Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ŋwɛi Gbɛtsɔɔmɔ Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔ Halamɔ

Ŋwɛi Gbɛtsɔɔmɔ Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔ Halamɔ

Ŋwɛi Gbɛtsɔɔmɔ Kɛha Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔ Halamɔ

“Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.”—LALA 32:8.

1. Mɛni nibii ahe hiaa kɛha gbalashihilɛ kpakpa?

MƆ NI tũɔ kɛjɛɔ kpãa kome nɔ kɛyamɔɔ ekroko mli yɛ ŋwɛi lɛ fɔ̃ɔ ehe, ehe feɔ oya kɛtũɔ adaŋkwa yɛ kɔɔyɔɔ mli. Beni ekɛ oyaiyeli ejaje egbɔmɔtso lɛ jaŋŋ lɛ, ekpãa enine mli ni nifeelɔ kroko ni ema eyi shi ni jɛ afã kroko lɛ mɔɔ emli. Hefatalɔi enyɔ ni shwɛɔ yɛ ais nɔ lɛ fɛɛ ho blɛoo kutuu kɛtsɔ nɔ. Trukaa kɛkɛ ni nuu lɛ wó ehefatalɔ lɛ nɔ ni efɔ̃ lɛ kɛtee kɔɔyɔŋ. Yoo lɛ tsɔmɔ ehe ni ebayi shi blɛoo fɛfɛo yɛ ais nɔ shwɛmɔ tokota kome nɔ, ni amɛtee nɔ amɛbɔle shi yɛ ais lɛ nɔ. Etamɔ nɔ ni nifeemɔi srɔtoi enyɔ nɛɛ biii mɔdɛŋbɔɔ ko. Kɛlɛ, namɔ po baaka efeemɔ beni ekaseko, ní jeee ekɛ hefatalɔ ni sa, ni titri lɛ ní ekɛ gbɛtsɔɔmɔ loo nitsɔɔmɔ ni ja tsuuu he nii. Nakai nɔŋŋ hu gbalashihilɛ kpakpa baanyɛ atamɔ nɔ ko ni ba kɛtsɔ heniianaa nɔ. Shi kɛlɛ, no hu damɔ hefatalɔ kpakpa, mɔdɛŋ ni ajeɔ gbɛ abɔɔ yɛ ekomefeemɔ mli, kɛ titri lɛ ŋaawoo kpakpa nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛtsɔɔmɔ kpakpa he hiaa.

2. (a) Namɔ to gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ shishi, ni kɛha mɛɛ yiŋtoo? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ato gbalashihilɛi komɛi ashishi?

2 Eji adebɔɔ naa su akɛ oblanyo loo oblayoo ni boteko gbalashihilɛ mli aaasusu gbalashihilɛ hefatalɔ—hefatalɔ yɛ wala shihilɛ mli lɛ he. Kɛjɛ be mli ni Yehowa Nyɔŋmɔ to shishi nɛɛ, nuu kɛ yoo gbalashihilɛ efee adebɔɔ shihilɛ nii ni afeɔ. Shi klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ, Adam, halaaa eŋa lɛ. Yehowa jɛ suɔmɔ mli ekɛ lɛ baha lɛ. (1 Mose 2:18-24) Klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ baafɔ́ bii, koni yɛ naagbee lɛ adesai ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. Yɛ nakai klɛŋklɛŋ ekomefeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, ayemforo lɛ kɛ ayemforo wu lɛ fɔlɔi ji mɛi ni toɔ gbalashihilɛ lɛ he gbɛjianɔ, bei komɛi lɛ yɛ be mli ni mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ ekpɛlɛ nɔ lɛ sɛɛ. (1 Mose 21:21; 24:2-4, 58; 38:6; Yoshua 15:16, 17) Yɛ be mli ni asɛ̃ɛɛ gbalashihilɛ ni atoɔ he gbɛjianɔ lɛ ahe yɛ maji kɛ hiŋmɛigbelemɔi komɛi amli lɛ, mɛi pii yɛ ni ŋmɛnɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhalaa gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ atsɔ ahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ?

