Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Kristo Hejɔlɛ lɛ Aye Lumɔ yɛ Wɔtsuii Amli Lɛ?

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Kristo Hejɔlɛ lɛ Aye Lumɔ yɛ Wɔtsuii Amli Lɛ?

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Kristo Hejɔlɛ lɛ Aye Lumɔ yɛ Wɔtsuii Amli Lɛ?

‘Nyɛhaa Kristo hejɔlɛ lɛ ayea lumɔ yɛ nyɛtsuii amli, nɔ̃ he hu ni atsɛ nyɛ kɛba yɛ gbɔmɔtso kome mli lɛ.’—KOLOSEBII 3:15.

1, 2. Mɛɛ gbɛi anɔ ‘Kristo hejɔlɛ lɛ’ kudɔɔ Kristofonyo ko tsui?

NƆYELI ji wiemɔ ko ní mɛi babaoo náaa he miishɛɛ, ejaakɛ ehaa amɛsusuɔ hegbeyeiwoo kɛ mɔ nɔ ní anyɛɔ he. No hewɔ lɛ, mɛi pii baanyɛ asusu akɛ nilee bɛ ŋaawoo ni Paulo kɛha nanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Kolose lɛ mli akɛ, ‘Nyɛhaa Kristo hejɔlɛ lɛ ayea lumɔ yɛ nyɛtsuii amli’ lɛ. (Kolosebii 3:15) Ani jeee gbɔmɛi ni yeɔ amɛhe ji wɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔha nɔ ko loo mɔ ko aye lumɔ yɛ wɔtsuii amli?

2 No mli lɛ, Paulo ekɛɛɛ Kolosebii lɛ akɛ amɛŋmɛɛ heyeli ni amɛyɔɔ lɛ he. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “lumɔ” yɛ Kolosebii 3:15 lɛ ji wiemɔ ni akɛdamɔɔ shi ahaa shwɛmɔ nɔkwɛlɔ ni kɛ jweremɔ nii haa foidamɔ mli akaŋshilɔi yɛ nakai gbii lɛ amli. Akaŋshilɔi lɛ yɛ heyeli falɛ ko yɛ mlai ni yɔɔ shwɛmɔ lɛ mli lɛ mli, shi shwɛmɔ nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni yɛ naagbee mli kwraa lɛ, ebaatsɔɔ mɔ ni éye mlai lɛ anɔ ni no hewɔ lɛ, eye kunim. Nakai nɔŋŋ, wɔyɛ heyeli ni wɔkɛaafee yiŋkpɛi babaoo yɛ shihilɛ mli, shi yɛ be mli ni wɔfeɔ nakai lɛ, esa akɛ Kristo hejɔlɛ lɛ afee “shwɛmɔ nɔkwɛlɔ”—loo taakɛ bɔ ni wiemɔ shishitsɔɔlɔ Edgar J. Goodspeed tsɔɔ shishi lɛ, wɔtsuii amli “kudɔmɔ nii titri.”

3. Mɛni ji ‘Kristo hejɔlɛ lɛ’?

3 Mɛni ji ‘Kristo hejɔlɛ lɛ’? No ji kpoofeemɔ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni wɔnaa beni wɔbatsɔmɔɔ Yesu kaselɔi ni wɔbaleɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ sumɔɔ wɔ ni amɛkpɛlɛɔ wɔnɔ lɛ. Beni eshwɛ fioo ni Yesu baashi ekaselɔi lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Hejɔlɛ mishiɔ maha nyɛ. . . . Nyɛtsui akayea, ni asaŋ ekafãa.” (Yohane 14:27) Aaafee afii 2,000 nɛ lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu ni ji Kristo gbɔmɔtso lɛ mli bii lɛ, kɛ amɛnanemɛi ni ji “tooi krokomɛi” lɛ miiná nakai toiŋjɔlɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ. (Yohane 10:16) Esa akɛ nakai toiŋjɔlɛ lɛ aná hewalɛ yɛ wɔtsuii amli. Kɛ́ wɔyaje kaa ni naa wa shishi lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔkaha gbeyeishemɔ loo haomɔ ni mli wa miitsĩ wɔnaa. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni enɛ ji anɔkwale ha beni wɔkɛ jalɛ sane ni ayeee ekpe, beni wɔfee yeyeeye, kɛ beni wɔnuɔ he akɛ wɔsaaa lɛ.

