Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Jɔɔmɔ Feɔ Wɔ Niiatsɛmɛi

Yehowa Jɔɔmɔ Feɔ Wɔ Niiatsɛmɛi

Yehowa Jɔɔmɔ Feɔ Wɔ Niiatsɛmɛi

“Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ [piŋmɔ] nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.”—ABƐI 10:22.

1, 2. Mɛni hewɔ jeee heloonaa ninamɔ ji nɔ ni kɛ miishɛɛ baa lɛ?

HELOONAA nibii asɛɛtiumɔ ji nɔ ni kudɔɔ mɛi akpekpei abɔ ashihilɛ ŋmɛnɛ. Shi ani heloonaa nibii ji nɔ ni haa amɛnáa miishɛɛ? The Australian Women’s Weekly lɛ kɛɛ akɛ: “Minyɛŋ makai be ni gbɔmɛi ehao waa yɛ amɛshihilɛ mli tamɔ nɛkɛ pɛŋ.” Ekɛfata he akɛ: “Eji nɔ ko ni kɛ ehe kpãaa gbee. Akɛɔ wɔ akɛ Australia shika helɛtemɔ he gbɛjianɔtoo hi jogbaŋŋ, ni ákɛ, shihilɛ lɛ ehiko jogbaŋŋ tamɔ nɛkɛ pɛŋ. . . . Fɛɛ sɛɛ lɛ, nijiaŋwujee egbɛ eshwã maŋ lɛŋ he fɛɛ he. Hii kɛ yei fɛɛ nuɔ he akɛ nɔ ko miiŋmɛɛ amɛ yɛ amɛshihilɛi amli shi amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ nɔ ni ji.” Kwɛ bɔ ni Ŋmalɛi lɛ ji anɔkwale ha beni etsɔɔ akɛ miishɛɛ loo wala ko bɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ amli lɛ!—Jajelɔ 5:9; Luka 12:15.

2 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ miishɛɛ kpele fe fɛɛ lɛ jɛɔ Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ mli kɛbaa. Abɛi 10:22 kɛɔ yɛ enɛ he akɛ: “Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ [piŋmɔ] nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.” Bei pii lɛ, piŋmɔ jɛɔ heloonaa ninamɔ ni akɛ hiɛjoomɔ náa lɛ mli kɛbaa. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii aná lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli. Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifã ji shika suɔmɔ ní mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdũ gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.”—1 Timoteo 6:9, 10.

3. Mɛni hewɔ kaai baa Nyɔŋmɔ tsuji anɔ?

3 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi fɛɛ ni ‘boɔ Yehowa gbee toi be fɛɛ be’ lɛ nine shɛɔ jɔɔmɔi ni piŋmɔ bɛ mli nɔ. (5 Mose 28:2) Ni kɛlɛ, mɛi komɛi aaabi akɛ, ‘Kɛ piŋmɔ ko kwraa fataaa Yehowa jɔɔmɔ he lɛ, mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo naa amanehulu?’ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ kaai ni baa wɔnɔ lɛ agbɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, he ni kaai lɛ jɛɔ kɛbaa wɔnɔ ji Satan, egbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ, kɛ emuu ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyeee lɛ. (1 Mose 6:5; 5 Mose 32:4, 5; Yohane 15:19; Yakobo 1:14, 15) Yehowa ji ‘duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ ni jɛɔ ŋwɛi ekpelekeɔ shi’ lɛ halɔ. (Yakobo 1:17) No hewɔ lɛ, ejɔɔmɔi lɛ kɛ piŋmɔ ko kwraa baaa. No hewɔ lɛ, ha wɔsusu Nyɔŋmɔ nikeenii ni hi kɛwula shi lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛ.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ—Nikeenii ni Jara Wa Waa

