Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Ooofee Okpɛ Oyiŋ Jogbaŋŋ

Bɔ ni Ooofee Okpɛ Oyiŋ Jogbaŋŋ

Bɔ ni Ooofee Okpɛ Oyiŋ Jogbaŋŋ

HEYELI hegbɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Kɛji no bɛ lɛ, wɔ nɔ baakwɔ fioo fe tsuji, ni wɔnyɛɛɛ wɔkudɔ wɔnifeemɔi. Shi kɛlɛ, kɛ eyɛ hu lɛ, wɔkɛ kaai kpeɔ. Ákɛ mɛi ni yɔɔ heyeli hegbɛ lɛ, esa akɛ wɔfee yiŋkpɛi be mli ni wɔyɔɔ shihilɛ mli.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, yiŋkpɛi lɛ ateŋ babaoo yɛ ni he ehiaaa tsɔ. Shi, ekrokomɛi tamɔ nitsumɔ ni abaahala loo kɛji abaabote gbalashihilɛ mli lɛ, baanyɛ asa wɔ wɔsɛɛ shihilɛ muu lɛ fɛɛ he. Ni kɛlɛ, ekrokomɛi saa mɛi krokomɛi ahe. Yiŋkpɛi komɛi ni fɔlɔi fee lɛ náa hewalɛ waa yɛ amɛbii lɛ anɔ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔbu wɔhe akɔntaa wɔha Nyɔŋmɔ kɛha yiŋkpɛi babaoo ni wɔfeɔ.—Romabii 14:12.

Bɔ ni Ehe Hiaa ni Aná Yelikɛbuamɔ

Kɛji aawie saji ni kɔɔ yiŋkpɛɛfeemɔ he lɛ, adesai efeko nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko kwraa yɛ enɛ mli. Adesai ayiŋkpɛi ni aŋmala ashwie shi lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ kwraa lɛ ji oshara. Hawa kpɛ eyiŋ akɛ ebaaye aduawa ni Nyɔŋmɔ egu eyeli kwraa lɛ. Enihalamɔ ní damɔ pɛsɛmkunya akɔnɔ nɔ lɛ ha ewu bafata ehe kɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni nɔ ni jɛ mli kɛba ji amanehulu kpele kɛha adesai. Adesai kãa he amɛhaa amɛyiŋkpɛi lɛ babaoo damɔɔ pɛsɛmkunya akɔnɔi anɔ yɛ shihilɛi pii amli, fe bɔ ni eji yɛ jalɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ anɔ. (1 Mose 3:6-19; Yeremia 17:9) Ni kɛ́ ehe bahia ni wɔfee yiŋkpɛɛ ni mli wa waa lɛ, be kɛ bei fɛɛ lɛ wɔkaiɔ akɛ wɔyeee emuu.

Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, yɛ yiŋkpɛi afeemɔ mli lɛ, mɛi babaoo yataoɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ hei ni nɔ kwɔlɔ fe adesai. Biblia lɛ ŋma yɛ be ko beni Nebukadnezar yɔɔ ta mli lɛ he akɛ, eyɛ yiŋkpɛɛ ko ni ebaafee. Eyɛ mli akɛ eji maŋtsɛ moŋ, shi enu he akɛ ehe miihia ‘ni ekɛ ehe awo kalamɔ nifeemɔ’ mli, ni eyatsɛ mumɔi. No hewɔ lɛ, amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Eeehoso gãimlibii lɛ, ni eeebi amagai lɛ anii, ni eeekwɛ mlɛbo mli.” (Ezekiel 21:26) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, mɛi babaoo yaa kalalɔi, kɛ ŋulamiiaŋkwɛlɔi aŋɔɔ ni amɛtsɔɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ amɛyataoɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ mumɔi lɛ adɛŋ. Shi nɛkɛ hei ni anáa saji kɛjɛɔ nɛɛ lakaa mɔ, ni eshishiuɔ mɔ.—3 Mose 19:31.

