Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mumɔŋ La Kpɛ́ yɛ Middle East

Mumɔŋ La Kpɛ́ yɛ Middle East

Wala Shihilɛ He Sane

Mumɔŋ La Kpɛ́ yɛ Middle East

TAAKƐ NAJIB SALEM GBA

Nyɔŋmɔ Wiemɔ la lɛ kpɛ́ kɛjɛ Middle East ni etee shɔŋŋ kɛyashɛ shikpɔŋ lɛ koji yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Nakai la lɛ saa ebakpɛ́ nakai je lɛ fã lɛ nɔ ekoŋŋ yɛ afii ohai 20 lɛ mli. Nyɛhaa magbaa nyɛ bɔ ni ebalɛ hã.

AFƆ́ mi yɛ afi 1913 lɛ mli yɛ Amioun maŋ lɛ mli yɛ Lebanon kooyigbɛ. No ji naagbee afi ni bafee tamɔ nɔ ni nibii miiya nɔ jogbaŋŋ ni toiŋjɔlɛ yɛ je lɛŋ, ejaakɛ Jeŋ Ta I lɛ fɛ yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Beni ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1918 lɛ mli lɛ, Lebanon, ní nakai beaŋ lɛ ale lɛ akɛ Middle East hiŋmɛi lɛ, bote fitemɔ shihilɛ mli yɛ shika kɛ maŋkwramɔ fɛɛ gbɛfaŋ.

Beni woji amajemɔ gbɛjianɔtoo he nitsumɔ je shishi ebɔi nitsumɔ ekoŋŋ yɛ afi 1920 lɛ mli lɛ, nine shɛ wolo nɔ kɛjɛ Lebanonbii ni yɔɔ maŋsɛɛ lɛ adɛŋ. Mɛi ni fata he ji mitsɛkwɛmɛi Abdullah kɛ George Ghantous. Amɛŋma amɛha amɛtsɛ, Habib Ghantous, minii, ní amɛmiigba lɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane. (Mateo 24:14) Wolo ni ebihii lɛ ŋma lɛ mli saji kɛkɛ ni egbaa enanemɛi ni ekɛyɔɔ maŋ lɛ mli lɛ hã aye minii he fɛo. Maŋ lɛ mli bii lɛ gbɛ amale wiemɔ amɛshwã akɛ Habib bihii lɛ miiwo amɛtsɛ hewalɛ koni ehɔɔ eshikpɔŋ lɛ, ni eyahe teji, koni eyashiɛ.

La Gbɛɛ kɛ Shwamɔ yɛ Mra Be Mli

Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni ji 1921 lɛ, Michel Aboud, ni yɔɔ Brooklyn, New York, U.S.A. lɛ, ku esɛɛ eba Tripoli, Lebanon. Ebatsɔ Biblia Kaselɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Eyɛ mli akɛ Nyɛminuu Aboud nanemɛi kɛ wekumɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo ekpɛlɛɛɛ Biblia mli sane lɛ nɔ moŋ, shi mɛi enyɔ komɛi ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ kpɛlɛ nɔ, nilelɔ Ibrahim Atiyeh, kɛ datrɛfonyo ko ni tsuɔ nyanyɔŋ he nii, Hanna Shammas. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Datrɛfonyo Shammas kɛ eshia kɛ ehelatsamɔhe lɛ ha kɛha Kristofoi akpeei feemɔ.

Beni Nyɛminuu Aboud kɛ Nyɛminuu Shammas basara Amioun, he ni miyɔɔ lɛ, no mli lɛ mi ji gbekɛ lolo. Amɛsaramɔ lɛ ná minɔ hewalɛ waa, ni miyafataa Nyɛminuu Aboud he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nɔ ni shɛɔ afii 40 sɔŋŋ ni wɔyi enyɔ lɛ wɔkã he wɔji hefatalɔi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛyashi Nyɛminuu Aboud gbele yɛ afi 1963 lɛ mli.

Kɛjɛ afi 1922 kɛyashi afi 1925 mli lɛ, Biblia mli anɔkwale la lɛ gbɛ eshwã waa yɛ akrowai babaoo amli yɛ Lebanon kooyigbɛ. Mɛi ni naa shɛɔ 20 kɛmiishɛ 30 kpeɔ ni amɛsusuɔ Biblia he yɛ mɛi ashiai amli, tamɔ wɔshia ni yɔɔ Amioun lɛ nɛkɛ. Osɔfoi lɛ tsu gbekɛbii koni amɛyatswia tsɛŋsii ni amɛbolɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ akɛ amɛbaafite wɔkpeei lɛ, no hewɔ lɛ bei komɛi lɛ wɔkpeɔ yɛ koo ko ni blonya tso fa yɛ mli lɛ mli.

