Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miishɛɛ kɛ Shidaa yɛ Shihilɛ ni Kumɔɔ Mɔ Tsui lɛ Fɛɛ Sɛɛ

Miishɛɛ kɛ Shidaa yɛ Shihilɛ ni Kumɔɔ Mɔ Tsui lɛ Fɛɛ Sɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Miishɛɛ kɛ Shidaa yɛ Shihilɛ ni Kumɔɔ Mɔ Tsui lɛ Fɛɛ Sɛɛ

TAAKƐ NANCY E. PORTER GBA

No mli lɛ eji gbɛkɛnaashi ko ni kɔɔyɔŋ edɔ, yɛ June 5, 1947 yɛ Bahamas, ni ji ŋshɔkpɔi ni yɔɔ United States wuoyi-bokagbɛ lɛ nɔ. Gbɛfalɔi anɔkwɛlɔ ko basara mi kɛ miwu George trukaa. Ekɛ wolo ko ni aŋma wɔ ni tsɔɔ akɛ ataooo wɔ yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ dɔŋŋ, ni akɛ esa akɛ “wɔshi maŋ bibioo nɛɛ mli amrɔ nɔŋŋ!” ha wɔ.

MI KƐ George ji klɛŋklɛŋ Yehowa Odasefoi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni ba Bahamas maŋtiase wulu fe fɛɛ ni ji Nassau nɛɛ mli. Atsu wɔ kɛba biɛ sɛɛ mli beni wɔgbe Gilead, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ skul ni afeɔ yɛ New York lɛ klas ni ji kpaanyɔ lɛ naa. Mɛni wɔfee hewɔ ni yɛ nyɔji etɛ pɛ ni wɔkɛhi jɛmɛ lɛ sɛɛ lɛ, akɛ wɔ ye kɛ joomɔ nɛkɛ? Ni te eba lɛ tɛŋŋ ni yɛ nɔ ni fe afii 50 sɛɛ lɛ, miyɔɔ biɛ lolo lɛ?

Tsɔsemɔ Kɛha Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ

Mitsɛ Harry Kilner, ji mɔ ni ná minɔ hewalɛ waa ni eha mibaje shihilɛ ni miyɔɔ mli amrɔ nɛɛ lɛ shishi. Efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi kɛha mi, kɛtsɔ nibii babaoo ni ekɛshã afɔle bɔni afee ni ebatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ hewɔ. Eyɛ mli akɛ ebɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jogbaŋŋ moŋ, shi etee nɔ eshiɛ kɛ hoo kwraa lɛ daa otsi naagbee, ni ekɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ ekãa naa. (Mateo 6:33) Eyɛ mli akɛ wɔbɛ shika moŋ, shi eshwapo he ni ehɔɔ aspaatere yɛ, yɛ Lethbridge, Alberta, Canada, yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ ji he titri ni atsuɔ mumɔŋ nibii ahe nii yɛ. Mikaiɔ akɛ beni miji gbekɛ lɛ, Yehowa Odasefoi be-fɛɛ sɔɔlɔi ni atsɛɔ amɛ gbɛgbalɔi lɛ baa wɔshia lɛ ni amɛbagbaa wɔ amɛ niiashikpamɔi.

Yɛ afi 1943 mli lɛ, mije migbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ Fort Macleod kɛ Claresholm masɛi, yɛ Alberta. Yɛ nakai beaŋ yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, wiemɔi gbohii ni shitee-kɛ-wolɔi yawie yɛ wɔhe hewɔ lɛ, agu wɔnitsumɔ lɛ yɛ Canada. Wɔshikpɔŋ kuku lɛ kɛlɛ ji kilomitai 100 kɛjɛ afã kome kɛyaa afã kroko, shi akɛni oblahii kɛ oblayei ji wɔ hewɔ lɛ, egbaaa wɔnaa akɛ wɔɔtara baisikel nɔ aloo wɔnyiɛ kɛya akutsei kɛ ŋmɔji bibii lɛ amli. Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ, miná hegbɛ miyasara mɛi ni etee Gilead skul lɛ eko, ni amɛniiashikpamɔi lɛ wo mi hewalɛ koni mibatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ.

