Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mumɔi Atsɛmɔ kɛ Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa ni Ataoɔ

Mumɔi Atsɛmɔ kɛ Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa ni Ataoɔ

Mumɔi Atsɛmɔ kɛ Mumɔŋ Shidaamɔ Kpakpa ni Ataoɔ

WƆ FƐƐ wɔyɛ mumɔŋ hiamɔ nii kɛ heloonaa hiamɔ nii hu. No hewɔ ni mɛi ni fa babaoo lɛ biɔ saji tamɔ, Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ, mɛni hewɔ gbɔmɛi naa amanehulu lɛ kɛ mɛni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi? Mɛi babaoo ni hiɛ jwɛŋmɔ ni ja lɛ taoɔ hetooi kɛha sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ yɛ mumɔi atsɛmɔ kpeei ashishi, he ni amɛyanaa mumɔi atsɛlɔi (ni atsɛɔ amɛ hu akɛ okɔmfoi) lɛ yɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ gbohii lɛ amumɔi lɛ baagba sane. Atsɛɔ nifeemɔ nɛɛ akɛ mumɔi atsɛmɔ.

Anaa mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mumɔi atsɛmɔ mli lɛ yɛ maji babaoo amli, ni amɛbuaa amɛhe naa ákɛ asafoi kɛ sɔlemɔi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aaafee mumɔi atsɛlɔi 4,000,000 kɛ tsɔɔmɔi ni Hyppolyte Léon Denizard Rivail, ni ji afii ohai 19 lɛ mli French nitsɔɔlɔ kɛ nilelɔ ni ŋmala woji yɛ Allan Kardec gbɛi amli lɛ ŋmala eshwie shi lɛ tsuɔ nii yɛ Brazil. Afi 1854 mli ji klɛŋklɛŋ be ni Kardec baná mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe miishɛɛ. Sɛɛ mli lɛ ebi mumɔi atsɛlɔi saji yɛ hei babaoo ni eŋmala hetooi lɛ ewo wolo ni ji The Book of Spirits ni akala yɛ afi 1857 lɛ mli. Woji krokomɛi enyɔ ni eŋma lɛ ji The Mediums’ Book The Gospel According to Spiritism.

Akɛ mumɔi atsɛmɔ etsa jamɔŋ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ tamɔ ŋkunyaayeli, ayɛkpɛmɔ, ashwai nifeemɔ, loo Satan jamɔ nifeemɔ. Shi kɛlɛ, mɛi ni nyiɛɔ Allan Kardec tsɔɔmɔi asɛɛ lɛ kɛɔ akɛ esoro amɛhemɔkɛyelii lɛ. Bei pii lɛ, amɛwoji lɛ tsɛɔ saji asɛɛ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli, ni amɛwieɔ Yesu he akɛ “gbɛtsɔɔlɔ kɛ nɔkwɛmɔnɔ kɛha adesai fɛɛ.” Amɛkɛɔ akɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ji “ŋwɛi mla kpojiemɔ ni he tse fe fɛɛ.” Allan Kardec bu mumɔi atsɛlɔi aniŋmaai akɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ kpojiemɔ ni ji etɛ kɛha adesai, klɛŋklɛŋ enyɔ lɛ ji Mose tsɔɔmɔi kɛ Yesu nɔ̃.

Mumɔi atsɛmɔ gbalaa mɛi babaoo ejaakɛ emaa naanyo suɔmɔ kɛ ejurɔfeemɔ nitsumɔi anɔ mi. Mumɔi atsɛlɔi ahemɔkɛyeli kome ji: “Kɛ afeee ejurɔ lɛ ahereee mɔ yiwala.” Mumɔi atsɛlɔi pii kɛ amɛhe woɔ maŋ nitsumɔ mli waa, amɛmamɔɔ helatsamɔhei, skul srɔtoi, kɛ nikasemɔ gbɛjianɔtoi krokomɛi. Nitsumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ sa yijiemɔ. Shi te mumɔi atsɛlɔi ahemɔkɛyeli yɔɔ tɛŋŋ kɛ́ akɛto Yesu tsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he lɛ? Ha wɔkwɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ: gbohii ahiɛnɔkamɔ lɛ kɛ yiŋtoo hewɔ ni anaa amanehulu.

Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Kɛha Gbohii?

Mumɔi atsɛlɔi pii heɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli amɛyeɔ. Mumɔi atsɛlɔi awolo ko kɛɛ akɛ: “Fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ ji tsɔɔmɔ pɛ ni tsuɔ wɔ susumɔ ni kɔɔ ŋwɛi jalɛsaneyeli he lɛ he nii; no pɛ ji tsɔɔmɔ ni baanyɛ atsɔɔ wɔsɛɛ be lɛ mli ni ewaje wɔ hiɛnɔkamɔi.” Mumɔi atsɛlɔi tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, susuma lɛ, loo “mumɔ ni aha lɛ gbɔmɔtso” lɛ, shĩɔ gbɔmɔtso lɛ kɛyaa—tamɔ abɛi ni fãa kpo kɛjɛɔ egɔgɔmitsũ mli. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ sɛɛ mli lɛ, akɛ gbɔmɔtsei haa nɛkɛ mumɔi nɛɛ ekoŋŋ ákɛ adesai bɔni afee ni amɛkɛjie eshai ni amɛfee yɛ amɛtsutsu shihilɛ mli lɛ kɛya. Shi anyɛɛɛ akai nakai mra be mli eshai lɛ. The Gospel According to Spiritism lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ bu enɛ akɛ eji nɔ ni sa akɛ akɛ nɔhaanɔ ko ahà tsutsu nɔ̃ lɛ nɔ.”

Allan Kardec ŋma akɛ: “Kɛɛmɔ ni aaakɛɛ akɛ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ jeee anɔkwale lɛ hu tsɔɔ kɛɛmɔ ni akɛɛɔ akɛ Kristo wiemɔi lɛ ejaaa.” Shi kɛlɛ, Yesu etsĩii “fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli” wiemɔ lɛ tã kwraa ni etsĩii susumɔ ni tamɔ nakai kwraa tã. (Kwɛmɔ “Ani Biblia lɛ Tsɔɔ Fɔmɔ Ekoŋŋ Kɛmiiya Gbɔmɔtso Kroko Mli?” yɛ baafa 22.) Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu tsɔɔ gbohii lɛ ashitee. Etée mɛi etɛ shi yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli—yoo okulafo ko ni yɔɔ Nain lɛ binuu, kpeehe ko nɔkwɛlɔ biyoo lɛ, kɛ enaanyo Lazaro ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ. (Marko 5:22-24, 35-43; Luka 7:11-15; Yohane 11:1-44) Ha wɔsusu nakai nifeemɔi ni sa kadimɔ lɛ ateŋ ekome he ni wɔkwɛ nɔ ni Yesu kɛ “gbohiiashitee” lɛ tsɔɔ.

Lazaro Shitee Lɛ

Yesu nu akɛ enaanyo Lazaro he miiye. Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Wɔshieŋtsɛ Lazaro ewɔ; shi miiya ni mayatsĩɛ lɛ yɛ wɔ lɛ mli.” Kaselɔi lɛ nuuu nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ shishi, no hewɔ lɛ ekɛɛ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Lazaro égbo.” Beni Yesu ba Lazaro gbonyobu lɛ naa yɛ naagbee lɛ, no mli lɛ nuu lɛ egbo gbii ejwɛ. Ni kɛlɛ, Yesu kɛ famɔ ha akɛ ajie tɛ ni tsĩ gbonyobu lɛ naa lɛ kɛya. Kɛkɛ ni ebo akɛ: “Lazaro ee, jee kpo!” Kɛkɛ ni naakpɛɛ nɔ ko ba. “Ni gbonyo lɛ je kpo, fũu mamai lɛ fĩmɔ enaji kɛ eniji, ni duku fĩ ehiɛ. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: Nyɛfɛ̃nea lɛ, ni nyɛhaa eyaa.”—Yohane 11:5, 6, 11-14, 43, 44.