Beni Wɔkɛ Jalɛ Sane ni Ayeee Ekpe

4. (a) Te fee tɛŋŋ ni Yesu bale jalɛ sane ni ayeee lɛ? (b) Te Kristofoi efee amɛnii yɛ jalɛ sane ni ayeee amɛ lɛ he amɛha tɛŋŋ?

4 Maŋtsɛ Salomo wie akɛ: “Gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui.” (Jajelɔ 8:9) Yesu le akɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale. Beni eyɔɔ ŋwɛi lɛ, ena jalɛ sane ni ayeee kwraa ni adesai kɛba amɛnɔ lɛ. Beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɛ jalɛ sane ni ayeee ni fe fɛɛ kpe, beni afolɔ lɛ, ni ji gbɔmɔ ni esha ko bɛ ehe lɛ naa akɛ ebɔ musu ni agbe lɛ akɛ awuiyelɔ lɛ. (Mateo 26:63-66; Marko 15:27) Ŋmɛnɛ, jalɛ sane ni ayeee kã he ebu babaoo, ni anɔkwa Kristofoi kɛ babaoo ekpe akɛni ‘jeŋmaji fɛɛ nyɛ̃ɔ amɛ” lɛ hewɔ. (Mateo 24:9) Ni kɛlɛ, yɛ niiashikpamɔi ni yɔɔ gbeyei ni amɛkɛkpe yɛ Nazi gbele nsrai amli kɛ Soviet Nsrai amli lɛ fɛɛ sɛɛ, yɛ basabasafeelɔi ni tutua amɛ, apasa naafolɔmɔi, kɛ malemɔ ni amale yɛ amɛhe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Kristo hejɔlɛ lɛ eha amɛfi shi shiŋŋ. Amɛkase Yesu, mɔ ni wɔkaneɔ yɛ ehe akɛ: “Mɔ ni, beni ajɛɔ lɛ lɛ, ejɛɛɛ mɔ ko etooo najiaŋ, beni enaa amanehulu lɛ, elomɔɔɔ mɔ ko, shi moŋ etu esane ewo mɔ ni kojoɔ jalɛ naa lɛ dɛŋ.”—1 Petro 2:23.

5. Kɛ́ wɔnu jalɛ sane ni etamɔ nɔ ni ayeee yɛ asafo lɛ mli lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ mɛni esa akɛ wɔsusu?

5 Yɛ gbɛ bibioo ko nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ akɛ mɔ ko yeee jogbaŋŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Yɛ nakai shihilɛ lɛ mli lɛ, ekolɛ wɔbaanyɛ wɔnu he taakɛ Paulo, ní kɛɛ akɛ: “Namɔ nane atɔtɔɔ, ni mimli eshaaa mi haaa lɛ?” lɛ nu he lɛ nɔŋŋ. (2 Korintobii 11:29) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani eji jalɛ sane ni ayeee diɛŋtsɛ?’ Bei pii lɛ, wɔleee anɔkwalei lɛ fɛɛ. Be mli ni wɔbo mɔ ko ni kɛɛ ele sane lɛ toi sɛɛ lɛ, ekolɛ wɔbaafee nii kɛya shɔŋŋ tsɔ. Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Biblia lɛ wieɔ akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ.” (Abɛi 14:15) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ.

6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ jalɛ sane ni etamɔ nɔ ni ayeee yɛ asafo lɛ mli lɛ he?

6 Shi, ŋɔɔ lɛ akɛ wɔ ji mɛi ni aye wɔ sane ni ejaaa lɛ. Te mɔ ni Kristo hejɔlɛ lɛ yɔɔ etsui mli lɛ baafee enii eha tɛŋŋ? Ehe baahia ni wɔkɛ mɔ aŋkro ni wɔnuɔ he akɛ etɔ wɔ nɔ lɛ awie he. No sɛɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔwie sane lɛ he wɔtsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baabo toi lɛ, mɛni hewɔ wɔkɛ sane lɛ haaa Yehowa yɛ sɔlemɔ mli ni wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli akɛ ebaakwɛ koni atsu jalɛ sane he nii lɛ? (Lala 9:11; Abɛi 3:5) Eeenyɛ efee ekpakpa akɛ yɛ be mli ni wɔfee nakai wɔgbe naa lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔ mli akɛ wɔtsu sane lɛ he nii yɛ wɔtsui mli ni ‘wɔfee dioo.’ (Lala 4:5) Yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, Paulo ŋaawoo nɛɛ baanyɛ aye abua: “Ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea.”—Kolosebii 3:13.

7. Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ miiye lɛ, mɛni esa akɛ wɔkai be fɛɛ be?

7 Shi, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔfee lɛ, ehe miihia ni wɔkai akɛ yɛ be mli ni wɔnyɛŋ wɔtsĩ nɔ ni ba lɛ gbɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔnifeemɔ nɔ. Kɛ́ wɔfee nii yɛ gbɛ ni eŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ nɔ yɛ jalɛ sane ni etamɔ nɔ ni ayeee hewɔ lɛ, no lɛ ebaanyɛ eye toiŋjɔlɛ ni wɔyɔɔ lɛ awui babaoo fe jalɛ sane ni ayeee lɛ diɛŋtsɛ. (Abɛi 18:14) Wɔ nane baanyɛ atɔtɔ ní wɔfɔ̃ɔ asafo lɛ kɛbɔɔ kɛyashi wɔbaanu he akɛ atsu jalɛ sane he nii. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa mlai lɛ, “nɔ ko bɛ ni woɔ amɛnajiaŋ.” (Lala 119:165) Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, yɛ be kɛ bei amli lɛ ayeɔ mɔ fɛɛ mɔ sane ni ejaaa. Kaaha shihilɛ gbonyo nɛɛ miitsĩ sɔɔmɔ ni okɛhaa Yehowa lɛ naa. Yɛ no najiaŋ lɛ, ha Kristo hejɔlɛ lɛ aye lumɔ yɛ otsui mli.

Beni Wɔfee Yeyeeye

8. Mɛni ji nibii komɛi ni kɛ yeyeeyefeemɔ baa, ni mɛni baanyɛ ajɛ yeyeeyefeemɔ mli kɛba?

8 Yeyeeyefeemɔ ji shihilɛ mli fã ko yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli. (2 Timoteo 3:1) Eji anɔkwale akɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe yɛ nyɛsusuma lɛ he, nɔ ni nyɛaaye, aloo gbɔmɔtso lɛ he, nɔ ni nyɛaawo.” (Luka 12:22) Shi jeee yeyeeyefeemɔi fɛɛ jɛɔ heloonaa nibii ahesusumɔ mli kɛbaa. Lot “hao” yɛ Sodombii ahoshwibɔɔ lɛ hewɔ. (2 Petro 2:7) “Asafoi lɛ fɛɛ ahe susumɔ” hao Paulo. (2 Korintobii 11:28) Yesu he jara lɛ yɛ gbi gbɛkɛ ni tsɔ egbele lɛ hiɛ lɛ aahu akɛ “ehe latsaa tsɔ̃ tamɔ lákulibii ni tsereɔ shwieɔ shi.” (Luka 22:44) Eyɛ faŋŋ akɛ, jeee yeyeeyefeemɔi fɛɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko hemɔkɛyeli he ejɔ. No hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni kɛbaa lɛ, kɛ́ yeyeeyefeemɔ lɛ mli wa ni esɛɛ tsɛ lɛ, ebaanyɛ efite miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ. Yeyeeyefeemɔ eye mɛi komɛi anɔ, ni eha amɛnu he akɛ amɛnyɛŋ amɛya nɔ amɛtsu gbɛnaa nii ni yɔɔ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ he nii dɔŋŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ tsui mli ŋkɔmɔyeli haa edɔɔ kɔmɔ̃ɔ.” (Abɛi 12:25) Belɛ, kɛ́ yeyeeyefeemɔ ha wɔpiŋ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?

9. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni anyɛɔ atsuɔ he nii abaanyɛ akɔ koni akɛba yeyeeyefeemɔ shi, shi mɛɛ nibii ni kɛ yeyeeyefeemɔ baa anyɛŋ ajie kɛya?

