Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miamɔ Ohiɛ yɛ Ŋmaakpamɔ Nitsumɔ lɛ Mli!

Miamɔ Ohiɛ yɛ Ŋmaakpamɔ Nitsumɔ lɛ Mli!

Miamɔ Ohiɛ yɛ Ŋmaakpamɔ Nitsumɔ lɛ Mli!

“Mɛi ni kɛ yaafonui duɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa.”—LALA 126:5.

1. Mɛni hewɔ esa akɛ ‘akpa nikpamɔ Nuntsɔ lɛ fai koni ewo nitsulɔi agbɛ kɛba’ ŋmɛnɛ lɛ?

YƐ YESU KRISTO shiɛmɔ he gbɛfãa ni ji etɛ ni ekɛkpa Galilea lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fá moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa.” (Mateo 9:37) Shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Yudea. (Luka 10:2) Akɛni enɛ ji anɔkwale yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 2,000 ni eho lɛ mli hewɔ lɛ, te shihilɛ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ ŋmɛnɛ? Ojogbaŋŋ, yɛ nyɛsɛɛ sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi fe 6,000,000 mia amɛhiɛ amɛtee nɔ yɛ mfonirifeemɔŋ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli, yɛ je lɛŋ gbɔmɛi ni amɛyifalɛ shɛɔ 6,000,000,000, ni amɛteŋ mɛi pii ji mɛi ni “etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ” ateŋ. No hewɔ lɛ Yesu ŋaawoo akɛ, “nyɛkpaa nikpamɔ nuntsɔ lɛ fai, koni ewo nitsulɔi agbɛ kɛba enikpamɔ lɛ mli,” lɛ ji anɔkwale bianɛ taakɛ eji yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ.—Mateo 9:36, 38.

2. Mɛni haa gbɔmɛi leɔ wɔ jogbaŋŋ lɛ?

2 Yehowa Nyɔŋmɔ, nikpamɔ Nuntsɔ lɛ, ebo faikpamɔ akɛ ewo nitsulɔi babaoo gbɛ kɛba lɛ toi. Ni mɛɛ miishɛɛ eji nɛkɛ ákɛ aaaná nikpamɔ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kudɔɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ! Eyɛ mli ákɛ kɛ akɛ wɔ to jeŋmaji lɛ ahe lɛ wɔyi faaa moŋ, shi ekãa ni wɔkɛnáa Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ haa je lɛ leɔ wɔ. Atsĩɔ wɔ tã shii abɔ yɛ adafitswaa woji kɛ redio nɔ yɛ shikpɔji babaoo nɔ. Shinaa naa ŋmɛlɛ ni aaagbɛɛ loo agoo yɛ tɛlivishiŋ drama mli lɛ baanyɛ atee wiemɔ shi akɛ Yehowa Odasefoi yɛ shinaa lɛ naa. Hɛɛ, wɔ Kristofoi anitsumɔ, ákɛ mfonirifeemɔŋ nikpamɔ nitsulɔi lɛ ji nɔ ko ni ale jogbaŋŋ yɛ afii ohai 21 lɛ mli.

3. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ akadi klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ fiɔ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ?

3 Je lɛ hu yɔse klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔi lɛ ni ewa sanekpakpa jajelɔi lɛ ayi. No hewɔ lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Efeɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ wɔ mɛi ni ji bɔfoi lɛ moŋ efee sɛɛkpelɔi, tamɔ mɛi ni ajɔɔ amɛnɔ aha gbele; ejaakɛ akɛ wɔ efee nikwɛmɔ nii aha je lɛ kɛ ŋwɛibɔfoi kɛ gbɔmɛi.” (1 Korintobii 4:9) Nakai nɔŋŋ wɔ hiɛmiamɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi yɛ yiwaa fɛɛ sɛɛ lɛ haa je lɛ leɔ wɔ, ni eji hiamɔ nii kɛha ŋwɛibɔfoi lɛ. Kpojiemɔ 14:6 kɛɔ akɛ: “[Bɔfo Yohane] mina bɔfo kroko miifiliki yɛ ŋwɛi teŋ, ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ.” Hɛɛ, wɔyɛ ŋwɛibɔfoi asɛɛfimɔ yɛ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ—ni ji wɔ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli!—Hebribii 1:13, 14.