4. Mɛɛ jɔɔmɔ kɛ nikeenii ni jara wa waa Yehowa webii náa mli ŋɔɔmɔ yɛ nɛkɛ “naagbee be” nɛɛ mli?

4 Daniel gbalɛ ni kɔɔ “naagbee be lɛ” he lɛ kɛɔ akɛ: ‘Anɔkwa nilee aaafá.’ Shi kɛlɛ, akɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ mli, nɔ ni kɛɛ: “Mɛi fɔ̃ji lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko enaŋ shishi; shi mɛi ní le nii lɛ aaana shishi.” (Daniel 12:4, 10) Susumɔ he okwɛ! Akɛ ŋwɛi ŋaalee ni tamɔ nɛkɛ etsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ—titri lɛ, gbalɛ—mli aahu akɛ mɛi fɔ̃ji lɛ nyɛŋ aná shishinumɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ sɛɛ lɛ, eyɛ mli moŋ akɛ Yehowa webii náa eshishinumɔ lɛ. Nyɔŋmɔ Bi lɛ sɔle akɛ: “Miijie oyi, Ataa, ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Nuŋtsɔ, akɛ oŋɔ nii nɛɛ otee nilelɔi kɛ ŋaalelɔi, ni ojie otsɔɔ abifabii.” (Luka 10:21) Kwɛ jɔɔmɔ ni eji akɛ aaaná Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia ni aŋma lɛ mli nikeenii ni jara wa waa lɛ, ní ofee mɛi ni Nyɔŋmɔ kɛ mumɔŋ nilee eha amɛ lɛ ateŋ mɔ kome!—1 Korintobii 1:21, 27, 28; 2:14, 15.

5. Mɛni ji ŋaalee, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná?

5 Eji jeee “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ” kulɛ, wɔnaŋ mumɔŋ nilee ko kwraa. (Yakobo 3:17) Ŋaalee ji nilee kɛ shishinumɔ ni akɛtsuɔ naagbai ahe nii, ní akpoo osharai loo atsi he kɛjɛ he, nine ashɛ otii anɔ, loo akɛ ŋaawoo kpakpa aha. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔnáa Nyɔŋmɔ jamɔ mli ŋaalee? Abɛi 2:6 kɛɔ akɛ: “Yehowa haa aleɔ nii, edaaŋ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ jɛɔ.” Hɛɛ, Yehowa kɛ ŋaalee baajɔɔ wɔ kɛ́ wɔtee nɔ wɔsɔle kɛha enɛ, taakɛ eha Maŋtsɛ Salomo “tsui ni le nii ni yooɔ sane sɛɛ” lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 3:11, 12; Yakobo 1:5-8) Bɔni afee ni wɔná ŋaalee lɛ, esa akɛ wɔbo Yehowa toi be fɛɛ be hu kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ kasemɔ daa kɛ ekɛ nitsumɔ nɔ.

6. Mɛni hewɔ eji nilee gbɛ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ shishitoo mlai aaatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli?

6 Anaa Nyɔŋmɔ jamɔ mli ŋaalee ni nɔ kwɔlɔ lɛ he nɔkwɛmɔnii yɛ Biblia mli mlai kɛ shishitoo mlai amli. Enɛɛmɛi ahe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ—gbɔmɔtsoŋ, jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ kɛ mumɔŋ. Lalatsɛ lɛ lá yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Yehowa mla lɛ hi kɛwula shi, ehãa susuma tsui nyɔɔ emli; Yehowa odase lɛ ma shi shiŋŋ, ehaa kwashia leɔ nii. Yehowa akpɔi lɛ ja pɛ, ni ehaa mɔ tsui nyáa; Yehowa kitã lɛ yɛ krɔŋŋ, ni ehaa mɔ hiŋmɛii anɔ tseɔ. Yehowa gbeyeishemɔ lɛ he tse, ehĩɔ shi kɛyaa naanɔ. Yehowa kojomɔi lɛ anɔkwale ni, ni fɛɛ ja kwraa. Amɛyɛ akɔnɔ fe shika, fe shika krɔŋŋ babaoo.”—Lala 19:8-11; 119:72.

