Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onine Baashɛ Yehowa Jɔɔmɔ Nɔ?

Ani Onine Baashɛ Yehowa Jɔɔmɔ Nɔ?

Ani Onine Baashɛ Yehowa Jɔɔmɔ Nɔ?

“Esa akɛ nɛkɛ jɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ aba onɔ ní onine ashɛ nɔ, ejaakɛ oboɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ gbee toi be fɛɛ be.”—5 MOSE 28:2, NW.

1. Mɛni ji nɔ ni tsɔɔ kɛji Israelbii lɛ anine baashɛ jɔɔmɔi loo loomɔi anɔ?

BENI eshwɛ fioo ni afii 40 nyiɛmɔ ni Israelbii lɛ nyiɛ yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ aaaba naagbee lɛ, amɛyabɔ nsara yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ. Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kã amɛhiɛ. Amrɔ nɛɛ ji be ni Mose kɛŋma Mose wolo ni ji enumɔ lɛ, ni nɔ ni yɔɔ mli kɛfata he ji jɔɔmɔi kɛ loomɔi ni eko nyiɛ eko sɛɛ. Eji Israelbii lɛ ‘bo Yehowa gbee toi be fɛɛ be’ kɛtsɔ emlai ni amɛkɛaatsu nii lɛ nɔ kulɛ, ‘amɛnine baashɛ’ jɔɔmɔi ‘anɔ.’ Yehowa sumɔ amɛ akɛ ‘enii krɛdɛɛ’ ni eesumɔ ni ekɛ ehewalɛ lɛ atsu nii ni ekɛye ebua amɛ. Shi kɛ́ amɛyaaa nɔ amɛbooo lɛ toi be fɛɛ be lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ loomɔi baaba amɛnɔ kɛ̃.—5 Mose 8:10-14; 26:18; 28:2, 15.

2. Mɛni ji Hebri feemɔ wiemɔi ni atsɔɔ shishi yɛ 5 Mose 28:2 (NW) akɛ ‘bo toi be fɛɛ be’ kɛ ‘nine baashɛ nɔ’ lɛ shishinumɔ?

2 Hebri feemɔ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘bo toi be fɛɛ be’ yɛ 5 Mose 28:2 (NW) lɛ tsɔɔ nifeemɔ ni tsaraa nɔ. Esaaa akɛ Yehowa webii boɔ lɛ toi yɛ bei komɛi amli pɛ kɛkɛ; esa akɛ amɛbo lɛ toi be fɛɛ be ákɛ shihilɛ gbɛ nifeemɔ. Ja no dani amɛnine baashɛ ŋwɛi jɔɔmɔi anɔ. Awie Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘nine baashɛ nɔ’ lɛ he akɛ wiemɔ ni tsɔɔ nɔ ko sɛɛ ni atiuɔ, ni yɛ bei babaoo mli lɛ eshishitsɔɔmɔ ji “ní aaashɛ hé ni eyɔɔ lɛ” aloo “ní aaayashɛ jɛmɛ.”

