Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛmɔ Miishɛɛ ni Oyɔɔ yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli lɛ Mli

Hiɛmɔ Miishɛɛ ni Oyɔɔ yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli lɛ Mli

Hiɛmɔ Miishɛɛ ni Oyɔɔ yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli lɛ Mli

“Nyɛmii ashɛa yɛ Nuntsɔ lɛ mli daa! misaa miikɛɛ: Nyɛmii ashɛa!”—FILIPIBII 4:4.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmi nuu ko kɛ eweku lɛ nyɛ amɛhiɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ mli yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛyɔɔ ní je amɛdɛŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ?

JAMES, ni ji Kristofonyo ko ní eye afii 70 ní yɔɔ Sierra Leone lɛ etsu nii waa ewala gbii abɔ fɛɛ. Susumɔ miishɛɛ ni ená beni yɛ naagbee lɛ enyɛ ebua shika ní fá bɔ ni sa naa ní ekɛhe shia bibioo ko kɛ emli tsũi ejwɛ lɛ he okwɛ! Shi kɛlɛ, yɛ be ko sɛɛ beni James kɛ eweku lɛ eyahi mli lɛ, maŋ ta fɛ́ yɛ nakai maŋ lɛ mli, ni ashã amɛshia lɛ shwɛtɛɛ. Amɛshia ni amɛyɔɔ lɛ je amɛdɛŋ, shi miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ sɛɛ efooo. Mɛni hewɔ?

2 James kɛ eweku lɛ ha amɛjwɛŋmɔ hi nɔ ni eshwɛ lɛ nɔ, shi jeee nɔ ni eje amɛdɛŋ lɛ nɔ. James tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ gbii ni yɔɔ gbeyei lɛ amli po lɛ, wɔfee kpeei, wɔkane Biblia lɛ, wɔsɔle kutuu, ni wɔkɛ mɛi krokomɛi ja nii fioo ni wɔyɔɔ lɛ. Wɔnyɛ wɔhiɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ mli ejaakɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma wekukpaa ni yɔɔ naakpɛɛ ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ.” Akɛni Kristofoi anɔkwafoi nɛɛ susu nibii ni amɛnáa he miishɛɛ, ní amɛteŋ titri fe fɛɛ lɛ ji wekukpaa kpakpa ni kã amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ he hewɔ lɛ, eha amɛnyɛ ‘amɛná miishɛɛ.’ (2 Korintobii 13:11) Eji anɔkwale akɛ, amɛhaomɔ shihilɛi lɛ mlihiɛmɔ bɛ mlɛo. Shi miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ sɛɛ efooo.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ mra be mli Kristofoi lɛ ekomɛi hiɛ miishɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ mli yɛ?

3 Mra be mli Kristofoi lɛ kɛ kaai ni tamɔ nɔ ni James kɛ eweku lɛ na lɛ eko kpe. Ni kɛlɛ, bɔfo Paulo ŋma wiemɔi nɛɛ eyaha Hebri Kristofoi lɛ akɛ: “Nyɛnii ni ahà lɛ hu nyɛkɛ miishɛɛ kpɛlɛ.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Kɛkɛ ni Paulo tsɔɔ he ni miishɛɛ ní amɛyɔɔ lɛ jɛ lɛ mli akɛ: “Nyɛle akɛ nyɛyɛ jwetri ni hi fe no aahu.” (Hebribii 10:34) Hɛɛ, nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ná hiɛnɔkamɔ ní mli wa waa. Amɛkɛ hekɛnɔfɔɔ kwɛ gbɛ akɛ amɛnine baashɛ nɔ ko ni anyɛŋ ahà—ni ji “wala akekere” ní fiteee lɛ nɔ, yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Kpojiemɔ 2:10) Ŋmɛnɛ, wɔ Kristofoi ahiɛnɔkamɔ—kɛji eyɛ ŋwɛi loo shikpɔŋ lɛ nɔ—lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli kɛji wɔkɛ shihilɛi ni mli wa po miikpe.

“Nyɛnyaa yɛ Hiɛnɔkamɔ Mli”

4, 5. (a) Mɛni hewɔ Paulo ŋaawoo akɛ “nyɛnyaa yɛ hiɛnɔkamɔ mli” lɛ yɔɔ ebe naa diɛŋtsɛ kɛha Romabii lɛ? (b) Mɛni baanyɛ aha Kristofonyo ko aku ehiɛ eshwie ehiɛnɔkamɔ lɛ nɔ?

