Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ná Tsui ni Yehowa Sumɔɔ

Ná Tsui ni Yehowa Sumɔɔ

Ná Tsui ni Yehowa Sumɔɔ

“Nyɔŋmɔ, bɔɔ tsui ni he tse oha mi, ni ofee mumɔ ni fiɔ shi ehee yɛ mimli!”—LALA 51:12.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya wɔtsui he lɛ?

KƐ́ OKWƐ lɛ lɛ, ekwɔ ni ehe yɛ fɛo. Beni gbalɔ Samuel na lɛ lɛ, ehiɛ sɔ lɛ aahu akɛ emu sane naa akɛ Ishai kromɔ bi nɛɛ ji mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ koni ebatsɔ maŋtsɛ yɛ Saul sɛɛ. Shi Yehowa jaje akɛ: “Kaakwɛ [nakai binuu lɛ] ehiɛŋtso loo ekwɔlɛ nyenyereŋŋ lɛ; shi misumɔɔɔ lɛ. . . . Ejaakɛ gbɔmɔ lɛ ekwɛɔ kponɔgbɛ nii, shi Yehowa lɛ tsui ekwɛɔ!” Mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ bafee Ishai bi fioo kwraa ni ji David—mɔ ni ji “etsui naa nuu ko” loo nuu ni etsui sumɔɔ lɛ lɛ.—1 Samuel 13:14; 16:7.

2 Nyɔŋmɔ baanyɛ ale nɔ ni yɔɔ adesa tsui mli, taakɛ eha efee faŋŋ yɛ sɛɛ mli akɛ: “Mi, Yehowa, mitaoɔ tsuiŋ, mikaa sabai mikwɛɔ, koni maha mɔ fɛɛ mɔ yɛ egbɛ̀i kɛ enifeemɔ nii ayibii lɛ anaa!” (Yeremia 17:10) Hɛɛ, “Yehowa ji mɔ ni kaa tsuii ekwɛɔ.” (Abɛi 17:3) Shi, mɛni ji tsui ni yɔɔ gbɔmɔ mli ni Yehowa kaa ekwɛɔ lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná tsui ni esumɔɔ?

‘Tsuiŋ Gbɔmɔ ni Aŋɔtee Lɛ’

3, 4. Akɛ wiemɔ ni ji ‘tsui’ lɛ tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli yɛ mɛɛ shishinumɔ naa titri? Okɛ nɔkwɛmɔnii aha.

3 Wiemɔ ni ji ‘tsui’ jeɔ kpo aaafee shii akpe yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli. Hei pii yɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa kɛɛ gbalɔ Mose akɛ: “Okɛ Israelbii lɛ awie, ní amɛbaha mi nɔwomɔ nikeenii; mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ he tsui akɛ eeeha lɛ, lɛ edɛŋ nyɛhea mi nɔwomɔ nikeenii lɛ yɛ.” Ni mɛi ni kɛ nɔwomɔ nikeenii lɛ haa lɛ, ba, “mɔ fɛɛ mɔ ni etsui mli ta lɛ, kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ná he tsui lɛ.” (2 Mose 25:2; 35:21) Eyɛ faŋŋ akɛ, mfonirifeemɔŋ tsui lɛ fa ko ji kanyamɔ—mligbɛ hewalɛ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔfee nii lɛ. Wɔ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ hu jieɔ wɔhenumɔi, nibii ni wɔshweɔ kɛ hedɔɔ kpo. Mlifu baanyɛ ahe tsui lɛ kwraa loo gbeyeishemɔ baanyɛ ayi lɛ obɔ, awerɛho baanyɛ ahao lɛ, aloo mlifilimɔ baanyɛ aha ehiɛ akpɛ́. (Lala 27:3; 39:4; Yohane 16:22; Romabii 9:2) Ebaanyɛ ewo ehe nɔ loo eba ehe shi, esumɔ mɔ loo enyɛ̃ mɔ.—Abɛi 16:5; Mateo 11:29; 1 Petro 1:22.