7. Mɛni jɛɔ bulɛ ni akɛhaaa Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ mli baa?

7 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni kɛ bulɛ haaa Nyɔŋmɔ jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ naaa miishɛɛ kɛ heyeli ni amɛtaoɔ lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛnáa amɛleɔ akɛ esaaa akɛ aliɔ Nyɔŋmɔ, ejaakɛ gbɔmɔ baakpa nɔ ni edũɔ. (Galatabii 6:7) Mɛi akpekpei abɔ ni bɛ bulɛ kɛha Biblia mli shishitoo mlai lɛ miikpa awerɛho shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ ni jɛɔ mli kɛbaa tamɔ hɔŋɔɔ ni ataooo, tsɛŋemɔ helai ni yɔɔ nyaŋemɔ, loo tsofai fɔ̃ji kɛ nitsumɔ ni kumɔɔ mɔ. Kɛ amɛkɛ tsuitsakemɔ tsakeee amɛshihilɛ gbɛ lɛ, amɛgbɛ lɛ baanyiɛ amɛhiɛ kɛyabote gbele mli kɛ ekolɛ hiɛkpatamɔ yɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ yɛ naagbee mli.—Mateo 7:13, 14.

8. Mɛni hewɔ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ miishɛɛ?

8 Shi kɛlɛ, mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ní amɛkɛtsuɔ nii lɛ anine baashɛ jɔɔmɔi anɔ yɛ amrɔmrɔ be nɛɛ mli kɛ wɔsɛɛ be mli hu. Amɛnuɔ he yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ eha amɛye amɛhe, amɛyɛ miishɛɛ lɛɛlɛŋ, ni amɛkɛ ekãa miimɛ be mli ni abaaha amɛye amɛhe kwraa kɛjɛ esha kɛ nibii ni jɛɔ mli baa ni kpataa mɛi ahiɛ lɛ amli. (Romabii 8:20, 21; Yakobo 1:25) Nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ baaba mli kɛ̃ ejaakɛ eji nɔ ko ni damɔ Nyɔŋmɔ nikeenii ni suɔmɔ yɔɔ mli fe fɛɛ ni ekɛhaa adesai lɛ nɔ—e-Bi koome Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ. (Mateo 20:28; Yohane 3:16; Romabii 6:23) Nikeenii ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ maa bɔ ni suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha adesai lɛ mli wa ha lɛ nɔ mi, ni emaa nɔ aduatsɔ akɛ mɛi fɛɛ ni boɔ Yehowa toi be fɛɛ be lɛ anine baashɛ naanɔ jɔɔmɔi anɔ.—Romabii 8:32.

Wɔyɛ Hiɛsɔɔ Kɛha Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Nikeenii Lɛ

9, 10. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔnáa Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ nikeenii lɛ he sɛɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko aha.

9 Nyɔŋmɔ nikeenii kroko hu ni suɔmɔ yɔɔ mli ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ ji emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Petro wo mɛi babaoo ni yɔɔ Yerusalem lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii amli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha abaptisi lɛ awo Yesu Kristo gbɛi amli, koni aŋɔ nyɛhe eshai lɛ afa nyɛ, ni nyɛaaná Mumɔ krɔŋkrɔŋ nɔkeenɔ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:38) Ŋmɛnɛ, Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa etsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ, ní sɔleɔ amɛbiɔ lɛ lɛ ní sumɔɔ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ. (Luka 11:9-13) Yɛ blema beaŋ lɛ, nɛkɛ hewalɛ ni naa wa fe fɛɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ—Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ, loo nifeemɔ hewalɛ—nɛɛ kɛ hewalɛ ha hii kɛ yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ, ni mɛi ni fata he ji mra be mli Kristofoi lɛ. (Zakaria 4:6; Bɔfoi lɛ Asaji 4:31) Ebaanyɛ efee nakai nɔŋŋ eha wɔ, eyɛ mli moŋ akɛ ekolɛ wɔkɛ gbɛtsii nibii ni naa wawai loo kaai baakpe po ákɛ Yehowa webii.—Yoel 3:1, 2.

