Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi Lɛ—Ani Amɛfiɔ Biblia Mli Anɔkwale Sɛɛ?

Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi Lɛ—Ani Amɛfiɔ Biblia Mli Anɔkwale Sɛɛ?

Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi Lɛ—Ani Amɛfiɔ Biblia Mli Anɔkwale Sɛɛ?

Kɛji otsɛɔ ohe Kristofonyo jio, aloo ojeee nakai lɛ, ekolɛ amɛná onɔ hewalɛ waa yɛ jwɛŋmɔ ni oyɔɔ yɛ Biblia mli Nyɔŋmɔ lɛ he, yɛ Yesu kɛ Kristojamɔ he. Atsɛɔ amɛteŋ mɔ kome akɛ Golden-Mouthed (Shika Tsuru-Naabu); atsɛɔ mɔ kroko hu akɛ Great (Kpeteŋkpele). Atsɛɔ amɛ fɛɛ akɛ, “mɛi ni yɔɔ Kristo shihilɛ he jwɛŋmɔ ni hi fe fɛɛ.” Namɛi ji nɛkɛ mɛi nɛɛ? Amɛji blema jamɔŋ nilelɔi ni kɛ susumɔi heei baa, woloŋmalɔi, Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi, kɛ jeŋ nilelɔi ni ená ŋmɛnɛŋmɛnɛ “Kristofoi” lɛ asusumɔi anɔ hewalɛ lɛ, amɛ ji—Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ.

DEMETRIOS J. CONSTANTELOS ni ji Hela Ɔrtodɔks nilelɔ ni kaseɔ jamɔŋ saji ahe nii lɛ kɛɛ akɛ: “Jeee Biblia lɛ pɛ mli Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yɔɔ. Anyɛŋ asá Mumɔ Krɔŋkrɔŋ ni jieɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ kpo etsɔɔ lɛ naa awo wolo ko baafai amli.” Mɛɛ he kroko yɔɔ ni hi ni abaanyɛ ana Nyɔŋmɔ kpojiemɔ lɛ yɛ? Constantelos kɛ ekãa wie yɛ ewolo ni ji Understanding the Greek Orthodox Church (Ni Aaanu Hela Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ Shishi) lɛ mli akɛ: “Kusum Nifeemɔ Krɔŋkrɔŋ kɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ ji nibii ni abuɔ akɛ amɛyeɔ egbɔ.”

Nɔ ni fata hei ni ajie “Kusum Nifeemɔ Krɔŋkrɔŋ” lɛ kɛjɛ lɛ ji Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ atsɔɔmɔi lɛ kɛ amɛwoji lɛ amli. Amɛji Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi kɛ jeŋ nilelɔi “Kristofoi” waa, ni hi shi kɛjɛ afii ohai enyɔ lɛ mli kɛyashi afii ohai enumɔ Ŋ.B. lɛ mli. Nɛgbɛ amɛná ŋmɛnɛŋmɛnɛ “Kristofoi” lɛ asusumɔ nɔ hewalɛ kɛyashɛ? Ani amɛkɛ Biblia lɛ tsu nii waa yɛ amɛtsɔɔmɔi amli? Mɛni nɔ esa akɛ Kristofonyo ni nyiɛ Yesu Kristo sɛɛ lɛ anɔkwale lɛ adamɔ?

