Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jiemɔ Yehowa Yi yɛ Enii Wuji lɛ Ahewɔ!

Jiemɔ Yehowa Yi yɛ Enii Wuji lɛ Ahewɔ!

Jiemɔ Yehowa Yi yɛ Enii Wuji lɛ Ahewɔ!

“Misusuma miikafo Yehowa . . . ejaakɛ Ofe lɛ efee nii wuji eha mi.”—Luka 1:46-49, Nw.

1. Mɛɛ nii wuji wɔjieɔ Yehowa yi yɛ he yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ?

YEHOWA sa yijiemɔ yɛ enii wuji lɛ ahewɔ. Beni gbalɔ Mose gba Israel yiwalaheremɔ kɛmiijɛ Mizraim lɛ, ejaje akɛ: “Nyɛhiŋmɛii ena Yehowa nibii wuji ni etsu lɛ fɛɛ.” (5 Mose 11:1-7) Nakai nɔŋŋ beni bɔfo Gabriel tswa Yesu fɔmɔ ni baa lɛ he adafi etsɔɔ oblayoo fro Maria lɛ, oblayoo lɛ kɛɛ akɛ: “Misusuma miikafo [Yehowa], . . . ejaakɛ Ofe lɛ efee nii wuji eha mi.” (Luka 1:46-49, NW) Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔjieɔ eyi yɛ nii wuji ni tamɔ nɛkɛ ni ji Israelbii lɛ ni eha amɛye amɛhe kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli shishi kɛ naakpɛɛ gbɛ ni atsɔ nɔ aŋɔ esuɔmɔ Bi lɛ hɔ́ lɛ hewɔ.

2. (a) Mɛni Nyɔŋmɔ “naanɔ yiŋ ni eto” lɛ tsɔɔ kɛha adesai toibolɔi? (b) Mɛni Yohane kpa shi ena yɛ Patmo ŋshɔkpɔ lɛ nɔ?

2 Yehowa nii wuji lɛ babaoo fee nɔ ni kɔɔ ‘enaanɔ yiŋtoo’ akɛ ebaatsɔ Mesia lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ nɔ ejɔɔ adesai toibolɔi lɛ he. (Efesobii 3:8-13) Nakai yiŋtoo lɛ miiya ehiɛ fiofio beni aŋmɛ bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ gbɛ koni ekwɛ ninaa shinaa ko ni agbele naa yɛ ŋwɛi lɛ mli lɛ. Enu gbee ko ni tamɔ tɛtɛrɛmantɛrɛ gbɛɛmɔ miikɛɛ akɛ: “Kwɔɔ kɛba biɛ nɛɛ, ni matsɔɔo nii ni sa akɛ aba mli.” (Kpojiemɔ 4:1) Beni Roma nɔyeli lɛ tswa enaneshi tu kɛtee ŋshɔkpɔ ni atsɛɔ lɛ Patmo lɛ nɔ “yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ kɛ Yesu Kristo he odaseyeli lɛ hewɔ” lɛ, Yohane nine shɛ “Yesu Kristo kpojiemɔ” ko nɔ. Nɔ ni bɔfo lɛ na ni enu lɛ jie nibii babaoo ni kɔɔ Nyɔŋmɔ naanɔ yiŋtoo lɛ he lɛ kpo, ni ekɛ mumɔŋ hiɛtɛjemɔ kɛ hewalɛwoo ni baa yɛ ebe naa ha anɔkwa Kristofoi fɛɛ.—Kpojiemɔ 1:1, 9, 10.

