɔ kwraa, ni mi diɛŋtsɛ minyɛɛɛ mamu.

Akɛni minyɛɛɛ he ko maya hewɔ lɛ, yelikɛbuamɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ he miihia mi babaoo fe tsutsu. Sɛ̃kpãa he opireshɛn ni afee koni akɛ kpãa kɛ emli fɔlɔ ni amuɔ kɛtsɔɔ mli awo mli lɛ tsĩ kɔɔyɔɔ ni tsɔɔ mli kɛyaa misɛ̃kpãai lɛ amli lɛ naa. Minyɛɛɛ mawie. Ehe bahia ni gbɔmɛi akwɛ minaabu koni amɛnu nɔ ni mibɔɔ mɔdɛŋ ni makɛɛ lɛ shishi.

Wɔbɔi shika babaoo fitemɔ kɛtsara nɔ waa. Akɛni miŋa kɛ mibii lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli hewɔ lɛ, misusuɔ akɛ ekolɛ amɛbaaŋmɛɛ sɔɔmɔ nɛɛ he koni amɛbatsu shika he naagbai nɛɛ ahe nii. Shi kɛlɛ, Mark nyɛ ená nitsumɔ ni yɛ nyɔji etɛ pɛ mli lɛ eye ebua kɛwo nyɔji nɛɛ babaoo. No hewɔ lɛ, amɛ fɛɛ amɛnyɛ amɛhi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ja mi kɛ miŋa pɛ.

Woji ohai abɔ ni atsɔɔ nɔ akɛ ŋamɔ majeɔ kɛ woji ni aŋmala ni jɛ maji wuji srɔtoi ekpaa mli lɛ fá babaoo diɛŋtsɛ yɛ helatsamɔ tsũ ni miyɔɔ mli lɛ gbogboi lɛ ahe. Yehowa miiye kɛmiibua mi lɛɛlɛŋ. Asafo lɛ hu ye ebua miweku lɛ yɛ niyenii ni amɛkɛhaa amɛ yɛ nyɔji enumɔ kɛ fã ni akɛkwɛɔ mi yɛ hela ni naa wa waa yɛ tsamɔhe ko lɛ mli. Gbi fɛɛ gbi lɛ, Kristofonyo onukpa ko kɛ mi yeɔ shwane be lɛ, ni ekaneɔ Biblia lɛ kɛ Biblia he woji ehaa mi, kɛ agbɛnɛ niiashikpamɔi ni woɔ mɔ hewalɛ hu ni egbaa. Weku lɛ mli bii enyɔ kɛ mi saa wɔhe kɛhaa asafoŋ kpee fɛɛ kpee, no hewɔ lɛ mináa mumɔŋ niyenii ni he hiaa be fɛɛ be.

Beni miyɔɔ helatsamɔhe lɛ lolo lɛ, ato gbɛjianɔ aha mi koni maya gbi kome kpee krɛdɛɛ. Helatsamɔhe lɛ mli nitsulɔi akuu lɛ to gbɛjianɔ koni helatsɛmɛi akwɛlɔ kpakpa ko kɛ mɔ ni yɔɔ sɛ̃kpãa he nilee afata mihe gbi muu lɛ fɛɛ. Mɛɛ miishɛɛ eji nɛkɛ akɛ mahi minyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ ateŋ ekoŋŋ! Mihiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ mana mɛi ohai abɔ ni eto sɛrɛnɛɛ ní amɛmiimɛ koni eshɛ amɛnɔ ni amɛŋa mi.

Mumɔŋ Shidaamɔ Mlihiɛmɔ

Aaafee afi kome yɛ oshara ni ba lɛ sɛɛ lɛ, minyɛ mikɛ miweku lɛ ku sɛɛ kɛtee shia ekoŋŋ, eyɛ mli akɛ kwɛmɔ he miihia mi lolo gbi fɛɛ gbi moŋ. Tsɔne ko ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ yeɔ ebuaa koni manyɛ maya kpeei, ni ewa dani mifoɔ mli. Shi esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ, ebiɔ faishitswaa dani miyaa. Kɛjɛ beni miba shia nɛɛ, minyɛɔ miyaa kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ fɛɛ.

Yɛ naagbee lɛ, yɛ February 1997 lɛ, minyɛ mibɔi wiemɔ fiofio. Mi-helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ ekomɛi kɛ miishɛɛ boɔ mi toi be mli ni migbaa amɛ mihiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia nɔ lɛ he sane lɛ. Helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome ekane Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom wolo muu lɛ fɛɛ kɛ Buu Mɔɔ woji krokomɛi éha mi. Mikɛ mɛi gbaa sane kɛtsɔɔ tso ni mikɛtsuɔ nii kɛtswaa kɔmpiuta lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ taiptswaa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ wa waa moŋ, shi nyɔmɔwoo yɛ mli akɛ minyɛ mikɛ mihe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli aahu.