4 Bɔfo Paulo wo nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Roma lɛ hewalɛ koni ‘amɛnya yɛ’ naanɔ wala ‘hiɛnɔkamɔ lɛ mli.’ (Romabii 12:12) Eji ŋaawoo ni yɔɔ ebe naa kɛha Romabii lɛ. Beni Paulo eŋma amɛ lɛ sɛɛ nɔ ni shɛɛɛ afii nyɔŋma lɛ, amɛbaje yiwaa ni naa wa waa shishi, ni awa amɛteŋ mɛi komɛi ayi kɛyashi gbele mli yɛ Maŋtsɛ Nero famɔ naa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛhemɔkɛyeli akɛ Nyɔŋmɔ baaha amɛ wala akekere ní ewo he shi lɛ waje amɛ yɛ amɛ amanehulu lɛ mli. Te wɔshihilɛ yɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ?

5 Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔ hu wɔkpaa gbɛ akɛ abaawa wɔ yi. (2 Timoteo 3:12) Kɛfata he lɛ, wɔyɔseɔ hu akɛ ‘be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa’ ninaa wɔ fɛɛ. (Jajelɔi 9:11) Oshara baanyɛ ahã mɔ ko ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ anyɔ. Hela ni gbeɔ mɔ baanyɛ agbe fɔlɔ ko loo naanyo ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa. Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ emaaa Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ kɛ́ kaai ní tamɔ nɛkɛ ba lɛ, ebaanyɛ ekɛ wɔ awo mumɔŋ oshara mli. Belɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani ‘minyaa yɛ hiɛnɔkamɔ lɛ mli’? Shii enyiɛ miŋɔɔ be ni mikɛjwɛŋɔ nɔ? Ani Paradeiso ni baa lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha mi? Ani minaa mihe yɛ jɛmɛ? Ani bɔ ni misumɔɔ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ aba lɛ tamɔ tsutsu nɔ lɛ beni mibakase anɔkwale lɛ?’ Ebiɔ ni wɔsusu naagbee sane nɛɛ he kɛ hiɛdɔɔ waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa mli, wɔyɛ shika bɔ ni sa kɛha hiamɔ nii babaoo hemɔ, ni wɔyɛ shikpɔŋ lɛ fã ko ni ta, hɔmɔ, loo adebɔɔ mli oshara esaaa wɔhe yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ—kɛ hoo lɛ, amrɔ nɛɛ—wɔku wɔhiɛ wɔshwie hiamɔ ní ehe hiaa waa akɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ aba lɛ nɔ.

6. (a) Beni Paulo kɛ Sila na amanehulu lɛ, mɛni nɔ amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ Sila nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ŋmɛnɛ?

6 Paulo tee nɔ ewo Romabii lɛ ŋaa koni ‘amɛmia amɛhiɛ yɛ amanehulu mli.’ (Romabii 12:12) Paulo le nɔ ni ji amanehulu. Be ko lɛ, ena nuu ko yɛ ninaa mli ní eefɔ̃ lɛ nine akɛ “[eba] Makedonia” ni ebaye ebua gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ni amɛkase Yehowa he nii. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:9) Yɛ no hewɔ lɛ, Paulo, Luka, Sila, kɛ Timoteo fã gbɛ kɛtee Europa. Mɛɛ shihilɛ nakai maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ní yɔɔ ekãa lɛ kɛbaakpe yɛ jɛmɛ? Amanehulu! Beni Paulo kɛ Sila eshiɛ yɛ Makedonia maŋ ni ji Filipi lɛ mli sɛɛ lɛ, ayi amɛ ni akɛ amɛ wo gboklɛfoi atsuŋ. Eyɛ faŋŋ akɛ, jeee akɛ mɛi komɛi ni yɔɔ Filipi lɛ miifee shikpilikpii yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he kɛkɛ—shi amɛte shi amɛwo waa diɛŋtsɛ. Ani bɔ ni shihilɛ lɛ ba lɛ eha nɛɛ ha miishɛɛ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ sɛɛ fo? Dabi. Beni ayi amɛ ni akɛ amɛ ewo tsuŋ sɛɛ lɛ, “nyɔɔŋ teŋ lɛ Paulo kɛ Sila miisɔle ni amɛmiila amɛmiijie Nyɔŋmɔ yi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 16:25, 26, wɔma efã ko nɔ mi.) Eji anɔkwale akɛ, piŋmɔ ni jɛ yii lɛ mli lɛ haaa Paulo kɛ Sila aná miishɛɛ, shi jeee no ji nɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi enyɔ lɛ ha amɛjwɛŋmɔ hi nɔ. Amɛkɛ amɛsusumɔi lɛ ma Yehowa kɛ gbɛ̀i ni etsɔɔ nɔ ejɔɔ amɛ lɛ nɔ. Akɛni Paulo kɛ Sila kɛ miishɛɛ ‘mia amɛhiɛ yɛ amanehulu’ mli hewɔ lɛ, amɛfee nɔkwɛmɔnii kpakpai kɛha amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Filipi kɛ hei krokomɛi lɛ.