10 Bo lɛ susumɔ Laurel ni kuumɔ hela tswa lɛ ní kɛ afii 37 hi tsɔne ko ni akɛtsuɔ flufla he nii lɛ mli lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. * Yɛ shihilɛi ni kaa mɔ waa diɛŋtsɛ ni eyɔɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ekãa sɔmɔ Nyɔŋmɔ aahu kɛyashi beni egbo. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, Yehowa jɔɔ Laurel. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, enyɛ eye ebua aaafee aŋkroaŋkroi 17 ni amɛbaná Biblia mli anɔkwalei lɛ he anɔkwa nilee, eyɛ mli moŋ akɛ etsɔne lɛ mli sɔŋŋ eyɔɔ ŋmɛlɛtswai 24 gbi fɛɛ gbi! Eshihilɛ lɛ haa wɔkaiɔ bɔfo Paulo wiemɔi ni ji: “Kɛ mifee gbedee lɛ, no moŋ mináa hewalɛ.” (2 Korintobii 12:10) Hɛɛ, omanye fɛɛ ni wɔɔye yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli lɛ jɛɛɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛmɔ kɛ hewalɛ mli, shi moŋ ejɛɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ mli kɛbaa, nɔ ni ekɛhaa mɛi ni boɔ egbee toi be fɛɛ be lɛ.—Yesaia 40:29-31.

11. Mɛɛ sui Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ woɔ he yibii yɛ mɛi ni woɔ “gbɔmɔ hee” lɛ amli?

11 Kɛ wɔkɛ heshibaa bo Nyɔŋmɔ toi lɛ, sui ni emumɔ lɛ kɛwoɔ wɔmli ji suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ kɛ hiɛshikamɔ. (Galatabii 5:22, 23) Nɛkɛ “mumɔ lɛ yibii” nɛɛ ji “gbɔmɔ hee” lɛ fã ko ni Kristofoi woɔ yɛ kooloi ni mɔmɔɔ mɛi amɛyeɔ lɛ asui ni ekolɛ amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ tsutsu ko lɛ najiaŋ. (Efesobii 4:20-24; Yesaia 11:6-9) Nɛkɛ yibii nɛɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji suɔmɔ “ni ji emuuyeli kpãa” lɛ.—Kolosebii 3:14.

Kristofoi Asuɔmɔ—Nikeenii ni Esa akɛ Ejara Awa Kɛha Wɔ

12. Tabita kɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi krokomɛi lɛ jie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Kristofoi asuɔmɔ ji nikeenii kroko hu ni jɛ Yehowa ŋɔɔ—nɔ ko ni wɔbuɔ lɛ akɛ ejara wa yɛ gbɛ ni ja nɔ. Shishitoo mla ji nɔ ni kudɔɔ lɛ, shi suɔmɔ babaoo yɛ mli aahu akɛ egbalaa heyelilɔi kɛbɛŋkɛɔ amɛhe fe bɔ ni heloonaa wekukpaai baanyɛ afee. (Yohane 15:12, 13; 1 Petro 1:22) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Tabita ni ji Kristofonyo yoo kpakpa ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ he okwɛ. “Eyi obɔ kɛ nitsumɔi kpakpai kɛ ejuji,” titri lɛ yɛ nii ni efeɔ ehaa okulafoi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 9:36) Ekolɛ nɛkɛ yei nɛɛ yɛ heloonaa wekumɛi, shi Tabita miisumɔ ni efee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ koni ekɛye ebua amɛ ní ewo amɛ hewalɛ. (1 Yohane 3:18) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Tabita fee efɔ̃ shi nɛkɛ! Nyɛmimɛi asuɔmɔ tsirɛ Priska kɛ Akwila koni ‘amɛkɛ amɛhe awo gbele mli’ amɛha Paulo. Suɔmɔ tsirɛ Epafra, Luka, Onesiforo kɛ mɛi krokomɛi hu koni amɛye amɛbua bɔfo lɛ be mli ni awo lɛ tsuŋ yɛ Roma lɛ. (Romabii 16:3, 4; 2 Timoteo 1:16; 4:11; Filemon 23, 24) Hɛɛ, Kristofoi ni tamɔ nakai ŋmɛnɛ lɛ ‘yɛ suɔmɔ yɛ amɛteŋ,’ nɔ ni ji nikeenii ni jɔɔmɔ yɔɔ mli ní jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni haa ayɔseɔ amɛ akɛ Yesu anɔkwa kaselɔi lɛ.—Yohane 13:34, 35.

13. Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ wɔ Kristofoi anaanyobɔɔ lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Ani ohiɛ sɔɔ suɔmɔ ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ? Ani oyɛ hiɛsɔɔ kɛha wɔmumɔŋ nyɛmimɛi anaanyobɔɔ lɛ ni kpeleɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ? Enɛɛmɛi hu ji ŋwɛi nikeenii ni jɔɔmɔ yɔɔ mli, ní yaa hiɛ babaoo. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ amɛjara wa kɛha wɔ? Kɛtsɔ sɔɔmɔ krɔŋŋ ni wɔkɛaaha Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, kɛtsɔ Kristofoi akpeei ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ suɔmɔ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii krokomɛi ni wɔɔjie lɛ kpo lɛ nɔ.—Filipibii 1:9; Hebribii 10:24, 25.

‘Gbɔmɛi Ateŋ Nikeenii’

14. Mɛni ji nɔ ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ Kristofonyo dɛŋ kɛ́ esa akɛ esɔmɔ akɛ onukpa loo asafoŋ sɔɔlɔ?

14 Kristofoi hii ni sumɔɔ ni amɛsɔmɔ amɛnanemɛi jálɔi akɛ onukpai loo asafoŋ sɔɔlɔi lɛ kɛ oti kpakpa ko ema amɛhiɛ. (1 Timoteo 3:1, 8) Bɔni afee ni nyɛmi nuu ko he asa kɛha hegbɛi nɛɛ, esa akɛ efee mumɔŋ gbɔmɔ, ní le Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ ni yɔɔ ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:24; 1 Timoteo 4:15; 2 Timoteo 4:5) Esa akɛ ejie heshibaa, hiɛshikamɔ kɛ tsuishitoo kpo ejaakɛ ŋwɛi jɔɔmɔi baaa henɔwolɔi, hewolɔi, kɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛhé gbɛi lɛ anɔ. (Abɛi 11:2; Hebribii 6:15; 3 Yohane 9, 10) Kɛ ebote gbalashihilɛ mli lɛ, ehe baahia ni efee weku yitso ni yɔɔ suɔmɔ ni nyɛɔ eyeɔ ewe lɛ fɛɛ nɔ jogbaŋŋ. (1 Timoteo 3:4, 5, 12) Akɛni nuu ni tamɔ nɛkɛ buɔ mumɔŋ ninamɔ akɛ ejara wa waa hewɔ lɛ, enáa Yehowa dɛŋ jɔɔmɔ.—Mateo 6:19-21.

15, 16. Namɛi jieɔ amɛhe kpo akɛ ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’? Okɛ nɔkwɛmɔnii aha.

15 Kɛ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ onukpai yɛ asafo lɛ mli lɛ mĩa amɛhiɛ akɛ sanekpakpa jajelɔi, nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi lɛ, amɛhaa wɔnáa yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ koni wɔhiɛ asɔ ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ nɛɛ. (Efesobii 4:8, 11) Ekolɛ jeee be fɛɛ be mɛi ni náa amɛsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he sɛɛ lɛ aaatsɔɔ bɔ ni amɛhiɛ esɔ amɛha, shi Yehowa naa nii fɛɛ ní nakai onukpai anɔkwafoi tsuɔ lɛ. Ehiɛ kpaŋ suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ egbɛi lɛ kɛtsɔ ewebii lɛ ni amɛsɔmɔɔ amɛ lɛ nɔ lɛ.—1 Timoteo 5:17; Hebribii 6:10.