3 Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ atsɔ ahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ? Hefɛo náa mɛi komɛi anɔ hewalɛ—nɔ ni amɛnaa akɛ esa hiŋmɛi lɛ hiɛ. Mɛi krokomɛi taoɔ heloo gbɛfaŋ sɛɛnamɔi, kɛha mɔ ko ni baakwɛ amɛ jogbaŋŋ, ni baaha amɛ nɔ ni he hiaa amɛ kɛ nɔ ni amɛtaoɔ. Shi ani nibii enyɔ nɛɛ asɛɛdii pɛ kɛ wekukpaa ni miishɛɛ yɔɔ mli ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli baaba? Abɛi 31:30 kɛɔ akɛ: “Hiɛnyam lɛ lakamɔ ni, ni hefɛo hu lɛ yakayaka nɔ ni; shi yoo ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, aaakafo lɛ!” Ni biɛ ji he ni sane titri ko yɔɔ lɛ: Susumɔ Yehowa he beni ohalaa hefatalɔ lɛ.

Gbɛtsɔɔmɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ

4. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ kɛhaa yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni ahalaa lɛ lɛ mli?

4 Wɔ ŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ, Yehowa, kɛ e-Wiemɔ ni aŋma lɛ eha koni ekudɔ wɔ yɛ saji fɛɛ mli. Ekɛɔ akɛ: “Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ.” (Yesaia 48:17) Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ aaana gbɛtsɔɔmɔi ni ájɛ blema aka akwɛ kɛha gbalashihilɛ mli hefatalɔ halamɔ yɛ Biblia lɛ mli. Yehowa miisumɔ ni wɔ gbalashihilɛi lɛ afee nɔ ni sɛɛ tsɛɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli. No hewɔ lɛ, ekɛ yelikɛbuamɔ eha wɔ koni wɔnu gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ ashishi ni wɔkɛtsu nii. Ani jeee enɛ ji nɔ ni wɔbaakpa gbɛ kɛjɛ wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ dɛŋ?—Lala 19:8.

5. Mɛni he hiaa koni miishɛɛ ni sɛɛ tsɛɔ ahi gbalashihilɛ mli?

5 Beni Yehowa to gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ shishi lɛ, eyiŋtoo ji ni efee tsakpaa ni fimɔɔ mɛi enyɔ lɛ. (Marko 10:6-12; 1 Korintobii 7:10, 11) No hewɔ ni ‘enyɛɔ ŋashwiemɔ’ lɛ, ni eŋmɛɔ enɛ gbɛ kɛ́ edamɔ “ajwamaŋbɔɔ” pɛ nɔ. (Maleaki 2:13-16; Mateo 19:9) No hewɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔ halamɔ ji nifeemɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa lɛ ateŋ ekome, ni esaaa akɛ abuɔ lɛ ákɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ. Yiŋkpɛi ni haa mɔ náa miishɛɛ loo ehaa mɔ yeɔ awerɛho lɛ faaa tamɔ enɛ. Yɛ be mli ni nihalamɔ kpakpa baanyɛ aha mɔ shihilɛ ahi kɛya hiɛ ni eha mɔ tsui anyɔ emli lɛ, nihalamɔ ni nilee bɛ mli lɛ kɛ awerɛho ni bɛ naagbee baaba. (Abɛi 21:19; 26:21) Bɔni afee ni miishɛɛ aya nɔ lɛ, ehe miihia ni ahala nii yɛ nilee mli, ni aná suɔmɔ akɛ akɛ he baakpɛtɛ he yɛ wala gbii abɔ fɛɛ mli, ejaakɛ Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ akɛ nɔ ni baadamɔ ekomefeemɔ kɛ gbeekpamɔ nɔ ashwere.—Mateo 19:6.

6. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni oblahii kɛ oblayei titri akwɛ jogbaŋŋ beni amɛhalaa hefatalɔ lɛ, ni te amɛaafee tɛŋŋ amɛhala nii yɛ nilee mli?

