Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ohiɛ ní Oooya Kɛyashɛ Naagbee Kunimyeli Mli!

Ohiɛ ní Oooya Kɛyashɛ Naagbee Kunimyeli Mli!

Ohiɛ ní Oooya Kɛyashɛ Naagbee Kunimyeli Mli!

“Naa, okpɔŋɔ yɛŋ; ni mɔ ni tá enɔ lɛ hiɛ gãi, ni aha lɛ akekere, ni eje kpo eeye kunim, koni esaa eye kunim.”—KPOJIEMƆ 6:2.

1. Mɛɛ wɔsɛɛ nifeemɔi Yohane na yɛ ninaa mli?

KƐTSƆ mumɔ ni ajɛ ŋwɛi akɛha bɔfo Yohane lɛ nɔ hewɔ lɛ, enyɛ ekwɛ nii kɛtee afii 1,800 yɛ wɔsɛɛ be mli ní etsɔɔ Kristo ni akɛ lɛ eta maŋtsɛsɛi nɔ ákɛ Maŋtsɛ lɛ mli. Hemɔkɛyeli he miihia Yohane koni enu nɔ ni ena yɛ ninaa lɛ mli lɛ shishi. Ŋmɛnɛ, wɔyɛ odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ akɛ nɛkɛ maŋtsɛ womɔ ni agba afɔ̃ shi nɛɛ ba mli yɛ afi 1914. Wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli hiŋmɛii naa Yesu Kristo ni “eje kpo eeye kunim, koni esaa eye kunim.”

2. Te Abonsam fee enii yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishitoo he eha tɛŋŋ, ni mɛni he odase enɛ yeɔ?

2 Beni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi sɛɛ lɛ, ashwie Satan kɛjɛ ŋwɛi, ni eha ewuu waa kɛ mlila babaoo, shi eyeee kunim yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ. (Kpojiemɔ 12:7-12) Emlila lɛ eha je lɛŋ shihilɛ lɛ mli ewo wu babaoo. Etamɔ nɔ ni adesai aweku lɛ mli miigbala. Kɛha Yehowa Odasefoi lɛ, enɛ ji odaseyeli ni yɔɔ faŋŋ ní tsɔɔ akɛ amɛ-Maŋtsɛ lɛ miiya ehiɛ koni “esaa eye kunim.”

Aato Jeŋ Hee Asafo ko Shishi

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛjianɔtoo mli tsakemɔi afee yɛ Kristofoi asafo lɛ mli kɛjɛ be mli ni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi nɛɛ, ni mɛni hewɔ amɛhe hiaa lɛ? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi ejɛ tsakemɔi nɛɛ amli kɛba, taakɛ Yesaia gba efɔ̃ shi lɛ?

3 Akɛni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi hewɔ lɛ, be eshɛ ni esa akɛ aku sɛɛ asaa Kristofoi asafo lɛ—ní amrɔ nɛɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔi babaoo yɔɔ mli lɛ—ní ekɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi asafo lɛ yɔɔ lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, yɛ June 1 kɛ 15, afi 1938 nɔ lɛ mli lɛ, Buu-Mɔɔ pɛi bɔ ni esa akɛ gbɛjianɔtoo lɛ atsu nii aha lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, December 15, 1971 nɔ̃ lɛ tsɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nɔyeli Kuu lɛ mli jogbaŋŋ yɛ nikasemɔ ni ji “A Governing Body as Different From a Legal Corporation.” (Bɔ ni Esoro Nɔyeli Kuu lɛ yɛ Nitsumɔ Gbɛjianɔtoo ni Akɛwo Mla Shishi lɛ He) Yɛ afi 1972 mli lɛ, ahala onukpai akui koni amɛkɛ yelikɛbuamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ aha asafoi ni amɛyɔɔ mli lɛ.