Amɛ Yinɔsane

Yɛ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ teŋgbɛ lɛ, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ miifã amɛhemɔkɛyeli lɛ he amɛmiishi Romabii yiwalɔi lɛ kɛ amale tsɔɔlɔi lɛ hu. Shi kɛlɛ, nakai beaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi atsɔɔmɔi fa fe nine. Jeee nilee ni teɔ shi woɔ amɛhe kɛkɛ jamɔ mli ŋwanejeei ni kɔɔ “nyɔŋmɔ” ni Yesu ji kɛ bɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɔɔ kɛ bɔ ni etsuɔ nii ehaa lɛ ekɛba, shi moŋ, ekɛ nɔ ni fe nakai ba. Gbeekpamɔ ni bɛ kɛ mlifu ni naa wa, kɛ mligbalamɔi ni anyɛŋ atsa dɔŋŋ ni ba yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe “Kristofoi” lɛ atsɔɔmɔ he lɛ gbɛ eshwã kɛbote maŋkwramɔŋ saji, kɛ kusum nifeemɔi amli, ni bei komɛi lɛ enɛ kɛ basabasafeemɔ, atuatsemɔ, kɛ ta po baa. Yinɔsaneŋmalɔ Paul Johnson ŋma akɛ: “[Hemɔkɛyeli kwalɔi] Kristojamɔ kɛ jwɛŋmɔŋ futumɔ, ŋwanejee kɛ asafo mligbalamɔ ba, ni étsa nɔ. . . . Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ kɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, Mediteranea teŋgbɛ kɛ ebokagbɛ maji lɛ ni hi shi yɛ Yesu gbele sɛɛ lɛ, gbɛ jamɔŋ susumɔi babaoo diɛŋtsɛ amɛshwã, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛmiimia amɛhiɛ ni amɛha egbɛ eshwã. . . . Yɛ nakai beaŋ lɛ, beni aje shishi lɛ, no mli lɛ Kristojamɔi srɔtoi babaoo yɛ, ni ekomefeemɔ ko kwraa bɛ amɛteŋ.”

Woloŋmalɔi kɛ nilelɔi ni nu he akɛ ehe miihia ni akɛ jeŋ nilee mli wiemɔi atsɔɔ “Kristofoi” atsɔɔmɔi lɛ ashishi lɛ ayi bafa waa yɛ nakai beaŋ. Bɔni afee ni amɛha woloŋlelɔi wɔŋjalɔi ní atsake amɛ kpaako kɛba “Kristojamɔ” mli lɛ aná miishɛɛ lɛ, jamɔŋ woloŋmalɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ Hela kɛ Yudafoi awoji lɛ tsu nii waa diɛŋtsɛ. Kɛjɛ Justin Martyr (ni hi shi aaafee afi 100 kɛyashi 165 Ŋ.B.) ni ŋma Hela lɛ nɔ kɛbaa lɛ, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ayiŋ efee amɛ kɔshikɔshi yɛ nii ni amɛkase ni ji Hela kusum nifeemɔi ahe jeŋ nilee ni ashi aha amɛ lɛ hewɔ.

Nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ ba mli yɛ Origen (ni hi shi aaafee afi 185 kɛyashi 254 Ŋ.B.) lɛ ni ji Hela woloŋmalɔ ni jɛ Alexandria lɛ woji amli. Wolo kakadaŋŋ ni Origen ŋma, ni ji On First Principles ji “Kristofoi” Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee mli tsɔɔmɔi titrii ni abɔ mɔdɛŋ ni atsɔɔ mli kɛtsara nɔ yɛ Hela jeŋ nilee naa lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ̃. Nicaea Gwabɔɔ lɛ (afi 325 Ŋ.B.) ji kpee ni afee koni akɛtsɔɔ ni atswa “nyɔŋmɔ” ni Kristo ji lɛ ama shi lɛ ji nifeemɔ ko ni sa kadimɔ waa ni ha akɛ hewalɛ hee ko wo “Kristofoi” atsɔɔmɔ lɛ shishitsɔɔmɔ mli. Gwabɔɔ lɛ je yinɔ ko shishi, nɔ mli ni sɔlemɔ lɛ gwabɔɔi lɛ fɛɛ tsɔɔ tsɔɔmɔ lɛ shishi jogbaŋŋ fe be ni eho lɛ.

Woloŋmalɔi kɛ Wielɔi ni He Esa

Eusebius ni jɛ Caesarea lɛ, ni ŋma wolo yɛ klɛŋklɛŋ Nicaea Gwabɔɔ be lɛ mli lɛ kɛ ehe yabɔ Maŋtsɛ Constantine he. Yɛ nɔ ni fa fioo fe afii 100, yɛ be mli ni afee Nicaea lɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi ni amɛteŋ mɛi titri ji Hela woloŋmalɔi lɛ ŋwanejee kakadaŋŋ ni naa wa ha ana bɔ ni Kristendom Triniti tsɔɔmɔ lɛ ji. Mɔ titri ni ale waa yɛ mli ji, Athanasius, Alexandria osɔfonukpa ni kɛ ekãa wieɔ lɛ, kɛ sɔlemɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔi etɛ ni jɛ Cappadocia, yɛ Asia Bibioo lɛ—amɛ ji Basil Kpeteŋkpele lɛ, enyɛmi nuu Gregory ni jɛ Nyssa lɛ, kɛ amɛnaanyo Gregory ni jɛ Nazianzus.