‘Mɛi ni Anyɛɛɔ Amɛ’

4, 5. (a) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Yesu kɛha ekaselɔi lɛ? (b) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ji ‘mɛi ni anyɛ̃ɛɔ amɛ’ lɛ?

4 Beni atsu Yesu bɔfoi lɛ ákɛ nikpamɔ nitsulɔi lɛ, amɛbo efamɔ akɛ “nyɛhiɛ atɛa tamɔ onufui, ni nyɛfea kpoo tamɔ okpoi” lɛ toi. Yesu kɛfata he akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ gbɔmɛi ahewɔ: ejaakɛ amɛaaŋɔ nyɛ kɛaatee gwabɔɔi amli, ni amɛaayi nyɛ yɛ amɛkpeehei lɛ; ni lumɛi kɛ maŋtsɛmɛi ahiɛ tete po akɛ nyɛ aaatee yɛ mihewɔ, koni aŋɔye amɛ kɛ jeŋmaji lɛ odase. . . . Ni mɛi fɛɛ aaanyɛ̃ nyɛ yɛ migbɛi lɛ hewɔ; shi mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ lɛ aaahere eyiwala.”—Mateo 10:16-22.

5 Wɔji ‘mɛi ni anyɛ̃ɛɔ amɛ’ ŋmɛnɛ, ejaakɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ,” Satan Abonsam, ni ji Nyɔŋmɔ kɛ E-webii lɛ ahenyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ ‘hewalɛ mli.’ (1 Yohane 5:19) Wɔ henyɛlɔi lɛ naa wɔmumɔŋ shweremɔ lɛ, shi amɛkpoɔ akɛ amɛaakɛɛ akɛ enɛ jɛ Yehowa. Shitee-kɛ-wolɔi naa wɔhiɛ ni yɔɔ miishɛɛ kɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe ewo nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ miishɛɛ lɛ. Wɔ ekomefeemɔ lɛ haa amɛnaa kpɛɔ amɛhe! Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji akɛ amɛfã gbɛ kɛtee maŋ kroko nɔ, ni amɛna akɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miitsu nitsumɔ kome too lɛ nɔŋŋ ni amɛnaa ni aatsu yɛ amɛmaŋ shikpɔŋ nɔ lɛ, ekolɛ amɛkɛ nyɛ̃ɛ baakpɛlɛ nɔ. Shi kɛlɛ, wɔle akɛ yɛ be ni sa mli lɛ, abaaha wɔ henyɛlɔi lɛ po ale Yehowa, wɔ sɛɛfilɔ kɛ wɔ ekomefeemɔ jɛɛhe lɛ.—Ezekiel 38:10-12, 23.

6. Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ, yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe woɔ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, shi mɛɛ sanebimɔ teɔ shi?

6 Nikpamɔ Nuntsɔ lɛ kɛ ‘hegbɛ fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ’ eha e-Bi, Yesu Kristo. (Mateo 28:18) No hewɔ lɛ, Yehowa kɛ Yesu tsuɔ nii koni ekudɔ nikpamɔ nitsumɔ lɛ kɛtsɔ ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni afɔ lɛ mu lɛ ni yɔɔ biɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ anɔ. (Mateo 24:45-47; Kpojiemɔ 14:6, 7) Shi, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnyɛ wɔdamɔ henyɛlɔ lɛ shitee-kɛ-woo naa, ni kɛlɛ wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli, yɛ be mli ni wɔyaa nɔ wɔmiaa wɔhiɛ yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

7. Mɛɛ su esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔhiɛ mli beni ateɔ shi awoɔ wɔ loo awaa wɔ yi?

7 Kɛji akɛ wɔkɛ shitee-kɛ-woo loo yiwaa diɛŋtsɛ po kpe lɛ, nyɛhaa wɔtaoa Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ koni wɔnyɛ wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ Paulo nɔ lɛ mli. Eŋma akɛ: “Beni ajɛɔ wɔ lɛ, wɔmiijɔɔ; beni awaa wɔ yi lɛ, wɔtoɔ tsui; beni afiteɔ wɔgbɛi lɛ, wɔmiikpa fai.” (1 Korintobii 4:12, 13) Nɛkɛ su nɛɛ, ni wɔ maŋ sɔɔmɔ ni wɔkɛ ŋaa tsuɔ lɛ fata he lɛ, tsakeɔ mɛi ni teɔ shi woɔ wɔ lɛ asubaŋ yɛ bei komɛi amli.