3. Onukpai 24 ni Yohane na amɛ yɛ ninaa mli lɛ damɔ shi kɛha namɛi?

3 Yohane tsɔ nakai ŋwɛi shinaa ni agbele lɛ mli ena onukpai 24 ní tara maŋtsɛsɛii anɔ, ni amɛbumɔ akekerei tamɔ maŋtsɛmɛi. Amɛho amɛgbee shi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni amɛkɛɛ akɛ: “[Yehowa, NW] bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.” (Kpojiemɔ 4:11) Nakai onukpai lɛ damɔ shi kɛha Kristofoi fɛɛ ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ gbɛhe ni awo nɔ ni Nyɔŋmɔ wo amɛ shi yɛ he lɛ mli lɛ. Yehowa nii wuji lɛ ni kɔɔ adebɔɔ he lɛ kanya amɛ ni amɛjie eyi. Wɔ hu wɔnaa kpɛɔ wɔhe yɛ Yehowa ‘naanɔ hewalɛ kɛ Nyɔŋmɔyeli lɛ’ he odaseyeli lɛ he. (Romabii 1:20) Ni babaoo ni wɔkaseɔ Yehowa he nii lɛ, babaoo ni wɔnáa yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie eyi yɛ enii wuji lɛ ahe.

Jajemɔ Yehowa Nibii ni Sa Yijiemɔ lɛ Otsɔɔ!

4, 5. Okɛ bɔ ni David jie Yehowa yi lɛ he nɔkwɛmɔnii aha.

4 Lalatsɛ David jie Nyɔŋmɔ yi yɛ E-nii wuji lɛ ahewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, David lá akɛ: “Nyɛláa nyɛjiea Yehowa, ni hiɔ Zion lɛ, yi; nyɛgbaa enitsumɔi lɛ yɛ majimaji lɛ ateŋ! Yehowa, náa mi mɔbɔ! Kwɛmɔ mimanehulu ni minaa yɛ mɛi ni nyɛ̃ɔ mi lɛ adɛŋ, bo mɔ ni owóɔ minɔ kɛjɛɔ gbele agbói lɛ amli, koni magba oyijiemɔi lɛ fɛɛ yɛ Zion biyoo lɛ agbói lɛ amli.” (Lala 9:12, 14, 15) Beni David kɛ sɔlemɔtsu lɛ he susumɔi lɛ kɛ emli nibii ahe gbɛjianɔtoi lɛ ha ebi Salomo lɛ, ekafo Nyɔŋmɔ ni ejie eyi, akɛ: “Bo, Yehowa, onɔ ji dalɛ kɛ hewalɛ kɛ anunyam kɛ kunimyeli kɛ agbojee . . . Bo, Yehowa, onɔ ji maŋtsɛyeli lɛ, ni bo ji mɔ ni ta nii fɛɛ nɔ akɛ yitso! . . . No hewɔ lɛ agbɛnɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ, wɔmiidao shi ni wɔmiijie ohiɛnyam gbɛi lɛ yi!”—1 Kronika 29:10-13.

5 Ŋmalɛi lɛ yaa nɔ efɔ̃ɔ wɔ nine shii abɔ—hɛɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ—koni wɔjie Nyɔŋmɔ yi taakɛ David fee lɛ. Biblia mli wolo ni ji Lalai lɛ hiɛ wiemɔi babaoo ni kɔɔ yijiemɔ ni akɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ he, ni David ji mɔ ni ŋmala nɛkɛ lalai nɛɛ amli fã kpotoo. Ejieɔ Yehowa yi ni edaa lɛ shi be fɛɛ be. (Lala 69:31) Agbɛnɛ hu, kɛjɛ mra be mli tɔɔ akɛ David lalai ni jɛ mumɔŋ ni eto he gbɛjianɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi anɔ etsu nii ni akɛjie Yehowa yi.