4 Nɔkwɛmɔ kpakpa ni aku sɛɛ akɛba ekoŋŋ lɛ waje Kristofoi asafo lɛ babaoo. Agbɛnɛ hu nɔ ni fata enɛ he ji gbɛjianɔ ni Nɔyeli Kuu lɛ to koni ekɛtsɔse onukpai lɛ yɛ amɛnitsumɔi lɛ amli, ni nɔ ni fata enɛ he ji amɛtsɔsemɔ yɛ saji ayeli mli lɛ. Agba nɔyaa ni baaba fiofio ní kɔɔ Nyɔŋmɔ shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ nitsumɔ kɛ amɛyibii kpakpai lɛ ahe lɛ he sane afɔ̃ shi yɛ Yesaia 60:17 akɛ: “Akɔɔble najiaŋ lɛ mikɛ shika aaaba, ni dade najiaŋ lɛ mikɛ jwiɛtɛi aaaba, ni tsei anajiaŋ lɛ akɔɔble, ni tɛi anajiaŋ lɛ dade; ni maŋɔ hejɔlɛ mafee onɔyelɔi, ni maŋɔ jalɛ mafee o-nukpai.” Nɔyaai kpakpai nɛɛ kɛ ŋwɛi jɔɔmɔi kɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ he odaseyeli ha mɛi ni kɛ ekãa fiɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ.

5. (a) Te Satan fee enii yɛ jɔɔmɔi ni Yehowa kɛhaa E-webii lɛ he eha tɛŋŋ? (b) Yɛ Filipibii 1:7 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, te Yehowa webii feɔ amɛnii yɛ Satan mlifu lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

5 Satan na suɔmɔ mli ni Nyɔŋmɔ jɛɔ ekwɛɔ ewebii lɛ anɔ ní ekudɔɔ amɛ beni akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ema shi sɛɛ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1931 mli lɛ, nɛkɛ Kristofoi akuu fioo nɛɛ fee lɛ faŋŋ akɛ amɛjeee Biblia Kaselɔi kɛkɛ. Yɛ Yesaia 43:10 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, amɛji Yehowa Odasefoi! Kɛ́ heniianaa ni jio, jeee nakai jio, Abonsam kɛ yiwaa ni eko bako nakai dã ba jeŋ fɛɛ. Yɛ shikpɔji ni ale akɛ jamɔ mli heyeli yɔɔ jɛmɛ, tamɔ United States, Canada, kɛ Germany po lɛ, anyɛ Odasefoi lɛ anɔ ni amɛwuu mla naa tai shii abɔ bɔni afee ni amɛná amɛjamɔ mli heyeli. Beni shɛɔ afi 1988 lɛ, U.S. Saneyelihe Wulu ni Fe Fɛɛ lɛ ekwɛ saji 71 ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe lɛ mli, ni abu amɛ bem yɛ amɛmlijaa etɛ mli enyɔ mli. Ŋmɛnɛ, mla naa tai miiya nɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he bɔni afee ni, taakɛ eba lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, amɛnyɛ ‘amɛfã sanekpakpa lɛ he.’—Filipibii 1:7.

6. Ani naatsii tsĩ Yehowa webii anaa yɛ amɛhiɛ ni amɛaaya lɛ mli? Tsɔɔmɔ mli.

6 Yɛ afi 1930 afii lɛ amli, yɛ gbii ni tsɔ Jeŋ Ta II lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, yiwalɛ nɔyelii tsĩ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Germany, Spain, kɛ Japan, kɛ́ wɔɔtsĩ etɛ pɛ tã lɛ, anitsumɔ lɛ naa. Shi, yɛ afi 2000 lɛ mli lɛ, nɛkɛ maji etɛ nɛɛ pɛ miihe aná Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 500,000 ni yɔɔ ekãa. Enɛ miihe afee Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ yɛ afi 1936 mli lɛ ayifalɛ ni eku ebɔ he toi nyɔŋma! Eyɛ faŋŋ akɛ, naatsii nyɛŋ atsĩ Yehowa webii anaa ni amɛkaya amɛhiɛ yɛ amɛ-Hiɛnyiɛlɔ kunimyelɔ, Yesu Kristo shishi.

7. Mɛɛ nifeemɔ ni sa kadimɔ ba yɛ afi 1958 mli, ni mɛɛ tsakemɔ wulu eba kɛjɛ no sɛɛ?

7 Kwɛ bɔ ni amɛhiɛ ni amɛyaa nɛɛ bafee faŋŋ, beni yɛ afi 1958 mli lɛ, Yehowa Odasefoi fee kpee wulu ní fe fɛɛ, ni ji Ŋwɛi Suɔmɔnaa Nifeemɔ Majimaji Ateŋ Kpee, ni gbɔmɛi 253,922 ba shishi yɛ New York City lɛ. Beni shɛɔ afi 1970 lɛ, agbele amɛnitsumɔ lɛ naa yɛ maji etɛ ni atsĩ amɛ tã yɛ ŋwɛigbɛ lɛ, ja nɔ ni ale yɛ nakai beaŋ akɛ East Germany lɛ pɛ. Shi no mli lɛ Odasefoi lɛ kã he amɛyɛ naatsii shishi yɛ Soviet Union wulu lɛ kɛ maji ní kɛ lɛ fee ekome yɛ Warsaw Kpaŋmɔ lɛ mli lɛ amli. Ŋmɛnɛ, Odasefoi ni yɔɔ ekãa ni fa fe akpei ohai enumɔ yɛ nɛkɛ tsutsu Komunist maji nɛɛ amli.