3. Wɔbaanyɛ wɔfee tamɔ Yoshua yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ ni enɛ he hiaa waa lɛ?

3 Yoshua ni ji Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ hala akɛ eeebo Yehowa toi ni yɛ no hewɔ lɛ enine shɛ jɔɔmɔi anɔ. Yoshua kɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nyɛkɔa mɔ ni nyɛaasɔmɔ . . . Mi lɛ, mikɛ miwe lɛ, wɔɔsɔmɔ Yehowa!” Kɛkɛ ni gbɔmɛi lɛ here nɔ akɛ: “Enɛ akagbale wɔ fɔ̃ɔŋfɔ̃ akɛ wɔɔshi Yehowa, ní wɔyasɔmɔ nyɔŋmɔi krokomɛi!” (Yoshua 24:15, 16) Yɛ Yoshua nifeemɔ su kpakpa lɛ hewɔ lɛ, efata eyinɔbii lɛ ateŋ mɛi fioo ni ná hegbɛ akɛ amɛaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe. Ŋmɛnɛ, wɔdamɔ Shiwoo Shikpɔŋ ni hi jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ husu lɛ naa tuuntu—paradeiso shikpɔŋ ni emli jɔɔmɔi ni hi kwraa fe nɔ ni ba yɛ Yoshua gbii lɛ amli lɛ yɛ kɛha mɛi fɛɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ lɛ. Ani onine baashɛ jɔɔmɔi ni tamɔ nakai nɔ? Onine baashɛ nɔ kɛ́ obaabo Yehowa toi be fɛɛ be. Bɔni afee ni ewo ofaishitswaa lɛ mli hewalɛ lɛ, susumɔ yinɔsane ni kɔɔ blema Israel maŋ lɛ, kɛ agbɛnɛ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ mɔ nii ní aŋkroaŋkroi komɛi efee lɛ he okwɛ.—Romabii 15:4.

Jɔɔmɔ Aloo Loomɔ?

4. Bɔni afee Nyɔŋmɔ aha Salomo sɔlemɔ lɛ hetoo lɛ, mɛni ekɛha lɛ, ni te esa akɛ wɔnu jɔɔmɔi ni tamɔ nakai lɛ he wɔha tɛŋŋ?

4 Yɛ Maŋtsɛ Salomo nɔyeli be lɛ be saŋŋ mli lɛ, Israelbii lɛ ná Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi ni yɔɔ naakpɛɛ. Amɛná shweshweeshwe shihilɛ kɛ nibii kpakpai ni fa babaoo. (1 Maŋtsɛmɛi 4:25) Eyɛ mli akɛ Salomo biii ni Nyɔŋmɔ aha lɛ heloonaa nii babaoo moŋ, shi nii babaoo ni ená lɛ he sane bagbɛ eshwã. Yɛ no najiaŋ lɛ, beni ekã he eji gbekɛ lolo ni enáko niiashikpamɔ lɛ, esɔle koni ená toiboo tsui—nibimɔ ni Yehowa tsu he nii kɛtsɔ ŋaalee kɛ shishinumɔ ni ekɛjɔɔ lɛ lɛ nɔ. Enɛ ha Salomo kojo gbɔmɛi lɛ jogbaŋŋ, ni eyɔse nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ha Salomo ná nii babaoo ni ewo ehiɛ nyam moŋ, shi ákɛ oblanyo lɛ, ehiɛ sɔ mumɔŋ nii babaoo ni jara wa waa diɛŋtsɛ lɛ jogbaŋŋ. (1 Maŋtsɛmɛi 3:9-13) Kɛ wɔyɛ heloonaa nii babaoo loo wɔbɛ eko jio lɛ, kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi kɛ́ wɔná Yehowa jɔɔmɔ mli ŋɔɔmɔ ni wɔtsɔmɔ mumɔŋ niiatsɛmɛi lɛ!

5. Mɛni ji nɔ ni ba beni Israelbii lɛ kɛ Yudabii lɛ booo Yehowa toi be fɛɛ be lɛ?

5 Israelbii lɛ naaa hiɛsɔɔ amɛhaaa Yehowa jɔɔmɔ lɛ. Akɛni amɛbooo lɛ toi be fɛɛ be hewɔ lɛ, loomɔi ni agba afɔ̃ shi lɛ ba amɛnɔ. Enɛ ha amɛhenyɛlɔi lɛ ye amɛnɔ kunim ni aŋɔ mɛi ni yɔɔ Israel kɛ Yuda maŋtsɛyelii lɛ nom. (5 Mose 28:36; 2 Maŋtsɛmɛi 17:22, 23; 2 Kronika 36:17-20) Ani Nyɔŋmɔ webii lɛ kase nii kɛjɛ nakai ŋwɛi jɔɔmɔi lɛ ní mɛi pɛ ni bo Yehowa toi be fɛɛ be lɛ nine shɛ nɔ lɛ mli? Yuda shwɛɛnii ni ku amɛsɛɛ kɛtee amɛjakumaŋ yɛ afi 537 D.Ŋ.B. lɛ ná hegbɛ ní amɛkɛaatsɔɔ kɛji aleee nɔ̃ amɛná “nilee tsui” kɛ hegbɛ ni amɛná agbɛnɛ ní amɛkɛaatsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni abo Nyɔŋmɔ toi be fɛɛ be lɛ.—Lala 90:12.