Yɛ afi 1945 mli lɛ, mikɛ George Porter, ni jɛ Saskatchewan, Canada lɛ bote gbalashihilɛ mli. Efɔlɔi ji Odasefoi ni yɔɔ ekãa kɛjɛ afi 1916 beaŋ tɔ̃ɔ, ni lɛ hu ehala be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ akɛ enitsumɔ. Klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni aha wɔ lɛ ji Lynn Jɔɔ fɛfɛo ni yɔɔ Vancouver Kooyigbɛ yɛ Canada lɛ. Etsɛɛɛ ni afɔ̃ wɔ nine kɛtee Gilead.

Mikɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi ni jɛ skul srɔtoi amli lɛ egba sane yɛ afii ni eho lɛ amli, ni mina bɔ ni amɛnikasemɔ lɛ efite hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ E-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nɔ ni wɔkase yɛ Gilead lɛ ha nyɛmɔ ni wɔkɛsusuɔ nii ahe lɛ tee hiɛ ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ewaje hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ. Akɛ wɔnanemɛi klasbii lɛ tee China, Singapore, India, Afrika maji lɛ anɔ, South America, kɛ hei krokomɛi. Mikaiɔ bɔ ni miná miishɛɛ, beni wɔná wɔle akɛ akɛ wɔ baaya Bahamas ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ lolo.

Bɔ ni Wɔfee Wɔnyɛ Wɔhi Shi

Kɛ wɔkɛ gbɛ ni wɔbaafã kɛya Bahamas lɛ to wɔnanemɛi klasbii lɛ anɔ lɛ he lɛ, wɔna akɛ wɔnɔ lɛ jɛkɛɛɛ. Etsɛɛɛ ni wɔbɔi bɔ ni jɛmɛ kɔɔyɔŋ yɔɔ kulɔkulɔ, amɛ atatuiaŋ efee bluu, nu ni hiɛ bluu su, tsũi ni apɛnte he sui srɔtoi, kɛ baisikel babaoo lɛ ahe miishɛɛnámɔ. Shi kɛlɛ, nɔ ni ná minɔ hewalɛ waa ji Odasefoi fioo ko ni amɛfeɔ mɛi enumɔ ni bakpee wɔ beni wɔlɛlɛ lɛ yashɛ shi lɛ. Etsɛɛɛ ni wɔkase akɛ maŋ lɛ kusum-nifeemɔ yɛ srɔto kwraa yɛ nɔ ni wɔle waa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛɛ miwu akɛ ekatsɛ́ mi akɛ misuɔlɔ dɔŋŋ yɛ mɛi ahiɛ, ejaakɛ akɛ nakai gbɛi lɛ tsuɔ nii kɛhaa bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko kɛ mɔ kroko wu loo ŋa teŋ lɛ.

Eka shi faŋŋ akɛ etsɛɛɛ ni osɔfoi lɛ atsui fã yɛ bɔ ni wɔnyiɛɔ kɛyaa kɛbaa yɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ lɛ hewɔ, ni amɛyafolɔ wɔnaa akɛ Kɔmunistbii ji wɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, afã wɔ ni wɔshi maŋ lɛ mli. Shi Odasefoi—ní amɛyifalɛ shɛɛɛ 20 ni yɔɔ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ yɛ nakai beaŋ lɛ—ŋmala faikpamɔ woji ni amɛha mɛi akpei abɔ kɛ amɛwaonaa gbɛi wo shishi kɛkpa fai akɛ aha wɔhi shi. Enɛ hewɔ lɛ, atsake famɔ ni akɛha akɛ wɔshi maŋ lɛ mli lɛ.

