Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oyɛ Mumɔ ko ni Gbooo?

Ani Oyɛ Mumɔ ko ni Gbooo?

Ani Oyɛ Mumɔ ko ni Gbooo?

BƆFO Paulo ŋma akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ.” (2 Timoteo 3:16) Hɛɛ, Biblia lɛ ji anɔkwale wolo ko ni jɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ Yehowa dɛŋ.—Lala 83:19.

Akɛni Yehowa ji nibii fɛɛ ni adesai fata he lɛ a-Bɔlɔ hewɔ lɛ, ele nɔ ni baa wɔnɔ lɛ jogbaŋŋ kɛ́ wɔgboi. (Hebribii 3:4; Kpojiemɔ 4:11) Ni ekɛ sanebimɔi ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ he lɛ ahetooi ni ja ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ eha yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni ji Biblia lɛ mli.

Mɛni Ji Mumɔ Lɛ?

Wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “mumɔ” yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ ji “mu ni amuɔ.” Shi enɛ tsɔɔ babaoo fe mu ni amuɔ kɛkɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia ŋmalɔ Yakobo kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔtso ni mumɔ bɛ mli lɛ ji gbonyo.” (Yakobo 2:26) No hewɔ lɛ, mumɔ ji nɔ ni kanyaa gbɔmɔtso lɛ.

Nɛkɛ kanyamɔ hewalɛ nɛɛ nyɛŋ afee mu ni amuɔ, loo kɔɔyɔɔ kɛkɛ ni nyiɛɔ fluflai lɛ amli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ mumɔ sɛɛ fo lɛ, wala hiɔ gbɔmɔtso lɛ wala yibii lɛ amli be fioo ko—“minitii komɛi,” taakɛ The World Book Encyclopedia lɛ tsɔɔ lɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɔdɛŋ ni abɔɔ koni atsĩɛ ehiɛ lɛ baanyɛ aye omanye. Shi kɛ́ agbe wala ni akanya lɛ yɛ gbɔmɔtso lɛ wala yibii lɛ amli nɔŋŋ pɛ lɛ, mɔdɛŋ fɛɛ ni abɔɔ koni akɛ lɛ aba wala mli lɛ fɛɛ feɔ efolo. Mu ni amuɔ, loo kɔɔyɔɔ fɛɛ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ nyɛŋ atsĩɛ wala yibii lɛ ekome po hiɛ. Belɛ mumɔ lɛ ji wala hewalɛ ni anaaa lɛ—nɔ ni kanyaa wala ni haa wala yibii lɛ kɛ gbɔmɔ lɛ náa wala lɛ. Mu ni amuɔ lɛ ji wala hewalɛ ni haa ehiɔ shi lɛ.—Hiob 34:14, 15.

Ani nakai mumɔ lɛ tsuɔ nii yɛ adesai pɛ amli? Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔmu sane nɛɛ naa jogbaŋŋ. Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ, adesai kɛ kooloi lɛ, “mumɔ kome lɛ nɔŋŋ amɛ fɛɛ amɛmuɔ,” ni ebi akɛ: “Namɔ le akɛ gbɔmɛi abii amumɔ lɛ ŋwɛigbɛ eyaa, aloo akɛ kooloi amumɔ lɛ shishigbɛ eyaa yɛ shikpɔŋ shishi?” (Jajelɔ 3:19-21) No hewɔ lɛ awieɔ kooloi kɛ gbɔmɛi hu ahe akɛ amɛyɛ mumɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Abaanyɛ akɛ mumɔ lɛ, aloo wala hewalɛ lɛ ato elɛtrik hewalɛ ni tsɔɔ tsɔne ko loo elɛtrik tsɔne ko mli lɛ he. Elɛtrik hewalɛ ni anaaa lɛ baanyɛ atsu nibii babaoo, ni enɛ damɔ nɔ̃ tsɔne ni ekanyaa lɛ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaanyɛ aha elɛtrik stof adɔ, aha kɔmpiuta kɛ saji atsu nii, ni aha tɛlivishiŋ afee mfonirii kɛ gbɛɛmɔ. Ni kɛlɛ, elɛtrik hewalɛ lɛ eŋɔɔɔ tsɔne ni ekanyaa lɛ lɛ he nibii ewooo emli. Eyaa nɔ ehiɔ shi akɛ hewalɛ ko kɛkɛ. Nakai nɔŋŋ wala hewalɛ lɛ eŋɔɔɔ sui ni yɔɔ bɔɔ nii ni ekanyaa amɛ lɛ he nɔ ko kwraa ewooo emli. Ebɛ gbɔmɔtso ko he su ni ebɛ jwɛŋmɔŋ susumɔ ko. “Mumɔ kome lɛ nɔŋŋ” adesai kɛ kooloi ‘muɔ.’ (Jajelɔ 3:19) No hewɔ lɛ, kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, emumɔ lɛ eyaaa nɔ ehiii shi yɛ shihilɛhe ko ákɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ.