8. Mɛni ejɛ jɔɔmɔi ni Yehowa kɛba ewebii anɔ lɛ mli kɛba, ni mɛni Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ afi 1950 mli lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ enɛ he?

8 Akɛ shweremɔ ejɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ ejaakɛ amɛtee nɔ ‘amɛtao Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.’ (Mateo 6:33) Yesaia gbalɛ lɛ ená emlibaa diɛŋtsɛ momo, akɛ: “Mɔ bibioo ko aaatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa: Kɛ́ shɛ ebe lɛ mi, Yehowa, maha efee oyá!” (Yesaia 60:22) Ni amɛtee nɔ amɛshwere. Afii nyɔŋma ni eho lɛ mli lɛ, mɛi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ he miishɛɛ ni yɔɔ ekãa lɛ tee hiɛ fe mɛi 1,750,000. Mɛnɛɛmɛi ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛbafata kuu ní afi 1950 Buu-Mɔɔ ko wie enɛ yɛ amɛhe lɛ ahe, akɛ: “Nyɔŋmɔ miisaa jeŋ hee asafo ko bianɛ. . . . Nɛkɛ kuu nɛɛ baafo Harmagedon, . . . amɛji mɛi ni baatsɔ hiɛ aya ‘shikpɔŋ hee’ lɛ mli . . . , ato amɛhe gbɛjianɔ yɛ teokrase gbɛ nɔ, ni amɛle gbɛjianɔtoi.” Wolo lɛ mu sane naa akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔyaa wɔhiɛ akɛ jeŋ hee asafo!”

9. Nibii ni Yehowa Odasefoi ekase yɛ afii lɛ amli lɛ ahe eba sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Beni be shwieɔ mli lɛ, jeŋ hee asafo ní yaa nɔ edaa be fɛɛ be nɛɛ ená nilee ni he eba sɛɛnamɔ babaoo ŋmɛnɛ, ni ekolɛ ehe baaba sɛɛnamɔ po yɛ Harmagedon sɛɛ saamɔ nitsumɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi lɛ ekase bɔ ni atoɔ kpeei wuji ahe gbɛjianɔ, bɔ ni akɛ yelikɛbuamɔ yahaa mɛi ni efi amɛ lɛ oya, kɛ bɔ ni amaa tsũi oya. Nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ eha mɛi babaoo ejie Yehowa Odasefoi lɛ ayi ni amɛná bulɛ amɛha amɛ.

Jwɛŋmɔi ní Ejaaa lɛ Ajajemɔ

10, 11. Tsɔɔmɔ bɔ ni ajaje jwɛŋmɔi ní ejaaa ni ahiɛ yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe lɛ mli.

10 Shi, gbɔmɛi komɛi yɛ ni amɛfolɔɔ Yehowa Odasefoi anaa akɛ amɛji gbɔmɛi komɛi ní soro amɛnifeemɔ. Nɔ ni haa amɛkɛɔ enɛ titri lɛ ji Odasefoi lɛ ashidaamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ, yɛ nibii tamɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli, he ní akɛwooo maŋ saji amli, tawa shɛremɔ, kɛ jeŋbai gbohii lɛ hewɔ. Shi maŋbii babaoo eje shishi amɛmiikpɛlɛ nɔ akɛ nilee yɛ susumɔ ni Odasefoi lɛ ekɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsofafeelɔ ko ni yɔɔ Poland lɛ tswa Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔhe lɛ tɛlifoŋ ni ekɛɛ akɛ, lɛ kɛ enanemɛi ni yɔɔ helatsamɔhe lɛ kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo taa naa yɛ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he. Nɔ ni kɛ sane nɛɛ ba ji sane ko ni je kpo nakai gbi lɛ, yɛ Poland adafitswaa wolo ko ní gbɛi ji Dziennik Zachodni lɛ mli. Datrɛfonyo lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Edɔ mi waa akɛ akɛ lá etsu nii fe nine yɛ tsofafeemɔ he nitsumɔ mli. Esa akɛ enɛ atsake, ni eŋɔɔ minaa akɛ mɔ ko eyagbala sane nɛɛ kɛba. Masumɔ ni male ehe saji babaoo.”