6. Lalai ni jɛ mumɔŋ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Kwɛ bɔ ni Lalai lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha Yehowa jálɔi! Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔda Nyɔŋmɔ shi yɛ enaakpɛɛ nibii wuji fɛɛ ni efeɔ kɛhaa wɔ lɛ he lɛ, wɔjwɛŋmɔi baanyɛ atsɔ kɛya wiemɔi ni ŋɔɔ ni anaa yɛ Lalai lɛ amli lɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ wɔte shi leebi ko lɛ, ekolɛ nɔ ko baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔwie wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ: “Ehi akɛ ada Yehowa shi, ni alá ajie, bo Ŋwɛinyo lɛ, ogbɛi lɛ yi, ni agba omlihilɛ lɛ he sane leebi kɛ onɔkwayeli lɛ he sane nyɔɔŋ, . . . ejaakɛ bo, Yehowa, oha mimii eshɛ mihe yɛ onifeemɔ nii lɛ ahewɔ, ni mimli efili mi yɛ oninenaa nitsumɔi lɛ ahewɔ.” (Lala 92:2-5) Kɛji akɛ wɔye wɔmumɔŋ shweremɔ he gbɛtsii nii ko nɔ kunim lɛ, enɛ baaha wɔjie miishɛɛ kɛ shidaa kpo yɛ sɔlemɔ mli, tamɔ bɔ ni lalatsɛ lɛ fee beni elá akɛ: “Nyɛbaa ní wɔláa wɔhaa Yehowa, nyɛhaa wɔbɔa oshe wɔhaa wɔyiwalaheremɔ tɛsaa lɛ! Nyɛhaa wɔbaa ehiɛ kɛ shidaa, ni wɔkɛ lalai abɔa oshe ahaa lɛ!”—Lala 95:1, 2.

7. (a) Mɛni sa kadimɔ yɛ lalai pii ni Kristofoi láa lɛ ahe? (b) Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔba kpeei mra ni wɔhi jɛmɛ kɛyashi naagbee lɛ?

7 Bei pii lɛ wɔholeɔ wɔgbeei anɔ yɛ yijiemɔ lalai amli wɔhaa Yehowa yɛ asafoŋ kpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji ashishi. Esa kadimɔ akɛ nɛkɛ lalai nɛɛ pii damɔ susumɔi ni jɛ mumɔŋ ni yɔɔ Lalai awolo lɛ mli lɛ anɔ. Kwɛ miishɛɛ ni wɔná akɛ wɔyɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yijiemɔ lalai ni abua naa ni akɛjieɔ Yehowa yi! Yijiemɔ lalai ni wɔláa wɔhaa Nyɔŋmɔ lɛ ji yiŋtoo kome ni hi jogbaŋŋ ni no hewɔ lɛ esa akɛ wɔba kpeei mra, ni wɔhi jɛmɛ kɛyashi naagbee, koni wɔkɛ nanemɛi jálɔi aná lala kɛ sɔlemɔ ni wɔkɛjieɔ Yehowa yi lɛ mli gbɛfaŋnɔ.

Nyɛjiea Yehowa Yi, Nyɛ Gbɔmɛi!’

8. Mɛni jeɔ kpo yɛ wiemɔ “Haleluya” lɛ mli, ni te afɔɔ eshishitsɔɔmɔ ahaa tɛŋŋ?

8 Yehowa ni ajieɔ eyi lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔ, “Haleluya,” ni atsɔɔ shishi kɛjɛ Hebri wiemɔ ni be fɛɛ be lɛ atsɔɔ shishi akɛ “Nyɛjiea Yah yi, nyɛ gbɔmɛi” lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔnaa ninefɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni amaa nɔ mi nɛɛ yɛ Lala 135:1-3 lɛ, akɛ: “Nyɛjiea Yehowa gbɛi lɛ yi, nyɛjiea eyi, nyɛ Yehowa tsuji lɛ, nyɛ mɛi ni nyɛdamɔɔ Yehowa we lɛ, yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ kpói lɛ anɔ lɛ! Nyɛjiea Yehowa yi, ejaakɛ Yehowa hi; nyɛláa nyɛjiea egbɛi lɛ yi, ejaakɛ eŋɔɔ!”