4 No hewɔ lɛ, efɔɔ kaa akɛ, akɛ ‘tsui’ lɛ toɔ kanyamɔ kɛ henumɔi ahe bei pii, yɛ be mli ni ‘jwɛŋmɔ’ lɛ kɔɔ susumɔ loo sane shishinumɔ he titri. Nɛkɛ ji bɔ ni esa akɛ anu wiemɔi nɛɛ ashishi kɛji akɛ amɛje kpo yɛ sane ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ mli yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. (Mateo 22:37; Filipibii 4:7) Shi tsui lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ jeee nii ni kɛ amɛhe kpaaa gbee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mose wo Israelbii lɛ hewalɛ akɛ: “Ná ole ni okɛto otsuiŋ, [aloo, “okɛto ojwɛŋmɔ mli,” NW shishigbɛ niŋmaa] akɛ Yehowa lɛ, lɛ ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; esɛɛ lɛ mɔ ko bɛ.” (5 Mose 4:39) Yesu kɛɛ woloŋmalɔi lɛ ni tsɔɔ ehe ŋaa lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni nyɛjwɛŋɔ nii fɔji yɛ nyɛtsuii amli nɛɛ?” (Mateo 9:4) Abaanyɛ ni akɛ ‘shishinumɔ,’ “nilee,” kɛ ‘susumɔ’ hu ato tsui lɛ he. (1 Maŋtsɛmɛi 3:12; Abɛi 15:14; Marko 2:6) No hewɔ lɛ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ hu baanyɛ akɔ wɔ nilee—wɔ susumɔi loo wɔ shishinumɔ he.

5. Mfonirifeemɔŋ tsui lɛ damɔ shi kɛha mɛni?

5 Taakɛ wolo ko tsɔɔ mli lɛ, mfonirifeemɔŋ tsui lɛ damɔ shi kɛha “nɔ ni he hiaa titri lɛ, mligbɛ su loo henumɔ, no hewɔ lɛ edamɔ shi kɛha mligbɛ gbɔmɔ lɛ ní miijie ehe kpo yɛ enifeemɔi srɔtoi fɛɛ mli, yɛ nii ni eshweɔ, ehedɔɔi, ehenumɔi, ekɔnɔi, yiŋtoi, esusumɔi, yɔsemɔi, jwɛŋmɔŋ susumɔi, enilee, sɛɛyoomɔ, hesaa, ehemɔkɛyelii kɛ ekaimɔi kɛ ehiɛ ni hiɔ ehe nɔ lɛ amli.” Edamɔ shi kɛha nɔ ni wɔji diɛŋtsɛ yɛ mligbɛ, “tsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ.” (1 Petro 3:4, NW) No ji nɔ ni Yehowa naa ni etaoɔ mli. No hewɔ lɛ, David baanyɛ asɔle akɛ: “Nyɔŋmɔ, bɔɔ tsui ni he tse oha mi, ni ofee mumɔ ni fiɔ shi ehee yɛ mimli!” (Lala 51:12) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná tsui ni he tse?

“Nyɛŋɔa Nyɛtsuii Nyɛfɔa” Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Nɔ

6. Mɛɛ kɔkɔ Mose bɔ Israelbii lɛ beni amɛbua amɛhe naa yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ lɛ?

6 Beni Mose bɔɔ Israelbii lɛ ní amɛbua amɛhe naa yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ lɛ kɔkɔ dani amɛaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛŋɔa nyɛtsuii nyɛfɔa wiemɔi nɛɛ fɛɛ ni miye he odase mitsɔɔ nyɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ lɛ nɔ, ni nyɛwo nyɛbii lɛ akita, ni amɛjwɛŋ nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ nɔ ni amɛye nɔ.” (5 Mose 32:46) Esa akɛ Israelbii lɛ “abo toi jogbaŋŋ.” (Knox) Nyɔŋmɔ kitai lɛ ni amɛaale lɛ jogbaŋŋ pɛ nɔ amɛaatsɔ ni amɛkɛwo amɛshwiei lɛ ajwɛŋmɔi amli.—5 Mose 6:6-8.

7. ‘Wɔtsui ni wɔɔŋɔ fɔ̃’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ kɔɔ mɛni he?

