Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Yɛ bɔ ni Yehowa sumɔɔ ni ekɛ eshai ake kɛtsɔ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ jara lɛ nɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni ehe hiaa akɛ Kristofoi ajaje amɛhe eshai amɛtsɔɔ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ?

Taakɛ abaanyɛ ana yɛ David kɛ Batsheba sane lɛ mli lɛ, Yehowa kɛ David he esha lɛ ke lɛ yɛ enɔkwa tsuitsakemɔ lɛ hewɔ, eyɛ mli akɛ eji nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Beni gbalɔ Natan bɛŋkɛ lɛ lɛ, David jaje yɛ faŋŋ mli akɛ: “Mifee Yehowa shishi esha.”—2 Samuel 12:13.

Shi kɛlɛ, jeee eshafeelɔ esha jajemɔ ni jɛ anɔkwale mli lɛ pɛ Yehowa kpɛlɛɔ nɔ ní ekɛ eshaifaa haa shi moŋ etoɔ gbɛjianɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli hu koni ekɛye ebua mɔ ni etɔ̃ lɛ ni eya hiɛ kɛyashɛ mumɔŋ hewalɛnamɔ mli. Yɛ David sane lɛ mli lɛ, yelikɛbuamɔ lɛ ba kɛtsɔ gbalɔ Natan nɔ. Ŋmɛnɛ, yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, wɔyɛ hii ni edara yɛ mumɔŋ, loo onukpai. Kaselɔ Yakobo tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ nyɛteŋ mɔ ko he waaa lɛ [yɛ mumɔŋ] lɛ, etsɛ́ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ, ni amɛ́kpa lɛ mu yɛ [Yehowa, NW] lɛ gbɛi amli ni amɛsɔle amɛha lɛ, ni hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ aaahere helatsɛ lɛ yiwala, ni [Yehowa, NW] lɛ aaatee lɛ shi, ni kɛji efee eshai lɛ, aaaŋɔfa lɛ.”—Yakobo 5:14, 15.

Onukpai ni amɛná niiashikpamɔ lɛ baanyɛ afee babaoo kɛba tsuiŋdɔlɛ ni eshafeelɔ ni nuɔ fɔyeli he lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ shi. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkase Yehowa yɛ amɛkɛ eshafeelɔ lɛ sharamɔ mli. Amɛsumɔɔɔ ni amɛfee keketee, eyɛ mli akɛ ekolɛ akɛ tsɔsemɔ ni mli wa waa baaha. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ musuŋtsɔlɛ susuɔ nibii ni he hiaa mɔ aŋkro lɛ amrɔ nɔŋŋ he. Amɛkɛ tsuishitoo bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjaje mɔ ni etɔ̃ lɛ susumɔ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. (Galatabii 6:1) Kɛji mɔ ejɛɛɛ esuɔmɔ mli ejajeee ehe eshai lɛ tete po lɛ, abaanyɛ aye abua lɛ ni eshwa ehe kɛji onukpai lɛ tsi amɛbɛŋkɛ lɛ, taakɛ David ji beni Natan tsi bɛŋkɛ lɛ lɛ. No hewɔ lɛ sɛɛfimɔ ni onukpai kɛhaa mɔ ni etɔ̃ lɛ yeɔ buaa lɛ koni ekpoo oshara ni ji esha lɛ ni eeefee ekoŋŋ kɛ nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni jɛɔ esha ni akɛ he woɔ mli be fɛɛ be ákɛ mɔ ni ewaje etsui lɛ.—Hebribii 10:26-31.

Eka shi faŋŋ akɛ ejeee nɔ ni yɔɔ mlɛo akɛ abaajaje nifeemɔi ni mɔ nuɔ he akɛ eji hiɛgbele nɔ lɛ atsɔɔ mɛi krokomɛi ni abi eshaifaa. Ebiɔ hewalɛ yɛ mligbɛ. Okɛ be fioo asusu he okwɛ, tsɛbelɛ, yɛ gbɛ kroko nɔ. Nuu ko ni ejajeee ehe esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ etsɔɔɔ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Minu piŋmɔ he yɛ mitsui mli ni eyaaa. Mibɔ mɔdɛŋ mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa, shi fɔyeli henumɔ lɛ kã he ehi shi.” Enu he akɛ Nyɔŋmɔ ni ejaje etsɔɔ lɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ kɛkɛ fa, shi eka shi faŋŋ akɛ no kɛkɛ faaa, ejaakɛ ená henumɔi ni tamɔ Maŋtsɛ David nɔ lɛ. (Lala 51:10, 13) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ abaakpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni Yehowa kɛhaa kɛtsɔɔ onukpai lɛ anɔ lɛ nɔ!