16 Susumɔ onukpa ni tsuɔ nii waa ni tee eyasara Kristofonyo gbekɛ yoo ko ni etsɛŋ ni abaafee e-aŋsɔ opireshɛn lɛ sane lɛ he okwɛ. Weku lɛ naanyo ko ŋma akɛ: “Nɔ ni ekɛtsu nii ji mlihilɛ babaoo, sɛɛfimɔ babaoo, kwɛmɔ babaoo. Ebi koni aŋmɛ lɛ gbɛ ni ekɛ wɔ asɔle kɛha Yehowa. Beni esɔleɔ lɛ, tsɛ [ni ejeee Yehowa Odasefonyo] lɛ yikɔ, ni yaafonui jɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ helatsamɔhe tsũ lɛ mli lɛ hiŋmɛiiaŋ. Kwɛ bɔ ni nakai onukpa lɛ sɔlemɔ lɛ jɔɔ mɔ tsui he, ni kwɛ suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ akɛ eeetsu kɛba yɛ be tuuntu ni tamɔ nɛkɛ mli!” Odasefonyo helatsɛ kroko hu wie onukpai ni basara lɛ lɛ he akɛ: “Beni amɛbadamɔ misaatso lɛ masɛi yɛ helatsamɔhe ni átsaa hela ni mli wa yɛ lɛ, mile akɛ yɛ nɔ ni baaba kɛjɛ no beaŋ kɛyaa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, manyɛ madamɔ naa. Mibaná hewalɛ ni mihe jɔ mi.” Ani mɔ ko yɛ ni baanyɛ ekɛ shika ahé suɔmɔ hesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ? Kɔkɔɔkɔ! Eji Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii, ni ekɛhaa kɛtsɔɔ Kristofoi asafo lɛ nɔ.—Yesaia 32:1, 2.

Nikeenii ni Ji Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ

17, 18. (a) Mɛɛ sɔɔmɔ nikeenii Yehowa kɛhaa ewebii fɛɛ? (b) Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ kɛha bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii?

17 Woo ko kwraa bɛ ni nɔ kwɔ waa ni akɛaaduro adesa ko fe sɔɔmɔ ni akɛaaha Yehowa, Ŋwɛi Ofe lɛ. (Yesaia 43:10; 2 Korintobii 4:7; 1 Petro 2:9) Fɛɛ sɛɛ lɛ, hegbɛ ni yɔɔ ni baaha akɛ he awo maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ naa égbele eha mɔ fɛɛ mɔ—gbekɛbii kɛ onukpai, hii kɛ yei—ni yɔɔ anɔkwa suɔmɔ akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Ani okɛ nikeenii ni jara wa nɛɛ tsuɔ nii koni oná he sɛɛ? Ekolɛ mɛi komɛi kɛ amɛhe woŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ amɛhe esako, shi kaimɔ akɛ Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ, ni no ji nɔ ni yeɔ shigbeemɔi fɛɛ ni ekolɛ wɔyɔɔ lɛ najiaŋ.—Yeremia 1:6-8; 20:11.

18 Yehowa kɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ewo etsuji heshibalɔi lɛ adɛŋ koni amɛkwɛ nɔ, shi ekɛhaaa aŋkroaŋkroi ni sumɔɔ akɛ amɛwó amɛhe nɔ ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛmɔi anɔ lɛ. (1 Korintobii 1:20, 26-29) Gbɔmɛi ni baa amɛhe shi ni hiɛ kã shi lɛ kpɛlɛɔ amɛgbɔjɔmɔi anɔ ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ nɔ yɛ be mli ni amɛkɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Amɛhiɛ sɔɔ mumɔŋ yelikɛbuamɔ hu ni ekɛhaa kɛtsɔɔ “tsulɔ nukpa anɔkwafo” lɛ nɔ lɛ.—Luka 12:42-44; Abɛi 22:4.

Weku Shihilɛ ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli—Nikeenii Kpakpa

19. Mɛɛ nibii komɛi haa ayeɔ omanye yɛ bii atsɔsemɔ mli?

19 Gbalashihilɛ kɛ weku shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ ji Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii. (Rut 1:9; Efesobii 3:14, 15) Bii hu ji “Yehowa gboshinii” ni jara wa ni kɛ mlifilimɔ bahaa fɔlɔi ni kɛ omanyeyeli duɔ Nyɔŋmɔ jamɔ sui amɛwoɔ amɛmli lɛ. (Lala 127:3) Kɛ fɔlɔ ji bo lɛ, bo Yehowa gbee toi be fɛɛ be kɛtsɔ obii bibii lɛ ni oootsɔse amɛ yɛ e-Wiemɔ lɛ naa lɛ nɔ. Mɛi ni feɔ nakai lɛ yɛ nɔmimaa akɛ amɛaaná Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ kɛ jɔɔmɔ babaoo.—Abɛi 3:5, 6; 22:6; Efesobii 6:1-4.