7. Mɛni hewɔ esa akɛ shidaa afata wɔsɔlemɔi ahe?

7 Paulo ŋma akɛ: “Nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa.” (Romabii 12:12) Ani osɔleɔ yɛ be mli ni ofee yeyeeye? Mɛni he osɔleɔ yɛ? Ekolɛ, otsĩ naagba pɔtɛɛ ni gbaa onaa lɛ tã, ni obi ní Yehowa aye abua bo. Shi obaanyɛ okɛ shidaa wiemɔi hu afata he kɛha jɔɔmɔ ni onáa mli ŋɔɔmɔ lɛ. Kɛ́ naagbai te shi lɛ, susumɔ ni wɔɔsusu Yehowa ejurɔfeemɔ lɛ he, yɛ bɔ ni ekɛ wɔ yeɔ haa lɛ gbɛfaŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni ‘wɔnyaa yɛ hiɛnɔkamɔ lɛ mli.’ David, mɔ ni shihilɛ mli eyi obɔ kɛ naagbai sɔŋŋ lɛ ŋma akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, onaakpɛɛ nii ni otsuɔ kɛ ojwɛŋmɔi ni ojwɛŋɔ yɛ wɔhe lɛ fa naakpa. Nɔ ko bɛ ni aaanyɛ aŋɔto ohe! Kɛ mikɛɛ majaje ni mawie he lɛ, amɛfa fe bɔ ni aaanyɛ akane.” (Lala 40:6) Kɛ́ taakɛ bɔ ni David fee lɛ, wɔjwɛŋɔ jɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ Yehowa ŋɔɔ lɛ nɔ daa lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ wɔbaaná miishɛɛ.

Hiɛmɔ Mumɔ Kpakpa Mli

8. Mɛni yeɔ ebuaa Kristofonyo ni eyaa nɔ enáa miishɛɛ beni eyɔɔ yiwaa shishi lɛ?

8 Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ ni amɛná mumɔ kpakpa kɛji amɛkɛ kaai srɔtoi kpe. Ekɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ji nyɛ nɔ kɛji ajɛ nyɛ ni awa nyɛyi ni amale awie nyɛhe efɔŋ fɛɛ efɔŋ yɛ mihewɔ lɛ.” (Mateo 5:11, NW) Mɛɛ yiŋtoo wɔyɔɔ ní wɔkɛnáa miishɛɛ yɛ shihilɛ ní tamɔ nɛkɛ shishi? Nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛdamɔɔ shitee-kɛ-woo naa lɛ yeɔ odase akɛ Yehowa mumɔ lɛ yɛ wɔ nɔ. Bɔfo Petro kɛɛ nanemɛi Kristofoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ akɛ: “Kɛ́ Kristo gbɛi ahewɔ ajɛɔ nyɛ lɛ, ajɔɔ nyɛ, ejaakɛ anunyam mumɔ kɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ jɔɔ ehe yɛ nyɛnɔ.” (1 Petro 4:13, 14) Yehowa baatsɔ emumɔ lɛ hu nɔ ni eye ebua wɔ ní wɔmia wɔhiɛ, ni nɔ ni baajɛ mli aba ji akɛ wɔbaahiɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ mli.

9. Mɛni ye ebua nyɛmimɛi komɛi ni amɛná yiŋtoi ni amɛaadamɔ nɔ amɛná miishɛɛ beni amɛyɔɔ tsuŋwoo mli yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ?