Wɔtee Shikpɔŋkuku Hee ko Mli

Biblia mli anɔkwalei lɛ kwɛ̃ oyayaayai yɛ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ atsui amli, no hewɔ lɛ, atsu Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi babaoo kɛba Bahamas. Kɛkɛ ni yɛ afi 1950 lɛ, ato nitsumɔhe nine yɛ jɛmɛ. Afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, Milton Henschel ni ji nitsulɔ ni fata nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York, lɛ mli bii ahe lɛ ba Bahamas ni ebi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ akɛ ani amɛteŋ mɔ ko baasumɔ ni eya ni eyaje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ Bahamas ŋshɔkpɔ kroko nɔ. Mi kɛ George jɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔhe ha, ni enɛ je afii 11 shihilɛ yɛ Long Island lɛ nɔ lɛ shishi.

Nɛkɛ ŋshɔkpɔ nɛɛ ni fata Bahamas ŋshɔkpɔi lɛ ahe lɛ kɛlɛ ji kilomitai 140 ni elɛɛmɔ ji kilomitai 6, ni yɛ nakai beaŋ lɛ, maji diɛŋtsɛ bɛ jɛmɛ. Aaafee shiai 50 yɔɔ emaŋtiase ni ji Clarence lɛ mli. No mli lɛ hiŋmɛigbelemɔ eyako hiɛ tsɔ̃—sarawa hewalɛ bɛ, paipi mli nu aloo nibii ni akɛhoɔ nii yɛ tsũ mli aloo nui ni akɛtsɔɔ paipi rɔbai amli hu bɛ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔtsake wɔshihilɛ ni wɔhi shi akɛ akrowabii diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi agbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he saji ji nɔ ni agbaa he sane waa. Wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔkɛ sanebimɔ ni ji “Te oyɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ?” akafata wɔŋamɔi ahe, ejaakɛ mɔ lɛ baagba bo etsofafeemɔ he yinɔsane kakadaŋŋ.

Wɔyeɔ odase kɛjɛɔ kpatashi kɛyaa kpatashi titri, ejaakɛ he ni wɔfɔɔ gbɔmɛi lɛ anamɔ yɛ ji amɛkpata ni akɛ jwɛi ehà yiteŋ ni etse ehe kɛjɛ tsũi lɛ ahe ni akɛ lai eshɛre la yɛ mli lɛ amli. Okwaafoi aloo wolɛi ohiafoi ni mli hi waa titri yɔɔ akutsei lɛ mli. Jeee mɛi ni sumɔɔ jamɔ kɛkɛ ji amɛteŋ mɛi pii, shi amɛhiɛ apasa hemɔkɛyeli mli waa hu. Bei pii lɛ, amɛbuɔ nibii ni baa shihilɛ mli ni efɔɔɔ kaa lɛ akɛ okadii ni tsɔɔ nɔ ko.

Efeee osɔfoi lɛ hiɛgbele akɛ amɛaaya mɛi ashiai amli beni atsɛko amɛ, ni amɛyatserɛ mɛi a-Biblia kasemɔ he woji ni wɔshi wɔha amɛ lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ amɛwoɔ gbeyeilɔi lɛ ahe gbeyei, shi jeee mɔ fɛɛ mɔ sheɔ amɛ gbeyei. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yoomo ko ni eye afii 70 ni yɔɔ ekãa lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni afee lɛ basabasa. Eesumɔ ni enu Biblia lɛ shishi eha lɛ diɛŋtsɛ ehe, enɛ hewɔ lɛ, naagbee mli lɛ ebatsɔ Odasefonyo kɛfata mɛi krokomɛi ahe. Beni wɔna akɛ mɛi babaoo miiná wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, ehe bahia ni George akudɔ tsɔne kɛya hei ní jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 300 yɛ Hɔgbaa komɛi amli koni wɔkɛye wɔbua gbɔmɛi nɛɛ ni amɛba wɔkpeei lɛ.