8. Mɛɛ nɔmimaa onaa kɛjɛɔ Yesu wiemɔi ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Mateo 10:28 lɛ mli?

8 Gbele he gbeyeiwoo po haaa ekãa ni wɔyɔɔ ákɛ nikpamɔ nitsulɔi lɛ naa aba shi. Wɔjajeɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ yɛ faŋŋ mli bɔ ni wɔɔnyɛ ni gbeyeishemɔ bɛ mli. Ni wɔnáa nɔmimaa ni woɔ mɔ hewalɛ kɛjɛɔ Yesu wiemɔi nɛɛ amli, akɛ: “Nyɛkashea mɛi ni gbeɔ gbɔmɔtso lɛ ni amɛnyɛɛɛ susuma lɛ amɛgbe lɛ agbeyei; shi moŋ nyɛshea mɔ ni nyɛɔ susuma kɛ gbɔmɔtso fɛɛ hiɛ ekpataa yɛ gehena mli lɛ gbeyei.” (Mateo 10:28) Wɔle akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ji wala Halɔ. Ewoɔ mɛi ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli amɛhaa lɛ ni amɛkɛ anɔkwayeli yaa amɛhiɛ yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nyɔmɔ.

Shɛɛ Sane ni Hereɔ Mɔ Yiwala

9. Te mɛi komɛi here Ezekiel wiemɔi lɛ anɔ amɛha tɛŋŋ, ni mɛni yaa nɔ ŋmɛnɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ?

9 Beni gbalɔ Ezekiel kɛ ekãa jaje Yehowa shɛɛ saji lɛ etsɔɔ “jeŋmaji atuatselɔi”—ni ji Israel kɛ Yuda maŋtsɛyelii lɛ—eŋɔɔ aŋkroaŋkroi komɛi anaa akɛ amɛnu nɔ ni eyɔɔ kɛɛmɔ lɛ. (Ezekiel 2:3) Yehowa kɛɛ akɛ: “Naa, bo lɛ otamɔ lala kɛ ŋɔɔmɔ kɛ mɔ ko ní gbee ŋɔɔ ní ele saŋku tswaa jogbaŋŋ oha amɛ.” (Ezekiel 33:32) Eyɛ mli akɛ amɛsumɔɔ Ezekiel wiemɔi lɛ moŋ, shi amɛkɛtsuuu nii. Mɛni yaa nɔ ŋmɛnɛ? Kɛji akɛ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi lɛ kɛ ekãa jaje Yehowa shɛɛ saji lɛ, mɛi komɛi sumɔɔ ni amɛnu Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi lɛ ahe saji lɛ, shi amɛkɛ hiɛsɔɔ tsuuu he nii, ni amɛtsɔmɔ kaselɔi, ni amɛfata nikpamɔ nitsumɔ lɛ he.

10, 11. Mɛni afee ni akɛtswa wɔ yiwalaheremɔ shɛɛ sane lɛ he adafi yɛ afii ohai 20 lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli, ni mɛni jɛ mli ba?

10 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi pii ekpɛlɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ, ni amɛná Nyɔŋmɔ shɛɛ saji lɛ jajemɔ mli gbɛfaŋnɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Kristofoi akpeei wuji ni afee kɛjɛ afi 1922 kɛbashi 1928 lɛ mli lɛ, ajaje kojomɔ shɛɛ saji ashwie Satan yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ yɛ faŋŋ mli. Redio nitsumɔhei tswa fɔbuu wiemɔi ni ajaje yɛ kpeei nɛɛ ashishi lɛ ahe adafi. Yɛ no sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ja saji nɛɛ ni akala yɛ woji anɔ lɛ akpekpei abɔ amɛha mɛi.