6 Ebiɔ ni oblahii kɛ oblayei titri akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni gbɔmɔtsoŋ hefɛo kɛ henumɔi ni mli wa waa akafite bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa beni amɛhalaa hefatalɔ ko lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wekukpaa ni ato ama enɛɛmɛi pɛ nɔ lɛ baanyɛ afite oyayaayai ni ebaatsɔ heguɔgbee loo hetsɛ̃ po. (2 Samuel 13:15) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, abaanyɛ aná suɔmɔ ni sɛɛ tsɛɔ yɛ be mli ni wɔleɔ wɔ hefatalɔ lɛ ní wɔnuɔ wɔhe shishi jogbaŋŋ lɛ. Ehe miihia ni wɔyoo hu akɛ, ekolɛ nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ lɛ efeŋ nɔ ni wɔtsui shweɔ kɛjɛ shishijee lɛ. (Yeremia 17:9) No hewɔ ni ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ he hiaa waa nakai lɛ. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔyooɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkpɛ yiŋ ni nilee yɔɔ mli fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli. Lalatsɛ lɛ damɔ Yehowa najiaŋ ni ewie akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” (Lala 32:8; Hebribii 4:12) Yɛ be mli ni gbalashihilɛ baanyɛ aha wɔnine ashɛ adebɔɔ mli hiamɔ nii kɛha suɔmɔ kɛ naanyobɔɔ nɔ lɛ, ekɛ naagbai ni biɔ salɛ kɛ sɛɛyoomɔ hu baa.

7. Mɛni hewɔ mɛi komɛi ekpɛlɛɛɛ ŋaawoo ni kɔɔ hefatalɔ halamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ, ni kɛlɛ mɛni gbɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ekɛba?

7 Eji nilee gbɛ akɛ aaafee toiboo aha nɔ ni gbalashihilɛ Shishitolɔ lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ sane ni kɔɔ hefatalɔ halamɔ he lɛ he. Kɛlɛ, ekolɛ wɔbaakpoo ŋaawoo ko ni damɔ Biblia nɔ ni jɛ fɔlɔi loo Kristofoi onukpai aŋɔɔ lɛ. Ekolɛ wɔbaanu he akɛ amɛnuuu wɔ shishi jogbaŋŋ, ni henumɔŋ akɔnɔi ni naa wa baatsirɛ wɔ ni wɔnyiɛ nɔ ni wɔtsui taoɔ lɛ sɛɛ. Shi, yɛ be mli ni wɔnaa bɔ ni sane lɛ yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ, ekolɛ wɔbaashwa wɔhe akɛ wɔbooo ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli ni akɛha kɛha wɔhilɛ-kɛhamɔ lɛ toi. (Abɛi 23:19; 28:26) Wɔbaana wɔhe yɛ gbalashihilɛ ni suɔmɔ bɛ mli lɛ mli, kɛ gbekɛbii ni amɛkwɛmɔ ewa kɛha wɔ, ekolɛ kɛ hefatalɔ ni heee yeee po. Kwɛ bɔ ni wɔwerɛ baaho wɔhe aha, ákɛ kulɛ gbɛjianɔtoo ni kɛ miishɛɛ babaoo baaha wɔ lɛ etsɔ haomɔ babaoo jɛɛhe moŋ!

Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ—Emli Nɔ Titri

8. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ yeɔ ebuaa gbalashihilɛ koni esɛɛ atsɛ ni ekɛ miishɛɛ aba?

8 Akpɛlɛɔ nɔ akɛ, nibii ni gbalaa mɛi enyɔ lɛ yeɔ ebuaa ni ehaa gbalashihilɛ lɛ maa shi shiŋŋ. Shi nibii ni jara wawai ni akɛ ekomefeemɔ aaatsu he nii lɛ he hiaa babaoo moŋ kɛha gbalashihilɛ ekomefeemɔ ni sɛɛ tsɛɔ ni kɛ miishɛɛ baa. Mɛi enyɔ ni tuuɔ amɛhe amɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ toɔ tsakpaa amɛmaa shi, ni ehaa ekomefeemɔ shwereɔ yɛ gbɛ ni nɔ kroko bɛ ni feɔ nakai nɔ. (Jajelɔ 4:12) Kɛji akɛ Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛshihilɛi ma Yehowa anɔkwa jamɔ nɔ lɛ, efeɔ amɛ ekome yɛ mumɔŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ jeŋba mli. Amɛ fɛɛ amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ ekomefeemɔ mli. Amɛsɔleɔ yɛ ekomefeemɔ mli, ni no feɔ amɛtsuii ekome. Amɛbɔɔ naanyo kɛyaa Kristofoi akpeei ni amɛtsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Enɛɛmɛi fɛɛ yeɔ ebuaa ni efimɔɔ amɛ yɛ mumɔŋ tsakpaa ni gbalaa amɛ kɛbɛŋkɛɔ amɛhe waa lɛ mli. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ po lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa ji Yehowa jɔɔmɔ.

