Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nilee Nɔ Baatsɔ ni Wɔgbii Baafa Babaoo’

‘Nilee Nɔ Baatsɔ ni Wɔgbii Baafa Babaoo’

‘Nilee Nɔ Baatsɔ ni Wɔgbii Baafa Babaoo’

NAMƆ baaje he ŋwane akɛ nilee he hiaa kɛji eba lɛ akɛ aatsu shihilɛ mli naagbai ahe nii lɛ? Anɔkwa ŋaalee ji nyɛmɔ ni anyɛɔ akɛ nilee kɛ saneshishinumɔ tsuɔ nii jogbaŋŋ. Eji buulufeemɔ, kwashiafeemɔ, kɛ kooloofeemɔ sɛɛsɛɛ. No hewɔ lɛ, ŋmalɛi lɛ woɔ wɔ hewalɛ ní wɔná nilee. (Abɛi 4:7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, aŋma Biblia mli Abɛi awolo lɛ kɛ yiŋtoo akɛ akɛha nilee kɛ tsɔsemɔ. Ehiɛkpamɔ wiemɔi lɛ kaneɔ akɛ: “Israel maŋtsɛ Salomo, David bi lɛ, abɛi nɛ: Ní akɛle nii kɛ tsɔsemɔ, ni akɛnu wiemɔi ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ashishi.”—Abɛi 1:1, 2.

Bo lɛ, susumɔ Abɛi awolo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei fioo lɛ amli tsɔɔmɔi ni mli ka shi faŋŋ, ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ he okwɛ. Taakɛ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ ebi wieɔ lɛ, Salomo kpá mɛi ni kaneɔ ewolo lɛ fai ní amɛkpɛlɛ tsɔsemɔ nɔ, ni amɛbo nilee toi. (Yitsei 1 kɛ 2) Etsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔná wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ní mli wa kɛ bɔ ni wɔɔfee ni wɔbu wɔtsui he. (Yitsei 3 kɛ 4) Awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔhiɛ jeŋba hetsemɔ mli. (Yitsei 5 kɛ 6) Hɛɛ, nilee yɛ le ni aha wɔle bɔ ni mɔ ni bɛ jeŋba lɛ feɔ enii ehaa lɛ he. (Yitso 7) Ni kwɛ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ nilee ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔ su mli lɛ wiemɔi lɛ! (Yitso 8) Dani wɔɔya abɛbuai komekomei ni yɔɔ yitsei krokomɛi lɛ amli lɛ nɔ lɛ, Maŋtsɛ Salomo kɛ nibii ni esusu he lɛ he naamuu ni kanyaa mɔ haa.—Yitso 9.

‘Nyɛbaa, Nyɛbayea Miniyenii lɛ Eko, ni Nyɛnua Miwein lɛ Eko’

Abɛi awolo lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ naagbee lɛ jeee ŋaawoi ní ekɛha momo lɛ, ni ato naa ni afo lɛ kuku kɛkɛ. Shi moŋ, akɛha akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛ nyamɔ, ni kanyaa nikanelɔ lɛ koni etiu nilee sɛɛ.

Biblia mli Abɛi awolo lɛ yitso 9 lɛ jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Nilee ema etsũ, eko ekulashiŋi kpawo lɛ.” (Abɛi 9:1) Nilelɔ ko tsɔɔ mli akɛ wiemɔ ni ji “ekulashiŋi kpawo lɛ tsɔɔ shia wulu ko ni ama kɛbɔle kpoteŋ ko he, ni akɛ akulashiŋi etɛ emamɔ shishi afã fɛɛ afã shishi ni ekome ma etɛ lɛ teŋgbɛ ní miikwɛ kpo ni atsɔɔ mli lɛ gbɛ lɛ naa.” Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, anɔkwa nilee ema tsũ ko ni ma shi shiŋŋ ni baakpee gbɔi babaoo kɛba mli.