9 Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee he nɔ ko ni ehi. Kɛ́ hela ko ji nɔ ni eha wɔfee yeyeeye lɛ, ebaafee nɔ ni hi akɛ wɔɔsusu he, eyɛ mli akɛ wɔshiɔ nakai sane lɛ wɔhaa aŋkroaŋkro yiŋkpɛɛ. * (Mateo 9:12) Kɛ́ gbɛnaa nii babaoo ha wɔfee yeyeeye lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ eko awo mɛi krokomɛi adɛŋ. (2 Mose 18:13-23) Ni mɛi—tamɔ fɔlɔi—ni hiɛ gbɛnaanii ni tsii ni amɛnyɛŋ amɛkɛwo mɔ ko dɛŋ lɛ hu. Ni Kristofonyo ni kɛ hefatalɔ ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ yɔɔ lɛ hu? Ni weku ni yɔɔ shika he fimɔ ni mli wa mli loo amɛyɔɔ he ni ta yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ hu? Eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔjie nibii fɛɛ ni kɛ yeyeeyefeemɔ baa yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli kɛya. Shi, wɔbaanyɛ wɔbaa Kristo hejɔlɛ lɛ yi yɛ wɔtsuii amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10. Mɛni ji gbɛ̀i enyɔ ni Kristofonyo baanyɛ atsɔ nɔ aba yeyeeyefeemɔ shi?

10 Miishɛjemɔ ni wɔɔtao yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ji gbɛ kome. Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Kɛ ŋkɔmɔyeli fa babaoo yɛ mimli lɛ, omiishɛjemɔi lɛ haa misusuma mii shɛɔ ehe.” (Lala 94:19) Abaanyɛ ana Yehowa ‘miishɛjemɔi’ lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Nakai Wolo ni jɛ mumɔŋ ní wɔɔkwɛ mli daa lɛ baaye abua wɔ koni wɔbaa Kristo hejɔlɛ ni yɔɔ wɔtsuii amli lɛ yi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli; eŋmɛŋ gbɛ gbi ko gbi ko ni jalɔ adidã.” (Lala 55:23) Nakai nɔŋŋ hu Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Filipibii 4:6, 7) Sɔlemɔ ni mli wa ní wɔɔsɔle daa lɛ baaye abua wɔ koni wɔhiɛ wɔtoiŋjɔlɛ lɛ mli.

11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ shi yɛ sɔlemɔ he yɛ? (b) Te esa akɛ wɔbu sɔlemɔ tɛŋŋ?

11 Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ fe fɛɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Be ko lɛ, ekɛ eŋwɛi Tsɛ lɛ gba sane yɛ sɔlemɔ mli ŋmɛlɛtswai babaoo. (Mateo 14:23; Luka 6:12) Sɔlemɔ ye ebua lɛ ni emia ehiɛ yɛ kaai ni naa wa waa lɛ mli. Yɛ gbi gbɛkɛ dani ebaagbo lɛ, ehejaramɔ lɛ mli wo wu. Mɛni efee? “Eha esɔlemɔ lɛ mli wa.” (Luka 22:44) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu lɛ ji mɔ ko ni sumɔɔ sɔlemɔ. Belɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ esɛɛnyiɛlɔi ni yeee emuu lɛ aaaná su ni akɛsɔleɔ! Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ “akɛ esa akɛ asɔleɔ daa ni ekaje tsine.” (Luka 18:1) Sɔlemɔ ji sanegbaa ni he hiaa ni wɔkɛ Mɔ ni le wɔ fe bɔ ni wɔle wɔ diɛŋtsɛ wɔhe lɛ gbaa. (Lala 103:14) Kɛ́ wɔbaabaa Kristo hejɔlɛ lɛ yi yɛ wɔtsuii amli lɛ, no lɛ ‘wɔbaasɔle daa ní wɔfɔ̃ŋ.’—1 Tesalonikabii 5:17.