9. Mɛni Abraham fee yɛ ŋa ni eeetao eha Isak lɛ he, ni mɛni jɛ mli ba?

9 Yɛ blematsɛ anɔkwafo Abraham Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ hewɔ lɛ, etao akɛ eeesa Nyɔŋmɔ hiɛ beni be bashɛ akɛ ehala ŋa eha ebinuu Isak lɛ. Abraham kɛɛ etsulɔ ni eheɔ lɛ eyeɔ jogbaŋŋ lɛ akɛ: “Maha okã Yehowa, ŋwɛi Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ Nyɔŋmɔ lɛ, kita akɛ owɛŋ Kanaanbii ni miyɔɔ amɛteŋ nɛɛ abiyei lɛ eko ohaŋ mibi lɛ; shi moŋ oootee mishikpɔŋ lɛ nɔ kɛ miweku lɛ mli ni oyawɛ yoo abaha mibi Isak. . . . Lɛ [Yehowa] eeetsu ebɔfo kɛnyiɛ ohiɛ ni oyawɛ yoo kɛjɛ jɛi obaha mibi lɛ.” Rebeka bafee ŋa ni ekaaa, ni Isak sumɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.—1 Mose 24:3, 4, 7, 14-21, 67.

10. Mɛɛ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii akɛfɔ̃ɔ wumɛi kɛ ŋamɛi anɔ?

10 Kɛji akɛ wɔji Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ baaye abua wɔ ni wɔná sui ni baaye abua wɔ koni wɔnine ashɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha gbalashihilɛ lɛ nɔ. Nɔ ni fata wumɛi kɛ ŋamɛi agbɛnaa nii ahe lɛ ji nɔ ni bɔfo Paulo tsĩ tã nɛɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuntsɔ lɛ . . Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ . . . Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. . . . Sa akɛ nyɛ hu nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ eŋa nakai, tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; koni ŋa lɛ hu ashé ewu.” (Efesobii 5:22-33) Taakɛ wɔbaana lɛ, Paulo wiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni aná suɔmɔ kɛ bulɛ lɛ nɔ mi. Nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ he nitsumɔ biɔ Yehowa gbeyeishemɔ kɛ woo. Ebiɔ tsui muu fɛɛ mli ni ajɛɔ akɛ he haa kɛtsɔ bei kpakpai kɛ bei fɔ̃ji fɛɛ mli. Esa akɛ Kristofoi ni susuɔ gbalashihilɛ he lɛ anyɛ atsu gbɛnaa nii nɛɛ ahe nii.

Yiŋkpɛɛ yɛ Be ni Akɛaabote Gbalashihilɛ Mli He

11. (a) Mɛɛ ŋaawoo ni kɔɔ be ni esa akɛ abote gbalashihilɛ mli akɛha yɛ Ŋmalɛi lɛ amli? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ nilee ni yɔɔ Biblia mli ŋaawoo ni aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Korintobii 7:36 lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli?