Nɔ fɛɛ nɔ efee klalo kɛha okpɔlɔŋmɛɛ ko. Loo yɛ jɛmɛ, taakɛ wein hu ji lɛ. Nilee diɛŋtsɛ ekwɛ nihoomɔ lɛ kɛ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ nɔ jogbaŋŋ. “Egbe elɛɛ kooloi lɛ, efutu ewein lɛ, esaa eŋmɛ ekpɔlɔ lɛ hu.” (Abɛi 9:2) Eka shi faŋŋ akɛ, mumɔŋ niyenii ni esa akɛ asusu he babaoo mamɔ mfonirifeemɔŋ okpɔlɔ nɛɛ nɔ.—Yesaia 55:1, 2.

Namɛi afɔ̃ɔ amɛ nine kɛbaa niyenii ni anɔkwa nilee esaa eto lɛ? “Etsu eweyei lɛ kɛtee, eebolɔ yɛ maa lɛŋ hei grɔŋŋi lɛ ayiteaŋ akɛ: Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, egbale biɛ! Mɔ ni bɛ yitsoŋ lɛ, ekɛɔ lɛ akɛ: Nyɛbaa nyɛbayea miniyenii lɛ eko, ni nyɛnua miwein ni mifutu lɛ eko! Nyɛfɔ̃ɔa kwashiafeemɔ, ni nyɛyi aná wala, ni nyɛnyiɛa sanesɛɛkɔmɔ gbɛ lɛ nɔ!”Abɛi 9:3-6.

Nilee etsu eblayei lɛ kɛtee agbo lɛ naa koni amɛyafɔ̃ mɛi nine. Amɛtee maŋ lɛ mli he ni amɛbaanyɛ amɛtsɛ gbɔmɛi babaoo yɛ. Aafɔ̃ mɛi fɛɛ—mɛi ni “nako jwɛŋmɔ lɛ,” loo mɛi ni bɛ niiashishinumɔ, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni bɛ niiashikpamɔ lɛ nine. (Abɛi 9:4) Ni awo wala he shi aha amɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, nilee ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ní Abɛi awolo lɛ fata he lɛ yɛ kɛha mɔ fɛɛ mɔ. Ŋmɛnɛ, ákɛ anɔkwa nilee he bɔfoi lɛ, Yehowa Odasefoi miifɔ̃ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he ni abaana amɛ yɛ lɛ anine ní amɛbakase Biblia lɛ. Eji anɔkwale akɛ, nilee nɛɛ ni aaaná lɛ baanyɛ ekɛ mɔ aya naanɔ wala mli.—Yohane 17:3.

Esa akɛ Kristofoi kɛ heshibaa akpɛlɛ nilee tsɔsemɔ nɔ. Enɛ ji anɔkwale titri yɛ oblahii kɛ oblayei kɛ mɛi ni kpaako amɛje shishi amɛkaseɔ Yehowa he nii lɛ agbɛfaŋ. Akɛni amɛbɛ niiashikpamɔ tsɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ amli hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛfee ‘mɛi ni bɛ yitseiaŋ.’ Enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛsusumɔi fɛɛ ejaaa, shi ebiɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ dani anyɛ asaa tsũi lɛ awo shihilɛ ní saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli. Enɛ biɔ ni amɛha susumɔi, akɔnɔi, nibii ní amɛsumɔɔ, kɛ otii ní amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ kɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ akpã gbee. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa ni ‘amɛshwe wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ.’—1 Petro 2:2.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani esaaa akɛ wɔ fɛɛ wɔtekeɔ “shishijee saji lɛ” anɔ? Eka shi faŋŋ akɛ ehe miihia ni wɔná “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ” ahe miishɛɛ, ni wɔye niyenii kpakpa ni ji mɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ anɔ lɛ. (Hebribii 5:12–6:1; 1 Korintobii 2:10) “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ, ní Yesu Kristo kwɛɔ enɔ tɛ̃ɛ lɛ, kɛ ekãa haa mɛi fɛɛ mumɔŋ niyenii yɛ be ni sa nɔ. (Mateo 24:45-47) Eba akɛ wɔɔye nilee okpɔlɔ lɛ nɔ niyenii lɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni tsulɔ kuu lɛ kɛhaa wɔ lɛ ní wɔɔkase daa lɛ nɔ.