Woloŋmalɔi kɛ shiɛlɔi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ ahe basa waa yɛ wiemɔ mli. Gregory ni jɛ Nazianzus kɛ John Chrysostom (ni shishi ji “Shika Tsuru-Naabu”) yɛ Hela wiemɔ mli lɛ kɛ agbɛnɛ hu Ambrose ni jɛ Milan kɛ Augustine ni jɛ Hippo yɛ Latin ji wielɔi ni he esa waa diɛŋtsɛ, mɛi ni abuɔ amɛ waa ni he esa waa yɛ amɛ beaŋ. Augustine ji nakai bei lɛ amli woloŋmalɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa. E-Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ he woji kakadaji ni eŋmala lɛ ji nɔ ni adamɔ nɔ atswa “Kristofoi” ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ asusumɔi ama. Jerome, ni ji nakai beaŋ woloŋmalɔ ni ale lɛ waa lɛ ji mɔ ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛjɛ shishijee wiemɔi amli ni aná Latin Vulgate lɛ.

Shi kɛlɛ, sanebimɔi komɛi ni he hiaa ji: Ani nakai Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ kɛ Biblia lɛ tsu nii waa? Ani amɛfi Ŋmalɛi krɔŋkrɔŋ lɛ sɛɛ kpɛŋŋ yɛ amɛtsɔɔmɔi amli? Ani amɛniŋmaai lɛ hi, ni ebaanyɛ ekudɔ mɔ ko koni ená Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee?

Nyɔŋmɔ Tsɔɔmɔi Aloo Gbɔmɛi Atsɔɔmɔi?

Nyɛsɛɛ nɛɛ, Greek Orthodox Metropolitan Methodius of Pisidia lɛ ŋma wolo ni ji The Hellenic Pedestal of Christianity lɛ koni ekɛtsɔɔ akɛ Hela kusum nifeemɔ kɛ jeŋ nilee mli ajɛ ni aná ŋmɛnɛŋmɛnɛ “Kristofoi” asusumɔi. Ekɛ nɔmimaa wie akɛ: “Kɛ hoo lɛ, Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ni ale waa lɛ fɛɛ buɔ Hela tsɔɔmɔi lɛ akɛ amɛhe hiaa waa, ni amɛyama kɛjɛ Hela blema woji lɛ amli, ni amɛkɛtsu nii akɛ nɔ̃ ni haa anuɔ saji ashishi, ni ákɛ, no ji nɔ ni tsɔɔ Kristofoi anɔkwalei lɛ amli jogbaŋŋ.”

Ŋɔɔ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ Tsɛ lɛ, Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ feɔ Triniti lɛ akɛ nɔkwɛmɔnɔ. Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ateŋ mɛi pii batsɔmɔ mɛi ni heɔ Triniti lɛ amɛyeɔ waa yɛ Nicaea Gwabɔɔ lɛ sɛɛ. Woji ni amɛŋmala kɛ shishinumɔ ni amɛkɛha lɛ titri ji nɔ ni ha Kristendom Triniti tsɔɔmɔ he shi waa. Shi, ani anaa Triniti tsɔɔmɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli? Dabi. No hewɔ lɛ, nɛgbɛ Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ná kɛjɛ? A Dictionary of Religious Knowledge lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi pii kɛɔ akɛ Triniti lɛ “ji nifeemɔ gbonyo ko ni jɛ jamɔ ni jeee Kristofoi ajamɔ mli, ní akɛfata Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ he.” Ni The Paganism in Our Christianity wolo lɛ ma nɔ mi akɛ: “[Triniti] lɛ ji wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ diɛŋtsɛ.” *Yohane 3:16; 14:28.