Belɛ, mɛɛ shihilɛ mli gbohii lɛ yɔɔ? Ni mɛni baa mumɔ lɛ nɔ kɛ́ mɔ ko gbo?

“Sũ Mli Oooku Osɛɛ Kɛaatee”

Beni klɛŋklɛŋ gbɔmɔ Adam je gbɛ egbo Nyɔŋmɔ kitã lɛ nɔ toi lɛ, Ekɛɛ lɛ akɛ: “Ohiɛ latsaa mli oooye nii yɛ, kɛyashi beyinɔ ni oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!” (1 Mose 3:19) Nɛgbɛ Adam yɔɔ dani Yehowa kɛ sũ bɔ lɛ lɛ? Sane lɛ ji akɛ, ebɛ he ko he ko! Ebɛ shihilɛ mli kwraa. No hewɔ lɛ beni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ Adam ‘baaku esɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli’ lɛ, no mli lɛ etsɔɔ akɛ Adam baagbo ni ebaaku esɛɛ kɛya shikpɔŋ sũ lɛŋ nibii amli. Adam efoŋ mli kɛyaŋ mumɔi ashihilɛhe ko. Kɛ Adam gbo lɛ, shikome ekoŋŋ lɛ ebaafee mɔ ni bɛ shihilɛ mli dɔŋŋ. Etoigbalamɔ ji gbele—wala ni bɛ—jeee ya ni akɛ lɛ aaaya shihilɛhe kroko.—Romabii 6:23.

Ni mɛi krokomɛi ni egboi lɛ hu? Atsɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ mli faŋŋ yɛ Jajelɔ 9:5, 10, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Gbohii lɛ leee nɔ ko . . . Nitsumɔ ko bɛ, yiŋtoo ko bɛ, nilee loo sɛɛyoomɔ ko bɛ gbonyobu lɛ mli.” (Moffatt) No hewɔ lɛ, gbele tsɔɔ shihilɛ mli ni abɛ dɔŋŋ. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, “ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”—Lala 146:4.

Eka shi faŋŋ akɛ, gbohii lɛ bɛ shihilɛ mli. Amɛnyɛŋ amɛle nɔ ko nɔ ko. Amɛnyɛŋ amɛna bo, amɛnu ohe, loo amɛkɛ bo aaawie. Amɛnyɛŋ amɛye amɛbua bo loo amɛhao bo. Eka shi faŋŋ akɛ ehe ehiaŋ ni oshe gbohii lɛ gbeyei. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ lɛ ‘jeɔ’ mɔ ko ‘mli’ yɛ egbele be mli?

Mumɔ lɛ ‘Kuɔ Esɛɛ Eyaa Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ Ŋɔɔ’

Biblia lɛ kɛɔ akɛ kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, ‘mumɔ lɛ kuɔ esɛɛ eyaa anɔkwa Nyɔŋmɔ ni ŋɔha lɛ ŋɔɔ.’ (Jajelɔ 12:7) Ani enɛ tsɔɔ akɛ nakai mumɔ lɛ fãa diɛŋtsɛ kɛtsɔɔ ŋwɛiniiaŋ kɛyapueɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Dabi kwraa! Gbɛ ni Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji ‘kuɔ esɛɛ’ lɛ tsuɔ nii lɛ biii ni aje gbɛ ashi he ko kɛya he kroko. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛɛ Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ akɛ: “Nyɛkpalea kɛbaa miŋɔɔ! ni makpale kɛba nyɛŋɔɔ, Yehowa Zebaot kɛɛ.” (Maleaki 3:7) ‘Kpalemɔ’ ni Israel ‘kpaleɔ’ kɛyaa Yehowa ŋɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ ni amɛaashwa amɛhe kɛaajɛ amɛgbɛ fɔŋ lɛ nɔ, ní amɛha amɛshihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛ lɛ akpã gbee ekoŋŋ. Ni ‘kpalemɔ’ ni Yehowa ‘kpaleɔ’ kɛyaa Israel ŋɔɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni etsɔɔ eduromɔ lɛ kɛyaa ewebii lɛ anɔ shikome ekoŋŋ. Yɛ shihilɛi enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, ‘kpalemɔ’ lɛ tsɔɔ nifeemɔ su, shi jeee gbɛ ni ajeɔ ashiɔ kɛjɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ he ko kɛyaa he kroko.