11 Odaseyeli nitsumɔ lɛ fã kroko baje kpo—adafitswaa nyiɛmɔi, yɛ afi 1930 afii lɛ anaagbee gbɛ. Kɛjɛ shishijee lɛ, Yehowa webii lɛ ŋmɔɔ adafitswaa woji ni tswaa maŋshiɛmɔ wiemɔi ahe adafi. Sɛɛ mli lɛ, amɛhiɛ adafitswaa woji ni aŋmala nɔ nii ákɛ, “Nyɔŋmɔ jamɔ tsɔɔ mɔ tsɔne ni eji shishiulɔ” kɛ “Sɔɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo ni ji Maŋtsɛ lɛ.” Beni amɛnyiɛ kɛtsɔ gbɛjegbɛi lɛ anɔ lɛ, amɛgbala mɛi ni yaa kɛ mɛi ni baa lɛ ajwɛŋmɔ. Nyɛminuu ko ni kɛ ehe woɔ nitsumɔ nɛɛ mli daa yɛ London, England, gbɛjegbɛi ni dekã bɛ nɔ kwraa lɛ anɔ lɛ wie akɛ, ‘enɛ tsu nɔ̃ kpele yɛ le ni abale Yehowa Odasefoi waa lɛ mli, ni eha amɛná ekãa hu.’

12. Kɛfata Nyɔŋmɔ kojomɔ shɛɛ saji lɛ ahe lɛ, mɛni wɔha eje kpo yɛ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni namɛi efee ekome bianɛ kɛmiishiɛ sanekpakpa lɛ?

12 Yɛ be mli ni wɔjajeɔ Nyɔŋmɔ kojomɔ shɛɛ saji lɛ, belɛ wɔmiigbala jwɛŋmɔ kɛmiiba Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ fãi ni ji jɔɔmɔi ni awo shi yɛ he lɛ hu nɔ. Odase ni wɔyeɔ yɛ ekãa naa yɛ je lɛŋ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtaoɔ mɛi ni sa lɛ. (Mateo 10:11) Kuu ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ naagbee bii lɛ here nikpamɔ lɛ he tsɛmɔ ni jijeɔ faŋŋ lɛ nɔ yɛ afi 1920 kɛ afi 1930 afii lɛ amli. Kɛkɛ ni miishɛɛ sane ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni kɔɔ wɔsɛɛ be ni jɔɔmɔ yɔɔ mli kɛha “asafo babaoo” ni ji “tooi krokomɛi” yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ je kpo yɛ kpee wulu ni afee yɛ afi 1935 mli lɛ shishi. (Kpojiemɔ 7:9; Yohane 10:16) Amɛ́bo Nyɔŋmɔ kojomɔ shɛɛ saji lɛ atoi, ni amɛkɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ efee ekome yɛ yiwalaheremɔ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli.

13, 14. (a) Mɛɛ miishɛjemɔ wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ Lala 126:5, 6? (b) Mɛni baaba, kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔdu nii ni wɔshwã nɔ nu lɛ?

13 Nɔ ni ji miishɛjemɔ sane babaoo kɛha Nyɔŋmɔ nikpamɔ nitsulɔi lɛ, kɛ titri lɛ mɛi ni náa yiwaa mli amanehulu lɛ ji wiemɔi ni yɔɔ Lala 126:5, 6 lɛ, akɛ: “Mɛi ní kɛ yaafonui duɔ nii lɛ, amɛkɛ nyamɔ aaakpa. Ekɛ yaafo hiɛɔ dumɔ wui lɛ kɛnyiɛɔ kɛyaa moŋ; shi ekɛ nyamɔ aaahiɛ eŋmãa yiteremɔi lɛ kɛaaba.” Lalatsɛ lɛ wiemɔi ni kɔɔ nidumɔ kɛ nikpamɔ he lɛ feɔ bɔ ni Yehowa kwɛɔ shwɛɛnii ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ blema Babilon nomŋɔɔ mli amɛba lɛ kɛ ejɔɔmɔ ni yɔɔ amɛnɔ lɛ he mfoniri. Amɛná miishɛɛ babaoo yɛ amɛkpɔmɔ lɛ hewɔ, shi ekolɛ amɛfófoi beni amɛduɔ nii yɛ shikpɔŋ ni etsɔ amaŋfɔ, ni atsuko nɔ ko yɛ nɔ yɛ amɛ afii 70 nomŋɔɔ be lɛ mli lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, mɛi ni tee nɔ yɛ amɛ nidumɔ kɛ tsutswaa nitsumɔi lɛ amli lɛ ná yibiiwoo kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ amɛdeŋmegbomɔ lɛ mli.