“Kaakã Hefɛoyelɔ Hiɛ”

Mɔ saamɔ kɛ mɔ hiɛkamɔ hu fata nilee tsɔɔmɔi lɛ ahe. Jeee mɛi fɛɛ kpɛlɛɔ nilee gbɛ nɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kɔkɔbɔɔ yɛ Abɛi awolo lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ naagbee lɛ mli: “Mɔ ni tsɔseɔ hefɛoyelɔ lɛ, ehe hiɛgbele ewoɔ, ni mɔ ni kãa mɔ fɔŋ lɛ, ehe muji lɛ ewoɔ. Kaakã hefɛoyelɔ hiɛ, ni ebanyɛ̃o.”Abɛi 9:7, 8a.

Hefɛoyelɔ náa mlifu kɛ hetsɛ̃ ehaa mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ koni eye ebua lɛ ni ejaje egbɛ̀i lɛ. Mɔ fɔŋ hiɛ esɔɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ kãmɔ he lɛ. Kwɛ bɔ ni nilee bɛ mli akɛ ooobɔ mɔdɛŋ ni otsɔɔ mɔ ko ni nyɛ̃ɔ anɔkwale lɛ loo mɔ ko ní miitao ni eye ehe fɛo lɛ ŋɔɔmɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ mli! Beni bɔfo Paulo shiɛɔ yɛ Antiokia lɛ, ekɛ Yudafoi akuu ko ni bɛ suɔmɔ kɛha anɔkwale lɛ kpe. Amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ lɛ awo naataamɔ ko mli kɛtsɔ musubɔɔ wiemɔi ni amɛkɛku enaa lɛ nɔ, shi Paulo kɛɛ kɛkɛ akɛ: “Shi akɛni nyɛŋwã [Nyɔŋmɔ] wiemɔ lɛ ni nyɛbuuu nyɛhe akɛ nyɛsa naanɔ wala lɛ hewɔ lɛ, naa, wɔdɔ wɔyi kɛmiiya jeŋmaji lɛ aŋɔɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 13:45, 46.

Yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ayashɛ mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ aŋɔɔ lɛ, eba akɛ wɔɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkɛ hefɛoyelɔi akayaje ŋwane loo wɔkɛ amɛ taa saji anaa. Kristo Yesu fã ekaselɔi lɛ akɛ: “Shi kɛ́ nyɛmiibote shia lɛ, nyɛŋaa lɛ. Ni kɛji shia lɛ sa lɛ, nyɛhaa nyɛhejɔlɛ lɛ abaa enɔ; shi kɛji esaaa lɛ, no lɛ nyɛhejɔlɛ lɛ akpale aba nyɛŋɔɔ ekoŋŋ. Ni kɛji mɔ ko hereee nyɛ ni ebooo nyɛwiemɔi lɛ atoi lɛ, nyɛjea no shia lɛ aloo no maŋ lɛŋ, ni nyɛkpokpoa nyɛnajiashi mulu lɛ.”—Mateo 10:12-14.

Esoro bɔ ni mɔ ni le nii lɛ kpɛlɛɔ kãmɔ nɔ yɛ mɔ ni ji hefɛoyelɔ he. Salomo kɛɛ akɛ: “Kã nilelɔ moŋ, ni eeesumɔo. Ŋɔɔ ha nilelɔ, ni eeele nii efata he.” (Abɛi 9:8b, 9a) Nilelɔ le akɛ “tsɔsemɔ fɛɛ tsɔsemɔ lɛ, amrɔmrɔ lɛ efeee mɔ akɛ miishɛɛ nɔ̃ ni, shi dɔlɛ nɔ̃ moŋ; shi kɛ́ fee sɛɛ lɛ, ewoɔ hejɔlɛ yibii ní ji jalɛ lɛ ehaa mɛi ní etsɔ nɔ ekase nɔ ko lɛ.” (Hebribii 12:11) Eyɛ mli akɛ ŋaawoo lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni yɔɔ dɔlɛ moŋ, shi mɛni hewɔ esa akɛ wɔtɔ owele loo wɔjie wɔnaa kɛji kpɛlɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ baaha wɔfee nilelɔi lɛ?