9. Mɛni kanyaa wɔ koni wɔjie Yehowa yi?

9 Beni wɔjwɛŋɔ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ nitsumɔi lɛ kɛ nibii fɛɛ ni efeɔ ehaa wɔ lɛ he lɛ, tsuiŋ hiɛsɔɔ tsirɛɔ wɔ koni wɔjie eyi. Kɛji akɛ wɔsusu naakpɛɛ nibii ni Yehowa fee kɛha ewebii yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ ahe lɛ, wɔtsuii tsirɛɔ wɔ koni wɔjie eyi. Ni yɛ be mli ni wɔjwɛŋɔ nibii wuji ahe shiwoo ni Yehowa baafee lolo lɛ ahe lɛ, wɔtaoɔ gbɛ̀i ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie yijiemɔ kɛ shidaa kpo.

10, 11. Wala mli diɛŋtsɛ ni wɔyɔɔ lɛ haa wɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie Nyɔŋmɔ yi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Wala mli ni wɔyɔɔ diɛŋtsɛ lɛ haa wɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔjie Yah yi. David lá akɛ: “Miidao shi [Yehowa], ejaakɛ bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ; onitsumɔi lɛ yɛ naakpɛɛ, ni misusuma le enɛ krɛdɛɛ.” (Lala 139:14) Hɛɛ, ‘bɔ ni atsɔ afee wɔ lɛ yɛ naakpɛɛ,’ ni wɔyɛ nikeenii ni ji ninamɔ, ninumɔ, kɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ. Belɛ, ani esaaa akɛ wɔkɛ wɔshihilɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni wɔkɛaajie wɔ-Bɔlɔ lɛ yi lɛ nɔ? Paulo wie he nakai beni eŋma akɛ: “Kɛ́ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.”—1 Korintobii 10:31.

11 Kɛji akɛ wɔsumɔɔ Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ, wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔkɛwo ehiɛ nyam. Yesu kɛɛ akɛ klɛŋklɛŋ kita lɛ ji akɛ: “Suɔmɔ [Yehowa] o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ onyɛmɔ fɛɛ!” (Marko 12:30; 5 Mose 6:5) Esa akɛ wɔsumɔ Yehowa ni wɔjie eyi akɛ wɔ-Bɔlɔ kɛ “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ” Halɔ. (Yakobo 1:17; Yesaia 51:13; Bɔfoi lɛ Asaji 17:28) Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛmɔ yɛ susumɔ mli, wɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ, kɛ wɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ—nikeenii ni wɔyɔɔ kɛ wɔnyɛmɔi fɛɛ—baa kɛjɛɔ Yehowa ŋɔɔ. Ákɛ wɔ Bɔlɔ lɛ, esa wɔ suɔmɔ kɛ wɔ yijiemɔ.

12. Te onuɔ Yehowa nitsumɔi wuji lɛ kɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 40:6 lɛ ahe ohaa tɛŋŋ?

12 Yehowa nitsumɔi wuji lɛ haa wɔnáa yiŋtoi babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔsumɔ lɛ ni wɔjie eyi! David lá akɛ: “Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ, onaakpɛɛ nii ni otsuɔ kɛ ojwɛŋmɔi ní ojwɛŋɔ yɛ wɔhe lɛ fá naakpa. Nɔ ko bɛ ni aaanyɛ aŋɔto ohe! Kɛ́ mikɛɛ majaje ní mawie he lɛ, amɛfá fe bɔ ni aaanyɛ akane.” (Lala 40:6) David nyɛɛɛ akai Yehowa naakpɛɛ nitsumɔi lɛ fɛɛ, ni nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnyɛŋ wɔkai. Shi nyɛhaa wɔjiea Nyɔŋmɔ yi be fɛɛ be ní aaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛaaya enaakpɛɛ nitsumɔi lɛ eko nɔ lɛ.