11 Yɛ kpee ko ni afee yɛ afi ni ho lɛ mli lɛ, tsofafeemɔ mli onukpai ni jɛ Canada, Europa, Israel, kɛ United States susu nɔ ko ni ato he gbɛjianɔ koni eye ebua datrɛfoi ni amɛkwɛ helatsɛmɛi ni amɛkɛ lá tsuuu nii lɛ he. Atsɔɔ mli yɛ nakai kpee ni afee yɛ Switzerland lɛ mli akɛ, nɔ ni kɛ jwɛŋmɔ ni mɛi babaoo hiɛ lɛ kpãaa gbee ji akɛ, helatsɛmɛi ni agbalaa lá awoɔ amɛmli ní amɛgboiɔ lɛ ayi fa kwraa fe helatsɛmɛi ni heee lá lɛ. Helatsɛmɛi ni ji Odasefoi lɛ nyɛɔ amɛshiɔ helatsamɔhe lɛ mra fe mɛi ni aha amɛ lá lɛ, ni no hu haaa amɛbɔ helatsamɔ lɛ he nyɔmɔ babaoo.

12. Ha nɔkwɛmɔnɔ ko yɛ aŋkroaŋkroi komɛi ni ejie shidaamɔ ni Yehowa Odasefoi ekɔ yɛ maŋkwramɔŋ saji ni amɛkɛ amɛhe wooo mli lɛ yi lɛ he lɛ.

12 Awie wiemɔi kpakpai hu yɛ maŋ saji ni Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo mli dani Jeŋ Ta II lɛ je shishi, kɛ ta be lɛ mli beni Nazibii lɛ kɛ yiwaa babaoo ba amɛnɔ lɛ he. Vidio ni ji Jehovah’s Witnesses Stand Firm Against Nazi Assault, ni Yehowa Odasefoi lɛ fee ni ajie atsɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ Ravensbrück yiwalɛ nsra lɛ mli yɛ Germany yɛ November 6, 1996 lɛ eha gbɔmɛi babaoo ewie wiemɔi kpakpai. Beni ajeɔ nifeemɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ shishi yɛ yiwalɛ nsra ko ni ale waa yɛ Bergen-Belsen yɛ April 18, 1998 mli lɛ, Center for Political Education in Lower Saxony (Maŋkwramɔŋ Nitsɔɔmɔhe ni yɔɔ Lower Saxony) lɛ nɔkwɛlɔ, Dr. Wolfgang Scheel kpɛlɛ nɔ akɛ: “Yinɔsane mli anɔkwalei ni yɔɔ hiɛgbele lɛ ekome ji akɛ, Yehowa Odasefoi tswa amɛfai shi akɛ amɛbaakpoo Maŋ Hedɔɔ fe bɔ ni Kristofoi sɔlemɔi lɛ fee. . . . Ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔbaanu Yehowa Odasefoi lɛ atsɔɔmɔi kɛ jamɔŋ nifeemɔi lɛ ahe wɔha, bɔ ni amɛdamɔ shi shiŋŋ yɛ Nazi nɔyeli lɛ mli lɛ sa bulɛ.”

13, 14. (a) Mɛɛ sane ni sa mɔ ko ni akpaaa gbɛ akɛ ebaafee nakai kɛɛ yɛ mra be mli Kristofoi lɛ ahe? (b) Ha nɔkwɛmɔnii ní tsɔɔ saji ni sa ni awie yɛ Nyɔŋmɔ webii ahe ŋmɛnɛ.