6. (a) Mɛni hewɔ Yehowa tsu Hagai kɛ Zakaria koni amɛgba amɛtsɔɔ ewebii lɛ? (b) Mɛɛ shishitoo mla Nyɔŋmɔ shɛɛ sane ni akɛha kɛtsɔ Hagai nɔ lɛ tsɔɔ mli?

6 Yudafoi ni akɛ amɛ eba amɛmaŋ lɛ bato afɔleshaa latɛ shishi, ni amɛbɔi sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ he nitsumɔ. Shi beni shitee-kɛ-woo ní naa wa te shi lɛ, ekãa ni amɛyɔɔ lɛ naa bɔi shibaa, ni amɛfɔ̃ɔ tsumaa nitsumɔ lɛ. (Ezra 3:1-3, 10; 4:1-4, 23, 24) Amɛje shishi hu akɛ amɛkɛ shihilɛ ni ŋɔɔŋɔi ni amɛnáa lɛ aaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsu gbalɔi ni ji Hagai kɛ Zakaria koni amɛ́tee ekãa ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ shi. Yehowa kɛɛ kɛtsɔ Hagai nɔ akɛ: “Aso nyɛ lɛ eshɛ be eha nyɛ, ni nyɛhiɔ nyɛtsũi ni asɛŋ nɔ lɛ amli, beni nɛkɛ [jamɔ] shia nɛɛ kãa shi amaŋfɔ lɛ lo? . . . Nyɛjwɛŋa nyɛgbɛ̀i lɛ ahe! Nyɛduɔ nii pii, shi fioo pɛ baa; nyɛyeɔ nii, shi nyɛtɔrɔɔɔ . . . Ni mɔ ni yeɔ apaa ni awoɔ lɛ nyɔmɔ lɛ, ekɛwoɔ kotoku ni agbulɔ he mli.” (Hagai 1:4-6) Kɛ aŋmɛɛ mumɔŋ nibii ahe bɔni afee ni atiu heloonaa nibii anámɔ sɛɛ lɛ, ehaaa nine ashɛ Yehowa jɔɔmɔ nɔ.—Luka 12:15-21.

7. Mɛni hewɔ ni Yehowa kɛɛ Yudafoi lɛ akɛ: “Nyɛjwɛŋa nyɛgbɛ̀i lɛ ahe” lɛ?

7 Akɛni Yudafoi lɛ susuɔ daa gbi naagbai ahe waa hewɔ lɛ, amɛhiɛ ekpa nɔ akɛ kɛ́ amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli yɛ be mli ni amɛkɛ yiwaa kpeɔ po lɛ, no dani amɛnine baashɛ ŋwɛi jɔɔmɔi ni baa tamɔ nugbɔnɛmɔ kɛ yibii ni woɔ yɛ ebe naa lɛ anɔ. (Hagai 1:9-11) Belɛ kwɛ bɔ ni ŋaawoo nɛɛ sa ha akɛ: “Nyɛjwɛŋa nyɛgbɛ̀i lɛ ahe!” (Hagai 1:7) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yehowa miikɛɛ amɛ akɛ: ‘Nyɛsusua nii ahe! Nyɛkwɛa srɔtofeemɔ ni yɔɔ yaka deŋme ni nyɛgboɔ yɛ ŋmɔji lɛ amli lɛ kɛ bɔ ni mijamɔ shia lɛ efee amaŋfɔ eha lɛ teŋ.’ Yɛ naagbee lɛ, Yehowa gbalɔi lɛ awiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ shɛ amɛtoibolɔi lɛ atsui he, ejaakɛ gbɔmɛi lɛ je sɔlemɔwe lɛ he nitsumɔ shishi ekoŋŋ, ni amɛgbe naa yɛ afi 515 D.Ŋ.B.