Aloo susumɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ ni ji hemɔkɛyeli ni tsɔɔ akɛ gbɔmɔ lɛ fã ko hiɔ shi lolo yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ lɛ he okwɛ. Yɛ enɛ hu gbɛfaŋ lɛ, Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ji mɛi titri ni kɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli wo jamɔ ko ni bɛ tsɔɔmɔ ni hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ lɛ he jwɛŋmɔ ko kwraa lɛ mli. Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ susuma lɛ baanyɛ egbo: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo!” (Ezekiel 18:4) Mɛni nɔ Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ahemɔkɛyeli ni kɔɔ susuma ni gbooo he lɛ damɔ? Taakɛ New Catholic Encyclopedia lɛ tsɔɔ lɛ: “Jwɛŋmɔ ni Kristofoi lɛ hiɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɔ mumɔŋ susuma ko ni ekɛwo gbɔmɔtso lɛ mli yɛ hɔŋɔɔ mli koni gbɔmɔ lɛ atsɔ nɔ ni hiɛ kã lɛ ji nifeemɔ ko ni aná kɛjɛ jeeŋmɔ Kristofoi lɛ ajeŋ nilee mli. Origen ni jɛ Bokagbɛ kɛ St. Augustine ni jɛ Anaigbɛ lɛ pɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ ji mumɔŋ nɔ ko ni eji jeŋ nilee susumɔ ko ni ana. . . . [Augustine tsɔɔmɔ lɛ] . . . tsɔɔ babaoo (ni nɔ ni fata he ji fatɔɔi komɛi) yɛ Neoplato nifeemɔ gbɛfaŋ.” Agbɛnɛ hu, wolo tɛtrɛɛ ni ji Presbyterian Life lɛ kɛɛ akɛ: “Susuma ni gbooo ji Hela susumɔ ni ato ama shi yɛ blema teemɔŋ jamɔ nifeemɔi amli, ni jeŋ nilelɔ Plato gbala mli fitsofitso.” *

Kristofoi Anɔkwale lɛ Nɔdaamɔnɔ ni Fe Fɛɛ

Nibii fioo po ni asusu he yɛ Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ayinɔsane he nɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu lɛ he ni amɛná amɛtsɔɔmɔi lɛ kɛjɛ lɛ hewɔ lɛ, ehi akɛ aaabi akɛ, Ani esa akɛ anɔkwa Kristofonyo aha hemɔkɛyelii ni eyɔɔ lɛ adamɔ Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ anɔ? Ha Biblia lɛ aha hetoo.

Nɔ kome ji akɛ, Yesu Kristo diɛŋtsɛ po kɛɛ akɛ akatsɛ mɔ ko “Tsɛ” yɛ jamɔ mli hegbɛ ni eyɔɔ lɛ hewɔ, beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛkatsɛa mɔ ko nyɛtsɛ hu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛtsɛ, mɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 23:9) Ejeee nɔ ni ja akɛ Kristofonyo ko kɛ gbɛi ni ji “Tsɛ” aaatsɛ mɔ ko yɛ jamɔ yiŋtoo hewɔ, ni ŋmalɛ lɛ hu fiii sɛɛ. Akɛ bɔfo Yohane wolo lɛ gbe Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ŋmalamɔ naa yɛ aaafee afi 98 Ŋ.B. Enɛ hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni anɔkwa Kristofoi kpaa gbɛ akɛ adesa ko baajie mumɔŋ nibii akpo etsɔɔ. Amɛkwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni ‘amɛkagu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ’ yɛ adesai ablema saji ahewɔ. Ní aaaha adesai ayinɔsane aye Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ najiaŋ lɛ ji nɔ ko ni gbeɔ mɔ yɛ mumɔŋ. Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛ́ shwilafo miitsɔɔ shwilafo gbɛ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaagbee bu mli.”—Mateo 15:6, 14.

Yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ ani sane kpojiemɔ kroko he miihia Kristofoi? Dabi. Kpojiemɔ wolo lɛ bɔɔ kɔkɔ yɛ nɔ kroko ni akɛaafata ŋmalɛ krɔŋkrɔŋ lɛ he lɛ he akɛ: “Kɛji mɔ ko kɛ nɔ ko fata nii nɛɛ ahe lɛ, Nyɔŋmɔ aaaŋɔ haomɔi ni aŋma yɛ nɛkɛ wolo nɛɛ mli lɛ afata he aha lɛ.”—Kpojiemɔ 22:18.

Anaa Kristofoi anɔkwale lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia ni aŋma lɛ mli. (Yohane 17:17; 2 Timoteo 3:16; 2 Yohane 1-4) Shishinumɔ ni ja ni aaaná yɛ he lɛ damɔɔɔ jeŋ nilee nɔ kwraa. Yɛ gbɔmɛi ni bɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ adesa nilee atsɔɔ ŋwɛi kpojiemɔ lɛ shishi lɛ agbɛfaŋ lɛ, ehi akɛ aaati saji ni bɔfo Paulo bi lɛ mli ekoŋŋ akɛ: “Nɛgbɛ nilelɔ yɔɔ? nɛgbɛ woloŋmalɔ yɔɔ? nɛgbɛ je nɛŋ naataalɔ yɔɔ? Ani Nyɔŋmɔ ehãko je lɛŋ nilee lɛ atsɔ kwashiai asane?”—1 Korintobii 1:20.

Kɛfata he lɛ, anɔkwa Kristofoi asafo lɛ ji “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ.” (1 Timoteo 3:15) Nɔkwɛlɔi ni yɔɔ mli lɛ buɔ tsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ he, ni amɛkwɛɔ koni tsɔɔmɔ ko akaju shi kɛbote mli. (2 Timoteo 2:15-18, 25) Amɛjieɔ ‘amale gbalɔi, amale tsɔɔlɔi, kɛ mɛi ní kɛ hiɛkpatamɔ tsɔɔmɔi bahɔɔ mli lɛ’ kɛjɛɔ asafo lɛ mli. (2 Petro 2:1) Yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi lɛ ŋmɛ gbɛ ni amɛha “lakamɔ mumɔi kɛ daimonioi atsɔɔmɔi” he shi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.—1 Timoteo 4:1.

Anaa nɔ ni ejɛ hemɔkɛyeli kwamɔ nɛɛ mli eba yɛ Kristendom ŋmɛnɛ. Hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Agbála Triniti tsɔɔmɔ lɛ mli waa diɛŋtsɛ yɛ wolo bibioo ni ji Ani Esa akɛ Ohe Triniti lɛ Oye? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

^ kk. 16 Kɛha Biblia mli sane mli tsɔɔmɔ fitsofitso ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ, kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ baafãi 98-104 kɛ 375-380 ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

CAPPADOCIA SƆLEMƆ LƐ MLI TSƐMƐI

Woloŋmalɔ Kallistos, ni ji mɔ kome shihilɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ . . . yɛ bulɛ krɛdɛɛ ko kɛha woloŋmalɔi ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ, ni titri lɛ, kɛha mɛi ni etsɛɔ amɛ akɛ ‘Hiɛnyiɛlɔi Kpeteŋkpelei etɛ lɛ,’ amɛ ji Gregory ni jɛ Nazianzus, Basil Kpeteŋkpele lɛ, kɛ John Chrysostom.” Ani nɛkɛ Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi nɛɛ kɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ damɔ Ŋmalɛ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ? The Fathers of the Greek Church wolo lɛ wie yɛ Basil Kpeteŋkpele lɛ he akɛ: “Woji ni eŋmala lɛ tsɔɔ akɛ ekɛ Plato, Homer kɛ yinɔsaneŋmalɔi lɛ kɛ mɛi ni he esa yɛ wiemɔ mli lɛ bɔ gbagbalii yɛ ewala shihilɛ fɛɛ mli ni eka shi faŋŋ akɛ, amɛná eshihilɛ nɔ hewalɛ. . . . Basil tee nɔ ehi shi akɛ ‘Helanyo.’” Nakai nɔŋŋ Gregory ni jɛ Nazianzus lɛ hu ji. “Yɛ lɛ esusumɔ naa lɛ, Sɔlemɔ lɛ kunimyeli kɛ ehiɛyaa babaoo lɛ baaje kpo faŋŋ yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ, kɛji akɛ amɛkɛ kusum nifeemɔi tsu nii kwraa kɛmɔ shi.”