9 Kɛ́ wɔyɛ jaramɔ shihilɛi ni mli wa waa po mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná miishɛɛ. Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Adolf na akɛ enɛ ji anɔkwale. Ehi shi yɛ maŋ ko ni akɛ afii babaoo tsĩ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa lɛ mli. Amɔ Adolf kɛ enanemɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo ni awo amɛ tsuŋ afii babaoo ejaakɛ amɛkpoo akɛ amɛaaŋmɛɛ amɛhemɔkɛyelii ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he. Shihilɛ ni yɔɔ tsuŋwoohe lɛ bɛ mlɛo, shi taakɛ Paulo kɛ Sila ji lɛ, Adolf kɛ enanemɛi lɛ ná yiŋtoi ni amɛaadamɔ nɔ amɛda Nyɔŋmɔ shi. Amɛkɛɛ akɛ, amɛniiashikpamɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ ye ebua amɛ ni amɛwaje amɛhemɔkɛyeli lɛ ni amɛná Kristofoi asui kpakpai, tamɔ ejurɔfeemɔ, mɔbɔnalɛ, kɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ gboklɛfonyo ko nine shɛ majemɔ nɔ ko nɔ kɛjɛ shia lɛ, ekɛ nanemɛi heyelilɔi ní buɔ enɛɛmɛi akɛ nikeenii kroko ni jɛ Yehowa, mɔ ni ji “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” Ahalɔ lɛ ŋɔɔ lɛ jaa nɔ ni yɔɔ mli lɛ. Nakai mlihilɛ nifeemɔi lɛ haa mɔ ni kɛhaa kɛ mɔ ni nine shɛɔ nɔ lɛ fɛɛ náa miishɛɛ. No hewɔ lɛ, nakai niiashikpamɔ ni amɛná kɛ jwɛŋmɔ akɛ ní akɛfite amɛhemɔkɛyeli lɛ ha amɛhe bawa waa yɛ mumɔŋ!—Yakobo 1:17; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmi yoo ko tsu daaŋ taa babaoo kɛ be kakadaŋŋ tsuŋwoo ni nyiɛ sɛɛ lɛ he nii yɛ?

10 Amɔ Ella, ni lɛ hu eyɔɔ maŋ ko ni atsĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ be kakadaŋŋ lɛ, yɛ mɛi krokomɛi ni egbaa amɛ e-Kristofoi ahiɛnɔkamɔ lɛ hewɔ. Akɛ nyɔji kpaanyɔ ta edaaŋ babaoo diɛŋtsɛ. Beni naagbee mli lɛ akɛ lɛ ba koni akojo lɛ lɛ, abu lɛ fɔ ni awo lɛ tsuŋ afii nyɔŋma yɛ tsuŋwoohe ní Yehowa jálɔi krokomɛi bɛ jɛmɛ. Nakai be lɛ mli lɛ, Ella eye afii 24 pɛ.

11 Eji anɔkwale akɛ, Ella kwɛɛɛ gbɛ akɛ ebaaye eblayeiaŋ shihilɛ fɛɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ. Shi akɛni enyɛŋ etsake eshihilɛ lɛ hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaatsake esusumɔi. No hewɔ lɛ, ebu tsuŋwoohe lɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ edaseyeli shikpɔŋkuku. Ekɛɛ akɛ: “Shiɛmɔ babaoo yɛ ni esa akɛ matsu aahu akɛ, afii lɛ ho oyayaayai.” Nɔ ni fe afii enumɔ sɛɛ lɛ, aku sɛɛ ata Ella daaŋ ekoŋŋ. Beni mɛi ni taa edaaŋ lɛ na akɛ tsuŋ ní amɛwo lɛ lɛ hako eŋmɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he lɛ, amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Wɔnyɛŋ wɔŋmɛɛ ohe; otsakeko.” Ella kɛ ekãa ha hetoo akɛ: “Shi mitsake! Miná su kpakpa bianɛ fe beni awo mi tsuŋ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ni mihemɔkɛyeli lɛ mli ewa waa fe tsutsu lɛ!” Ni ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ nyɛsumɔɔɔ ni nyɛŋmɛɔ mihe lɛ, no lɛ mahi shi kɛyashi Yehowa baana akɛ ehi akɛ ejie mi.” Afii enumɔ kɛ fã ni akɛtsĩ Ella naa lɛ fiteko miishɛɛ ni eyɔɔ lɛ! Ená shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ he tsui. Ani obaanyɛ okase nɔ ko kɛjɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?—Hebribii 13:5.