Eka shi faŋŋ akɛ enɛ jeee fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli. Yesu kɛɛ akɛ Lazaro ni egbo lɛ miiwɔ, eleee nɔ ko nɔ ko. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ mli lɛ, ‘eyiŋtoi elaaje.’ ‘Eleee nɔ ko nɔ ko.’ (Lala 146:4; Jajelɔ 9:5) Lazaro ni átee lɛ shi lɛ jeee gbɔmɔ kroko ni yɔɔ mumɔ ní asaa aha lɛ gbɔmɔtso hee. Ehiɛ gbɔmɔtso kome too lɛ nɔŋŋ, afii ni eye lɛ nɔŋŋ eye, ni saji kome too lɛ nɔŋŋ ekaiɔ. Eje ewala shihilɛ lɛ shishi ekoŋŋ kɛjɛ he ni egbo kpatu yɛ lɛ ni eku esɛɛ kɛtee suɔlɔi ni eye egbele he awerɛho lɛ aŋɔɔ.—Yohane 12:1, 2.

Sɛɛ mli lɛ, Lazaro gbo ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, mɛɛ yiŋtoo egbohiiashitee lɛ tsu he nii? Kɛfata gbohiiashiteei krokomɛi ni Yesu tsu he nii lɛ ahe lɛ, ehaa hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ abaatée E-nɔkwa tsuji ashi kɛjɛ gbohii ateŋ yɛ E-be ni sa mli lɛ feɔ nɔ ni mli wa. Nakai naakpɛɛ nii ni Yesu fee lɛ haa ewiemɔi lɛ feɔ nɔ ni ama nɔ mi waa diɛŋtsɛ, nɔ ni kɛɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.”—Yohane 11:25.

Yesu wie nakai wɔsɛɛ be gbohiiashitee lɛ he akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu [migbee], ni amɛaaje kpo, mɛi ni efee ekpakpa lɛ aaate shi kɛaatee wala mli, ni mɛi ni etsu nishaanii lɛ aaate shi kɛaatee kojomɔ lɛ mli.” (Yohane 5:28, 29) Taakɛ eji yɛ Lazaro gbɛfaŋ lɛ, no baafee gbɔmɛi ni egboi lɛ ashitee. Efeŋ mumɔi ni hiɛ kã lɛ ni akɛ gbɔmɔtsei ni átee amɛ shi ni efite ni ekolɛ efee nibii krokomɛi ni wala yɔɔ mli lɛ amli fã ko lɛ feɔ amɛ ekome ekoŋŋ. Gbohii lɛ ashitee lɛ yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ, ni ji nilee kɛ hewalɛ fɛɛ tsɛ lɛ nyɛmɔ mli diɛŋtsɛ.

Ani gbohiiashitee tsɔɔmɔ taakɛ Yesu Kristo tsɔɔ lɛ ejieee suɔmɔ ni mli kwɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha adesai aŋkroaŋkroi lɛ kpo? Shi sanebimɔ ni ji enyɔ ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ hu?

Mɛni Ji Yiŋtoo Hewɔ ni Anaa Amanehulu?

Adesai amanehulu lɛ babaoo baa yɛ nibii ni gbɔmɛi ni bɛ nilee, ni bɛ niiashikpamɔ, loo amɛyi wa po lɛ feɔ lɛ hewɔ. Shi, osharai ni anyɛŋ akɛshwa gbɔmɛi tɛ̃ɛ lɛ hu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛni hewɔ osharai kɛ adebɔɔ mli osharai yɔɔ? Mɛni hewɔ ni afɔ́ɔ gbekɛbii komɛi ní amɛje kpa lɛ? Allan Kardec buɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ akɛ toigbalamɔi. Eŋma akɛ: “Kɛ aagbala wɔ toi lɛ, belɛ ekolɛ wɔfee esha ko. Kɛ nakai esha lɛ jeee nɔ ni wɔfeɔ amrɔ nɛɛ lɛ, belɛ ekolɛ ejɛ bɔ ni wɔhi shi wɔha tsutsu ko.” Atsɔɔ mumɔi atsɛlɔi akɛ amɛsɔle akɛ: “Nuntsɔ, Oyeɔ jalɛ sane kwraa kɛmɔɔ shi. Esa akɛ hela ni Okɛaaha mi lɛ afee nɔ ni misa . . . Mikpɛlɛɔ nɔ akɛ no ji nɔ ni mikɛkpataa mitsutsu shihilɛ lɛ kɛ mihemɔkɛyeli lɛ he kaa kɛ heshibaa ni miyɔɔ kɛha Osuɔmɔnaa nii ni okɛ Ojɔɔmɔ eba nɔ lɛ.”—The Gospel According to Spiritism.