14 Ekolɛ wɔbaafó beni akaa wɔ aloo beni wɔ loo wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ naa amanehulu yɛ jalɛ hewɔ lɛ. (1 Petro 3:14) Yɛ wɔ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ klɛŋklɛŋ lɛ ebaatɔ wɔ waa ejaakɛ etamɔ nɔ ni wɔbɛ nɔ ko ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ no ji nɔ ni jɛ wɔ mɔdɛŋbɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli ba. Shi, kɛji akɛ wɔtee nɔ wɔdu ni wɔshwã nɔ nu lɛ, Nyɔŋmɔ baaha nibii akwɛ̃, bei pii lɛ fe bɔ ni wɔkpaa gbɛ. (1 Korintobii 3:6) Áfee enɛ he mfoniri fɛfɛo yɛ nɔ ni ejɛ Bibliai kɛ woji ni akɛkaseɔ Ŋmalɛ lɛ ni wɔja lɛ amli eba lɛ mli.

15. Okɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Kristofoi awoji ahe yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

15 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ nuu ko ni atsɛɔ lɛ Jim lɛ he okwɛ. Beni enyɛ tsɔ esɛɛ lɛ, nɔ ni fata enyɛ nibii ahe ni ena ji Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?  * wolo lɛ ekome. Ekɛ miishɛɛ kane. Yɛ sanegbaa ko ni tee nɔ yɛ Odasefonyo ko ni tee eŋɔɔ yɛ gbɛjegbɛ nɔ lɛ mli lɛ, Jim kpɛlɛ koni aku sɛɛ aba eŋɔɔ, ni enɛ ha eje Biblia lɛ kasemɔ shishi. Jim tee ehiɛ oyayaayai yɛ mumɔŋ, ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa, ni abaptisi lɛ. Egba nɔ ni ekase lɛ he sane etsɔɔ eweku lɛ mli bii lɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, enyɛmi yoo kɛ enyɛmi nuu batsɔmɔ Yehowa Odasefoi, ni yɛ sɛɛ mli lɛ Jim ná hegbɛ akɛ eeesɔmɔ akɛ mɔ ni ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ ehe eha be-fɛɛ yɛ London Betel lɛ mli ŋɔɔmɔ.

Awaa Amɛ Yi, Shi Kɛlɛ Amɛyɛ Miishɛɛ

16. (a) Mɛni hewɔ áye omanye yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Yesu kɛha yɛ bɔ ni sanekpakpa lɛ baaná mɛi anɔ hewalɛ lɛ he, shi mɛɛ su wɔkɛyaa gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ?

16 Mɛni hewɔ áye omanye babaoo yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli nɛkɛ? Ejaakɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi lɛ ebo Yesu famɔi nɛɛ atoi, akɛ: “Nɔ ni mikɛɔ nyɛ yɛ duŋ mli lɛ, nyɛwiea yɛ la hiɛ; ni nɔ ni miwoɔ nyɛtoiŋ mikɛɔ nyɛ lɛ, nyɛshiɛa yɛ tsũi ayiteaŋ.” (Mateo 10:27) Shi, wɔbaanyɛ wɔkpa shihilɛi ni mli baawa lɛ agbɛ, ejaakɛ Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛmi aaaŋɔ nyɛmi aha gbele, ni tsɛ aaaŋɔ bi aha, ni bii aaate shi awo amɛfɔlɔi ni amɛaaha agbe amɛ.” Yesu kɛɛ lolo akɛ: “Nyɛkasusua akɛ miba ni mabaha hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ; jeee hejɔlɛ hamɔ miba, shi klante moŋ.” (Mateo 10:21, 34) Yesu ejeee gbɛ ejeee shishi akɛ eegbála wekui amli. Shi sanekpakpa lɛ haa ebaa lɛ nakai yɛ bei komɛi amli. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ Nyɔŋmɔ tsuji ahe ŋmɛnɛ. Kɛji akɛ wɔyasara wekui lɛ, jeee wɔyiŋtoo ji ni wɔkɛ nibii ni gbálaa mɛi amli aya jɛmɛ. Nɔ ni wɔshweɔ ji ni mɔ fɛɛ mɔ akpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ mlihilɛ, kɛ henumɔ aya weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ aŋɔɔ, bɔ ni eeeha wɔ shɛɛ sane lɛ aŋɔɔ “mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala” lɛ anaa.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:48.

17. Esoro mɛi ni fiɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ sɛɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni ji enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kome?