Yɛ nyɔji lɛ ashishijee mli beni Odasefoi komɛi bɛ lɛ, mi kɛ George hiɛɔ wɔmumɔŋ shidaamɔ lɛ mli kɛtsɔ Kristofoi akpeei lɛ fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, wɔnyiɛɔ gbɛjianɔ ni wɔto kɛha Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ kasemɔ kɛ Biblia lɛ kanemɔ daa Ju gbɛkɛ lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Agbɛnɛ hu wɔkaneɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii ni baa lɛ fɛɛ amrɔ nɔŋŋ kɛ wɔnine shɛ nɔ.

Mitsɛ gbo beni wɔyɔɔ Long Island lɛ. Yɛ hulutsoo be ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli yɛ afi 1963 mli lɛ, wɔto gbɛjianɔ wɔha Awo koni ebahi he ko ni kɛ wɔ bɛŋkɛ. Eyɛ mli akɛ egbɔ moŋ, shi enyɛ etsake eshihilɛ jogbaŋŋ, ni enyɛ ehi Long Island aahu kɛyashi egbo yɛ afi 1971 mli. Ŋmɛnɛ, asafo yɛ Long Island ni amɛyɛ Maŋtsɛyeli Asa ehee kaŋŋ.

Kaa ko ni Kumɔɔ Mɔ Tsui

Yɛ afi 1980 mli lɛ, George yɔse akɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ miiba shi. Enɛ je mishihilɛ mli niiashikpamɔ ni mli wa waa lɛ shishi—yɛ be mli ni mikwɛɔ miwu ni misumɔɔ lɛ, minitsumɔ hefatalɔ, kɛ naanyo ni miiná jwɛŋmɔŋ hela lɛ. Esu kɛ baŋ tsake kwraa. Enaagbee kɛ nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ ye afii ejwɛ dani egbo yɛ afi 1987 mli. Efeɔ bɔ ni ebaanyɛ kɛfataa mihe kɛyaa shiɛmɔ kɛ kpeei, shi mifoɔ bei pii kɛji akɛ miikwɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebɔɔ kɛtsu enɛɛmɛi ahe nii lɛ. Suɔmɔ ni nyɛmimɛi Kristofoi lɛ jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ shɛjeɔ mimii yɛ anɔkwale mli moŋ, shi mihiɛ tseɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.

Nɔ ko ni jara wa waa ni yɔɔ mi kɛ George gbalashihilɛ lɛ mli ji bɔ ni wɔfɔɔ sanegbaa kɛ miishɛɛ. Amrɔ nɛɛ ni George etsɔ esɛɛ nɛɛ lɛ, miná ninefɔɔ ni Yehowa kɛhaa etsuji akɛ ‘amɛsɔle ni amɛkafɔɔ,’ ni ‘amɛhiɛ sɔlemɔ mli daa,’ ni ‘amɛsɔle yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ’ lɛ he miishɛɛ waa fe bei fɛɛ ni eho. (1 Tesalonikabii 5:17; Romabii 12:12; Efesobii 6:18, NW) Eji nɔ ni shɛjeɔ mɔ mii waa akɛ wɔɔle akɛ, Yehowa susuɔ wɔ hilɛ-kɛhamɔ he. Minuɔ he tamɔ lalatsɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, mɔ ni lá akɛ: “Ajie [Yehowa, NW] yi! Daa nɛɛ etereɔ wɔjatsui lɛ ehaa wɔ.”—(Lala 68:20,) Ni aaasusu gbi lɛ eko fɛɛ eko he, mifatɔɔi anɔkpɛlɛmɔ, kɛ daa gbi mli jɔɔmɔi ni minine shɛɔ nɔ lɛ ahe shidaa, taakɛ Yesu wo he ŋaa lɛ, ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ ahiɔ shi diɛŋtsɛ.—Mateo 6:34.

