Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Wala yɛ Gbele Sɛɛ?

Ani Wala yɛ Gbele Sɛɛ?

Ani Wala yɛ Gbele Sɛɛ?

AAAFEE afii 3,500 ni eho nɛ ní Hiob bi akɛ: “Kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaakã ekoŋŋ?” (Hiob 14:14) Nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ egba adesai anaa afii akpei abɔ. Yɛ afii ni eho nɛɛ fɛɛ mli lɛ, gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ esusu nɛkɛ sane nɛɛ he ni amɛkɛ tsɔɔmɔi srɔtoi babaoo eba.

Mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ mɛi pii heɔ ŋwɛi kɛ hɛl he nitsɔɔmɔ amɛyeɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Hindubii heɔ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ amɛyeɔ. Beni Emir Muawiyah, ni ji onukpa sɛɛmɔ yɛ Islam jamɔ he nikasemɔhe ko lɛ wieɔ Muslimbii asusumɔ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ gbele sɛɛ kojomɔ gbi ko baaba, be mli ni obaaya oyadamɔ Nyɔŋmɔ, Allah hiɛ, tamɔ bɔ ni anyiɛɔ kɛyadamɔɔ shi kɛha kojomɔ lɛ pɛpɛɛpɛ.” Taakɛ Islam hemɔkɛyeli tsɔɔ lɛ, no sɛɛ lɛ Allah baakwɛ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ gbɛ ji, ni ebaaha mɔ lɛ aya paradeiso loo hɛl la mli.

Yɛ Sri Lanka lɛ, Buddhabii kɛ Katolikbii fɛɛ shiɔ amɛshinaai kɛ samfɛji anaa amɛkãa kwraa beni shiai lɛ amli bii lɛ ateŋ mɔ ko egbo lɛ. Asũɔ kane ni mu yɔɔ mli, ni akɛ gbonyo adeka lɛ maa shi bɔ ni najiashigbɛ lɛ baakwɛ hiɛgbɛ shinaa lɛ naa. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nɛkɛ nifeemɔ gbɛ̀i nɛɛ haa mɔ ni eje mli lɛ mumɔ lɛ jeɔ kpo mramra.

Taakɛ Ronald M. Berndt ni yɔɔ University of Western Australia lɛ tsɔɔ lɛ, Australia shikwɛɛbii heɔ yeɔ akɛ “anyɛŋ akpata gbɔmɛi adesai ahiɛ yɛ mumɔŋ.” Afrika akutsei komɛi heɔ yeɔ akɛ gbɔmɛi foji tsɔmɔɔ sisai yɛ amɛgbele sɛɛ, yɛ be mli ni aŋkroaŋkroi ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ tsɔmɔɔ blematsɛmɛi amumɔi ni abaawo amɛhiɛ nyam ni abiɔ amɛdɛŋ nii ákɛ akutso lɛ hiɛnyiɛlɔi ni anaaa amɛ.

Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, akɛ hemɔkɛyelii ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ efutu jɛmɛ blema kusumii kɛ Kristojamɔ folo lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ Katolikbii kɛ Protestantbii ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ babaoo ateŋ ji akɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, ahàa ashwishwɛi ahiɛ koni mɔ ko akakwɛ mli ní ena mɔ ni egbo lɛ sisa.

Lɛɛlɛŋ, hetooi ni mɛi kɛhaa sanebimɔ ni ji, ‘Mɛni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi?’ lɛ yɛ srɔtoisrɔtoi. Ni kɛlɛ susumɔ ko ni enɛ damɔ nɔ ji: Nɔ ko yɛ gbɔmɔ mli ni gbooo ní hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ nakai “nɔ ko” lɛ ji mumɔ ko. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Afrika kɛ Asia hei komɛi kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ Pasifik kpokpai ni ji Polynesia, Melanesia, kɛ Micronesia nɔ fɛɛ lɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ mumɔ lɛ—shi jeee susuma lɛ—gbooo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, majianɔ wiemɔi komɛi po yɛ ni amɛbɛ wiemɔ “susuma” lɛ yɛ amɛwiemɔi amli.

Ani mumɔ ko yɛ gbɔmɔ ni hiɛ kã lɛ mli? Ani nakai mumɔ lɛ shiɔ gbɔmɔtso lɛ lɛɛlɛŋ yɛ gbele mli? Kɛ nakai ni lɛ, mɛni baa enɔ? Ni mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha gbohii lɛ? Esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ sanebimɔi nɛɛ anɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni okusum nifeemɔ loo ojamɔŋ shihilɛ yɔɔ ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbele ji anɔkwa sane ko ni akɛbaakpe. No hewɔ lɛ saji ni átee lɛ shi lɛ kɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe. Wɔmiiwo bo hewalɛ ni otao sane lɛ mli jogbaŋŋ.