12. Mɛni baanyɛ ekɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ abaha Kristofonyo ko yɛ jaramɔ shihilɛi amli?

12 Kaamu sane naa akɛ Ella yɛ nikeenii ko ni ekaaa ní haa enyɛɔ ekpeeɔ nakai kaai lɛ anaa. Beni Ella wieɔ nyɔji ni tsɔ hiɛ ni akɛtaa edaaŋ dani enine shɛ fɔbuu lɛ nɔ lɛ he lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Mikaiɔ akɛ midaa bɔi kpokpomɔ, yɛ gbeyeishemɔ hewɔ, ni minu he tamɔ okpo ni tsui efa.” Shi kɛlɛ, Ella yɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Yehowa mli. Ekase bɔ ni ekɛ ehe aaafɔ̃ enɔ. (Abɛi 3:5-7) Yɛ no hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha lɛ fe be fɛɛ ni eho. Etsɔɔ mli akɛ: “Be fɛɛ be ni mabote he ni ataa midaaŋ yɛ lɛ, minuɔ he akɛ toiŋjɔlɛ ehà minɔ. . . . Babaoo ni shihilɛ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ gbeyei lɛ, babaoo ni toiŋjɔlɛ lɛ mli kwɔɔ ji no.” Yehowa ji nakai toiŋjɔlɛ lɛ jɛɛhe. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli.”—Filipibii 4:6, 7.

13. Mɛni maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ amanehulu kpe lɛ, wɔbaaná hewalɛ koni wɔkɛmia wɔhiɛ?

13 Kɛjɛ beyinɔ ni aŋmɛɛ Ella he nɛɛ, ehiɛ miishɛɛ ni eyɔɔ lɛ mli yɛ jaramɔ be lɛ fɛɛ sɛɛ. Efee enɛ, jeee yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ mli, shi moŋ yɛ hewalɛ ní Yehowa kɛha lɛ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ bɔfo Paulo, mɔ ni ŋma akɛ: “No hewɔ lɛ misumɔɔ titri akɛ mashwã mafɔ̃ migbedeefeemɔi lɛ anɔ moŋ, koni Kristo hewalɛ lɛ abu mihe. . . . Ejaakɛ kɛ mifee gbedee lɛ, no moŋ mináa hewalɛ” lɛ he.—2 Korintobii 12:9, 10.

14. Tsɔɔmɔ bɔ ni Kristofonyo ko baanyɛ aná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ shihilɛ ni kaa mɔ mli kɛ nɔ ni baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ mli.

14 Nɔnyɛɛi ni okɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni wɔsusu he yɛ biɛ lɛ he. Shi, bɔ fɛɛ bɔ ni amɛji lɛ, nɔnyɛɛ ji nɔ ko ni ewa waa akɛ aaakpee naa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, onitsumɔtsɛ lɛ baanyɛ awie onitsumɔ he veveeve—babaoo fe bɔ ni ebaafee nitsulɔi krokomɛi ni yɔɔ jamɔi krokomɛi amli lɛ. Ekolɛ, ebafeŋ nɔ ni hi akɛ oootao nitsumɔ kroko. Te ooofee tɛŋŋ ohiɛ miishɛɛ ni oyɔɔ lɛ mli? Kaimɔ Adolf kɛ enanemɛi lɛ, mɛi ni tsuŋwoo mli niiashikpamɔ tsɔɔ amɛ nii ni amɛná sui kpakpai lɛ. Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ waa koni oha onitsulɔ lɛ tsui anyɔ emli—kɛ́ mɔ ni ‘ewa akɛ aaasa ehiɛ’ po lɛ—no lɛ obaaná Kristofoi asui tamɔ tsuishiŋmɛɛ kɛ tsuishitoo. (1 Petro 2:18) Kɛfata he lɛ, obaanyɛ ofee mɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo akɛ nitsulɔ, ni no baanyɛ aha onyɛ oná nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ sɛɛ mli. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i krokomɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ ahe.

Shihilɛ ní Ahaa Efeɔ Mlɛo lɛ kɛ Miishɛɛ Baa

15-17. Mɛni gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi na akɛ no baanyɛ aba nɔnyɛɛ shi, eyɛ mli akɛ amɛnyɛŋ amɛjie ejɛɛhe lɛ kwraa?

15 Ekolɛ, obɛ babaoo ni obaahala yɛ heloonaa nitsumɔ ni obaasumɔ ni otsu, loo he ni obaatsu nii yɛ lɛ gbɛfaŋ, shi ekolɛ nibii krokomɛi yɛ oshihilɛ mli ní oyɛ hegbɛ akɛ otsuɔ he nii bɔ ni osumɔɔ. Susumɔ niiashikpamɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ he okwɛ.

