Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Obaanyɛ Oha Je lɛ Atsɔ He ko ni Hi?

Ani Obaanyɛ Oha Je lɛ Atsɔ He ko ni Hi?

Ani Obaanyɛ Oha Je lɛ Atsɔ He ko ni Hi?

“Maŋkwramɔ nyɛŋ ekɛ nibii ní haa mɛi feɔ ekome lɛ aba gbɔmɛi ateŋ. Ebɛ hesaa ni ekɛaasaa etswa jeŋba mli hemɔkɛyelii ema shi. Susumɔi ni hi fe fɛɛ lɛ nyɛŋ asaa nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ loo gbalashihilɛ, ni enyɛŋ eha tsɛmɛi akwɛ amɛbii, ní ajie mlifu loo hiɛgbele kpo yɛ nibii ahe taakɛ eji tsutsu ko lɛ . . . Anyɛŋ akɛ mla ajie jeŋba mli naagbai babaoo ni haoɔ wɔ lɛ kɛya.”

ANI onuɔ he akɛ okɛ nakai wiemɔi ni tsutsu U.S. nɔyeli lɛ sɛɛkwɛlɔ ko wie lɛ kpãa gbee? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni ji naagbai babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni jɛ hiɛjoomɔ, weku mli hedɔɔ ni abɛ, jeŋba shara, nilee ní bɛ, kɛ nibii krokomɛi ni fiteɔ wɔshihilɛ lɛ naa tsabaa? Mɛi komɛi nuɔ he akɛ tsabaa ko bɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛfeɔ nɔ ni amɛsumɔɔ bɔ ni amɛbaanyɛ. Mɛi krokomɛi hu hiɛ kã nɔ akɛ, gbi ko lɛ nɔyelɔ ko ni yeɔ anɔkwa ni le nii waa, ekolɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔ ko po baaba ni ebaatsɔɔ amɛ gbɛ ni ja.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, gbɔmɛi tao ni amɛwó Yesu Kristo amɛnɔ maŋtsɛ ejaakɛ amɛna akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ, ni ebaanyɛ efee nɔyelɔ ni nɔ bɛ kwraa. Ni kɛlɛ, beni Yesu yoo amɛjwɛŋmɔ lɛ, ekɛ oyaiyeli shi jɛmɛ. (Yohane 6:14, 15) Sɛɛ mli lɛ, egbála mli etsɔɔ Roma amralo ko akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ.” (Yohane 18:36) Shi kɛlɛ, bei nɛɛ amli lɛ, mɛi fioo ko pɛ kɔɔ shidaamɔ ni Yesu kɔ lɛ—kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni kɛɔ akɛ esɛɛnyiɛlɔi ji amɛ lɛ po. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi eka akɛ amɛaafee je nɛɛ he ko ni hi, kɛtsɔ hewalɛ ni amɛnáa yɛ je lɛŋ nɔyelɔi lɛ anɔ loo kɛtsɔ maŋkwramɔŋ gbɛhei ni amɛŋɔɔ amɛhaa amɛhe lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔna enɛ kɛji wɔkwɛ afi 1960 kɛ afi 1970 afii lɛ amli.