11 Ni wɔɔle be ni wɔfee klalo ni wɔkɛaabote gbalashihilɛ mli lɛ he hiaa. Akɛni esoro aŋkroaŋkroi yɛ enɛ mli hewɔ lɛ, Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ afi ko ni esa akɛ aye dã. Shi kɛlɛ, amɛtsɔɔ akɛ ehi akɛ wɔmɛ kɛyashi be mli ni ‘wɔɔsale gbala’ beni no mli lɛ bɔlɛnamɔ henumɔi ni mli wa nyɛŋ afite saji ahe ni wɔɔsusu yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ. (1 Korintobii 7:36) Michelle kɛɛ akɛ: “Beni mina minanemɛi lɛ ni kɛ mɛi miije kpo ni amɛmiibote gbalashihilɛ mli, ni amɛteŋ mɛi pii eye kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa lɛ, bei komɛi lɛ efeɔ nɔ ni wa kɛha mi akɛ mikɛ ŋaawoo nɛɛ aaatsu nii. Shi miyɔse akɛ, ŋaawoo lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni ekɛɔ wɔ nɔ ni he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ lɛ pɛ. Akɛni mimɛ gbalashihilɛ mli botemɔ hewɔ lɛ, minyɛ migbala mijwɛŋmɔ kɛtee wekukpaa ni kã mikɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ, ni miná shihilɛ mli niiashikpamɔ, nii ni onyɛŋ oná kɔkɔɔkɔ beni oye kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa lɛ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, mibafee mɔ ni esaa ehe jogbaŋŋ kɛ mɔ ni baanyɛ atsu gbɛnaa nii ahe nii, kɛ agbɛnɛ hu gbalashihilɛ mli naagbai ni teɔ shi lɛ ahe nii.”

12. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ gbalashihilɛ ni oshaŋ foi oboteŋ mli beni odako lɛ mli lɛ?

12 Mɛi ni yeɔ oyai amɛboteɔ gbalashihilɛ mli beni amɛdarako lolo lɛ naa bei pii akɛ amɛ hiamɔ nii kɛ nibii ni amɛshweɔ tsakeɔ beni amɛdaraa lɛ. No mli amɛyɔseɔ akɛ nibii ni kɛjɛ shishijee lɛ amɛna akɛ amɛmiisumɔ lɛ ahe ehiaaa po dɔŋŋ. Oblayoo Kristofonyo ko kɛ etsui ma gbalashihilɛ mlibotemɔ nɔ kɛ́ eye afii 16. Enaa bote gbalashihilɛ mli beni eye afii ni tamɔ nɛkɛ, ni nakai nɔŋŋ enyɛ fee. Beni oblanyo ko ni eyɔɔ ehe miishɛɛ lɛ kpoo ekɛ lɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ehala mɔ kroko ni miisumɔ ni ekɛ lɛ afee nakai. Shi, yɛ sɛɛ mli, yɛ eshihilɛ be mli lɛ, eye ŋkɔmɔ babaoo yɛ eyiŋkpɛɛ ni efee lɛ kpalakpala lɛ he.

13. Bei pii lɛ mɛi ni jɛɔ kpalakpalafeemɔ mli amɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ tɔɔ fã yɛ mɛni mli?

13 Kɛ́ oosusu gbalashihilɛ he lɛ, ehe hiaa ni oná shishinumɔ ni sa yɛ nɔ ni ekɔɔ he lɛ fɛɛ he. Gbalashihilɛ ni akɛ kpalakpalafeemɔ boteɔ mli lɛ baanyɛ ekɛ naagbai babaoo ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni darako lɛ esako amɛhe kɛhako ehe nitsumɔ aba. Ekolɛ amɛbaafee mɛi ni bɛ niiashikpamɔ kɛ salɛ ni he hiaa ni baaha amɛnyɛ amɛtsu gbalashihilɛ mli nɔnyɛɛi kɛ bii afɔmɔ kɛ tsɔsemɔ he nii. Esa akɛ abote gbalashihilɛ mli beni wɔfee klalo yɛ gbɔmɔtsoŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ mumɔŋ akɛ wɔkɛ wɔhe baawo ekomefeemɔ ni sɛɛ tsɛɔ nɛɛ mli lɛ.

14. Mɛni he hiaa koni anyɛ atsu gbalashihilɛ mli nɔnyɛɛ shihilɛi ahe nii?

14 Paulo ŋma akɛ mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baaná “heloo gbɛfaŋ amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Naagbai baate shi ejaakɛ gbɔmɛi ni hiɛ su kɛ baŋi srɔtoi enyɔ yɔɔ, ni susumɔi baasoro. Yɛ emuu ni adesa yeee hewɔ lɛ, ekolɛ ebaawa akɛ wɔɔtsu wɔ Ŋmalɛ naa gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ yɛ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ he nii. (1 Korintobii 11:3; Kolosebii 3:18, 19; Tito 2:4, 5; 1 Petro 3:1, 2, 7) Ebiɔ salɛ kɛ mumɔŋ shifimɔ koni akɛtao ni anyiɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ koni anyɛ atsu nɔnyɛɛ shihilɛi ahe nii yɛ suɔmɔ mli.