13 Kɛ́ aŋkroaŋkroi ni ehe gbɛi loo saneyelihe yiŋkpɛi fi Yehowa Odasefoi lɛ asɛɛ yɛ saji ni kɛ naataamɔ baa lɛ ahe lɛ, enyɛɔ ebaa jwɛŋmɔ fɔŋ ni mɛi hiɛ lɛ shi, ni ehaa anáa Odasefoi lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Enɛ haa bei pii lɛ amɛnáa hegbɛ ni amɛkɛ mɛi ni kulɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛboɔ amɛ toi lɛ wieɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi amii shɛɔ nakai nifeemɔi lɛ ahe, ni amɛhiɛ sɔɔ waa diɛŋtsɛ. Enɛ kaiɔ wɔ nɔ ni ba yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli yɛ Yerusalem lɛ. Beni Akuashɔŋ, ni ji Yudafoi a-saneyelihe wulu lɛ taoɔ ni egbe Kristofoi lɛ yɛ ekãa ni amɛkɛshiɛɔ lɛ hewɔ lɛ, Gamaliel, “mla tsɔɔlɔ ni maŋ lɛ buɔ lɛ lɛ,” bɔ kɔkɔ ni ekɛɛ akɛ: “Ataamɛi Israelbii, nyɛhumia shi yɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahewɔ, bɔ ni nyɛkɛ amɛ aaaye aha. . . . Nyɛŋmɛa nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe ni nyɛkadia amɛsɛɛ; ejaakɛ kɛ́ gbɔmɛi adɛŋ nɛkɛ yiŋtoo nɛɛ loo nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ jɛ lɛ, ebaafite; shi kɛ́ Nyɔŋmɔ dɛŋ ejɛ lɛ, nyɛnyɛŋ nyɛfite; koni nyɛkabafee nyɛhe tamɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wuɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:33-39.

14 Taakɛ Gamaliel ji lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ aŋkroaŋkroi komɛi ni ehe gbɛi waa lɛ ewie jamɔ mli heyeli he kɛha Yehowa Odasefoi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, International Academy for Freedom of Religion and Belief (Majimaji Ateŋ Tsɔsemɔhe Kɛha Jamɔ kɛ Hemɔkɛyeli Mli Heyeli) lɛ tsutsu sɛinɔtalɔ lɛ wie akɛ: “Esaaa akɛ atsiɔ jamɔ kuu ko jamɔ mli heyeli naa akɛni maŋbii lɛ ekpɛlɛɛɛ ehemɔkɛyelii anɔ loo eyɛ srɔto lɛ hewɔ kɛkɛ.” Ni nilelɔ ko ni yɔɔ jamɔ he nikasemɔhe ko yɛ Leipzig univɛsiti lɛ bi sane ko ni he hiaa waa yɛ kuu ko ni Germany nɔyeli lɛ to koni amɛpɛi nɔ ni akɛɛ atsɛɔ amɛ jamɔ kui bibii amli lɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ atao jamɔi bibii pɛ mli, ni sɔlemɔi wuji enyɔ [Roma Katolik Sɔlemɔ lɛ kɛ Luther Sɔlemɔ] lɛ fataaa he lɛ?” Wɔbaanyɛ wɔna hetoo lɛ yɛ wiemɔi ni tsutsu Germany maŋ onukpa ko wie lɛ mli, mɔ ni ŋma akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ sɔlemɔi lɛ amli jamɔ he sɛkɛyelɔi ni hɔ sɛɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni nɔyeli lɛ kuu ni eto lɛ afee.”

Namɔ Gbɛ Wɔkwɛɔ Kɛha Yelikɛbuamɔ?

15, 16. (a) Mɛni hewɔ Gamaliel nifeemɔ lɛ mɔɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ aŋkroaŋkroi krokomɛi etɛ ni yɔɔ hewalɛ lɛ nyɛɛɛ afee nɔ ko ni amɛkɛye amɛbua Yesu lɛ?

15 Nɔ ni Gamaliel kɛɛ lɛ maa nɔ mi akɛ nitsumɔ ni ŋwɛi sɛɛfimɔ yɔɔ mli lɛ nyɛŋ afee efolo. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mra be mli Kristofoi lɛ ná nɔ ni ekɛɛ Akuashɔŋ lɛ he sɛɛ, shi amɛhiɛ kpaaa nɔ hu akɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ní aaawa amɛyi lɛ he lɛ hu ji anɔkwale. Gamaliel nifeemɔ lɛ ha jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kpa gbɛjianɔ ni amɛto koni amɛgbe amɛ lɛ, shi no ejieee yiwaa kɛjɛɛɛ jɛmɛ kwraa, ejaakɛ wɔkaneɔ akɛ: “Ni amɛbo lɛ toi; ni amɛtsɛ bɔfoi lɛ kɛba, ni amɛyi amɛ, ni amɛwo amɛ kita akɛ amɛkawie yɛ Yesu gbɛi lɛ anɔ, ni amɛŋmɛɛ amɛhe.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:40.