Mɔ ko yɛ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ kwraa kɛmɔɔ shi, mɔ ni yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ, eye ebua adesai koni amɛfee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli lɛ. Nakai mɔ lɛ jeee mɔ ko mɔ ko akɛ fe Yehowa Nyɔŋmɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ blema beaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ ha emaŋ Israel Urim Tumim lɛ—ekolɛ, oshiki krɔŋkrɔŋi ni afɔ̃ɔ beni maŋ lɛ kɛ shihilɛi ni mli wawai ekpe lɛ. Yehowa tsɔ Urim Tumim lɛ nɔ ekɛ sanebimɔi ahetooi ni yɔɔ tɛ̃ɛ ha ni eye ebua onukpai ni yɔɔ Israel lɛ koni amɛná nɔmimaa akɛ amɛyiŋkpɛi lɛ kɛ esuɔmɔnaa nii kpãa gbee.—2 Mose 28:30; 3 Mose 8:8; 4 Mose 27:21.

Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kroko ko he okwɛ. Beni atsɛ Gideon koni enyiɛ Israel tai lɛ hiɛ kɛte shi ashi Media lɛ, ehe bahia ni ekpɛ eyiŋ kɛji ebaakpɛlɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ. Akɛni Gideon miitao ni ená nɔmimaa akɛ Yehowa baafi esɛɛ hewɔ lɛ, ebi ni aha lɛ naakpɛɛ okadi ko. Esɔle akɛ aha bɔ́ anyɔ too gwantɛŋ hetsɔi ní abaashi ní je atsɛre nɔ lɛ nɔ, shi shikpɔŋ ni bɔle he lɛ agbi. Enɔ jetsɛremɔ gbɛkɛ lɛ, ebi akɛ aha too gwantɛŋ hetsɔi lɛ agbi koni bɔ́ anyɔ shikpɔŋ ni bɔle he lɛ nɔ. Yehowa jɛ mlihilɛ mli eha Gideon okadii ni ebi lɛ. Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ, Gideon fee yiŋkpɛɛ ni ja, ni kɛtsɔ Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ nɔ lɛ, eye Israel henyɛlɔi lɛ anɔ kunim butuu.—Kojolɔi 6:33-40; 7:21, 22.

Ni Ŋmɛnɛ Hu?

Ŋmɛnɛ, Yehowa kã he ekɛ yelikɛbuamɔ haa etsuji beni ebiɔ ni amɛfee yiŋkpɛi ni he hiaa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Taakɛ Gideon fee lɛ, ani esa akɛ wɔbi ‘too gwantɛŋ he kaai’ ahe okadii kɛjɛ Yehowa dɛŋ koni no aha wɔfee yiŋkpɛɛ ni ja? Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi susu kɛji akɛ amɛfã kɛya ni amɛyasɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe miihia yɛ. Bɔni afee ni eye ebua amɛ kɛkpɛ amɛyiŋ lɛ, amɛka nɔ ko amɛkwɛ. Amɛkɛɛ amɛmiihɔɔ amɛshia lɛ yɛ jara ko naa. Kɛji ahe shia lɛ yɛ gbi pɔtɛɛ ko nɔ yɛ jara ni amɛtsɔɔ lɛ naa loo nɔ ni fa fe nakai lɛ, amɛbaaŋɔ lɛ akɛ eji okadi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni amɛfã. Kɛji akɛ aheee shia lɛ, amɛbaamu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ ákɛ amɛfãa.

Aheee shia lɛ. Ani no tsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔɔ akɛ nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ sɔmɔɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaafee henɔwomɔ akɛ abaaje gbɛ awie yɛ faŋŋ mli nɔ ni Yehowa feɔ loo efeee ehaaa etsuji. Wɔnyɛŋ wɔkɛɛ akɛ ŋmɛnɛ Yehowa kɛ ehe wooo shihilɛ lɛ mli koni ekɛjie esuɔmɔnaa nii kɛha wɔ. (Yesaia 59:1) Shi kɛlɛ, wɔbɛ hegbɛ akɛ wɔbaakpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo wɔyiŋkpɛi ni mli wawai lɛ amli, ni wɔtsɔ no nɔ wɔshi wɔyiŋkpɛi afeemɔ lɛ wɔha lɛ. Yɛ Gideon diɛŋtsɛ wala shihilɛ be fɛɛ mli po lɛ, ehe bahia ni efee yiŋkpɛi ni naakpɛɛ okadii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ fataaa he!