Ani Yesu tsɔɔ nɔ ko tamɔ nɛkɛ? Dabi. Yesu le Biblia mli sane lɛ jogbaŋŋ, nɔ ni kɛɛ: “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa ninaa amɛ fɛɛ.” (Jajelɔ 9:11, NW) Ele akɛ bei komɛi lɛ nibii gbohii baa kɛkɛ. Esaaa akɛ amɛfeɔ eshai ahe toigbalamɔ.

Susumɔ nɛkɛ nifeemɔ ni ba yɛ Yesu shihilɛ mli lɛ he okwɛ: “Beni [Yesu] ehoɔ lɛ, ena nuu ko ni eshwila kɛjɛ efɔmɔ mli. Ni ekaselɔi lɛ bi lɛ akɛ: Rabi, namɔ fee esha, mɔnɛ loo efɔlɔi, hewɔ ni afɔ́ lɛ shwilafo nɛɛ?” Hetoo ni Yesu kɛha lɛ tsɔɔ mɔ nii waa, ni ji: “Jeee mɔnɛ loo efɔlɔi ni fee esha, shi moŋ beni afee ni Nyɔŋmɔ nitsumɔi lɛ aná aje kpo yɛ emli. Beni ekɛɛ enɛ lɛ, etsɛ̃ lajɔ̃ efɔ̃ shi, ni ekɛ lajɔ̃ lɛ kpɔtɔ sũ, ni eŋɔ sũ lɛ ekpá shwilafo lɛ hiŋmɛii anɔ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: Yaaju yɛ Siloam . . . kpaakpo lɛ mli. Kɛkɛ ni etee eyaju, ni eba ni eena nii.”—Yohane 9:1-3, 6, 7.

Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ jeee nuu lɛ loo efɔlɔi jɛ hewɔ ni eshwila kɛjɛ efɔmɔ mli lɛ. No hewɔ lɛ, Yesu kɛ susumɔ ni tsɔɔ akɛ aagbala nuu lɛ toi yɛ etsutsu eshai ahewɔ lɛ kpãaa gbee. Lɛɛlɛŋ, Yesu le akɛ adesai fɛɛ ná esha kɛjɛ fɔmɔ mli. Shi amɛná Adam esha lɛ kɛjɛ fɔmɔ mli, jeee eshai ni amɛfee dani afɔ́ amɛ. Yɛ Adam eshai lɛ ahewɔ lɛ, afɔ́ adesai fɛɛ akɛ mɛi ni yeee emuu yɛ gbɔmɔtsoŋ, ni hela nyɛɔ emɔmɔɔ amɛ ni amɛnyɛɔ amɛgboiɔ. (Hiob 14:4; Lala 51:7; Romabii 5:12; 9:11) Yɛ anɔkwale mli lɛ, no ji shihilɛ ni atsu Yesu kɛtee mli koni eyasaa. Yohane Baptisilɔ lɛ kɛɛ akɛ Yesu ji “Nyɔŋmɔ toobi lɛ ni wóɔ je lɛ he esha lɛ kɛyaa lɛ!”—Yohane 1:29. *

Kadimɔ hu akɛ, Yesu ekɛɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ je gbɛ eha afɔ́ nuu lɛ shwilafo koni Yesu aba ni ebatsá lɛ gbi ko yɛ wɔsɛɛ be ko mli. Kulɛ mɛɛ yiwalɛ mɛi ahe tɔmɔ taomɔ nifeemɔ enɛ baaji nɛkɛ! Kulɛ ani no kɛ yijiemɔ baaha Nyɔŋmɔ? Dabi. Shi moŋ nuu shwilafo lɛ hiŋmɛii ni atsá yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ ‘ha Nyɔŋmɔ nitsumɔi lɛ je kpo faŋŋ.’ Taakɛ eji yɛ helai krokomɛi babaoo ni Yesu tsa lɛ he lɛ, ejie anɔkwa suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha adesai ni naa amanehulu lɛ kpo, ni ema E-shiwoo ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ akɛ E-baaha adesai ahela kɛ piŋmɔ fɛɛ aba naagbee yɛ E-be ni eto lɛ mli lɛ nɔ mi.—Yesaia 33:24.