17 Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ eha ana mɛi ni fiɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ sɛɛ lɛ akɛ esoro amɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni wɔnanemɛi jálɔi lɛ damɔ shi akɛ mɛi ni yɔɔ srɔto akɛni ‘amɛkɛ Kaisare nii ha Kaisare shi amɛkɛ Nyɔŋmɔ nii ha Nyɔŋmɔ’ yɛ Maŋ Kwasafo Nɔyeli ni yɔɔ Germany lɛ gbii lɛ amli lɛ he okwɛ. (Luka 20:25) Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi ni kɛ amɛhe bɔɔ Kristendom sɔlemɔi lɛ ahe lɛ, Yehowa tsuji damɔ shi shiŋŋ, ni amɛkpoo Biblia shishitoo mlai ni amɛaaku mli. (Yesaia 2:4; Mateo 4:10; Yohane 17:16) Nilelɔ Christine King, ni ŋma wolo ni ji The Nazi State and the New Religions lɛ kɛɛ akɛ: “Odasefoi lɛ pɛ ji mɛi ni [Nazi] nɔyeli ni teɔ shi woɔ amɛ lɛ yeee amɛnɔ kunim, ejaakɛ eyɛ mli akɛ amɛgbe amɛteŋ mɛi akpei abɔ moŋ, shi nitsumɔ lɛ tee nɔ, ni beni shɛɔ May 1945 lɛ, Yehowa Odasefoi akuu lɛ yɛ shihilɛ mli lolo, yɛ be mli ni Maŋ Kwasafo Nɔyeli lɛ bɛ shihilɛ mli dɔŋŋ.”

18. Mɛɛ subaŋ Yehowa webii jieɔ lɛ kpo yɛ yiwaa fɛɛ sɛɛ?

18 Nɔ ni sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ ji subaŋ ni Yehowa webii jieɔ lɛ kpo beni amɛkɛ yiwaa kpeɔ lɛ. Yɛ be mli ni wɔhemɔkɛyeli saa je lɛŋ nɔyelɔi lɛ ahiɛ lɛ, amɛnaa kpɛɔ amɛhe yɛ jwɛŋmɔ fɔŋ loo hetsɛ̃ ko kwraa ni wɔnaaa lɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi ni je Holocaust loo amɛshishi bulemɔ lɛ mli lɛ kɛ wiemɔi ni tsɔɔ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli wieɔ shii abɔ yɛ niiashikpamɔi ni eho ni amɛtsɔ mli lɛ ahe. Amɛle akɛ Yehowa ha amɛ “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ.” (2 Korintobii 4:7) Mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ wɔteŋ lɛ yɛ nɔmimaa akɛ “aŋma [amɛgbɛi] yɛ ŋwɛi.” (Luka 10:20) Amɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni efeee efolo baa, ni nikpamɔ nitsulɔi anɔkwafoi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ shihilɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ yiŋtsɔmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ.—Romabii 5:4, 5.

