Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani ohiɛ esɔ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he? Ojogbaŋŋ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Beni bɔfo Paulo toɔ saji anaa yɛ Romabii 5:3-5 lɛ, mɛni hewɔ ni ekɛ hiɛnɔkamɔ ba yɛ naagbee gbɛ lɛ?

Paulo to nibii komɛi ni Kristofoi náa lɛ anaa—amanehulu, tsuishiŋmɛɛ, niiashikpamɔ (nɔkpɛlɛmɔ shihilɛ, NW), kɛ hiɛnɔkamɔ. Nɛkɛ “hiɛnɔkamɔ” nɛɛ jeee klɛŋklɛŋ hiɛnɔkamɔ ni mɔ ko náa kɛjɛɔ Biblia lɛ mli, shi no ji hiɛnɔkamɔ ni awaje lɛ, ni aha emli ekwɔ ni yaa shɔŋŋ ni Kristofonyo baanyɛ ekɛ be aná.—12/15, baafa 22-23.

Mɛni hewɔ ekolɛ Kristofonyo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baaná kpɔiaŋgbɔlemɔ mli shwɛmɔi ni yaa nɔ yɛ blema Hela lɛ he miishɛɛ?

Bɔ ni ashwɛɔ nakai shwɛmɔi lɛ ahaa kɛ kusumii lɛ ahe shishinumɔ ni aaaná lɛ baanyɛ aha anu Biblia mli kukuji babaoo ashishi. Nɔ ni emli ekomɛi wieɔ ‘mple ni aaashi yɛ mlai lɛ anaa,’ ‘jatsu fɛɛ jatsu ni akɛaaŋmɛ shi ni akwɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ,’ ‘foi ni aaada kɛgbe naa’ kɛ akekere, loo jweremɔnɔ lɛ ni aaaná he. (2 Timoteo 2:5; 4:7, 8; Hebribii 12:1, 2; 1 Korintobii 9:24, 25; 1 Petro 5:4)—1/1, baafa 28-30.

Mɛɛ gbɛ hee ni atsɔɔ nɔ ajajeɔ sanekpakpa lɛ ba shihilɛ mli yɛ January 1914?

Ajie “Photo-Drama of Creation” lɛ kpo yɛ nakai beaŋ. Nɔ ni yɔɔ mli ji sini lɛ jiemɔ ni ajara mli ejwɛ ni mfonirii ni tsirɛɔ amɛhe kɛ mfonirii fɛfɛji ohai abɔ ni tsirɛɛɛ amɛhe yɔɔ mli, ni akɛ wiemɔi babaoo ni akɛtsɔɔ saji amli ni amɔmɔ awo gramafoŋ nɔ efata he yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Ato Drama nɛɛ kui srɔtoi 20 he gbɛjianɔ ni akɛtsu nii yɛ hei srɔtoi babaoo akɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ shɛɛ sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ.—1/15, baafa 8-9.

Esoro Nɔyeli Kuu lɛ yɛ nitsumɔ gbɛjianɔtoo ni akɛwo mla shishi lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Yɛ be mli ni nitsumɔ gbɛjianɔtoo ni akɛwo mla shishi lɛ mli bii ji mɛi ni fɔ̃ɔ oshiki kɛhalaa enɔkwɛlɔi lɛ amɛwoɔ nitsumɔ mli lɛ, jeee gbɔmɔ ko shi moŋ Yesu Kristo ji mɔ ni halaa Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ. Ehe ehiaaa ni nitsumɔ gbɛjianɔtoi srɔtoi ni Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii lɛ nɔkwɛlɔi lɛ afee Nɔyeli Kuu lɛ mli bii. Yɛ daa afi kpee ko ni Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ fee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ shishi lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ mli bii ni sɔmɔɔ yɛ nakai beaŋ ákɛ enɔkwɛlɔi kɛ emli nitsulɔi lɛ je gbɛ amɛŋmɛɛ nitsumɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ he. Nyɛmimɛi hii ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ lɛ ji mɛi ni batsu nii yɛ gbɛhei ni bakamɔ shi efoji lɛ amli. (Yohane 10:16) No hewɔ lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ baanyɛ amɛkɛ be babaoo atsu nii kɛto mumɔŋ niyenii he gbɛjianɔ koni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛtsu jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ kuu lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii.—1/15, baafa 29, 31.

Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii enyɔ wɔbaanyɛ wɔpɛi mli yɛ be mli ni wɔkaseɔ bɔ ni wɔɔfee wɔdamɔ nijiaŋwujee naa lɛ?

Amɛteŋ mɔ kome ji Hana, Samuel nyɛ lɛ. Kulɛ ebaanyɛ eha enijiaŋ aje wui beni Eli ni ji Israel osɔfonukpa lɛ bu lɛ fɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɛ bulɛ tsɔɔ anɔkwa saji lɛ mli faŋŋ eha lɛ. Kɛfata he lɛ, Hana náaa Eli he mlifu. Mɔ ni ji enyɔ lɛ ji Marko, mɔ ni ekolɛ enijiaŋ aaaje wui beni bɔfo Paulo sumɔɔɔ ni ekɛ lɛ fataa he kɛyaa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa lɛ mli lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni hegbɛ ni je edɛŋ nɛɛ aaajie emiishɛɛ lɛ kɛaaya lɛ, etee nɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli waa, ni ekɛ Barnaba fã gbɛ.—2/1, baafa 20-22.

Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ yɛ kɔmpiuta nɔ saji ni akɛhaa mɛi krokomɛi loo ehemɔ kɛmiijɛ amɛdɛŋ lɛ he?

Kɔmpiuta nɔ saji lɛ ateŋ babaoo (ni shwɛmɔ nɔ̃ fata he lɛ) ji nɔ ni gbɛŋmɛɛ wolo yɔɔ he, ní kɛ naatsĩi komɛi baa nɔtsɛ lɛ loo mɔ ni kɛtsuɔ nii lɛ nɔ yɛ saji lɛ ni ekɛaawo kɔmpiuta ko nɔ lɛ mli. Bei pii lɛ, eji mla naa gbɛŋmɛɛ lɛ mlikuu akɛ wɔɔfee eko wɔha mɛi krokomɛi, kɛ́ wɔkɛmiiha amɛ yaka po. Kristofoi miisumɔ ni amɛfee toiboo amɛha mla ni ji “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare” lɛ. (Marko 12:17)—2/15, baafa 28-29.

Namɛi ji Cyril kɛ Methodius, ni mɛɛ yelikɛbuamɔ amɛkɛha Biblia mli nikasemɔ?

Amɛji nyɛmimɛi hii enyɔ ni afɔ́ amɛ yɛ Thessalonica, Greece, yɛ afii ohai nɛɛhu lɛ mli. Amɛto niŋmaa okadii ahe gbɛjianɔ kɛha Slavonic wiemɔi lɛ, ni amɛtsɔɔ Biblia lɛ fãi babaoo shishi kɛtee slavic wiemɔ mli.—3/1, baafa 28-29.

Mɛni ji nɔ ni wiemɔ ni ji ‘mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ lɛ’ tsɔɔ?—Romabii 8:6.

No tsɔɔ akɛ ni Yehowa nifeemɔ hewalɛ lɛ aaakudɔ bo, ni eye onɔ, ni etsirɛ bo. Wɔbaanyɛ wɔha Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛ wɔ atsu nii kɛtsɔ Biblia lɛ kanemɔ kɛ ekasemɔ nɔ, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ toi ni wɔɔbo kɛ wɔtsui fɛɛ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ sɔlemɔ ni wɔɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ.—3/15, baafa 15.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee, kɛ́ wɔsusuɔ akɛ anuuu wɔ shishi lɛ?

Ehe miihia ni atao akɛ aaajaje sane lɛ yɛ suɔmɔ mumɔ mli. Kɛ etamɔ nɔ ni no yeee omanye lɛ, onijiaŋ akaje wui. Bi Yehowa, mɔ ni “ŋmɛɔ tsui ekwɛɔ” lɛ dɛŋ shishinumɔ kɛ yelikɛbuamɔ. (Abɛi 21:2; 1 Samuel 16:7)—4/1, baafa 21-23.