15. Mɛni fɔlɔi baanyɛ atsu yɛ amɛbii lɛ asaamɔ kɛha gbalashihilɛ lɛ mli? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

15 Fɔlɔi baanyɛ asaa amɛbii kɛha gbalashihilɛ kɛtsɔ amɛ yelikɛbuamɔ nɔ koni amɛnu bɔ ni ehe hiaa ni amɛnyiɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ lɛ shishi. Fɔlɔi baanyɛ atsɔ hesaa ni amɛkɛ Ŋmalɛi lɛ kɛ Kristofoi awoji aaatsu nii lɛ nɔ amɛye amɛbua amɛshwiei koni amɛle kɛji akɛ amɛ loo hefatalɔi ni amɛhiɛ kã amɛnɔ lɛ efee klalo akɛ amɛkɛ amɛhe baaha gbalashihilɛ hetuu-kɛhamɔ lɛ. * Blossom ni eye afii 18 lɛ susu akɛ ekɛ oblanyo ko ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ miisumɔ amɛhe. Oblanyo lɛ ji be-fɛɛ gbɛgbalɔ sɔɔlɔ, ni amɛmiisumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli. Shi oblayoo lɛ fɔlɔi kɛɛ lɛ akɛ emɛ afi kome, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ oblayoo lɛ edako. Sɛɛ mli lɛ Blossom ŋma akɛ: “Miida shi jogbaŋŋ akɛ mibo nakai ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ toi. Mida ekoŋŋ kɛfata he yɛ nakai afi lɛ mli, ni mije shishi mina akɛ nɛkɛ oblanyo nɛɛ bɛ sui ni baaha etsɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ kpakpa. Yɛ naagbee lɛ eshi asafo lɛ, ni mijo nɔ ni kulɛ eeenyɛ efee oshara yɛ mishihilɛ mli lɛ naa foi. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ aaaná fɔlɔi ni le nii ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ amɛ yiŋkpɛɛ nɔ!”

‘Botemɔ Gbalashihilɛ Mli yɛ Nuntsɔ lɛ Mli Pɛ’

16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ aka Kristofoi yɛ ‘gbalashihilɛ mlibotemɔ yɛ Nuntsɔ lɛ mli’ lɛ he? (b) Kɛji akɛ aaka Kristofoi ni amɛkɛ mɔ ni heee yeee abote gbalashihilɛ mli lɛ, mɛni he esa akɛ Kristofoi asusu?

16 Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛha Kristofoi lɛ yɛ faŋŋ diɛŋtsɛ: ‘Botemɔ gbalashihilɛ mli yɛ Nuntsɔ lɛ mli pɛ.’ (1 Korintobii 7:39) Ekolɛ abaaka fɔlɔi Kristofoi kɛ amɛbii yɛ enɛ gbɛfaŋ. Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai? Ekolɛ oblahii kɛ oblayei baasumɔ ni amɛbote gbalashihilɛ mli, shi hefatalɔi bɛ asafo lɛ mli. Kɛ hoo lɛ nakai ji bɔ ni etamɔ. Ekolɛ hii ni yɔɔ he ko faaa tamɔ yei, aloo ekolɛ mɔ ko bɛ ni abaanyɛ akɛɛ akɛ esa yɛ nɛkɛ he nɛɛ. Ekolɛ oblanyo ni ejeee asafo lɛ mlinyo ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ baajie miishɛɛ kpo yɛ oblayoo Kristofonyo ko he (aloo yoo yɛ nuu he), ni nɔnyɛɛ ni aŋmɛɛ sane he akɛsaa yɛ taomɔ nii ni Yehowa kɛma shi lɛ he baa mli. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ aaasusu Abraham nɔkwɛmɔnɔ lɛ he. Gbɛ kome ni etsɔ nɔ ehiɛ wekukpaa kpakpa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli ji bɔ ni ekwɛ koni ebinuu Isak kɛ Yehowa anɔkwa jálɔ abote gbalashihilɛ mli lɛ. Isak fee nakai nɔŋŋ yɛ ebinuu Yakob he. Mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ fɛɛ bɔ he mɔdɛŋ, shi esa Nyɔŋmɔ hiɛ ni ejɔɔmɔ jɛ mli ba.—1 Mose 28:1-4.