Sɔɔmɔ lɛ Mli Nyɔmɔwoi ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli

Kristofoi asɔɔmɔ lɛ mli ni mikɛ mihe wo lɛ eye ebua mi koni mikajwɛŋ be ni eho lɛ he fe nine. No hewɔ lɛ, minyɛɔ miyeɔ henumɔi ni kɛ nɔnyɛɛ baa lɛ anɔ kunim. Biblia mli anɔkwale ni atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ efee miishɛɛ jɛɛhe krɛdɛɛ kɛha mi. Ekɛ mumɔŋ nifeemɔ he gbɛjianɔtoo kpakpa ko ni adiɔ sɛɛ ni haa mɔ shihilɛ feɔ shiŋŋ eha mi.—Filipibii 3:16.

Be ko lɛ oblayoo ko ni migba lɛ Maŋtsɛyeli Iɛ he sane afii 47 kɛtsɔ hiɛ lɛ tswa mi tɛlifoŋ. Eji klɛŋklɛŋ shia Biblia mli nikasemɔi ni wɔná beni wɔbashɛ Bahamas yɛ afi 1947 mli lɛ ateŋ mɔ kome biyoo. Enyɛ, etsɛ kɛ enyɛmimɛi hii kɛ yei fɛɛ batsɔmɔ Yehowa Odasefoi ni nakai nɔŋŋ ji amɛbii kɛ nabii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yoo nɛɛ weku lɛ mli bii fe 60 etsɔmɔ Odasefoi. Shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ ekpɛlɛɛɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ. Shi agbɛnɛ, efee klalo akɛ ebaatsɔ Yehowa Nyɔŋmɔ tsulɔ. Mɛɛ miishɛɛ eji nɛkɛ, akɛ aaana ni Odasefoi fioo ni yɔɔ Bahamas beni mikɛ George shɛ jɛmɛ lɛ ayifalɛ etee hiɛ kɛteke 1,400!

Mɛi komɛi biɔ mi akɛ ani edɔɔ mi akɛ mibɛ mi diɛŋtsɛ mibii lo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bii ni mɔ ko yɔɔ lɛ ji jɔɔmɔ. Ni kɛlɛ, suɔmɔ ni mimumɔŋ bii, nabii, kɛ nanakaŋsowai jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ mi be fɛɛ be lɛ ji nɔ ko ni ekolɛ fɔlɔi ni yɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii lɛ anine shɛko eko ni tamɔ nakai nɔ dã. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni ‘feɔ ejurɔ’ ni amɛji “niiatsɛmɛi yɛ ejurɔfeemɔi agbɛfaŋ” lɛ ji gbɔmɛi ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ. (1 Timoteo 6:18) No hewɔ ni mikɛ mihe ewo sɔɔmɔ lɛ mli shii abɔ ni mihewalɛ ŋmɛɔ mi gbɛ lɛ.

Gbi ko lɛ oblayoo fioo ko ba miŋɔɔ yɛ nyanyɔŋ he datrɛfonyo lɛ nitsumɔhe lɛ ni ekɛɛ akɛ, “Oleee mi, shi mile bo, ni miisumɔ ni maha ole kɛkɛ akɛ misumɔɔ osane.” Etee nɔ egba bɔ ni fee ni ebale anɔkwale lɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli kɛ bɔ ni edaa shi akɛ wɔ ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ba Bahamas.

Be kroko mli beni miku misɛɛ kɛjɛ gbɛhamɔ lɛ, mina roos fɔfɔi kome yɛ mishinaa naa yɛ he ni miyɔɔ bianɛ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Nassau lɛ. Áŋma wolo ko afata he, ekaneɔ akɛ: “Eŋɔɔ wɔnaa akɛ oku osɛɛ oba shia.” Mitsui mli eyi obɔ kɛ shidaa, ni ehaa misumɔɔ Yehowa babaoo kɛ́ mina nɔ̃ gbɔmɛi ni e-Wiemɔ lɛ, egbɛjianɔtoo lɛ, kɛ emumɔ lɛ ená lɛ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa tsɔɔ mɛi ni ebɔle wɔ lɛ anɔ ejieɔ enine ni wajeɔ mɔ lɛ kpo.