Biblia lɛ wieɔ lolo akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ. Ewieɔ yɛ wɔbe nɛɛ he akɛ: “Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ! ninejurɔgbɛ nyɛtsɔ jio, abɛkugbɛ nyɛtsɔ jio.” (Yesaia 30:21) Kɛji wɔkɛ nihalamɔ ni he hiaa he kaa kpe lɛ, eji nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔbaatao mli koni wɔná nɔmimaa akɛ wɔyiŋkpɛi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee ni ejieɔ enilee ni nɔ kwɔ lɛ kpo lo. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ mlikwɛmɔ kɛ gbɛ ni aŋmɛɔ koni efee ‘kane eha wɔnane kɛ la hu yɛ wɔ tempɔŋ nɔ’ lɛ nɔ. (Lala 119:105; Abɛi 2:1-6) Bɔni afee ni wɔfee enɛ lɛ, esa akɛ wɔkɛfee wɔsu akɛ wɔbaakase anɔkwa nilee ní jɛ Biblia lɛ mli lɛ. (Kolosebii 1:9, 10) Ni kɛji wɔkɛ yiŋkpɛɛfeemɔ ko kpe lɛ, ehe miihia ni wɔtao Biblia shishitoo mlai lɛ fɛɛ ni kɔɔ sane lɛ he lɛ mli jogbaŋŋ. Nibii amlitaomɔ ni tamɔ nɛkɛ baaye abua koni ‘wɔyoo nii ni hi titri lɛ.’—Filipibii 1:9, 10.

Esa akɛ wɔkɛ Yehowa agba he sane hu yɛ sɔlemɔ mli, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ ebaabo wɔ toi. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ wɔbaatsɔɔ yiŋkpɛɛ ni esa akɛ wɔfee kɛ gbɛ̀i krokomɛi ni wɔsusuɔ he lɛ amli wɔtsɔɔ wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ. Kɛkɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔmimaa abi gbɛtsɔɔmɔ yɛ yiŋkpɛɛ kpakpa feemɔ mli. Bei pii lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baakai wɔ yɛ Biblia shishitoo mlai ni kɔɔ sane lɛ he, loo ekolɛ ebaaye ebua wɔ koni wɔnu ŋmalɛi ni kɔɔ wɔshihilɛ lɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ.—Yakobo 1:5, 6.

Yehowa hu kɛ mɛi ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ asafo lɛ mli, mɛi ni wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ agba wɔyiŋkpɛi lɛ ahe sane lɛ haa. (Efesobii 4:11, 12) Kɛlɛ, yɛ mɛi krokomɛi ni wɔbaaya amɛŋɔɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, esaaa akɛ wɔnyiɛɔ mɛi ni jɛɔ mɔ kome ŋɔɔ kɛyaa mɔ kroko ŋɔɔ kɛyashi beni amɛbaaná mɔ ko baawie nɔ ni amɛtaoɔ ni amɛnu lɛ anifeemɔ gbɛ lɛ sɛɛ. Kɛkɛ lɛ, amɛkɛ eŋaawoo etsu nii. Esa akɛ wɔkai Rehoboam kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ hu. Beni ekɛ yiŋkpɛɛfeemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he kaa kpe lɛ, enine shɛ ŋaawoo ni sa nɔ kɛjɛ onukpai ni kɛ etsɛ sɔmɔ lɛ adɛŋ. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ amɛ ŋaawoo lɛ baatsu nii lɛ, etee oblahii ni ekɛ amɛ je nɔ lɛ aŋɔɔ moŋ. Beni amɛwo lɛ ŋaa amɛgbe naa lɛ, efee yiŋkpɛɛ ni nilee bɛ mli kwraa, ni nɔ ni jɛ mli kɛba ji emaŋtsɛyeli lɛ fã kpotoo ni je edɛŋ.—1 Maŋtsɛmɛi 12:1-17.