7 Taomɔ nii titri kɛha tsui ni he tse námɔ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoi ahe anɔkwale nilee ni aaaná. Nakai nilee lɛ jɛɛhe kome pɛ yɔɔ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ. (2 Timoteo 3:16, 17) Shi yitsoŋ nilee pɛ yeŋ ebuaŋ wɔ koni wɔná tsui ni saa Yehowa hiɛ. Kɛji akɛ nilee aaaná bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ yɛ mligbɛ lɛ nɔ hewalɛ lɛ, belɛ esa akɛ ‘wɔŋɔ wɔtsui wɔfɔ̃’ nɔ, aloo wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ “ato wɔtsui mli.” (5 Mose 32:46, An American Translation) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ afeɔ enɛ? Lalatsɛ David tsɔɔ mli akɛ: “Mikaiɔ blema gbii lɛ, mijwɛŋɔ onitsumɔi lɛ fiaa he, misusuɔ oninenaa nitsumɔi lɛ ahe.”—Lala 143:5.

8. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaanyɛ wɔjwɛŋ he beni wɔkaseɔ nii lɛ?

8 Wɔ hu esa akɛ wɔkɛ shidaa ajwɛŋ Yehowa nifeemɔi ahe. Kɛji akɛ wɔmiikane Biblia lɛ loo Biblia kasemɔ he woji lɛ, ehe hiaa ni wɔjwɛŋ sanebimɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe: ‘Mɛni enɛ tsɔɔ mi yɛ Yehowa he? Mɛɛ Yehowa sui minaa ni ajie lɛ kpo yɛ biɛ? Mɛni nɛkɛ sane nɛɛ tsɔɔ mi yɛ nɔ ni Yehowa sumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ he? Mɛni baa kɛjɛɔ gbɛ ni Yehowa sumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli kɛji akɛ akɛto he? Nɛkɛ sane nɛɛ kɔɔ nɔ ni mile momo lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?’

9. Teemɔŋ nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ he yɛ sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Lisa * ni eye afii 32 lɛ tsɔɔ bɔ ni fee ni ebatsɔ mɔ ni hiɛ sɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ lɛ he, akɛ: “Beni abaptisi mi yɛ afi 1994 sɛɛ lɛ, no mli lɛ mifee ekãa waa yɛ anɔkwale lɛ he aaafee afii enyɔ. Miyaa Kristofoi akpeei fɛɛ, mikɛ ŋmɛlɛtswai aaafee 30 kɛyashi 40 woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa nyɔŋ nɔ, ni mikɛ nanemɛi Kristofoi bɔ. Kɛkɛ ni mije shishi akɛ miikpalaŋ kɛmiiya. Miba shi kwraa akɛ miku Nyɔŋmɔ mla mli. Shi mihiɛ tserɛ mi, ni mikpɛ miyiŋ akɛ majaje mishihilɛ. Kwɛ miishɛɛ ni mina akɛ Yehowa eyɔse mitsui tsakemɔ lɛ, ni ekpɛlɛ minɔ ekoŋŋ! Misusu he shii abɔ akɛ: ‘Mɛni hewɔ kwraa mikpalaŋ kɛtee?’ Hetoo ni kuɔ sɛɛ kɛbaa mijwɛŋmɔ mli be fɛɛ be ji akɛ miku mihiɛ mishwie nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ lɛ nɔ. No ji akɛ Biblia mli anɔkwale shɛko mitsui mli. Kɛjɛ amrɔ nɛɛ kɛyaa lɛ, agbɛnɛ teemɔŋ nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ baafee mishihilɛ lɛ fã ni sa kadimɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be.” Yɛ be mli ni wɔdaraa yɛ Yehowa, e-Bi lɛ, kɛ e-Wiemɔ lɛ he nilee ni wɔyɔɔ lɛ mli lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔto be kɛha saji ahe susumɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli!

10. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔto be kɛha teemɔŋ nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ lɛ?

10 Ni aaaná be kɛha nikasemɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ yɛ jeŋ ni dekã bɛ mli kwraa nɛɛ mli lɛ ji kaa diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ damɔ Shiwoo Shikpɔŋ ko ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ husui lɛ anaa—Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ. (2 Petro 3:13) Saji ni hɛleɔ mɔ shi, tamɔ “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ hiɛkpatamɔ kɛ “Gog ni yɔɔ Magog shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ tutuamɔ ni ekɛbaaba Yehowa webii anɔ lɛ yɛ ni baaba. (Kpojiemɔ 17:1, 2, 5, 15-17; Ezekiel 38:1-4, 14-16; 39:2) Ekolɛ nibii ni jwere wɔhiɛ lɛ baaka suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ akwɛ. Ehe miihia waa bianɛ akɛ wɔhe be ni wɔkɛ wɔtsui afɔ̃ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ!—Efesobii 5:15, 16.