Beni midako lɛ, ekãa ni miyɔɔ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ—kɛ Kristofoi akpee fɛɛ kpee ni miyaa lɛ—ha awo mi gbɛi akɛ Timoteo. Onukpa ni kwɛɔ skul ni miyaa lɛ nɔ lɛ fã koni makpa nɔ ni etsɛ lɛ akɛ “nakai kpeei” lɛ yaa. Beni mikpoo lɛ, ashwie mi kɛjɛ skul lɛ.

Odaseyeli yɛ Biblia Shikpɔji Anɔ

Yɛ mibaptisimɔ yɛ afi 1933 lɛ sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni mije gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi, taakɛ Yehowa Odasefoi tsɛɔ be-fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ nakai beaŋ lɛ wɔyi faaa moŋ, shi jeee akrowai ni yɔɔ Lebanon kooyigbɛ niiaŋ lɛ ateŋ babaoo pɛ wɔshiɛ yɛ shi wɔyashɛ Beirut kɛ maji bibii ni ebɔle ehewɔ lɛ amli aahu kɛtee Lebanon wuoyigbɛ. Yɛ nakai mra be mli afii lɛ amli lɛ, bei pii lɛ wɔnyiɛɔ kɛfãa gbɛ loo wɔtaraa teji nɔ kɛfãa gbɛ, taakɛ Yesu Kristo kɛ eklɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ fee lɛ.

Yɛ afi 1936 mli lɛ, Yousef Rahhal, ni ji Odasefonyo Lebanonnyo ni kɛ afii babaoo ehi United States lɛ, ku esɛɛ kɛba Lebanon kɛha saramɔ. Ekɛ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli kɛ gramafon enyɔ ba. Wɔkɛ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli lɛ ma afi 1931 Ford lɔle ko nɔ ni wɔfã gbɛ kɛkpa Lebanon kɛ Syria, ni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ sane lɛ miiya hei ni etse amɛhe banee. Abaanyɛ anu tsɔne ni haa egbɛɛɔ lɛ he yɛ gbɛ jɛkɛmɔ ni fe kilomitai 10 mli. Gbɔmɛi kwɔ kɛtee amɛtsui ayiteaŋ koni amɛnu nɔ ni amɛtsɔɔ mli akɛ eji gbeei ni jɛ ŋwɛi lɛ. Mɛi ni yɔɔ ŋmɔshi lɛ shi amɛ nitsumɔ lɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ koni amɛbabo toi.

Naagbee gbɛ̀i ni mikɛ Yousef Rahhal fã lɛ ateŋ ekome ji nɔ ni wɔkɛtee Aleppo, Syria, yɛ afi 1937 fɛ̃ibe mli lɛ. Dani ebaaku esɛɛ kɛya United States lɛ, wɔfã gbɛ hu kɛtee Palestina. Wɔyasara maŋtiasei ni ji Haifa kɛ Yerusalem yɛ jɛmɛ, kɛ akrowai hu ni yɔɔ maŋ lɛ mli. Mɛi ni wɔkɛ gba sane lɛ ateŋ mɔ kome ji Ibrahim Shehadi, mɔ ni mibale lɛ kɛtsɔ woji aŋmalamɔ nɔ yɛ mra mli lɛ. Ibrahim etee hiɛ yɛ Biblia nilee mli kɛyashɛ he ko akɛ yɛ wɔsaramɔ be lɛ mli lɛ, eje shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni ekɛ wɔ aaaya lɛ shishi.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:20.

Miisumɔ hu akɛ mikɛ Nilelɔ Khalil Kobrossi, ni ji Katoliknyo ni etuu ehe waa eha amɛjamɔ lɛ ni kɛ Yehowa Odasefoi kaseɔ Biblia lɛ kɛtsɔ woji aŋmalamɔ nɔ lɛ akpe. Te fee tɛŋŋ enine shɛ Odasefoi ni yɔɔ Lebanon lɛ adrɛs nɔ? Ojogbaŋŋ, yɛ shwapo ko mli yɛ Haifa lɛ, shwapo nɔkwɛlɔ lɛ kɛ wolo ni etse kɛjɛ Yehowa Odasefoi awoji lɛ ateŋ eko mli lɛ hà nibii ni Khalil hé lɛ ekomɛi ahe. Wɔ adrɛs yɛ nakai wolo lɛ nɔ. Wɔfee ekome kɛná wɔsaramɔ lɛ mli miishɛɛ, ni sɛɛ mli, yɛ afi 1939 mli lɛ, eba Tripoli koni abaptisi lɛ.