8. Mɛɛ ŋaawoo Yehowa kɛha Yudafoi lɛ yɛ Maleaki gbii lɛ amli, ni mɛni hewɔ?

8 Sɛɛ mli yɛ gbalɔ Maleaki gbii amli lɛ, nɔ ni Yudafoi lɛ fee ekoŋŋ ji akɛ, amɛfeee shiŋŋ yɛ mumɔŋ, ni amɛkɛ afɔlei po ní Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ haa. (Maleaki 1:6-8) No hewɔ lɛ, Yehowa wo amɛ ŋaa koni amɛkɛ amɛ ŋmɔshi nibii lɛ amlijaai nyɔŋma mli ekomekome aba efiase lɛ, koni amɛkɛka lɛ amɛkwɛ akɛ egbeleŋ ŋwɛi samfɛji lɛ ehaŋ amɛ ni ejeŋ gbɛ efɔseŋ jɔɔmɔ ehaŋ amɛ ni ateke nɔ lo. (Maleaki 3:10) Kwɛ bɔ ni Yudafoi lɛ ji kwashiai ha akɛ amɛaagbo deŋme amɛha nibii nɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ kɛaaha amɛ koni efa babaoo kɛ́ amɛaabo egbee toi be fɛɛ be pɛ kɛkɛ lɛ!—2 Kronika 31:10.

9. Wɔbaapɛi Biblia mli saji ni aŋmala ashwie shi ni kɔɔ mɛɛ aŋkroaŋkroi etɛ komɛi ashihilɛ he lɛ mli?

9 Kɛfata Israel maŋ lɛ yinɔsane kɛhamɔ lɛ he lɛ, Biblia lɛ ŋmala aŋkroaŋkroi babaoo ni ená ŋwɛi jɔɔmɔi loo ŋwɛi loomɔi lɛ awala shihilɛ he yinɔsaji eshwie shi, ni nɔ ni edamɔ nɔ ji kɛ́ amɛbo Yehowa toi be fɛɛ be loo amɛfeee nakai. Ha wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amɛteŋ mɛi etɛ ahe—Boaz, Nabal, kɛ Hana. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ obaasumɔ ni okane Rut wolo lɛ kɛ agbɛnɛ 1 Samuel 1:1–​2:21 kɛ 1 Samuel 25:2-42 lɛ.

Boaz Bo Nyɔŋmɔ Toi

10. Mɛni ji nɔ ni je amɛhe yɛ Boaz kɛ Nabal he?

10 Eyɛ mli akɛ Boaz kɛ Nabal jeee mɛi ni hi shi yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli moŋ, shi amɛyɛ nibii komɛi ni je amɛhe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hii enyɔ lɛ fɛɛ hi shi yɛ Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ. Amɛji shikpɔjiatsɛmɛi ni yɔɔ nii babaoo, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko ni amɛaatsɔ nɔ amɛjie mɔbɔnalɛ kpo amɛtsɔɔ mɔ ko ni ehia lɛ lɛ. Shi enɛɛmɛi pɛ ji nɔ ko ni amɛyɔɔ ni je amɛhe.