Nakai nɔŋŋ yɛ gbele mli lɛ, ajeee gbɛ ashiii shikpɔŋ lɛ nɔ he ko kɛyaaa ŋwɛi shihilɛhe beni mumɔ lɛ ‘ekpale’ kɛtee Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ. Kɛ wala hewalɛ lɛ je gbɔmɔ lɛ mli nɔŋŋ pɛ lɛ, Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ekɛha lɛ ekoŋŋ. No hewɔ lɛ mumɔ lɛ “aaaku esɛɛ aya Nyɔŋmɔ ni ŋɔha lɛ ŋɔɔ” kɛ shishinumɔ akɛ hiɛnɔkamɔ fɛɛ ni yɔɔ wɔsɛɛ be mli kɛha nakai mɔ lɛ damɔ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa bianɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ Yesu Kristo gbele lɛ he lɛ he okwɛ. Sanekpakpa ŋmalɔ Luka gba akɛ: “Yesu bo kɛ gbee walɛ ekɛɛ: Ataa, odɛŋ mituɔ mimumɔ miwoɔ nɛɛ! Ni beni ekɛɛ nɛkɛ lɛ, ebu enaa.” (Luka 23:46) Beni Yesu mumɔ je emli lɛ, ejeee gbɛ eshiii diɛŋtsɛ kɛyaaa ŋwɛi. Ateee Yesu shi kɛjɛɛɛ gbohii ateŋ ja yɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ, ni gbii 40 sɛɛ dani ekwɔ kɛtee ŋwɛi. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:3, 9) Shi kɛlɛ, beni Yesu gbo lɛ, ekɛ nɔmimaa shi emumɔ lɛ ewo e-Tsɛ dɛŋ, kɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ Yehowa baanyɛ ekɛ lɛ aba wala mli ekoŋŋ.

Hɛɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ mɔ aba wala mli ekoŋŋ. (Lala 104:30) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ wulu enɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa nɛkɛ!

Hiɛnɔkamɔ ni Ma Shi Shiŋŋ

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ kaimɔ gbohiiabui amli lɛ aaanu [Yesu] egbee, ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29, NW) Hɛɛ, Yesu Kristo wo shi akɛ abaatee mɛi fɛɛ ni yɔɔ Yehowa kaimɔ mli lɛ ashi, loo akɛ amɛ baaba wala mli ekoŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni baafata amɛhe ji mɛi ni edi jalɛ gbɛ sɛɛ ákɛ Yehowa tsuji. Shi mɛi krokomɛi akpekpei abɔ egboi ni amɛtsɔɔɔ kɛji amɛkɛ Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ baatsu nii loo amɛkɛtsuŋ nii. Ekolɛ amɛleee Yehowa taomɔ nibii lɛ aloo amɛnáaa be ni fa ni amɛkɛaafee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Aŋkroaŋkroi ni tamɔ mɛnɛɛmɛi nɛɛ hu yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli, ni abaatee amɛ shi, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.

Ŋmɛnɛ, nyɛ̃ɛ kɛ béi, awuiyeli kɛ láshishwiemɔ, mujiwoo kɛ hela eyi shikpɔŋ nɔ obɔ. Kɛ gbohii lɛ baaba wala mli ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ miishɛɛ fɛɛ miishɛɛ ni aaaba lɛ sɛɛ etsɛŋ. Shi Bɔlɔ lɛ ewo shi akɛ etsɛŋ ni ebaakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ adesai aje lɛ ni yɔɔ Satan Abonsam kudɔmɔ shishi lɛ hiɛ. (Abɛi 2:21, 22; Daniel 2:44; 1 Yohane 5:19) Kɛkɛ lɛ, adesai ajalɛ weku—“shikpɔŋ hee”—lɛ baaba mli yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.—2 Petro 3:13.

No mli lɛ “mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: Migbɔjɔ!” (Yesaia 33:24) Abaajie gbele piŋmɔ lɛ po kɛya, ejaakɛ Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” (Kpojiemɔ 21:4) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ enɛ ji kɛha mɛi ni “yɔɔ kaimɔ gbohiiabui amli lɛ” nɛkɛ!

Yɛ be mli ni Yehowa jieɔ efɔŋfeemɔ kɛjɛɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ekpataŋ jalɔi lɛ ahiɛ kɛfataŋ mɛi fɔ̃ji lɛ ahe. (Lala 37:10, 11; 145:20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi “asafo babaoo” ni “jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli” lɛ baaná yibaamɔ kɛtsɔ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli, nɔ ni baakpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ fɔŋ lɛ hiɛ lɛ. (Kpojiemɔ 7:9-14) No hewɔ lɛ, asafo babaoo baahi shi koni amɛhere gbohii lɛ atuu kɛba ekoŋŋ.

Ani ooshwe ni ona osuɔlɔi lɛ ekoŋŋ? Ani oosumɔ ni ohi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ? Belɛ esa akɛ oná Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi ahe anɔkwa nilee. (Yohane 17:3) Eji Yehowa suɔmɔnaa nii akɛ “ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli.”—1 Timoteo 2:3, 4.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

“Sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Abaanyɛ akɛ mumɔ lɛ ato elɛtrik hewalɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Gbohiiashitee lɛ kɛ naanɔ miishɛɛ baaba