16 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi fɔ̃ nine amɛtsɛ onukpa ko kɛba amɛshia kɛha niyeli. Beni sanegbaa lɛ yaa nɔ nakai gbɛkɛ lɛ, nyɛmi nuu lɛ kɛ eŋa lɛ wie akɛ be nɛɛ amli lɛ amɛnuɔ shihilɛ mli nɔnyɛɛi ahe waa. Eyɛ mli akɛ amɛ fɛɛ amɛmiitsu be-fɛɛ nitsumɔi ni heɔ amɛbe moŋ, shi amɛnyɛŋ amɛtao nitsumɔ kroko. Amɛsusu bei abɔ ni amɛkɛaahi nakai shihilɛ lɛ mli lɛ he.

17 Beni amɛbi onukpa lɛ ŋaawoo lɛ, eha hetoo akɛ, “Nyɛhaa nyɛshihilɛ afea mlɛo.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Wu lɛ kɛ eŋa lɛ kɛ ŋmɛlɛtswai etɛ foɔ tsɔne kɛyaa nitsumɔ kɛbaa shia daa gbi. Onukpa lɛ, ní le gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ jogbaŋŋ lɛ susu akɛ amɛshi kɛbɛŋkɛ amɛnitsumɔhe lɛ, bɔni afee ni amɛba be ni amɛfiteɔ kɛyaa nitsumɔ kɛbaa shia daa gbi lɛ shi. Amɛbaanyɛ amɛkɛ be ni baashwɛ lɛ atsu nibii krokomɛi ni he hiaa ahe nii—loo amɛkɛjɔɔ amɛhe kɛkɛ. Kɛ́ shihilɛ mli nɔnyɛɛi miifite miishɛɛ ni oyɔɔ lɛ babaoo lɛ, mɛni hewɔ okwɛɛɛ kɛji obaanyɛ oná heyeli kɛtsɔ tsakemɔi komɛi ni ooofee lɛ nɔ?

18. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni osusu nii ahe jogbaŋŋ dani ofee yiŋkpɛi lɛ?

18 Gbɛ kroko ni obaanyɛ otsɔ nɔ oba nɔnyɛɛ shi ji ní osusu nii ahe jogbaŋŋ dani ofee yiŋkpɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofonyo ko kpɛ eyiŋ akɛ ebaama tsũ. Ehala tsũ he gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ hwanyaŋŋ, eyɛ mli akɛ emako tsũ pɛŋ. Amrɔ nɛɛ, ena akɛ kulɛ, ebaanyɛ etsi ehe kɛjɛ naagbai ni he ehiaaa he kɛji ‘ele enanenaa kwɛmɔ’ dani ehala tsũ he gbɛjianɔtoo kɛha eshia lɛ. (Abɛi 14:15) Kristofonyo kroko kpɛlɛ akɛ ebaadamɔ shika ni akɛfaa naanyo heyelilɔ ko lɛ sɛɛ. Taakɛ yelikɛfuamɔ lɛ tsɔɔ lɛ, kɛ́ mɔ ni afaa lɛ shika lɛ nyɛɛɛ awo lɛ, no lɛ sɔ̃ baakã mɔ ni damɔɔ esɛɛ lɛ nɔ akɛ ewo nyɔmɔ lɛ. Shishijee mli lɛ, nɔ fɛɛ nɔ tee nɔ jogbaŋŋ, shi beni be shwieɔ mli lɛ, mɔ ni afa lɛ shika lɛ yeee eshiwoo lɛ nɔ. Mɔ ni kɛ shika lɛ fa lɛ mli fu ni ekɛɛ akɛ mɔ ni ye he odase lɛ awo nyɔmɔ lɛ fɛɛ. Enɛ kɛ nɔnyɛɛ wulu bafɔ̃ mɔ ni ye he odase lɛ nɔ. Ani kulɛ etsiŋ enɛ naa kɛji esusu nibii fɛɛ he jogbaŋŋ dani ekpɛlɛ ni ekɛ ehe awo nyɔmɔyeli he sɔ̃ lɛ mli?—Abɛi 17:18.

19. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔba nɔnyɛɛ ni yɔɔ wɔshihilɛ mli lɛ shi?