Yɛ afi 1937 mli lɛ, Petros Lagakos kɛ eŋa bashɛ Tripoli. Yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, wɔyi etɛ lɛ tsu Lebanon kɛ Syria mli nii babaoo, wɔyaa mɛi lɛ ashiai amli wɔyagbaa amɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ. Beni Nyɛminuu Lagakos gbo yɛ afi 1943 lɛ, Odasefoi lɛ kɛ mumɔŋ la lɛ etee Lebanon, Syria kɛ Palestina maŋtiasei kɛ akrowai lɛ ateŋ babaoo mli. Bei komɛi lɛ, wɔyi aaashɛ 30 kɛ kar loo bɔɔs baashi mra tamɔ leebi ŋmɛji 3, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔyashɛ hei ni etse amɛhe banee lɛ.

Yɛ afii 1940 lɛ amli lɛ, Ibrahim Atiyeh tsɔɔ Buu-Mɔɔ shishi kɛtee Arabic wiemɔ mli. No sɛɛ lɛ, mikwɛ wolo tɛtrɛɛ lɛ nɔ, ni mikɛ miniji ŋmala woji ejwɛ ni mikɛmaje Odasefoi ni yɔɔ Palestina, Syria, kɛ Egypt lɛ. Yɛ nakai gbii lɛ amli yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, shi ni ateɔ awoɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli wa, shi wɔtee nɔ wɔkɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ suɔmɔ kɛha Biblia mli anɔkwale lɛ gbaa sane yɛ Middle East. Mi diɛŋtsɛ mitɛŋ maŋtiasei kɛ akrowai ni bɔle he lɛ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ sanekpakpa lɛ baayaha amɛ.

Yɛ afi 1944 mli lɛ, be mli ni Jeŋ Ta II lɛ kã he eyaa nɔ lɛ, mikɛ Evelyn, ni ji mihefatalɔ gbɛgbalɔ Michel Aboud biyoo lɛ bote gbalashihilɛ mli. Yɛ naagbee mli lɛ wɔfɔ bii etɛ, yoo kome kɛ hii enyɔ.

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi ni Mikɛ Amɛ Tsu Nii

Beni ta lɛ ba naagbee lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni klɛŋklɛŋ bii ni gbe Gilead Skul lɛ naa ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ bashɛ Lebanon. Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ, ato klɛŋklɛŋ asafo yɛ Lebanon, ni ahala mi akɛ asafoŋ nɔkwɛlɔ. Kɛkɛ ni yɛ afi 1947 lɛ, Nathan H. Knorr kɛ ewoloŋmalɔ Milton G. Henschel, basara Lebanon ni amɛwo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ waa. Etsɛɛɛ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi babaoo bashɛ shi, ni amɛbafee yelikɛbuamɔ nɔ kpele kɛha wɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ he gbɛjianɔtoo kɛ asafoŋ kpeei anɔkwɛmɔ mli hu.

Yɛ wɔ gbɛfaai lɛ ateŋ ekome kɛmiiya he ko ni etse ehe banee yɛ Syria lɛ mli lɛ, wɔkɛ shitee-kɛ-woo ni jɛ osɔfonukpa ni yɔɔ jɛmɛ ŋɔɔ lɛ kpe. Efolɔ wɔnaa akɛ wɔmiija nɔ ni etsɛ lɛ Yudafoi awoji. Ákɛ nɔ ni ejaaa kwraa lɛ, dani afi 1948 baashɛ lɛ osɔfoi lɛ tsɛ́ɔ wɔ daa akɛ “Komunistbii.” Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, amɔmɔ wɔ ni abibii wɔ saji ŋmɛlɛtswai enyɔ, ni nakai beaŋ wɔye odase jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

Naagbee lɛ, kojolɔ ni bo sane lɛ toi lɛ jaje akɛ: “Eyɛ mli akɛ milomɔ tsɛŋ tsɛ lɛ [mfonirifeemɔŋ wiemɔ ko ni miikɔ osɔfonukpa lɛ he] ni folɔ nyɛnaa lɛ moŋ, shi esa akɛ mada lɛ shi akɛ eha mi hegbɛ nɛɛ koni mikɛ nyɛ akpe ni makase nyɛ tsɔɔmɔi lɛ ahe nii.” Kɛkɛ ni ekpa fai yɛ wɔnaa ni agba lɛ he.