Nyɛmiaa Nyɛhiɛ yɛ Nikpamɔ Nitsumɔ lɛ Mli

19. Mɛɛ gbɛ̀i ni mɔɔ shi akɛ́tsu nii yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?

19 Bei abɔ lolo ni Yehowa kɛaaŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe awo mfonirifeemɔŋ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni wɔleee. Dani enɛ aaaba lɛ, esa akɛ wɔha ahi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, nikpalɔi lɛ yɛ gbɛ̀i pɔtɛɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛtsuɔ amɛnitsumɔ lɛ he nii. Nakai nɔŋŋ hu wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, anɔkwa ni wɔyeɔ yɛ shiɛmɔ gbɛ̀i ni áka akwɛ lɛ kɛ nitsumɔ mli lɛ baamɔ shi. Paulo kɛɛ nanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Miikpa nyɛ fai ni nyɛkasea mi.” (1 Korintobii 4:16) Beni Paulo kɛ Efeso onukpai lɛ kpe yɛ Mileeto lɛ, ekai amɛ akɛ eshiuuu nii ni eeetsɔɔ amɛ “yɛ faŋŋ kɛ shia fɛɛ shia hu” lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21) Paulo hefatalɔ Timoteo ekase nɔ ni bɔfo lɛ shiɛmɔ gbɛ̀i lɛ ji, ni yɛ no hewɔ lɛ, ebaanyɛ etsɔɔ Korintobii lɛ enɛɛmɛi. (1 Korintobii 4:17) Nyɔŋmɔ jɔɔ Paulo nitsɔɔmɔ gbɛ̀i lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni ebaajɔɔ wɔ tsuishiŋmɛɛ yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli yɛ faŋŋ kɛ shia kɛ shia, yɛ sɛɛsaramɔi amli, yɛ shia Biblia mli nikasemɔi amli, kɛ he fɛɛ he ni aaana gbɔmɛi yɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:17.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ akɛ mumɔŋ nikpamɔ babaoo ebɛŋkɛ, ni enɛ efee anɔkwale yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Beni Yesu eshiɛ etsɔɔ Samariayoo ko yɛ he ko ni bɛŋkɛ Sikar yɛ afi 30 Ŋ.B. sɛɛ lɛ, ewie mumɔŋ nikpamɔ lɛ he. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛholea nyɛhiŋmɛii anɔ ni nyɛkwɛa ŋmɔji lɛ bɔ ni amɛgba futaa momo ni sa kpamɔ. Ni mɔ ni kpaa lɛ náa enyɔmɔwoo, ni ebuaa yibii anaa etoɔ naanɔ wala, koni mɔ ni duɔ lɛ kɛ mɔ ni kpaa lɛ fɛɛ anyã shikome.” (Yohane 4:34-36) Ekolɛ Yesu ena nɔ ni jɛ Samariayoo ni ekɛ lɛ kpe lɛ mli ba lɛ momo, ejaakɛ mɛi babaoo miihe enɔ amɛmiiye yɛ odase ni yoo lɛ yeɔ lɛ hewɔ. (Yohane 4:39) Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, maji srɔtoi ejie naatsii ni amɛkɛba Yehowa Odasefoi anɔ lɛ, aloo amɛkpɛlɛ amɛnɔ yɛ mla naa, ni enɛ egbele ŋmɔji heei anaa kɛha nikpamɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, mumɔŋ nikpamɔ babaoo miiya nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nine miishɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ yɛ jeŋ fɛɛ, yɛ be mli ni wɔkɛ miishɛɛ yaa nɔ wɔkɛ wɔhe woɔ mumɔŋ nikpamɔ lɛ mli lɛ.

21. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔmia wɔhiɛ akɛ nikpamɔ nitsulɔi ni nyaa lɛ?

21 Kɛji akɛ tso yibii tsu kɛha tsemɔ lɛ, esa akɛ nitsulɔi kɛ oyaiyeli atsu he nii. Esa akɛ amɛtsu nii ni shishashaomɔ bɛ mli. Ehe miihia ni wɔkɛ hiɛdɔɔ kɛ oyaiyeli henumɔ atsu nii ŋmɛnɛ, ejaakɛ “naagbee be lɛ” mli wɔyɔɔ lɛ. (Daniel 12:4) Hɛɛ, wɔkɛ kaai kpeɔ, shi nikpamɔ ko ni da waa fe bei fɛɛ ni ji Yehowa jálɔi yɛ. No hewɔ lɛ, nyamɔ be nɛ. (Yesaia 9:2) Belɛ, ákɛ nitsulɔi ni mli efili amɛ lɛ, nyɛhaa wɔmiaa wɔhiɛ yɛ ŋmaakpamɔ nitsumɔ lɛ mli!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 15 Mɛi ni fee ni amɛjara ji Yehowa Odasefoi.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

Nikpamɔ Nuntsɔ lɛ eha faikpamɔ kɛha nitsulɔi babaoo lɛ hetoo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Eyɛ mli akɛ wɔji ‘mɛi ni anyɛ̃ɛɔ’ amɛ moŋ, shi mɛɛ su wɔhiɛɔ mli?

Mɛni hewɔ wɔyɔɔ miishɛɛ, tsɛbelɛ awaa wɔ yi lɛ?

Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hehiamɔ henumɔ amia wɔhiɛ yɛ nikpamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

Mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mumɔŋ nikpamɔ lɛ mli lɛ yɛ ŋwɛibɔfoi asɛɛfimɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Adafitswaa nyiɛmɔi gbala mɛi pii ajwɛŋmɔ kɛba Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Wɔtɛoɔ ni wɔshwieɔ nɔ nu, shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa edaa