Miyi Obɔ Kɛteke Nɔ kɛ Shidaa

Mishihilɛ efeko mlɛo be fɛɛ be, ni asaŋ efai komɛi hu efeko nakai bianɛ. Shi miyɛ nibii babaoo ni madamɔ nɔ mada shi—miishɛɛ ni minaa yɛ sɔɔmɔ lɛ mli, Kristofoi nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo lɛ asuɔmɔ kɛ hedɔɔ, Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ suɔmɔ kwɛmɔ, anɔkwalei ni ŋɔɔ ni jɛ Biblia lɛ mli, hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ akɛ abaana suɔlɔi beni atee amɛ shi, kɛ afii 42 gbalashihilɛ kɛ Yehowa tsulɔ anɔkwafo lɛ he kaimɔi. Dani wɔɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, misɔle koni mafee yelikɛbualɔ kɛha miwu koni ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni esumɔɔ waa lɛ mli. Yehowa kɛ mlihilɛ ha misɔlemɔ lɛ hetoo. No hewɔ lɛ, miisumɔ ni majie shidaa ni mikɛhaa Yehowa lɛ kpo kɛtsɔ anɔkwa ni maye lɛ be fɛɛ be lɛ nɔ.

Bahamas ji hei ni gbɛfalɔi ni yasharaa shi yɛ lɛ sumɔɔ jɛmɛ yaa waa, ni amɛfiteɔ shika dɔlai akpei abɔ kɛyaa jɛmɛ koni amɛyaná nibii ni ŋɔɔ ni yɔɔ fɛo yɛ hulutsoo shikpɔji lɛ anɔ lɛ ahe miishɛɛ. Akɛni mihala akɛ masɔmɔ Yehowa yɛ he fɛɛ he ni egbɛjianɔtoo lɛ aaatsɔɔ hewɔ lɛ, miná gbɛ ni mifãa kɛjɛɔ ŋshɔkpɔi nɛɛ anaagbee kome nɔ kɛyaa enaagbee kroko nɔ lɛ mli niiashikpamɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli, yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ mli. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, mibale ni mibuɔ Bahamabii ni sumɔɔ naanyobɔɔ lɛ ateŋ mɛi ni hi fe fɛɛ asuɔmɔ lɛ akɛ jwetri.

Miida mɛi ni kɛ anɔkwale lɛ baha mifɔlɔi, ni amɛ hu amɛtɛo bɔ ni esa akɛ aná shwelɛ akɛ aaatao Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ yɛ mitsui kɛ mijwɛŋmɔ ni edako lɛ mli lɛ ashi babaoo. Ŋmɛnɛ Yehowa tsuji oblahii kɛ oblayei lɛ hu nine baanyɛ ashɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ kɛji akɛ amɛbote “shinaa kpeteŋkpele” ni kɛ mɔ yaa sɔɔmɔ ni alɛɛ mli lɛ mli hegbɛi wuji lɛ amli. (1 Korintobii 16:9) Bo hu shidaa ni fa kɛteke nɔ baayi omli obɔ kɛji akɛ okɛ owala tsu nii ni okɛwo “nyɔŋmɔi amli Nyɔŋmɔ,” Yehowa, hiɛ nyam.—5 Mose 10:17; Daniel 2:47.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli yɛ Victoria, B.C., yɛ afi 1944

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mi kɛ George tee Gilead Skul yɛ afi 1946

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mi kɛ George yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Nassau, Bahamas lɛ hiɛ yɛ afi 1955

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Deadman’s Cay, he ni wɔsɔmɔ yɛ kɛjɛ afi 1961 kɛyashi afi 1972 lɛ