Afii nyɔŋma sɛɛ beni mikɛ bɔɔs fãa gbɛ kɛyaa Beirut lɛ, mije shishi mikɛ nuu ko ni ta mimasɛi, ni eji okwaayeli he tsɔnei ahe nilelɔ lɛ bɔi sanegbaa. Yɛ minitii fioo komɛi asɛɛ beni ebo wɔhemɔkɛyelii lɛ atoi sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ enu wiemɔ ni tamɔ enɛ nɔŋŋ kɛjɛ enaanyo ko ŋɔɔ yɛ Syria. Namɔ ji enaanyo lɛ? Kojolɔ ni bo wɔsane lɛ toi afii nyɔŋma ni tsɔ hiɛ lɛ ni!

Yɛ afi 1950 lɛ afii lɛ amli lɛ, miyasara Odasefoi ni yɔɔ Iraq ni mikɛ amɛ ná gbɛfaŋnɔ yɛ shia-kɛ-shia odaseyeli nitsumɔ lɛ mli. Mifã gbɛ shii abɔ hu kɛtee Jordan kɛ West Bank. Yɛ afi 1951 lɛ, mi ji Odasefoi akuu ni mli bii feɔ ejwɛ ni tee Bethlehem lɛ ateŋ mɔ kome. Wɔye Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yɛ jɛmɛ. Mra mli yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, mɛi fɛɛ ni eba nifeemɔ lɛ shishi kɛ bɔɔs tee Yordan Faa lɛ naa, he ni mɛi 22 kɛ nu mli baptisimɔ fee amɛhe nɔ jɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi yɛ lɛ. Be fɛɛ be ni wɔkɛ shitee-kɛ-woo baakpe yɛ nɛkɛ he nɛɛ, wɔkɛɔ amɛ akɛ: “Wɔba koni wɔbakɛɛ nyɛ akɛ, nyɛ diɛŋtsɛ nyɛ maŋ nɛɛ mli oblahii lɛ ateŋ mɔ kome baaye Maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ! Mɛni hewɔ nyɛhao? Esa akɛ nyɛmii ashɛ nyɛhe!”

Ní Aaashiɛ yɛ Shihilɛi ni Wa Mli

Mɛi ni yɔɔ Middle East lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ tsui kpakpa, heshibaa, ni amɛfeɔ gbɔ. Mɛi babaoo kɛ miishɛɛ boɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ko bɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli fe akɛ abaale akɛ etsɛŋ ni nɛkɛ Biblia mli shiwoo nɛɛ baaba mli akɛ: “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ [ewebii] aaahi shi. . . . Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ.”—Kpojiemɔ 21:3, 4.

Mina akɛ mɛi ni teɔ shi shiɔ wɔnitsumɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo nuuu wɔnitsumɔ lɛ kɛ sane ni wɔhiɛ lɛ shishi kwraa. Kristendom osɔfoi lɛ ebɔ mɔdɛŋ waa koni amɛfolɔ wɔnaa! No hewɔ lɛ, yɛ maŋ ta ni je shishi yɛ Lebanon yɛ afi 1975 mli ni sɛɛ tsɛ fe afii 15 lɛ, Odasefoi lɛ kɛ naagbai babaoo kpe.

Yɛ be ko mli lɛ, mikɛ weku ko ni ji sɔlemɔyalɔi ni yɔɔ ekãa miifee Biblia mli nikasemɔ. Amɛ nɔyaa kpakpa yɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ akasemɔ mli lɛ wo osɔfoi lɛ amli la. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, gbi ko gbɛkɛ lɛ jamɔ kuu ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wo amɛ mli bii lɛ ayiŋ koni amɛbatutua weku lɛ shwapo lɛ, ni amɛshã nibii ni yɔɔ shwapo lɛ mli ni kɛ hoo kwraa lɛ enaa shɛɔ dɔlai 10,000 lɛ. Nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ, amɛbamɔ mi ekãa naa. Shi kɛlɛ, minyɛ mikɛ amɛhiɛnyiɛlɔ lɛ susu nii ahe, ni mitsɔɔ mli akɛ kɛji akɛ amɛji Kristofoi diɛŋtsɛ lɛ, amɛfeŋ amɛnii yɛ gbɛ ni hiŋmɛigbelemɔ bɛ mli nɔ. Kɛkɛ ni efã ni tsɔne lɛ awa ni efã mi akɛ miyi shi.

Be ko hu, mɛi ni etsɔmɔ tamɔ asraafoi ejwɛ bamɔ mi kɛyato. Yɛ hegbeyeiwoo babaoo sɛɛ lɛ, amɛhiɛnyiɛlɔ ni kɛɛ ebaatswa mi tu lɛ tsake ejwɛŋmɔ trukaa, ni aŋmɛɛ mihe. Amrɔ nɛɛ hii nɛɛ ateŋ mɛi enyɔ yɛ tsuŋwoo mli yɛ gbɔmɔgbee kɛ juu hewɔ, ni agbe mɛi enyɔ ni eshwɛ lɛ.