Mináa fãjiaŋ piŋmɔ babaoo diɛŋtsɛ. Shi etamɔ nɔ ni kɛ́ miigba mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ loo miinu ni aakane nii aatsɔɔ mi lɛ, minuɔ he akɛ mihe ejɔ mi fioo. Bei komɛi lɛ, miyeɔ odase yɛ gbɛjegbɛ nɔ kɛ miŋa ni yeɔ ebuaa mi ni etsɔɔ wiemɔ shishi ehaa mi kɛ́ yelikɛbuamɔ he miihia mi lɛ. Minyɛ misɔmɔ yɛ bei babaoo mli akɛ gbɛgbalɔi awalɔ. Sɔɔmɔ ni misɔmɔɔ akɛ Kristofonyo onukpa lɛ, haa mimli filiɔ mi, titri lɛ kɛ́ nyɛmimɛi ba miŋɔɔ yɛ kpeei ashishi loo amɛbasara mi yɛ mishia ni minyɛ miye mibua amɛ ni miwo amɛ hewalɛ lɛ.

Esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ ewaaa akɛ nɔnyɛɛ aaaba mɔ nɔ. No hewɔ lɛ be fɛɛ be ni mikɛ nɔnyɛɛ aaakpe lɛ, misɔleɔ amrɔ nɔŋŋ koni maná miishɛɛ. Misɔleɔ nyɔɔŋ kɛ shwane koni Yehowa aye abua mi daa. Wolo ni aŋma ni jɛ mɔ ko ŋɔɔ aloo saramɔ ni mɔ ko basaraa mi lɛ woɔ mi hewalɛ be fɛɛ be. Buu-Mɔɔ loo Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ kanemɔ hu kɛ susumɔi ni tswaa mɔ emaa shi woɔ mijwɛŋmɔ mli. Bei komɛi lɛ, helatsɛmɛi akwɛlɔi srɔtoi kaneɔ woji tɛtrɛbii nɛɛ amɛtsɔɔ mi. Kɛjɛ beni miná oshara lɛ nɛ lɛ, mibo Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ toi shii kpawo kɛtsɔ kasɛt tswaa nɔ. Enɛɛmɛi fata gbɛ̀i srɔtoi ni Yehowa etsɔ nɔ eye ebua mi lɛ he.—Lala 41:4.

Tsakemɔi ni ba mishihilɛ mli lɛ eha miná be babaoo ni mikɛaajwɛŋ bɔ ni wɔ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele Yehowa tsɔɔ wɔ nii koni wɔná wala lɛ he. Ehaa wɔ esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoo he anɔkwa nilee, sɔɔmɔ ni woɔ yibii, ŋaawoo ni kɔɔ nɔ diɛŋtsɛ ni kɛ weku miishɛɛ baa lɛ he, kɛ sane sɛɛyoomɔ ni akɛaale nɔ ni aaafee yɛ amanehulu mli. Yehowa kɛ ŋa ni yeɔ anɔkwa ni hi jogbaŋŋ ejɔɔ mi. Mibii lɛ hu kɛ anɔkwayeli efi misɛɛ, ni eji mlifilimɔ kɛha mi akɛ amɛ fɛɛ amɛkɛ amɛhe ewo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbinuu Mark kɛ eŋa Allyson gbe Gilead Skul klas ni ji 108 lɛ naa yɛ March 11, 2000, ni aha amɛ nitsumɔ yɛ Nicaragua. Miŋa kɛ mi nyɛ wɔtee amɛ nikasemɔ naagbee lɛ. Manyɛ makɛɛ yɛ anɔkwayeli mli akɛ amanehulu etsake mishihilɛ shi jeee mitsui.—Lala 127:3, 4.

Miida Yehowa shi yɛ nilee ni ekɛha mi koni manyɛ mikɛ mumɔŋ gboshinii ni minine eshɛ nɔ lɛ aha miweku lɛ he. Mibii ni minaa akɛ amɛmiisɔmɔ amɛ Bɔlɔ lɛ kɛ su ni tamɔ mitsɛ ni kɛɛ akɛ, “Wɔkpaŋ lɛ mra nakai. Yehowa efã akɛ wɔshiɛ” lɛ nɔ̃ lɛ kanya mi ni ewo mi hewalɛ. Lɛɛlɛŋ, Yehowa eye ebua mi kɛ miweku lɛ yɛ wɔgbii fɛɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mi kɛ Dada, minyɛmimɛi hii, kɛ minyɛmi yoo ni damɔ wɔshia tsɔne ni akɛtsu nii yɛ gbɛgbamɔ gbii lɛ amli lɛ masɛi. Mi midamɔ shɔŋŋ yɛ ninejurɔgbɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ miŋa Myrna

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mfoniri ní wɔweku lɛ shá nyɛsɛɛ nɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Miŋmaa woji lolo kɛyeɔ odase