11. Boaz tsɔɔ akɛ ebo Yehowa toi be fɛɛ be yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Boaz hi shi yɛ Israel kojolɔi lɛ ayinɔ beaŋ. Ejieɔ bulɛ kpo etsɔɔ mɛi krokomɛi, ni mɛi ni kpáa eŋmɔshi nibii amɛhaa lɛ lɛ yɛ bulɛ babaoo kɛha lɛ. (Rut 2:4) Boaz kwɛ koni ashĩ kpɛkpɛbii yɛ eŋmɔ lɛ mli aha nɔnalɔi kɛ ohiafoi bɔni afee ni ekɛfee toiboo eha Mla lɛ. (3 Mose 19:9, 10) Mɛni ji nɔ ni Boaz fee beni ená ele Rut kɛ Naomi he sane ni ena bɔ ni Rut kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsuɔ eshaayoo ni eda yɛ afii amli lɛ heloonaa hiamɔ nii ahe nitsumɔ lɛ? Esusu Rut he yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ, ni ekɛ famɔ ha ehii lɛ koni amɛha eye kpɛkpɛo yɛ eŋmɔ lɛ mli. Boaz tsɔ ewiemɔi kɛ esuɔmɔ nifeemɔi lɛ anɔ ejie lɛ kpo etsɔɔ akɛ eji mumɔŋ gbɔmɔ ni bo Yehowa toi. No hewɔ lɛ, ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ kɛ jɔɔmɔ.—3 Mose 19:18; Rut 2:5-16.

12, 13. (a) Boaz jie bulɛ ni mli kwɔ kpo etsɔɔ Yehowa mla ni kɔɔ gboshiniyeli he lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ ŋwɛi jɔɔmɔi Boaz nine shɛ nɔ?

12 Odaseyeli ni fe fɛɛ ni tsɔɔ akɛ Boaz bo Yehowa toi be fɛɛ be lɛ ji gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ni etsɔ nɔ etsu Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ gboshiniyeli he nitsumɔ lɛ he lɛ he nii lɛ. Boaz fee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ koni ekwɛ ni ewekunyo—Naomi wu Elimelek ni eje mli—lɛ gboshinii lɛ ahi Elimelek weku lɛ mli be fɛɛ be. Kɛtsɔ “wu nyɛmi feemɔ nii” lɛ nɔ lɛ, ehe bahia ni okulafo kɛ ewu ni eje mli lɛ wekunyo ni bɛŋkɛ fe fɛɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli bɔni afee ni binuu ni amɛaafɔ lɛ aya nɔ atsu gboshiniyeli lɛ he nii. (5 Mose 25:5-10; 3 Mose 25:47-49) Rut kɛ ehe ha kɛha gbalashihilɛ yɛ Naomi ni efoŋ yɛ bifɔmɔ mli lɛ najiaŋ. Beni Elimelek wekunyo ko ni bɛŋkɛ kpaakpa sumɔɔɔ ni eyeɔ ebuaa Naomi lɛ, Boaz ŋɔ Rut akɛ eŋa. Abu amɛbinuu Obed akɛ Naomi bi kɛ Elimelek mla naa gboshiniyelɔ.—Rut 2:19, 20; 4:1, 6, 9, 13-16.

13 Boaz nine shɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ ní ekɛtsu nii yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ hewɔ. Kɛtsɔ amɛbinuu Obed nɔ lɛ, akɛ hegbɛ ni aaaná koni atsɔ Yesu Kristo blematsɛmɛi lɛ jɔɔ lɛ kɛ Rut. (Rut 2:12; 4:13, 21, 22; Mateo 1:1, 5, 6) Wɔkaseɔ kɛjɛɔ Boaz nifeemɔi ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ mli akɛ, mɛi ni jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛfeɔ nii ni kɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii kpãa gbee lɛ nine shɛɔ jɔɔmɔi anɔ.

Nabal Efeee Toiboo

14. Mɛɛ nuu nɛkɛ ji Nabal?

14 Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ Boaz lɛ, Nabal booo Yehowa toi. Efeee toiboo ehaaa Nyɔŋmɔ mla lɛ akɛ: “Suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.” (3 Mose 19:18) Nabal jeee mumɔŋ gbɔmɔ; ‘ewoɔ mɔ mlila, ni enifeemɔ nii ehiii.’ Lɛ diɛŋtsɛ ehii lɛ po bu lɛ akɛ “yakagbɔmɔ.” Esa jogbaŋŋ mɔ akɛ egbɛi Nabal lɛ shishi ji “buulu,” loo “kwashia.” (1 Samuel 25:3, 17, 25) No hewɔ lɛ te Nabal aaafee enii eha tɛŋŋ beni ená hegbɛ akɛ eeejie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ mɔ ko ni efĩ lɛ lɛ—David ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ?—1 Samuel 16:13.