Kɛji akɛ ootao ŋaawoo lɛ, taomɔ kɛjɛ mɛi ni ená shihilɛ mli niiashikpamɔ ni amɛle Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ ni amɛyɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha shishitoo mlai ni ja lɛ adɛŋ. (Abɛi 1:5; 11:14; 13:20) Kɛji ebaahi lɛ, ŋmɛɛ otsui shi ni okɛsusu shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ kɛ saji fɛɛ ni otao mli okwɛ lɛ ahe. Ekolɛ beni otsu saji ahe nii yɛ bɔ ni Yehowa Wiemɔ lɛ kɛɔ lɛ naa lɛ, yiŋkpɛɛ ni ja lɛ mli baafee faŋŋ.—Filipibii 4:6, 7.

Yiŋkpɛi ni Wɔfeɔ

Yiŋkpɛi komɛi afeemɔ waaa. Beni afã bɔfoi lɛ ni amɛkpa odaseyeli lɛ, amɛle akɛ esa akɛ amɛya nɔ amɛshiɛ Yesu he sane amɛtsɔɔ, ni amrɔ lɛ nɔŋŋ amɛha Akuashɔŋ lɛ le amɛyiŋkpɛɛ akɛ esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:28, 29) Ekolɛ ebaabi ni asusu nii ahe jogbaŋŋ dani akpɛ yiŋ yɛ nibii krokomɛi ahe ejaakɛ wiemɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni wieɔ sane lɛ he tɛɛ. Ni kɛlɛ, yɛ bei pii amli lɛ Biblia shishitoo mlai lɛ baaye abua ni eha aná yiŋkpɛɛ ni ja jogbaŋŋ ni esa akɛ afee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ hiɛtserɛjiemɔ henɔi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ shihilɛ mli yɛ Yesu beaŋ moŋ, shi Biblia lɛ etsɔɔ nibii ni Yehowa sumɔɔ kɛ nibii ni esaaa ehiɛ lɛ mli faŋŋ. No hewɔ lɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni kɛ ehe woɔ hiɛtserɛjiemɔ ni woɔ awuiyeli, jeŋba shara, loo atuatsemɔ he hewalɛ lɛ efee yiŋkpɛɛ gbonyo.—Lala 97:10; Yohane 3:19-21; Galatabii 5:19-23; Efesobii 5:3-5.

Bei komɛi lɛ, ekolɛ yiŋkpɛi enyɔ ni afee baafee nɔ ni ja. Ní aaasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ ji hegbɛ ni hi jogbaŋŋ ni ebaanyɛ eha aná jɔɔmɔi kpelei. Shi kɛji yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ mɔ ko kpɛ eyiŋ akɛ efeŋ nakai lɛ, ebaanyɛ eya nɔ etsu nitsumɔ kpakpa yɛ asafo mli ni eyɔɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, ekolɛ wɔkɛ yiŋkpɛɛfeemɔ ko ni baaha wɔná hegbɛ wɔkɛtsɔɔ bɔ ni wɔ hetuu-kɛhamɔ kɛha Yehowa lɛ mli kwɔ ha, loo nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ he kaa kpeɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa ŋmɛɔ wɔ gbɛ koni wɔkɛ wɔ heyeli hegbɛ lɛ atsu nii kɛtsɔɔ nɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ wɔtsuii amli.

Bei pii lɛ, yiŋkpɛi ni wɔfeɔ lɛ saa mɛi krokomɛi ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ná miishɛɛ akɛ amɛye amɛhe kɛjɛ nibii babaoo ni Mla lɛ tsĩɔ naa lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛkpɛlɛ aloo amɛkpoo niyenii ni he tseee yɛ Mla lɛ naa. Shi awo amɛ hewalɛ lolo koni amɛsusu mɛi krokomɛi ahenileei ahe kɛji amɛmiikpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ heyeli nɛɛ baatsu nii. Paulo wiemɔi yɛ sane lɛ he lɛ baanyɛ akɔ yiŋkpɛi babaoo ni wɔfeɔ lɛ ahe akɛ: ‘Nyɛkatoa mɛi pampii.’ (1 Korintobii 10:32) Shwe ni ashweɔ koni akatɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi anaji lɛ baanyɛ aye abua yɛ yiŋkpɛi ni wɔfeɔ lɛ ateŋ babaoo mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, suɔmɔ kɛha naanyo ji kita ni ji enyɔ ni fe fɛɛ.—Mateo 22:36, 39.