Nitsumɔi ni Kɔɔ Nyɔŋmɔ Naanɔ Yiŋtoo He

13. Akɛ wɔ hiɛnɔkamɔ etsá Nyɔŋmɔ nitsumɔi wuji lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Akɛ wɔ hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ be lɛ etsá nitsumɔi wuji ni sa yijiemɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ naanɔ yiŋtoo lɛ he lɛ. Yɛ Eden atuatsemɔ lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ klɛŋklɛŋ gbalɛ ni hiɛnɔkamɔ eyi mli obɔ lɛ ha. Beni Nyɔŋmɔ jajeɔ fɔbuu kojomɔ eshwieɔ onufu lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mikɛ nyɛ̃ɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ̃, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ̃.” (1 Mose 3:15) Hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ yɛ yoo lɛ Seshi lɛ mli lɛ tee nɔ ehi adesai anɔkwafoi atsuii amli beni Yehowa tsu nitsumɔ wulu ko kɛtsɔ Noa kɛ eweku lɛ yi ni ebaa kɛtsɔ jeŋ muu fɛɛ Nu Afua ni kpata yiwalɛ jeŋ ko hiɛ lɛ mli lɛ nɔ lɛ sɛɛ. (2 Petro 2:5) Gbalɛ shiwoi ni akɛha gbɔmɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli tamɔ Abraham kɛ David lɛ ha anu nɔ ni Yehowa baatsu kɛtsɔ nakai Seshi lɛ nɔ lɛ shishi lolo.—1 Mose 22:15-18; 2 Samuel 7:12.

14. Mɛni ji Yehowa nitsumɔi wuji ni kɔɔ adesai ahe lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni kwɔ fe fɛɛ?

14 Yehowa ni ajie lɛ kpo yɛ gbɛ ni kwɔ fe fɛɛ nɔ akɛ mɔ ni feɔ nibii wuji ehaa adesai lɛ tee nɔ beni ekɛ e-Bi koome—shiwoo Seshi, Yesu Kristo—ha akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ lɛ. (Yohane 3:16; Bɔfoi lɛ Asaji 2:29-36) Kpɔmɔnɔ lɛ kɛ nɔ ni aaadamɔ nɔ akpata gbɔmɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ ha. (Mateo 20:28; Romabii 5:11) Yehowa kɛ klɛŋklɛŋ bii ní akpata amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ ba Kristofoi asafo lɛ, ni ato shishi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ mli. Yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, amɛshiɛ sanekpakpa lɛ kɛtee shɔŋŋ yɛ hei pii, ni amɛtsɔɔ bɔ ni Yesu gbele kɛ eshitee lɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa adesai toibolɔi koni amɛnine ashɛ naanɔ jɔɔmɔi anɔ yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli shishi.

15. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa efee nibii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli?

15 Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, Yehowa etsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ koni ebua Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ anaagbee bii lɛ anaa. Átsĩ hiɛkpatamɔ kɔɔyɔi lɛ anaa koni anyɛ asɔo mɛi 144,000 lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ ni kɛ Kristo baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ anaa. (Kpojiemɔ 7:1-4; 20:6) Nyɔŋmɔ ekwɛ koni akpɔ̃ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛjɛ mumɔŋ nyɔŋyeli kɛha “Babilon Kpeteŋkpele,” jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ dɛŋ. (Kpojiemɔ 17:1-5) Nakai kpɔmɔ yɛ afi 1919 lɛ, kɛ ŋwɛi hebuu ni amɛná kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa lɛ, eha shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ ená hegbɛ ni amɛfee mɛni? Koni amɛkpɛ́ yɛ naagbee odase ni amɛyeɔ dani Yehowa kɛ Satan yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ aba naagbee, yɛ “amanehulu babaoo” ni baa oyayaayai lɛ mli.—Mateo 24:21; Daniel 12:3; Kpojiemɔ 7:14.