15. Te Nabal kɛ David ye eha tɛŋŋ, ni esoro Abigail yɛ ewu lɛ he yɛ enɛ gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Beni David kɛ ehii lɛ yabɔ nsara yɛ he ni Nabal tooi akui lɛ yɔɔ lɛ, amɛbu amɛhe kɛjɛ awuiyelɔi akui ahe ni amɛbiii koni awo amɛ nyɔmɔ. Nabal tookwɛlɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Gbogbo moŋ amɛtsɔ amɛha wɔ nyɔɔŋ kɛ shwane fɛɛ.” Shi kɛlɛ, beni David bɔfoi lɛ bi koni aha amɛ niyenii ko lɛ, Nabal ‘gri ewo amɛ’ ni eha amɛtee kɛ amɛdɛ folo. (1 Samuel 25:2-16) Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni Nabal ŋa, Abigail kɛ ŋmɔshi nibii yaha David. Akɛni David mli ewo la waa hewɔ lɛ, eehe ekpata Nabal kɛ ehii lɛ ahiɛ. No hewɔ lɛ, nii ni Abigail fee kɛtsɔ hiɛ lɛ here mɛi babaoo ayiwala ni etsĩ David naa koni ekaye lá yi sɔ̃. Shi Nabal hiɛjoomɔ kɛ mɔ mlilawoo lɛ naa wa kwraa tsɔ̃. Aaafee gbii nyɔŋma sɛɛ lɛ, “Yehowa tswa Nabal nɔ̃, ni egbo.”—1 Samuel 25:18-38.

16. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Boaz ni wɔkpoo Nabal gbɛ̀i lɛ?

16 Mɛɛ srɔtofeemɔ kã Boaz kɛ Nabal teŋ nɛkɛ! Yɛ be mli ni esa akɛ wɔkpoo mlilawoo kɛ pɛsɛmkunya nifeemɔ gbɛ̀i ni Nabal kɛfeɔ nii lɛ, nyɛhaa wɔkasea Boaz mlihilɛ kɛ enifeemɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ. (Hebribii 13:16) Wɔbaanyɛ wɔfee nakai kɛtsɔ bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ kɛ nitsumɔ nɔ, nɔ ni kɛɛ akɛ: “Ákɛ nɔ ni wɔyɔɔ dekã hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.” (Galatabii 6:10) Ŋmɛnɛ, Yesu “tooi krokomɛi” ni ji Kristofoi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ yɛ hegbɛ akɛ amɛaafee mɛi ni Yehowa efɔ amɛ mu ni ji mɛi 144,000 lɛ ateŋ shwɛɛnii ni baaná shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi lɛ ekpakpa. (Yohane 10:16; 1 Korintobii 15:50-53; Kpojiemɔ 14:1, 4) Yesu buɔ suɔmɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ tamɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ afeɔ ahaa lɛ, ni nɛkɛ nibii kpakpai nɛɛ afeemɔ kɛ Yehowa jɔɔmɔ babaoo baa.—Mateo 25:34-40; 1 Yohane 3:18.