Maŋtsɛ nilelɔ lɛ tsa nɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ jalɔ nii, ni enilee aaafa.” (Abɛi 9:9b) Mɔ ko mɔ ko bɛ ni le nii tsɔ loo eda tsɔ bɔ ni eeekase nii. Kwɛ miishɛɛ ní eji akɛ wɔɔna mɛi ni egbɔlɔ lɛ akɛ amɛmiikpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ni amɛmiijɔɔ amɛhe nɔ amɛmiiha Yehowa! Eba akɛ wɔ hu wɔɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔhiɛ suɔmɔ akɛ wɔɔkase nii ni wɔha jwɛŋmɔ lɛ afee klalo lɛ mli.

“Aaaŋɔ Wala Afii Afata He Ahao”

Beni Salomo maa sane oti ni wɔsusuɔ he nɛɛ nɔ mi lɛ, ekɛ nibii ni he hiaa ni ataoɔ kɛha nilee namɔ lɛ fata he. Eŋma akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji nilee shishijee, ni Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ lee ji sanesɛɛkɔmɔ.” (Abɛi 9:10) Anyɛŋ aná nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kɛji anáaa woo kɛ bulɛ ahaaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Mɔ ko baanyɛ aná jwɛŋmɔ ni nilee eyi mli obɔ, shi kɛ ebɛ Yehowa gbeyeishemɔ lɛ, enyɛŋ ekɛ nakai nilee lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni baawo Bɔlɔ lɛ hiɛ nyam nɔ. Ebaanyɛ emu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɛjɛ anɔkwa saji amli po, ni no baaha efee kwashia. Kɛfata he lɛ, Yehowa, ni ji Mɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ he nilee he miihia waa kɛha niiashishinumɔ, ni ji nilee su ko ni ale waa lɛ namɔ.

Mɛɛ yibii nilee woɔ? (Abɛi 8:12-21, 35) Israel maŋtsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Minɔ baatsɔ ni ogbii baafa ni aaaŋɔ wala afii afata he ahao.” (Abɛi 9:11) Gbii afalɛ kɛ wala afii asɛɛkɛlɛ ji nɔ ni jɛɔ nilee ni akɛbɔɔ lɛ mli baa. Hɛɛ, “nilee hereɔ etsɛ yiwala.”—Jajelɔ 7:12.

Mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔná nilee lɛ ji gbɛnaa nii ni kã wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ. Beni Salomo maa anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ ole nii lɛ, ole oha ohe; shi kɛ́ hefɛoyelɔ jio lɛ, bo okome obaatere.” (Abɛi 9:12) Nilelɔ leɔ nii kɛha lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnamɔ, ni esa akɛ hefɛoyelɔ lɛ diɛŋtsɛ ashwa ehe yɛ epiŋmɔi lɛ ahewɔ. Eji anɔkwale akɛ, wɔkpaa nɔ ni wɔdũɔ lɛ. Belɛ, eba akɛ ‘wɔɔba wɔtoi shi wɔha nilee.’—Abɛi 2:2.

“Yoo Kwashia lɛ, Naawalɔ Ni”

Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Salomo kɛɛ kɛtsa nɔ akɛ: “Yoo kwashia lɛ, naawalɔ ni, ebɛ jwɛŋmɔ ni eleee nɔ ko nɔ ko; ni etaa ewe lɛ shinaa lɛ shi yɛ sɛi nɔ yɛ maŋ lɛŋ hei grɔŋŋi lɛ, koni etsɛ mɛi ni hoɔ, ni nyiɛ amɛgbɛ̀i lɛ anɔ tɛ̃ɛ lɛ: Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, egbale biɛ!”Abɛi 9:13-16a.