19 Kɛ́ etɔ wɔ lɛ, nyɛkahaa wɔmua sane naa akɛ wɔbaanyɛ wɔba nɔnyɛɛ ni kã wɔnɔ lɛ shi ni wɔná miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ ekoŋŋ kɛji wɔba be ni wɔkɛfeɔ teemɔŋ Biblia mli nikasemɔ, shiɛmɔ nitsumɔ, kɛ kpeeiyaa lɛ shi. Ejaakɛ, enɛɛmɛi ji gbɛ̀i ni he hiaa, ní wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ ní wɔnine ashɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni eyibii lɛ eko ji miishɛɛ lɛ nɔ. (Galatabii 5:22) Kristofoi anitsumɔ yɛ miishɛɛ be fɛɛ be, ni bei pii lɛ etɔɔɔ mɔ tsɔ. (Mateo 11:28-30) Eyɛ faŋŋ akɛ jeee mumɔŋ nitsumɔi ji nɔ ni haa etɔɔ wɔ lɛ, shi moŋ heloonaa nitsumɔ loo hiɛtserɛjiemɔ nifeemɔi. Wɔ ní wɔɔwɔ mra bɔ ni sa lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔku sɛɛ wɔná hewalɛ ekoŋŋ. Hejɔɔmɔ kroko ni aaana afata he lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ babaoo. N. H. Knorr, ní sɔmɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo kɛyashi egbo lɛ fɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛɛmɔ akɛ: “Kɛ́ onijiaŋ je wui lɛ, klɛŋklɛŋ nii ni esa akɛ ofee ji ni oná hejɔɔmɔ ko. Onaa baakpɛ ohe akɛ ooona akɛ naagba fɛɛ naagba baafee nɔ ni waaa akɛ oootsu he nii kɛji oná wɔɔ kpakpa jogbaŋŋ gbɛkɛ!”

20. (a) Wiemɔ gbɛ̀i komɛi ni wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli lɛ he kuku. (b) Mɛɛ yiŋtoi komɛi ooonyɛ odamɔ nɔ oná miishɛɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 17 lɛ.)

20 Kristofoi ená hegbɛ akɛ amɛaasɔmɔ ‘miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ.’ (1 Timoteo 1:11) Taakɛ wɔna lɛ, wɔbaanyɛ wɔhiɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ mli kɛji naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli bɔle wɔhe kɛkpe po lɛ. Nyɛhaa wɔkɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ amaa wɔhiɛ be fɛɛ be, wɔsaa wɔjwɛŋmɔ kɛji ehe miihia, ni wɔha wɔshihilɛ afee mlɛo. No lɛ, shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli ni wɔɔna wɔhe yɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhere bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ anɔ akɛ: “Nyɛmii ashɛa yɛ Nuntsɔ lɛ mli daa! misaa miikɛɛ: Nyɛmii ashɛa!”—Filipibii 4:4.

Susumɔ Sanebimɔi Nɛɛ Ahe Jogbaŋŋ:

• Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ajwɛŋmɔ ama Maŋtsɛyeli lɛ hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ?

• Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli yɛ shihilɛi ni mli wawai amli?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔha wɔshihilɛi afee mlɛo lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i komɛi anɔ mɛi komɛi eha amɛshihilɛi efee mlɛo yɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Yiŋtoi Krokomɛi ni Wɔɔnyɛ Wɔdamɔ nɔ Wɔná Miishɛɛ

Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔyɛ yiŋtoi babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔná miishɛɛ. Susumɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ:

1. Wɔle Yehowa.

2. Wɔbakase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ.

3. Wɔbaanyɛ wɔná eshaifaa kɛtsɔ hemɔkɛyeli ni wɔɔná yɛ Yesu afɔleshaa lɛ mli lɛ nɔ.

4. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ—etsɛŋ ni jeŋ hee lɛ baaba!

5. Yehowa kɛ wɔ ewo mumɔŋ paradeiso ko mli.

6. Wɔnáa Kristofoi anaanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ.

7. Wɔyɛ hegbɛ akɛ wɔkɛ wɔhe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

8. Wɔyɛ wala mli, ni wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ní sa.

Mɛɛ yiŋtoi krokomɛi ní haa miishɛɛ obaanyɛ otsĩ tã?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Paulo kɛ Sila ná miishɛɛ yɛ tsuŋwoo mli po

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Ani ohiɛ kã Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ he gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ nɔ?