20. Mɛni baanyɛ aye abua fɔlɔi ni amɛbii egba afa kɛjɛ anɔkwa jamɔ he lɛ?

20 Yɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ amɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛmiamɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ amɛbii lɛ ateŋ mɛi komɛi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ anɔkwa jamɔ he kɛ́ amɛdara. (1 Mose 26:34, 35) Enɛ baanyɛ aye fɔlɔi awui waa yɛ henumɔŋ. (Abɛi 17:21, 25) Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaŋmɛɛ hiɛnɔkamɔ fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ he lɛ, eeefee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ amɛaakai Yesu abɛbua ni kɔɔ bi nyenyentswi lɛ he lɛ. Eyɛ mli akɛ nakai binuu lɛ shi shia ni eyadi gbɛ fɔŋ sɛɛ moŋ, shi yɛ sɛɛ mli lɛ eku sɛɛ etee etsɛ shia, ni ekɛ miishɛɛ kɛ suɔmɔ here lɛ. (Luka 15:11-32) Yɛ nɔ ni baanyɛ aba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, fɔlɔi Kristofoi anɔkwafoi baanyɛ aná nɔmimaa akɛ Yehowa baanu amɛ shishi, ekɛ suɔmɔ baasusu amɛhe, ni ebaafĩ amɛ sɛɛ be fɛɛ be.—Lala 145:14.

21. Namɔ ji mɔ ni esa akɛ wɔbo lɛ toi, ni mɛni hewɔ?

21 Belɛ, nyɛhaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ alea nɔ diɛŋtsɛ ni he hiaa yɛ wɔshihilɛ mli. Ani wɔkɛ ekãa miitiu heloonaa nifalɛ ni baanyɛ ekɛ piŋmɔ aba wɔ kɛ wɔ wekui anɔ lɛ sɛɛ? Aloo ani wɔmiitiu ‘duromɔ nii kpakpai kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi’ ni jɛɔ “lai atsɛ lɛ” ŋɔɔ kɛbaa lɛ sɛɛ. (Yakobo 1:17) Satan ni ji “malemɔ tsɛ” lɛ sumɔɔ ni wɔgbo heloonaa ninamɔ he deŋme ni wɔnine akashɛ miishɛɛ kɛ wala fɛɛ nɔ. (Yohane 8:44; Luka 12:15) Shi kɛlɛ, nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔná yɛ shihilɛ mli lɛ ji nɔ ni kã Yehowa tsui nɔ. (Yesaia 48:17, 18) Belɛ, nyɛhaa wɔboa wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ toi be fɛɛ be ni ‘wɔmii ashɛ’ ehe daa nɛɛ. (Lala 37:4) Kɛ wɔtiu gbɛ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ lɛ, Yehowa nikeenii ni jara wa waa lɛ kɛ jɔɔmɔ babaoo lɛ baaha wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi—ni wɔnaŋ piŋmɔ ko kwraa yɛ sɛɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Kwɛmɔ January 22, 1993 Awake! lɛ baafa 18-21.

Ani Okaiɔ?

• Nɛgbɛ ji he ni abaanyɛ aná miishɛɛ ni da fe fɛɛ lɛ yɛ?

• Mɛni ji nikeenii komɛi ni Yehowa kɛhaa ewebii lɛ?

• Mɛni hewɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nikeenii?

• Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee koni amɛná Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ yɛ be mli ni amɛtsɔseɔ amɛbii?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Ani ojieɔ hiɛsɔɔ kpo otsɔɔ Nyɔŋmɔ nikeenii ni ji e-Wiemɔ ni aŋma lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Yɛ shihilɛi ni mli wa waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Laurel Nisbet kɛ ekãa sɔmɔ Nyɔŋmɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Taakɛ Tabita ji lɛ, ale ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi jogbaŋŋ yɛ amɛsuɔmɔ nitsumɔi lɛ ahewɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Kristofoi onukpai kɛ suɔmɔ susuɔ amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ ahe