Wɔ Fatɔi Anɔ Kunim ni Wɔɔye

12. Mɛɛ yiŋtoi komɛi ahewɔ mɛi komɛi baanyɛ anu he akɛ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ shɛɛɛ?

12 Yehowa buɔ etsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ejara wa waa. (Hagai 2:7, NW shishigbɛ niŋmaa) Ni kɛlɛ, ewa waa kɛha mɛi babaoo akɛ amɛaahe enɛ amɛye. Ekolɛ, gbɔlɛ, weku mli gbɛnaa nii ni faa, loo gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni baa shi lɛ baanyɛ aha mɛi komɛi anijiaŋ aje wui. Mɛi krokomɛi hu baanyɛ anu he akɛ amɛtɔɔ fã yɛ niiashikpamɔ ni amɛtsɔ mli kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ hewɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi baanyɛ ahao yɛ tsutsu tɔmɔi komɛi ahe, ni amɛheŋ amɛyeŋ akɛ Yehowa baanyɛ ekɛke amɛ. (Lala 51:5) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ henumɔ ni tamɔ enɛ he?

13. Mɛɛ Ŋmalɛ naa miishɛjemɔ yɔɔ kɛha mɛi ni nuɔ he akɛ amɛsaaa lɛ?

13 Kristo hejɔlɛ lɛ baama suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha wɔ lɛ nɔ mi. Wɔbaanyɛ wɔná nakai toiŋjɔlɛ lɛ yɛ wɔtsuii amli kɛtsɔ anɔkwa sane ni ji akɛ Yesu ekɛɛɛ akɛ abaadamɔ nɔ ni wɔnyɛ wɔfee lɛ ní wɔkɛaato mɔ kroko nɔ lɛ he lɛ nɔ ni wɔkɛle bɔ ni ejara wa ha lɛ. (Mateo 25:14, 15; Marko 12:41-44) Nɔ ni ema nɔ mi ji anɔkwayeli. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mateo 24:13) Yesu diɛŋtsɛ lɛ, gbɔmɛi ‘gbe ehe guɔ,’ ni kɛlɛ, ele jogbaŋŋ akɛ e-Tsɛ lɛ sumɔɔ lɛ. (Yesaia 53:3; Yohane 10:17) Ni ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ esumɔɔ amɛ hu. (Yohane 14:21) Bɔni afee ni Yesu ama enɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ani afilimatai enyɔ lɛ jeee hiɛbii nyɔŋma ahɔɔ aheɔ? shi amɛteŋ ekome folo enyɔŋ shikpɔŋ, ja ejɛ nyɛtsɛ lɛ dɛŋ. Shi nyɛyiteŋtsɔi po lɛ akane fɛɛ. No hewɔ lɛ nyɛkashea gbeyei; nyɛjara wa aahu fe afilimatai babaoo.” (Mateo 10:29-31) Mɛɛ Yehowa suɔmɔ lɛ he nɔmimaa po nɛ!

14. Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ akɛ Yehowa buɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ ejara wa?

14 Yesu kɛɛ hu akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã.” (Yohane 6:44) Akɛni Yehowa egbala wɔ koni wɔbanyiɛ Yesu sɛɛ hewɔ lɛ, E-baasumɔ ni wɔyi aná wala. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ sumɔɔɔ akɛ bibii nɛɛ ateŋ mɔ kome laajeɔ.” (Mateo 18:14) No hewɔ lɛ, kɛ́ oosɔmɔ kɛ tsui ni eye emuu lɛ, obaanyɛ onya yɛ nitsumɔi kpakpai ni otsuɔ lɛ hewɔ. (Galatabii 6:4) Kɛ́ tsutsu tɔmɔi komɛi miihao bo lɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa kɛaafa mɛi ni etsake amɛtsui diɛŋtsɛ lɛ “aahu.” (Yesaia 43:25; 55:7) Kɛ́ yɛ yiŋtoo kroko hewɔ lɛ, onijiaŋ eje wui lɛ, kaimɔ akɛ “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ.”—Lala 34:18.

15. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan bɔɔ mɔdɛŋ koni etsĩ toiŋjɔlɛ ni wɔyɔɔ lɛ naa yɛ? (b) Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ Yehowa mli wɔbaanyɛ wɔná?