‘Saamɔ Otsui Kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Sɛɛgbɛ Taomɔ’

11. Abaanyɛ ni akɛ wɔtsui lɛ ato sũ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Abaanyɛ akɛ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ ato sũ ni abaanyɛ adũ anɔkwale dumɔwu lɛ yɛ mli lɛ he. (Mateo 13:18-23) Bei pii lɛ, asaa sũ diɛŋtsɛ lɛ bɔni afee ni dumɔwu lɛ anyɛ akwɛ̃ jogbaŋŋ yɛ mli. Nakai nɔŋŋ esa akɛ asaa tsui lɛ, aloo afee lɛ klalo afɔ̃ shi, bɔni afee ni enyɛ ekpɛlɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ oya. Osɔfo Ezra ‘saa etsui akɛ eeetao Yehowa mla lɛ sɛɛgbɛ ní eye nɔ.’ (Ezra 7:10) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔsaa wɔtsui lɛ?

12. Mɛni baaye abua kɛsaa tsui lɛ kɛha nikasemɔ?

12 Tsui lɛ saamɔ ni hi fe fɛɛ yɛ be mli ni wɔkwɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ji sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ. Akɛ sɔlemɔ jeɔ anɔkwa jálɔi Kristofoi akpeei ashishi ni akɛkpáa. Kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ akɛ, wɔkɛ sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ aaaje wɔ teemɔŋ nikasemɔ shishi be fɛɛ be, ni wɔhiɛ nakai sɔlemɔ su lɛ mli yɛ nikasemɔ be lɛ mli!

13. Bɔni afee ni wɔná tsui ni Yehowa kpɛlɛɔ nɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

13 Esa akɛ asaa mfonirifeemɔŋ tsui lɛ koni eshɛrɛ susumɔi ni etsɔ hiɛ ena momo lɛ eshwie. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ sumɔɔɔ ni amɛfeɔ nakai. (Mateo 13:15) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yesu nyɛ, ni ji Maria, damɔ anɔkwalei ni enu lɛ anɔ emu saji anaa ‘yɛ etsui mli.’ (Luka 2:19, 51) Ebatsɔ Yesu kaselɔ anɔkwafo. Lidia ni jɛ Tiatira lɛ bo Paulo toi, ni “[Yehowa, NW] gbele etsui naa, akɛ ebo . . . toi.” Lɛ hu ebatsɔ heyelilɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:14, 15) Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔhiɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ susumɔi loo tsɔɔmɔi amli hemɔkɛyelii ni wɔsumɔɔ lɛ amli keketee. Yɛ no najiaŋ lɛ, nyɛhaa wɔsumɔa akɛ wɔɔha ‘Nyɔŋmɔ afee anɔkwafo, shi ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ.’—Romabii 3:4.

14. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔsaa wɔtsui koni wɔbo sane toi yɛ Kristofoi akpeei ashishi?

14 Tsui lɛ ni ásaa koni ebo sane toi yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ he hiaa titri. Nibii baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ sane ni awieɔ lɛ nɔ. Hewalɛ fioo ko pɛ saji ni awieɔ lɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ, kɛji akɛ wɔjwɛŋmɔ yɛ nibii ni ba yɛ gbi lɛ mli lɛ anɔ, aloo wɔsusuɔ nɔ ni baaba wɔnɔ wɔ́ lɛ he. Kɛji akɛ wɔɔná nɔ ni awieɔ he lɛ he sɛɛ lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔkɛ shiŋŋfeemɔ akpɛ mli akɛ wɔbaabo sane toi ni wɔkase nii. Mɛɛ sɛɛnamɔi po wɔnine baanyɛ ashɛ nɔ nɛkɛ, kɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaanu ŋmalɛi ni atsɔɔ mli lɛ kɛ amɛ shishitsɔɔmɔ lɛ shishi lɛ!—Nehemia 8:5-8, 12.

15. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ heshibaa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee mɛi ni anyɛɔ atsɔɔ amɛ nii babaoo?

15 Tamɔ bɔ ni nibii ni sa ni akɛwoɔ sũ mli baanyɛ aha sũ lɛ ahi lɛ, nakai nɔŋŋ heshibaa ni wɔɔná, mumɔŋ nibii ahe hɔmɔ ni aaaye wɔ, hekɛnɔfɔɔ, Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, kɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ baaha wɔ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ ahi kɛya hiɛ. Heshibaa haa tsui lɛ he jɔɔ, eyeɔ ebuaa ni wɔfeɔ mɛi ni anyɛɔ atsɔɔ amɛ nii jogbaŋŋ. Yehowa kɛɛ Yuda Maŋtsɛ Yosia akɛ: “Akɛni otsui he ejɔ bɔdɔɔ ni oba ohe shi yɛ Yehowa hiɛ, beni onu nɔ ni miwie yɛ biɛ nɛɛ kɛ biɛ bii lɛ ahe . . . ni ofó yɛ mihiɛ hewɔ lɛ, mi hu minu.” (2 Maŋtsɛmɛi 22:19) Yosia tsui he jɔ bɔdɔɔ ni eboɔ sane toi. Heshibaa ha Yesu kaselɔi ni “jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi komɛi” lɛ nu mumɔŋ anɔkwalei ni “nilelɔi kɛ ŋaalelɔi” yaleee lɛ shishi ni amɛkɛtsu nii. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13; Luka 10:21) Eba akɛ ‘wɔɔba wɔhe shi yɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ’ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔná tsui ni Yehowa kpɛlɛɔ nɔ lɛ.—Ezra 8:21.

16. Mɛni hewɔ mɔdɛŋbɔɔ he hiaa koni wɔnu mumɔŋ niyenii ahe hɔmɔ ni yeɔ mɔ he lɛ?

16 Yesu kɛɛ akɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ.” (Mateo 5:3, NW) Yɛ be mli ni akɛ mumɔŋ nyɛmɔ ko eduro wɔ lɛ, nɔnyɛɛi ni jɛ yiwalɛ jeŋ nɛɛ mli, aloo sui ni tamɔ hejɔ̃ baanyɛ aha wɔhiɛ ni hiɔ wɔ hiamɔ nii anɔ lɛ naa aba shi. (Mateo 4:4) Esa akɛ wɔná tsinebaa kpakpa wɔha mumɔŋ niyenii. Kɛji akɛ kɛjɛ shishijee lɛ wɔnaaa Biblia kanemɔ kɛ teemɔŋ nikasemɔ he miishɛɛ po lɛ, kɛ́ wɔmia wɔhiɛ lɛ, wɔbaana akɛ nilee ‘baaŋɔɔ wɔsusumai anaa,’ ni ebaaha wɔkɛ hehiamɔ akpa nikasemɔ bei agbɛ.—Abɛi 2:10, 11.

17. (a) Mɛni hewɔ Yehowa sa mɔ ni wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ enɔ kwraa lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli?

17 Maŋtsɛ Salomo wo ŋaa akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akakpasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ.” (Abɛi 3:5) Tsui ni kɛ ehe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ le akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni E-biɔ loo etsɔɔ kɛtsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ ja be fɛɛ be. (Yesaia 48:17) Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa sa wɔhe ni wɔkɛaafɔ̃ enɔ kwraa lɛ. Enyɛɔ etsuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ he nii. (Yesaia 40:26, 29) Ejaakɛ egbɛi lɛ diɛŋtsɛ shishi ji “Ehaa Ebaa Mli,” ni etswaa hekɛnɔfɔɔ yɛ enyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛaaha nɔ ni ewo shi yɛ he lɛ aba mli lɛ emaa shi! ‘Eja yɛ egbɛ̀i fiaa mli.’ (Lala 145:17) Kɛlɛ, kɛji akɛ wɔɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ emli lɛ, ehe baahia ni ‘wɔsa wɔnaa wɔkwɛ, ni wɔna akɛ Yehowa hi,’ kɛtsɔ nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ ni wɔkɛaatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ nibii kpakpai ni enɛ kɛbaa lɛ hesusumɔ nɔ.—Lala 34:9.

18. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkpɛlɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ nɔ?

18 Beni Salomo tsɔɔ su kroko ni fata he ni haa wɔtsui kpɛlɛɔ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ lɛ, ejaje akɛ: “She Yehowa gbeyei, ni oje efɔŋ he!” (Abɛi 3:7) Yehowa wie yɛ blema Israel he akɛ: “Miná ni kulɛ amɛná nɛkɛ tsui dã, ní amɛkɛshe mi gbeyei, ní amɛye mikitai lɛ fɛɛ nɔ, koni ahi aha amɛ kɛ amɛbii kɛya naanɔ!” (5 Mose 5:29) Hɛɛ, mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ boɔ lɛ toi. Yehowa yɛ nyɛmɔ ni “ejieɔ ehewalɛ kpo ehaa mɛi ni amɛtsui ehi kɛwula shi yɛ egbɛfaŋ lɛ,” ni ekɛ toigbalamɔ baa mɛi ni booo lɛ toi lɛ anɔ. (2 Kronika 16:9) Eba akɛ suɔmɔ ní wɔsumɔŋ akɛ wɔɔfee nɔ ko ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he gbeyeishemɔ ni woo yɔɔ mli aaakudɔ wɔ nifeemɔi, susumɔi, kɛ henumɔi fɛɛ.

‘Suɔmɔ Yehowa kɛ Otsui Muu lɛ Fɛɛ’

19. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ suɔmɔ náa yɛ wɔtsui ni ehaa ekpɛlɛɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ lɛ mli?

19 Nɔ ni fe sui krokomɛi lɛ fɛɛ lɛ, suɔmɔ haa wɔtsui lɛ kpɛlɛɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ diɛŋtsɛ. Tsui ni suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ eyi mli obɔ lɛ haa mɔ ko he tswaa shi akɛ eeekase nɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ nɔ ni esaaa ehiɛ. (1 Yohane 5:3) Yesu kɛɛ akɛ: “Suɔmɔ [Yehowa, NW], o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.” (Mateo 22:37) Eba akɛ wɔɔha suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli akwɔ kɛtsɔ subaŋ ni wɔɔná akɛ wɔɔsusu enijuji lɛ ahe, kɛtsɔ wiemɔ ni wɔɔwie wɔtsɔɔ lɛ tamɔ naanyo ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa nɔ, ni kɛtsɔ miishɛɛ ni wɔkɛaawie ehe wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔ.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná tsui ni saa Yehowa hiɛ?

20 Kɛtsɔ emlitii nɔ lɛ: Tsui ni saa Yehowa hiɛ ni wɔɔná lɛ kɔɔ gbɛ ni wɔɔŋmɛ koni wɔha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aná bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ, ni ji, tsuiŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ nɔ hewalɛ lɛ he. Ŋmalɛi lɛ kasemɔ yɛ teemɔŋ kɛ shishinumɔ kɛ sane nɔjwɛŋmɔ kɛ hiɛsɔɔ he miihia. Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni akɛfeɔ enɛ ji kɛ tsui ni ásaa—tsui ni eye ehe kɛjɛ tsutsu yiŋsusumɔi ahe, nɔ ni sui ni haa anyɛɔ atsɔɔ mɔ nii eyi mli obɔ! Hɛɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, abaanyɛ aná tsui kpakpa. Shi kɛlɛ, mɛɛ gbɛjianɔi wɔbaanyɛ wɔto koni wɔkɛbu wɔtsui he?

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Atsake gbɛi lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

•Mɛni ji mfonirifeemɔŋ tsui ni Yehowa taoɔ mli lɛ?

•Te wɔɔfee tɛŋŋ ni ‘wɔkɛ wɔtsui afɔ̃’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ?

•Te esa akɛ wɔsaa wɔtsui koni epɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?

•Yɛ be mli ni wɔsusu sane nɛɛ he lɛ, mɛni onuɔ he akɛ ákanya bo koni ofee?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

David kɛ hiɛsɔɔ jwɛŋ mumɔŋ nibii anɔ. Ani ofeɔ nakai?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Saamɔ otsui dani okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