17. Mɛni hewɔ mɔ ni heee yeee ni akɛ lɛ boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baanyɛ ekɛ oshara aba lɛ, ni mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ ‘abote gbalashihilɛ mli yɛ Nuntsɔ lɛ mli pɛ’ lɛ?

17 Yɛ saji fioo komɛi amli lɛ, yɛ naagbee lɛ mɔ ni heee yeee lɛ batsɔ Kristofonyo. Shi bei pii lɛ gbalashihilɛ ni akɛ mɛi ni heee yeee boteɔ mli lɛ fiteɔ. Mɛi ni gbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ lɛ bɛ hemɔkɛyeli, taomɔ nii, loo oti kome lɛ nɔŋŋ eko. (2 Korintobii 6:14) Enɛ baanyɛ asa sanegbaa kɛ gbalashihilɛ miishɛɛ lɛ he yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofonyo yoo ko ye awerɛho babaoo yɛ anɔkwale ni eji akɛ yɛ kpee ni tswaa mɔ maa shi sɛɛ lɛ, enyɛɛɛ eya shia ni ekɛ ewu ni heee yeee lɛ ayagba mumɔŋ nibii ahe sane. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, ‘gbalashihilɛ mlibotemɔ yɛ Nuntsɔ lɛ mli’ lɛ ji sane ni kɔɔ anɔkwa ni ayeɔ Yehowa lɛ he. Kɛji akɛ wɔye Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔtsuii ebuuu wɔ fɔ, ejaakɛ “wɔfeɔ nii ni sa ehiɛ.”—1 Yohane 3:21, 22.

18. Kɛ aasusu gbalashihilɛ he lɛ, mɛɛ saji esa akɛ agbala jwɛŋmɔ kɛya nɔ, ni mɛni hewɔ?

18 Kɛ́ aasusu gbalashihilɛ he lɛ, esa akɛ hefatalɔ ni hiɛ kã enɔ lɛ jeŋba kɛ mumɔŋ shihilɛ afee nɔ̃ titri ni esa akɛ asusu he. Kristofonyo su kɛ baŋ, kɛfata suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ susuma muu fɛɛ mli ni ajɛɔ atuɔ he ahaa lɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ babaoo fe gbɔmɔtsoŋ hefɛo. Mɛi ni amɛhiɛ sɔɔ nii ni amɛtsuɔ gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ akɛ amɛtsɔmɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni he wa yɛ mumɔŋ lɛ he nii lɛ náa ŋwɛi nɔkpɛlɛmɔ mli ŋɔɔmɔ. Ni hewalɛ ni fe fɛɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ anine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ baa kɛjɛɔ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ ni tuɔ amɛhe amɛhaa Bɔlɔ lɛ kɛ egbɛtsɔɔmɔ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ kwraa lɛ mli. Awoɔ Yehowa hiɛ nyam yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, ni gbalashihilɛ lɛ jeɔ shishi yɛ mumɔŋ shishitoo ni ma shi shiŋŋ ni baaha ekomefeemɔ lɛ sɛɛ atsɛ lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 15 Kwɛmɔ February 15, 1999 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 4-8.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ he hiaa koni ahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ kpakpa lɛ?

• Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ baanyɛ awaje gbalashihilɛ tsakpaa lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ amɛsaa amɛbii kɛha gbalashihilɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ‘abote gbalashihilɛ mli yɛ Nuntsɔ lɛ mli pɛ’ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Nyɔŋmɔ ŋaawoo kɛ nitsumɔ yɛ ohefatalɔ lɛ halamɔ mli lɛ baanyɛ ekɛ miishɛɛ babaoo aba

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Jɔɔmɔi babaoo baa kɛjɛɔ ‘gbalashihilɛ yɛ Nuntsɔ lɛ mli pɛ’ lɛ mli