16. Mɛni yaa nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ?

16 Yehowa Odasefoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ ekãa enyiɛ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, “tooi krokomɛi” lɛ ni amɛyi faa lɛ miitsɔmɔ Yehowa jálɔi bianɛ. (Yohane 10:16) Wɔmli filiɔ wɔ akɛ hegbɛ lɛ yɛ lolo kɛha shikpɔŋ lɛ nɔ heshibalɔi lɛ koni amɛbafata wɔhe kɛjie Yehowa yi. Abaabaa mɛi ni hereɔ ninefɔɔ akɛ “ba” lɛ ayi kɛtsɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaajie Yehowa yi kɛya naanɔ.—Kpojiemɔ 22:17.

Mɛi Akpei Abɔ Miiho Yuu Kɛmiiba Anɔkwa Jamɔ He

17. (a) Yehowa miitsu nitsumɔi wuji yɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Zakaria 8:23 miiba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Yehowa miitsu nibii wuji bianɛ ní sa yijiemɔ yɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. (Marko 13:10) Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, ‘egbele shinaai kpeteŋkpelei ní kɛ mɔ yaa nitsumɔ mli’ lɛ anaa. (1 Korintobii 16:9) Enɛ eha anyɛ aajaje sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋkukuji babaoo ni tsutsu ko lɛ, anɔkwale lɛ henyɛlɔi tsĩ naa yɛ lɛ fɛɛ mli. Amrɔ nɛɛ, gbɔmɛi ni tsutsu ko lɛ amɛyɔɔ mumɔŋ duŋ mli lɛ miihere ninefɔɔ akɛ amɛbajá Yehowa lɛ nɔ. Amɛmiiha gbalɛ nɛɛ miiba mli, akɛ: “Bɔ ni Yehowa Zebaot kɛɛ nɛ: Nakai gbii lɛ amli lɛ aaaba mli akɛ hii nyɔŋma ni jɛ jeŋmaji anɔ wiemɔi srɔtoi fɛɛ mli aaamɔ Yudanyo kome atade naamuu mli, amɛaakɛɛ: Wɔkɛ nyɛ aaatee; ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ!” (Zakaria 8:23) ‘Gbɔmɛi’ nɛɛ ji mumɔŋ Yudafoi, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ. Akɛni nyɔŋma baanyɛ adamɔ shi aha shikpɔŋ nɔ emuuyeli hewɔ lɛ, “hii nyɔŋma” lɛ damɔ shi kɛha “asafo babaoo” lɛ ni akɛ amɛ ba “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ ni amɛkɛ amɛ feɔ “kuu kome” lɛ anaanyobɔɔ mli lɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 10; Galatabii 6:16) Mɛɛ miishɛɛ po eji nɛkɛ akɛ aaana mɛi babaoo ni amrɔ nɛɛ amɛfee ekome ni amɛkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ miiha akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ jálɔi!

18, 19. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Yehowa miijɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

18 Eŋɔɔ wɔnaa akɛ gbɔmɛi akpei nyɔŋmai abɔ—hɛɛ, akpei ohai abɔ—miikpɛlɛ anɔkwa jamɔ nɔ yɛ shikpɔji ni tsutsu ko lɛ apasa jamɔ ehe shi waa yɛ nɔ, ni etamɔ nɔ ni gbɔmɛi lɛ boŋ sanekpakpa lɛ toi kɔkɔɔkɔ lɛ anɔ. Bo lɛ kwɛmɔ Yearbook of Jehovah’s Witnesses, ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ mli, ni okadi shikpɔji ni amrɔ nɛɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni amɛyifalɛ shɛɔ kɛjɛ 100,000 kɛmiiya nɔ ni miihe ashɛ 1,000,000 buɔ amɛsɔɔmɔ he akɔntaa lɛ. Enɛ ji odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ akɛ Yehowa miijɔɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.—Abɛi 10:22.