Afee kwashiafeemɔ he mfoniri akɛ yoo naawalɔ, ni nyɛɛɛ ehe nɔ eye, ni feɔ buulu. Lɛ hu ema tsũ. Ni eŋɔ fɔ̃ enɔ akɛ ebaatsɛ mɔ fɛɛ mɔ ni bɛ niiashikpamɔ. No hewɔ lɛ, mɛi ni hoɔ kɛyaa lɛ yɛ nɔ ni amɛbaahala. Ani amɛbaakpɛlɛ nilee ninefɔɔ lɛ nɔ loo kwashiafeemɔ nɔ̃ lɛ nɔ?

“Nu ni Aju lɛ, Eŋɔɔ”

Nilee kɛ kwashiafeemɔ fɛɛ tsɛɔ mɛi ni boɔ amɛ toi lɛ ni ‘amɛgbale biɛ.’ Shi kɛlɛ, ninefɔɔ lɛ yɛ srɔto. Nilee tsɛɔ gbɔmɛi lɛ kɛbaa wein, loo, kɛ aboloo okpɔlɔŋmɛɛ shishi. Nibii ni gbalaa mɔ ni kwashiafeemɔ kɛhaa lɛ kaiɔ wɔ yoo ni bɛ henɔyeli lɛ gbɛ̀i lɛ. Salomo kɛɛ akɛ: “Mɔ ni bɛ yitsoŋ lɛ, ekɛɔ lɛ akɛ: Nu ni aju lɛ, eŋɔɔ, ni aboloo ni ateo ayeɔ lɛ, eyɛ akɔnɔ!”Abɛi 9:16b, 17.

Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefutu wein lɛ, “yoo Kwashia lɛ” kɛ nu ni aju haa. (Abɛi 9:13, New International Version) Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, akɛ bɔlɛnamɔ mli ŋɔɔmɔ ni akɛ ŋa ni asumɔɔ lɛ lɛ náa lɛ toɔ nu ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni anuɔ lɛ he. (Abɛi 5:15-17) Belɛ, nu ni aju lɛ damɔ shi kɛha bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ni afeɔ yɛ teemɔŋ. Ahaa nakai nui lɛ feɔ tamɔ nɔ ni ŋɔɔ—nɔ ni ŋɔɔ fe wein—ejaakɛ aju ni ehiɛ susumɔ akɛ akɛmiijo nɔ ko naa foi. Ahaa aboloo ni ayeɔ yɛ teemɔŋ lɛ feɔ tamɔ nɔ ni ŋɔɔ fe nilee aboloo kɛ loo lɛ, ejaakɛ nine shɛɔ nɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Bu ni aaabu nɔ ni agu efeemɔ kɛ teemɔŋ nɔ lɛ akɛ eyɛ fɛo lɛ ji kwashiafeemɔ kadimɔ nii.

Yɛ be mli ni wala he shiwoo fata nilee ninefɔɔ lɛ he lɛ, yoo kwashia lɛ ewieee nɔ ni baajɛ egbɛ̀i lɛ asɛɛnyiɛmɔ mli kɛba lɛ he. Shi Salomo bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Eleee akɛ sisai yɔɔ jɛi lɛ, emɛi ni ekpee lɛ, gbohiiajeŋ bui lɛ amli amɛyɔɔ lɛ.” (Abɛi 9:18) Woloŋlelɔ ko ŋma akɛ: “Yoo Kwashia lɛ shia lɛ jeee shia, shi moŋ gbonyobu wulu. Kɛ́ obote mli lɛ, ojeŋ mli hiɛkalɔ.” Nilee bɛ jeŋba shara shihilɛ lɛ sɛɛnyiɛmɔ sɛɛ; eji nɔ ni gbeɔ mɔ.

Yesu Kristo kɛɛ akɛ: “Nyɛbotea agbó fintɔ̃ɔ lɛ mli! Ejaakɛ agbó ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtɛrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ní boteɔ mli lɛ fá pii. Shi agbó fintɔ̃ɔ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Eba akɛ wɔɔye nilee okpɔlɔ lɛ nɔ nii be fɛɛ be ni wɔfata mɛi ni nyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ ahe.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Nilee ní aaaná lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ gbɛnaa nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Mɔ ni yɔɔ nilee kpɛlɛɔ jajemɔ nɔ