Nilelɔ Panagiotis K. Christou ŋma akɛ: “Eyɛ mli akɛ, bei komɛi lɛ, amɛtsɔɔ akɛ esa akɛ akwɛ he nɔ jogbaŋŋ koni ‘jeŋ nilee kɛ yakashishiumɔ akaŋɔ mɛi nom’ [Kolosebii 2:8]—bɔni afee ni amɛkɛ kitai ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli akpã gbee moŋ—shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkɛ ekãa kaseɔ jeŋ nilee kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ mli lɛ, ni amɛjieɔ yi amɛhaa mɛi krokomɛi po koni amɛ hu amɛkase.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ sɔlemɔ mli tsɔɔlɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Biblia lɛ pɛ ni aaadamɔ nɔ atsɔɔ susumɔi amli lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Ani woji krokomɛi ni amɛaadamɔ nɔ sɛɛgbɛ ni amɛaatao lɛ tsɔɔ akɛ ekɛ Biblia lɛ kpãa gbee? Bɔfo Paulo bɔ Hebri Kristofoi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa tsɔɔmɔi srɔtoi kɛ tsɔɔmɔi krokomɛi kɛ nyɛ miililaa shi.”—Hebribii 13:9.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© Archivo Iconografico, S.A./CORBIS

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

CYRIL NI JƐ ALEXANDRIA—SƆLEMƆ LƐ MLI TSƐ NI KƐ NAATAAMƆ BAA

Cyril ni jɛ Alexandria (ni hi shi aaafee afi 375 kɛyashi afi 444 Ŋ.B.) ji Sɔlemɔ lɛ Mli Tsɛmɛi ni teeɔ naataamɔ shi waa diɛŋtsɛ lɛ ateŋ mɔ kome. Sɔlemɔ he yinɔsaneŋmalɔ Hans von Campenhausen tsɔɔ akɛ eji mɔ ko ni “susuɔ be fɛɛ be akɛ esane ja, yiwalɔ, kɛ mɔ ni toɔ ŋaa nigii, ni anaa enɛ yɛ egbojee yɛ enitsumɔ mli, kɛ bulɛ ni yɔɔ enii ni etsuɔ lɛ he,” ni ekɛfata he akɛ, “kɛ enáaa nɔ ko he sɛɛ, ni nakai nii lɛ baaha hewalɛ kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ aya hiɛ lɛ, belɛ nakai nii lɛ ejaaa kwraa . . . Bɔ ni gbɛ fɔŋ ni etsɔɔ nɔ efeɔ nii lɛ yeɔ awui haa lɛ gbaaa enaa kwraa.” Beni Cyril ji osɔfonukpa yɛ Alexandria lɛ, ekɛ nyɔɔŋnihemɔ, woji ni aŋmaa kɛfiteɔ mɛi kɛ heguɔgbee wiemɔi tsu nii bɔni afee ni ekɛhe nitsumɔ hegbɛ ni osɔfonukpa ni jɛ Constantinople lɛ yɔɔ lɛ kɛjɛ edɛŋ. Akɛɔ akɛ lɛ ekɛ awuiyeli ni naa wa gbe jeŋ nilelɔ ko ni ale lɛ waa yɛ afi 415 Ŋ.B. ni atsɛɔ lɛ Hypatia. Campenhausen kɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ he woji ni Cyril ŋmala lɛ he akɛ: “Lɛ eje nifeemɔ ni ji hemɔkɛyeli he saji ni abiɔ ni ehe ehiaaa ni efee nɔ ni damɔ Biblia lɛ pɛ nɔ, shi moŋ kɛtsɔ woji krokomɛi ni akpɛlɛɔ nɔ akɛ anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ amli wiemɔi lɛ asɛɛtsɛmɔ ni ja kɛ emli wiemɔi anaabuamɔ lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ shishi.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Jerome

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Garo Nalbandian