Hana Kaai kɛ Jɔɔmɔi

17. Mɛɛ kaai Hana kɛkpe, ni mɛɛ subaŋ kpo ejie?

17 Hana, ni ji yoo Nyɔŋmɔ jálɔ lɛ hu nine shɛ Yehowa jɔɔmɔ nɔ. Ekɛ ewu Elkana ni ji Levinyo lɛ hi Efraim gɔji akpokpaa lɛ nɔ. Taakɛ aŋmɛɔ gbɛ ni Mla lɛ tsɔɔ mli lɛ, eyɛ ŋa kroko—Penina. Hana ji kene yɛ be kakadaŋŋ mli, nii ni ji ahorabɔɔ kɛha Israel yoo, yɛ be mli ni Penina yɔɔ bii babaoo. (1 Samuel 1:1-3; 1 Kronika 6:1, 18, 19) Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Penina aaashɛje Hana mii lɛ, efee nii yɛ gbɛ ni suɔmɔ bɛ mli lɛ nɔ, ni ewoɔ Hana mlila aahu akɛ efóɔ ni eyeee nii. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, enɛ yaa nɔ “daa afi,” be fɛɛ be ni weku lɛ baaya Yehowa we lɛ yɛ Shilo. (1 Samuel 1:4-8) Kwɛ bɔ ni ejeee mlihilɛ nifeemɔ yɛ Penina gbɛfaŋ, kɛ bɔ ni eji kaa kɛha Hana! Ni kɛlɛ, Hana shwaaa Yehowa kɔkɔɔkɔ; asaŋ ehiii shia be mli ni ewu lɛ etee Shilo. No hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ enine baashɛ jɔɔmɔ nɔ kɛ̃.

18. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Hana fee efɔ̃ shi?

18 Hana fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha Yehowa webii ŋmɛnɛ, titri lɛ kɛha mɛi ni ekolɛ aye amɛ awui kɛtsɔ wiemɔi ni mlihilɛ bɛ mli ni mɛi krokomɛi kɛshi amɛ lɛ nɔ. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ohe ni oootse lɛ jeee enaa tsabaa. (Abɛi 18:1) Hana haaa ekaai lɛ aba suɔmɔ ni eyɔɔ akɛ eeehi he ni atsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ lɛ kɛ he ni ewebii lɛ buaa amɛhe naa yɛ kɛha jamɔ lɛ shi. No hewɔ lɛ, etee nɔ ehe wa aahu yɛ mumɔŋ. Bɔ ni emumɔŋ shidaamɔ lɛ mli wa waa ha lɛ jeɔ kpo yɛ esɔlemɔ ni hi jogbaŋŋ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Samuel 2:1-10 lɛ mli. *

19. Wɔbaanyɛ wɔjie hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ kpo wɔtsɔɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Ákɛ Yehowa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsuji lɛ, wɔjáaa yɛ kpeebuu mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii, taakɛ Hana fee lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ wɔ hiɛsɔɔ kɛha mumɔŋ nii babaoo ni wɔnáa kɛtsɔ Kristofoi akpeei, kpeei bibii kɛ kpeei wuji ni wɔɔya daa lɛ nɔ. Nyɛhaa wɔkɛ nɛkɛ bei nɛɛ atsua nii koni wɔkɛwowoo wɔhe hewalɛ yɛ Yehowa anɔkwa jamɔ mli, mɔ ni kɛ ‘hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aaaha lɛ yɛ anɔkwale kɛ jalɛ nifeemɔ ni wɔsheee gbeyei yɛ mli’ eha wɔ lɛ.—Luka 1:74, 75; Hebribii 10:24, 25.

20, 21. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ awo Hana nyɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔŋ hetuu-kɛhamɔ ni eyɔɔ lɛ hewɔ?

20 Yehowa yɔse Hana Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ ni ewo lɛ nyɔmɔ babaoo. Yɛ weku lɛ daa afi gbɛfaai kɛmiiya Shilo lɛ eko mli lɛ, Hana kɛ ehiɛ yaafonu sɔle waa ebi Nyɔŋmɔ ni ewo shi akɛ: “Yehowa Zebaot! Kɛji oookwɛ oweyoo amanehulu nɛɛ, ni oookai mi, ni ohiɛ kpaŋ oweyoo nɔ, shi moŋ oooha oweyoo binuu lɛ, no lɛ maŋɔ lɛ maha Yehowa ewala gbii fɛɛ.” (1 Samuel 1:9-11) Nyɔŋmɔ bo Hana faikpamɔ lɛ toi ni ejɔɔ lɛ kɛ binuu, ni ewo lɛ gbɛi akɛ Samuel. Beni atse lɛ fufɔ lɛ, ekɛ lɛ tee Shilo bɔni afee ni esɔmɔ yɛ kpeebuu lɛ mli.—1 Samuel 1:20, 24-28.