15 Satan miisumɔ ni etsĩ toiŋjɔlɛ ni oyɔɔ lɛ naa. Lɛ ji mɔ ni kɛ esha ní wɔná akɛ gboshinii ni wɔ fɛɛ wɔwuɔ wɔshiɔ lɛ ba. (Romabii 7:21-24) Ebaasumɔ ni onu he akɛ emuu ni oyeee lɛ haaa Nyɔŋmɔ akpɛlɛ sɔɔmɔ ni okɛhaa lɛ lɛ nɔ. Kaaha Abonsam miije onijiaŋ wui! Le eŋaatsɔi lɛ, ni oha le ni ole lɛ awo bo hewalɛ akɛ obaadamɔ naa. (2 Korintobii 2:11; Efesobii 6:11-13) Kaimɔ akɛ, “Nyɔŋmɔ da fe wɔtsuii, ni ele nii fiaa.” (1 Yohane 3:20) Jeee wɔgbɔjɔmɔi lɛ kɛkɛ Yehowa naa. Enaa wɔsusumɔi kɛ yiŋtoi hu. Belɛ, ná miishɛɛ yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ amli: “Yehowa shɛŋ emaŋ lɛ efɔŋ, ni ekwaŋ egbɛfaŋnɔ lɛ.”—Lala 94:14.

Afee Wɔ Ekome yɛ Kristo Hejɔlɛ lɛ Mli

16. Mɛɛ gbɛ nɔ ashiko wɔ pɛ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔmia wɔhiɛ lɛ?

16 Paulo ŋma akɛ esa akɛ wɔha Kristo hejɔlɛ lɛ aye lumɔ yɛ wɔtsuii amli ejaakɛ ‘atsɛ wɔ kɛba yɛ gbɔmɔtso kome mli.’ Atsɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ní Paulo ŋma amɛ lɛ ní amɛbafee Kristo gbɔmɔtso lɛ fã taakɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ ji ŋmɛnɛ lɛ. Afee amɛ kɛ amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” lɛ ekome akɛ “kuu kome” yɛ “kwɛlɔ kome,” Yesu Kristo shishi. (Yohane 10:16) Kɛ́ abua fɛɛ naa lɛ, ‘kui’ ni ji mɛi akpekpei abɔ miiha Kristo hejɔlɛ lɛ miikudɔ amɛtsuii yɛ jeŋ fɛɛ. Le ni wɔle akɛ jeee wɔ pɛ wɔyɔɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔmiaa wɔhiɛ. Petro ŋma akɛ: “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli nyɛtsĩa Satan gbɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nakai amanehului lɛ nɔŋŋ nyɛnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hu naa.”—1 Petro 5:9.

17. Mɛɛ nibii ni wɔyɔɔ baaye abua wɔ koni wɔha Kristo hejɔlɛ lɛ akudɔ wɔtsuii?

17 Belɛ, eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔya nɔ wɔwo toiŋjɔlɛ, ni ji Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii ni he hiaa lɛ. (Galatabii 5:22, 23) Yɛ naagbee kwraa lɛ, akɛ naanɔ jɔɔmɔi yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, he ni jalɛ hiɔ mli lɛ baajɔɔ mɛi ni Yehowa naa amɛ akɛ muji loo kpa ko bɛ amɛhe, ni yɔɔ toiŋjɔlɛ mli lɛ. (2 Petro 3:13, 14) Wɔyɛ yiŋtoo babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔha Kristo hejɔlɛ lɛ aye lumɔ yɛ wɔtsuii amli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, ekolɛ hela ko tamɔ jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ ni mli wa baanyɛ ekɛ yeyeeyefeemɔ aba loo eha emli awa.

Ani Okaiɔ?

•Mɛni ji Kristo hejɔlɛ lɛ?

•Te aaafee tɛŋŋ ni Kristo hejɔlɛ lɛ aye lumɔ yɛ wɔtsuii amli beni wɔkɛ jalɛ sane ni ayeee ekpe lɛ?

•Mɛɛ gbɛ nɔ Kristo hejɔlɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsuɔ yeyeeyefeemɔ he nii?

•Mɛɛ gbɛ nɔ Kristo hejɔlɛ lɛ shɛjeɔ wɔmii beni wɔnuɔ he akɛ wɔsaaa lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Beni Yesu damɔ enaafolɔlɔi lɛ ahiɛ lɛ, etuu ehe ewo Yehowa dɛŋ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Taakɛ bɔ ni tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ feɔ mɔ atuu lɛ, nakai Yehowa miishɛjemɔ lɛ baanyɛ aba wɔyeyeeyefeemɔ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Nyɔŋmɔ buɔ tsuishitoo akɛ nɔ ko ni he hiaa waa