16 Beni akojoɔ Yesu lɛ, akɛni Pontio Pilato enaaa tɔmɔ ko yɛ ehe hewɔ lɛ, eka akɛ ebaaŋmɛɛ Yesu he. Shi eyeee omanye. (Yohane 18:38, 39; 19:4, 6, 12-16) Akuashɔŋ lɛ mli bii enyɔ, Nikodemo kɛ Yosef ni jɛ Arimatea, ní sumɔɔ Yesu sane lɛ po nyɛɛɛ aha saneyelihe lɛ akpa nɔ ni amɛtaoɔ ni amɛfee amɛshi Yesu lɛ. (Luka 23:50-52; Yohane 7:45-52; 19:38-40) Yelikɛbuamɔ ni adesai kɛhaa beni amɛfãa Yehowa webii ahe—ni jwɛŋmɔ ni amɛkɛfeɔ nakai lɛ kɔɔɔ he eko—lɛ faaa kwraa. Je lɛ baaya nɔ enyɛ̃ Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ, tamɔ bɔ ni amɛnyɛ̃ lɛ lɛ nɔŋŋ. Yehowa pɛ ji mɔ ni baanyɛ ekɛ yelikɛbuamɔ ni yeɔ emuu aha.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:24.

17. Mɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa Yehowa Odasefoi hiɛ, shi mɛni hewɔ amɛgbɔjɔɔɔ amɛfaishitswaa akɛ amɛbaaya nɔ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ?

17 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa Odasefoi kpaa gbɛ akɛ yiwaa baakã he ahi shi. Kɛ́ Satan gbɛjianɔtoo lɛ gbee shi kwraa lɛ, no dani shitee-kɛ-woo baaba naagbee. Ni kɛlɛ, eyɛ mli akɛ yiwaa nɛɛ jeee miishɛɛ nɔ̃ moŋ, shi ehaaa Odasefoi lɛ akpa nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ eha amɛkpa, beni amɛyɔɔ Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ nɛɛ? Amɛkwɛɔ amɛ-Hiɛnyiɛlɔ ni yɔɔ ekãa, Yesu Kristo ákɛ amɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:17-21, 27-32.

18. Mɛɛ shihilɛ ni mli wa kã Yehowa webii ahiɛ lolo, shi mɛni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ ebaajɛ mli kɛba?

18 Anɔkwa jamɔ kɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa ekpe kɛjɛ eshishijee tɔŋŋ. Etsɛŋ, ni Gog, ni ji Satan ni yɔɔ eshihilɛhe ni aba lɛ shi lɛ mli kɛjɛ be mli ni ashwie lɛ kɛjɛ ŋwɛi nɛɛ baatutua amɛ. Shi anɔkwa jamɔ baahi shi. (Ezekiel 38:14-16) “Maŋtsɛmɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ” yɛ Satan kudɔmɔ shishi lɛ “kɛ toobi lɛ baawuu, ni toobi lɛ baaye amɛnɔ kunim.” (Kpojiemɔ 16:14; 17:14) Hɛɛ, wɔ Maŋtsɛ lɛ miiya ehiɛ koni eyaye naagbee kunim ni etsɛŋ ni ‘eeesaa eye kunim.’ Kwɛ hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ lɛ aaanyiɛ, ni wɔle akɛ etsɛŋ ni mɔ ko mɔ ko ewieŋ eshiŋ Yehowa jálɔi dɔŋŋ beni amɛkɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛ wɔ yɛ”!—Romabii 8:31; Filipibii 1:27, 28.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Kɛjɛ be mli ni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi nɛɛ, mɛni Yehowa efee koni ekɛwaje Kristofoi asafo lɛ?

• Mɛni Satan efee koni ekɛtsi Kristo naa koni ekagbe ekunimyeli lɛ naa, ni mɛni ejɛ mli kɛba?

• Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔná yɛ saji kpakpai ni mɛi ni amɛjeee Odasefoi lɛ kɛɔ yɛ wɔhe lɛ he?

• Mɛni etsɛŋ ni Satan baafee, ni mɛni baajɛ mli kɛba?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Kpeei ji odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Yehowa webii miiya amɛhiɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Odasefoi lɛ ahe ní amɛkɛwooo maŋ saji amli yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ kã he ekɛ yijiemɔ miiha Yehowa