21 Hana jie suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo ni eye eshiwoo ni ekɛha yɛ Samuel hewɔ lɛ nɔ. Ni susumɔ jɔɔmɔ babaoo ni lɛ kɛ Elkana ná mli ŋɔɔmɔ akɛni amɛbinuu ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ sɔmɔ yɛ Yehowa kpeebuu lɛ mli lɛ hewɔ lɛ he okwɛ! Fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ babaoo náa mlifilimɔi kɛ jɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ akɛni amɛbihii kɛ amɛbiyei lɛ sɔmɔɔ ákɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi gbɛgbalɔi, Betel weku lɛ mli bii, aloo yɛ gbɛ̀i krokomɛi ni woɔ Yehowa hiɛ nyam lɛ nɔ lɛ hewɔ.

Bó Yehowa Toi Be Fɛɛ Be!

22, 23. (a) Mɛni ji nɔ ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he kɛ́ wɔbo Yehowa gbee toi be fɛɛ be lɛ? (b) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli?

22 Mɛni ji nɔ ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he kɛ́ wɔbo Yehowa toi be fɛɛ be lɛ? Wɔbaatsɔmɔ mumɔŋ niiatsɛmɛi kɛ́ wɔjɛ susuma muu fɛɛ mli wɔjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo ni wɔtsu wɔ henɔjɔɔmɔ kɛha lɛ lɛ he nii lɛ. Kɛ́ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔtiuɔ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai ni mli wawai amli po lɛ, wɔnine baashɛ Yehowa jɔɔmɔ nɔ kɛ̃—bei pii lɛ, yɛ gbɛ̀i wuji ni wɔsusuuu he nakai lɛ anɔ.—Lala 37:4; Hebribii 6:10.

23 Akɛ jɔɔmɔi babaoo baaduro Nyɔŋmɔ webii yɛ wɔsɛɛ be mli. Akɛni “asafo babaoo” ko kɛ heshibaa miibo Yehowa toi hewɔ lɛ, abaabaa amɛyi kɛtsɔ “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli ni amɛnine baashɛ mlifilimɔi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli shihilɛ mli lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 7:9-14; 2 Petro 3:13) Yehowa baaha nibii ni ja ni ewebii taoɔ lɛ fɛɛ aba mli kwraa kɛmɔ shi yɛ jɛmɛ. (Lala 145:16) Shi taakɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ, amrɔ nɛɛ po lɛ, akɛ ‘duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ ni kpelekeɔ shi kɛjɛɔ ŋwɛi’ lɛ ejɔɔ mɛi ni boɔ Yehowa gbee toi be fɛɛ be lɛ.—Yakobo 1:17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Hana wiemɔi lɛ je wiemɔi ni oblayoo fro Maria wie lɛ fioo, ewie wiemɔ lɛ beni ená ele akɛ etsɛŋ ni ebaatsɔ Mesia lɛ nyɛ lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ.—Luka 1:46-55.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni ji nɔ ni Israel yinɔsane baanyɛ atsɔɔ wɔ yɛ ŋwɛi jɔɔmɔi ahe?

• Esoro Boaz yɛ Nabal he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Wɔbaanyɛ wɔkase Hana yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo Yehowa gbee toi be fɛɛ be lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Maŋtsɛ Salomo sɔle koni ená toiboo tsui, ni Yehowa kɛ ŋaalee jɔɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Boaz kɛ mɛi krokomɛi ye kɛ bulɛ kɛ mlijɔlɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Ajɔɔ Hana babaoo yɛ ehiɛ ni ekɛfɔ̃ Yehowa nɔ lɛ hewɔ