19 Ákɛ Yehowa webii lɛ, wɔjieɔ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ yi ni wɔdaa lɛ shi akɛ eha wɔ yiŋtoo diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli, esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli nyɔmɔwoo, kɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Wɔkɛ hehiamɔ kpɛ̃kpɛ̃ɛkpɛ̃ miimɛ ŋwɛi shiwoi lɛ fɛɛ mlibaa, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ ‘wɔbaato wɔhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli yɛ naanɔ wala hewɔ.’ (Yuda 20, 21) Kwɛ bɔ ni wɔná miishɛɛ wɔha akɛ wɔmiina akɛ asafo babaoo lɛ ni jieɔ Nyɔŋmɔ yi lɛ ayifalɛ shɛɔ 6,000,000 bianɛ! Yɛ Yehowa jɔɔmɔ ni anaa faŋŋ lɛ hewɔ lɛ, ato shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛ nanemɛi tooi krokomɛi lɛ ahe gbɛjianɔ awo asafoi aaafee 91,000 mli yɛ shikpɔji 235 nɔ. Álɛɔ wɔ fɛɛ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni baaa shi lɛ nɔ. (Mateo 24:45) Teokrase gbɛjianɔtoo ko ni miishwere kɛmiiya hiɛ ni jɛɔ suɔmɔ mli ekwɛɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ kwɛɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ nɔ kɛtsɔɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji 110 nɔ. Wɔdaa shi akɛ Yehowa etsirɛ ewebii lɛ atsuii koni ‘amɛkɛ amɛ nibii ni jara wa lɛ awo ehiɛ nyam.’ (Abɛi 3:9, 10) No hewɔ lɛ, wɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ miiya nɔ, kɛ woji akalamɔhei, Betel kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashiai, Maŋtsɛyeli Asai, kɛ Kpeei Asai amaamɔ yɛ bɔ ni hiamɔ lɛ yɔɔ naa.

20. Te esa akɛ Yehowa nitsumɔi wuji ni sa yijiemɔ lɛ ahe susumɔ asa wɔhe aha tɛŋŋ?

20 Wɔnyɛŋ wɔtsĩ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ nitsumɔi wuji ni sa yijiemɔ lɛ fɛɛ tã. Shi ani mɔ ko ni hiɛ tsui ni ja baanyɛ agbala ehe shi kɛjɛ fatamɔ ni eeefata Yehowa yijielɔi babaoo lɛ ahe? Dabi kwraa! No hewɔ lɛ, nyɛhaa mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ miishɛɛ abolɔ akɛ: “Nyɛjɛa ŋwɛi nyɛjiea Yehowa yi; nyɛjiea eyi yɛ ŋwɛi flooflo! Nyɛ, ebɔfoi lɛ fɛɛ, nyɛjiea eyi . . . , oblahii kɛ oblayei hu, onukpai kɛ gbekɛbii bluublu: Ha amɛjie Yehowa gbɛi lɛ yi; ejaakɛ ekome too egbɛi kwɔ gojoo, enunyam lɛ teke shikpɔŋ kɛ ŋwɛi fɛɛ.” (Lala 148:1, 2, 12, 13) Hɛɛ, nyɛhaa wɔjiea Yehowa yi yɛ enibii wuji lɛ ahewɔ bianɛ ni agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ!

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni ji Yehowa nitsumɔi ni sa yijiemɔ lɛ ekomɛi?

• Mɛni hewɔ onuɔ nɔnyɛɛ akɛ ojie Yehowa yi lɛ he?

• Akɛ wɔ hiɛnɔkamɔ etsá Nyɔŋmɔ nibii wuji lɛ anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Yehowa miitsu nibii ni sa yijiemɔ yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Ani ojɛɔ otsui muu fɛɛ mli ofataa yijiemɔ lalai ni akɛhaa Yehowa lɛ he?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]

Wɔmli filiɔ wɔ ákɛ hegbɛ yɛ lolo kɛha heshibalɔi lɛ koni amɛbafata wɔhe kɛjie Yehowa yi