Hegbɛi Krokomɛi ní Miná Kɛye Odase

Yɛ be kɛ bei amli lɛ, mináa hegbɛ mifãa gbɛ kɛjɛɔ maŋ kome mli kɛyaa maŋ kroko nɔ. Be lɛ eko yɛ gbɛfaa kɛjɛ United States kɛmiiya Beirut lɛ mli lɛ, miyatá Charles Malek, ni ji tsutsu Lebanonbii amaŋsɔɔlɔ ni kwɛɔ maŋsɛɛ saji anɔ lɛ masɛi. Ebo toi jogbaŋŋ, ni ehiɛ sɔ Biblia mli sane kuku fɛɛ kuku ni mikane miha lɛ waa diɛŋtsɛ. Naagbee mli lɛ ekɛɛ akɛ, etee skul yɛ Tripoli he ni etsɔɔlɔ ji Ibrahim Atiyeh, nuu ni mishaanuu gba lɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he sane lɛ! Owula Malek kɛɛ akɛ, Ibrahim etsɔɔ lɛ akɛ ejie bulɛ kpo yɛ Biblia lɛ he.

Yɛ gbɛfaa kroko mli lɛ, miyatá Palestinabii anajiaŋdamɔlɔ kɛha Jeŋmajiaŋ Ekomefeemɔ lɛ masɛi. Miná hegbɛ akɛ magba lɛ sanekpakpa ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Yɛ naagbee mli lɛ, ekɛ mi tsɔɔ enyɛmi nuu fioo lɛ ŋa kɛ ebii ní yɔɔ New York lɛ, ni miyasaraa amɛ yɛ jɛmɛ daa. Miyɛ wekunyo ko hu ni tsuɔ nii yɛ Jeŋmajiaŋ Ekomefeemɔ lɛ nitsumɔhe ni yɔɔ New York lɛ. Saramɔ ni miyasara lɛ yɛ enitsumɔhe lɛ gbi lɛ eko lɛ he ŋmɛlɛtswai etɛ, be nɛɛ mli miná hegbɛ mikɛye lɛ odase ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he.

Amrɔ nɛɛ miye afii 88, ni minyɛɔ mináa gbɛfaŋnɔ ni ekãa yɔɔ mli lolo yɛ asafo lɛ gbɛnaa nii lɛ ahe nitsumɔ mli. Miŋa Evelyn kã he ekɛ mi miisɔmɔ Yehowa lolo. Wɔbiyoo lɛ kɛ Yehowa Odasefoi anɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko hi shi, mɔ ni amrɔ nɛɛ esɔmɔɔ akɛ onukpa yɛ asafo ko ni yɔɔ Beirut lɛ mli lɛ. Amɛbiyoo lɛ hu etsɔ Odasefonyo. Mɔ ni ji naagbee mɔ yɛ wɔbihii lɛ ateŋ lɛ kɛ eŋa ji Odasefoi, ni amɛbiyoo lɛ hu yɛ anɔkwale lɛ mli. Shi wɔbinuu nukpa lɛ, akɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ wo etsui mli, ni miyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ yɛ be ni sa mli lɛ, ebaaba ebamɔ mli.

Yɛ afi 1933 mli lɛ, ahala mi akɛ misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ—klɛŋklɛŋ mɔ ni ahala yɛ Middle East. Kulɛ minyɛŋ mahala shihilɛ gbɛ kpakpa ko fe akɛ masɔmɔ Yehowa akɛ gbɛgbalɔ yɛ nɛkɛ afii 68 ni eho nɛɛ fɛɛ mli. Ni mitswa mifai shi akɛ maya nɔ manyiɛ mumɔŋ la ni ekɛhaa lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Najib yɛ afi 1935 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Mikɛ tsɔne ni haa wiemɔ gbɛɛɔ yɛ Lebanon Gɔji lɛ anɔ, afi 1940

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Yiteŋgbɛ kɛjɛ abɛkugbɛ kɛmiiya ninejurɔgbɛ: Najib, Evelyn, amɛbiyoo lɛ, Nyɛminuu Aboud kɛ Najib binuu nukpa lɛ, afi 1952

Shishigbɛ (hiɛgbɛ): Nyɛmimɛi Shammas, Knorr, Aboud, kɛ Henschel yɛ Najib shia, yɛ Tripoli, afi 1952

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Najib kɛ eŋa Evelyn