Nɔ ni Jɛɔ Wɔyiŋkpɛɛfeemɔi Amli Kɛbaa

Yɛ naagbee mli lɛ, nɔ ni baajɛ yiŋkpɛi ni ajɛɔ henilee kpakpa mli afeɔ ni damɔ Biblia shishitoo mlai anɔ lɛ mli kɛba daa ji nɔ kpakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba yɛ be kukuoo mli ji nibii ni mɔ diɛŋtsɛ kɛbaashã afɔle. Beni bɔfoi lɛ kɛɛ Akuashɔŋ lɛ amɛyiŋ ni amɛkpɛ akɛ amɛbaaya nɔ amɛshiɛ nibii ni kɔɔ Yesu he lɛ, ayi amɛ dani aŋmɛɛ amɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:40) Beni Hebribii etɛ lɛ—Shadrak, Meshak, kɛ Abednego—kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkulaŋ shi amɛhaŋ Nebukadnezar shika amaga lɛ, amɛha amɛwala yaje oshara mli. Amɛfee klalo akɛ amɛbaakpee nɔ ni baanyɛ ajɛ amɛyiŋkpɛɛ ni baanyɛ afee amɛgbele lɛ naa. Shi amɛle akɛ amɛbaaná Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ kɛ jɔɔmɔ.—Daniel 3:16-19.

Kɛji wɔkɛ naagbai kpe yɛ be mli ni wɔfee yiŋkpɛɛ ni jɛ henilee mli sɛɛ lɛ, no jeee yiŋtoo ni aaadamɔ nɔ asusu akɛ nakai yiŋkpɛɛ lɛ ejaaa. “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ baanyɛ asa nɔ ni jɛɔ yiŋkpɛɛ ni aje gbɛ afee lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ tete po mli kɛba. (Jajelɔ 9:11, NW) Kɛfata he lɛ, bei komɛi lɛ Yehowa ŋmɛɔ amanehulu gbɛ koni eka bɔ ni wɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ ji anɔkwale ha lɛ ekwɛ. Ehe bahia ni Yakob kɛ bɔfo ko apele he jenamɔ muu fɛɛ dani enine ashɛ jɔɔmɔ nɔ. (1 Mose 32:24-26) Ekolɛ ebaabi ni wɔ hu wɔkɛ amanehulu lɛ apele he, kɛji wɔmiifee nɔ ni ja tete. Ni kɛlɛ, kɛji wɔyiŋkpɛi kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lolo lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ebaaye ebua wɔ koni wɔŋmɛ wɔtsui shi, ni ákɛ, naagbee mli lɛ ebaajɔɔ wɔ.—2 Korintobii 4:7.

No hewɔ lɛ, kɛji oofee yiŋkpɛɛ ko ni he hiaa lɛ, okɛ ohe akafɔ̃ bo diɛŋtsɛ onilee nɔ. Taomɔ Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ he. Okɛ Yehowa agba he sane. Kɛ ebaahi lɛ, okɛ nanemɛi Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ agba he sane. Koni ofee ekãa agbɛnɛ. Okɛ heyeli hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha bo lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Feemɔ yiŋkpɛɛ kpakpa koni oha Yehowa ana akɛ otsui ja yɛ ehiɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli dani ofee yiŋkpɛi ni he hiaa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28,29]

Okɛ Yehowa agba yiŋkpɛi ni ebiɔ ni ofee lɛ ahe sane

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Obaanyɛ okɛ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ asusu oyiŋkpɛi ni mli wa lɛ ahe