Mɔdɛŋ ni Jamɔ Bɔ Koni Ekɛsaa Je Lɛ

Yɛ afi 1960 afii lɛ anaagbee gbɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi komɛi ni yɔɔ Latin-Amerika maji lɛ amli lɛ pele kɛha ohiafoi kɛ gbɔmɛi ni awaa amɛyi lɛ. Bɔni afee ni amɛnine ashɛ enɛ nɔ lɛ, amɛto nyɔŋmɔ jamɔ kɛha heyeli namɔ he gbɛjianɔ, ni jeee akɛ amɛtsɔɔɔ Kristo shishi akɛ yiwalaherelɔ yɛ Biblia lɛ shishinumɔ naa pɛ, shi moŋ yɛ maŋkwramɔŋ kɛ shika he nitsumɔ gbɛ hu nɔ. Yɛ United States lɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi babaoo ni susuɔ jeŋba he tɛi ni fiteɔ lɛ he waa lɛ tse gbɛjianɔtoo ko ni atsɛɔ lɛ Moral Majority (Gbɔmɛi Babaoo ni Baa Amɛjeŋ Jogbaŋŋ). Oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛkɛ gbɔmɛi ni baawo weku jeŋba kpakpai ahe mlai awo maŋkwramɔŋ gbɛhei amli. Nakai nɔŋŋ hu yɛ Muslim shikpɔji pii anɔ lɛ, kui ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsĩ jeŋba fitemɔ naa kɛtsɔ kɛɛmɔ ni amɛkɛɔ ni akpɛtɛ Koran lɛ he gbagbalii fe nine lɛ nɔ.

Ani oheɔ oyeɔ akɛ je lɛ efee he ko ni hi yɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ ahewɔ? Anɔkwalei lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ aaafo lɛ kuku lɛ, jeŋba kpakpa ni fiteɔ lɛ kã he emli miiwo wu ni gbɛ ni kã niiatsɛ kɛ ohiafo teŋ lɛ miiya nɔ eelɛɛ, ni maji ni ale jogbaŋŋ akɛ nyɔŋmɔ jamɔ kɛha heyeli namɔ ehe shi waa yɛ mli lɛ po fata he lɛ.

Akɛni Gbɔmɛi Babaoo ni Baa Amɛjeŋ Jogbaŋŋ kuu lɛ nyɛɛɛ ashɛ oti ni ma amɛhiɛ yɛ United States lɛ he hewɔ lɛ, eshishitolɔ, Jerry Falwell, fite gbɛjianɔtoo lɛ yɛ afi 1989 mli. Gbɛjianɔtoi krokomɛi ebaŋɔ egbɛhe lɛ. Ni kɛlɛ, Paul Weyrich, ni kɛ gbɛi “gbɔmɛi babaoo ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ” lɛ tsu nii klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ŋma yɛ wolo tɛtrɛɛ Christianity Today lɛ mli akɛ: “Kɛ́ wɔye kunim yɛ maŋkwramɔ mli po lɛ, wɔ kunimyelii lɛ nyɛŋ atsɔ susumɔi ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ amɛhe hiaa lɛ.” Eŋma hu akɛ: “Nifeemɔ lɛ miilɛɛ babaoo. Afimɔ wɔ awo yinɔsane mli kusumii ni fiteɔ, fitemɔ ni da aahu akɛ ewoɔ maŋkwralɔi ahe gbeyei lɛ mli.”

Woloŋmalɔ Cal Thomas jie nɔ ni ebuɔ akɛ shishijee tɔmɔ yɛ ka ni aka akɛ abaawó adesai amaŋkwramɔ nɔ lɛ kpo: “Tsakemɔ diɛŋtsɛ baa yɛ mɔ aŋkro nɔ, shi jeee kɛtsɔ oshikifɔɔ mli kunimyeli nɔ, ejaakɛ wɔ shishijee naagbai lɛ jeee shika he saji kɛ maŋkwramɔŋ saji, shi moŋ jeŋba kɛ mumɔŋ saji.”

Shi te ooofee tɛŋŋ otsu jeŋba kɛ mumɔŋ naagbai ahe nii yɛ jeŋ ni bɛ jeŋba he tɛi, he ni gbɔmɛi tsɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ? Kɛ́ mɛi ni yɔɔ hewalɛ kɛ mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa—Nyɔŋmɔ jálɔi loo mɛi ni jeee Nyɔŋmɔ jálɔi—po nyɛɛɛ amɛha je nɛɛ afee he ko ni hi lɛ, no lɛ namɔ baanyɛ afee mɔ? Taakɛ wɔbaana yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, ehetoo yɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no ji yiŋtoo titri hewɔ ni Yesu kɛɛ akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ lɛ.

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]

COVER: Dirty water: WHO/UNICEF photo; globe: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

Children: UN photo; globe: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.