Ani ejeee miishɛjemɔ akɛ aaana akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ aaapiŋ mɔ lɛ, ekɛ “nikpakpai” haa “mɛi ni biɔ lɛ lɛ?” (Mateo 7:11) Mɛɛ anunyam ekɛaaba Ŋwɛi Flooflonyo lɛ nɔ nɛkɛ beni agbele shwilafoi ahiŋmɛii, aha toimulɔi miinu nii, ni obubuafoi miinyiɛ, amɛmiitumɔ, ni amɛmiijo foi lɛ!—Yesaia 35:5, 6.

Wɔmumɔŋ Hiamɔ Nii ni Wɔɔtsu He Nii

Yesu jaje etsɔɔ akɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala; shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.” (Mateo 4:4) Hɛɛ, wɔtsuɔ wɔmumɔŋ hiamɔ nii ahe nii kɛ́ wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ní wɔha wɔ jeŋba kɛ no kpã gbee lɛ. Mumɔi atsɛlɔi ni wɔɔyana amɛ lɛ tsuuu wɔmumɔŋ hiamɔ nii ahe nii diɛŋtsɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, agu nakai nifeemɔ lɛ yɛ faŋŋ mli yɛ nɔ ni Allan Kardec wie he akɛ no ji Nyɔŋmɔ mla lɛ klɛŋklɛŋ kpojiemɔ lɛ mli.—5 Mose 18:10-13.

Mɛi babaoo ni mumɔi atsɛlɔi fata he lɛ yɔseɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Mɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ, ehiɔ shi kɛyaa naanɔ, eye emuu, emli jɔ, ehi ni eja kɛmɔ shi. Shi Biblia lɛ jieɔ babaoo kpo fe nakai. Ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ akɛ eyɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi ni ji Yehowa, ní esa akɛ wɔkɛ woo aha no taakɛ Yesu fee lɛ. (Mateo 6:9; Yohane 17:6) Efeɔ Nyɔŋmɔ he mfoniri akɛ mɔ pɔtɛɛ ni adesai baanyɛ amɛkɛ lɛ aná wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. (Romabii 8:38, 39) Yɛ be mli ni wɔmiikane Biblia lɛ, belɛ wɔmiikase akɛ Nyɔŋmɔ mli jɔ ni akɛ “jeee wɔhe eshai lɛ anaa ekɛ wɔ yeɔ yɛ, ni jeee wɔnishai anii lɛ anaa ewoɔ wɔ nyɔmɔ yɛ.” (Lala 103:10) Jeŋ Muu Fɛɛ Nuntsɔ Yehowa tsɔɔ e-Wiemɔ ni aŋma lɛ nɔ ejieɔ esuɔmɔ, enɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ kɛ emlijɔlɛ lɛ kpo. Lɛ ji Mɔ ni kudɔɔ adesai toibolɔi ni ebuɔ amɛhe. Yehowa ni aaaná ale lɛ kɛ e-Bi Yesu Kristo lɛ “ji naanɔ wala.”—Yohane 17:3.

Biblia lɛ kɛ saji fɛɛ ni he hiaa wɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe lɛ haa wɔ, ni ekɛɔ wɔ nɔ ni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ. Biblia lɛ mlipɛimɔ jogbaŋŋ lɛ haa wɔnáa wɔsanebimɔi ahetooi kpakpai ni haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli. Biblia lɛ hu haa wɔ gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he ni ehaa wɔnáa hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ. Emaa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ, yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ [adesai] amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ [no mli lɛ] tsutsu nii lɛ eho etee.” (Kpojiemɔ 21:3, 4) Kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ lɛ, Yehowa baaha adesai fɛɛ aye amɛhe kɛjɛ esha kɛ emuu ni ayeee ni amɛná akɛ gboshinii lɛ mli, ni adesai toibolɔi baaná naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. No mli lɛ, abaatsu amɛgbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hiamɔ nii fɛɛ he nii aha amɛ kwraa kɛmɔ shi.—Lala 37:10, 11, 29; Abɛi 2:21, 22; Mateo 5:5.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 19 Kɛha bɔ ni esha kɛ gbele je shishi lɛ he sanegbaa lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 6.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 22]

ANI BIBLIA LƐ TSƆƆ FƆMƆ EKOŊŊ KƐMIIYA GBƆMƆTSO KROKO MLI?

Ani Biblia ŋmalɛi komɛi fĩɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ? Bo lɛ susumɔ ŋmalɛi ni mɛi ni heɔ tsɔɔmɔ nɛɛ amɛyeɔ lɛ kɛtsu nii lɛ ekomɛi ahe okwɛ:

“Shi gbalɔi lɛ fɛɛ kɛ mla lɛ gba kɛbashi Yohane nɔ . . . Mɔnɛ ji Elia ni baaba lɛ.”—Mateo 11:13, 14.

Ani Yohane Baptisilɔ lɛ ji Elia ni asaa afɔ́ lɛ ekoŋŋ? Beni abi lɛ akɛ: “Elia jio?” lɛ, Yohane ha hetoo yɛ faŋŋ mli akɛ: “Jeee lɛ ji mi.” (Yohane 1:21) Shi kɛlɛ, átsɔ hiɛ agba akɛ Yohane aaatsɔ̃ Mesia lɛ hiɛ “yɛ Elia mumɔ kɛ ehewalɛ mli.” (Luka 1:17; Maleaki 3:23, 24) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yohane Baptisilɔ lɛ ji Elia kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ etsu nitsumɔ ni tamɔ Elia nɔ̃ lɛ.

“Kɛji ajɛɛɛ ŋwɛi afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ena. Ohiɛ akafeeo yaa akɛ mikɛɛo akɛ: Ja ajɛ ŋwɛi afɔ́ nyɛ lɛ.”—Yohane 3:3, 7.

Sɛɛ mli lɛ bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome ŋma akɛ: “Ajɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo tsɛ lɛ, mɔ ni fɔ wɔ ehee yɛ lɛ diɛŋtsɛ emɔbɔnalɛ babaoo lɛ naa, eha wala hiɛnɔkamɔ yɛ Yesu Kristo shi ni etee kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ hewɔ.” (1 Petro 1:3, 4; Yohane 1:12, 13) Eka shi faŋŋ akɛ fɔmɔ ekoŋŋ ni Yesu wie he lɛ ji mumɔŋ niiashikpamɔ ni baaba yɛ be mli ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ yɔɔ wala mli lolo, jeee wɔsɛɛ be mli fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli.

“Kɛ gbɔmɔ egbo lɛ, ehiɔ shi kɛyaa naanɔ: be mli ni mishihilɛ gbii yɛ Shikpɔŋ nɔ lɛ etã lɛ, mamɛ, akɛni minaa akɛ maku misɛɛ maba ekoŋŋ lɛ.”—Hiob 14:14 ní atsɛ sɛɛ kɛjɛ The Gospel According to Spiritism lɛ mli lɛ “Hela shishitsɔɔmɔ.”

Revised Standard Version lɛ tsɔɔ kuku nɛɛ shishi akɛ: “Kɛ gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaakã ekoŋŋ? Yɛ misɔɔmɔ gbii lɛ fɛɛ mli lɛ mamɛ, kɛyashi beni mikpɔmɔ lɛ aaaba.” Kanemɔ wiemɔi ni yɔɔ nakai kuku lɛ he lɛ. Obaana akɛ gbohii lɛ mɛɔ yɛ gbonyobu lɛ mli kɛha ‘amɛkpɔmɔ.’ (Kuku 13) Yɛ be mli ni amɛmɛɔ lɛ, amɛbɛ shihilɛ mli. “Gbɔmɔ ni egbo lɛ etee kwrakwra; ni kɛ́ gbɔmɔ gbee shi lɛ, ebɛ dɔŋŋ.”—Hiob 14:10, Bagster Septuagint shishitsɔɔmɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ jieɔ suɔmɔ ni mli kwɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha wɔ ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ kpo

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Nyɔŋmɔ kɛ adesai anɔnaa fɛɛ baaba naagbee