Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛwoa Tsuishitoo’

‘Nyɛwoa Tsuishitoo’

‘Nyɛwoa Tsuishitoo’

“Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, . . . [kɛ] tsuishitoo.”—KOLOSEBII 3:12.

1. Gbaa tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko he sane.

RÉGIS ni yɔɔ France wuoyi-anaigbɛ lɛ batsɔ Yehowa Odasefonyo ni abaptisi lɛ yɛ afi 1952 mli. Eŋa kɛ afii babaoo fee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ koni etsĩ enaa yɛ mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni esɔmɔ Yehowa lɛ mli. Egbulɔɔ etsɔne lɛ shishi tai lɛ koni ekɛtsĩ enaa ní ekanyɛ etee kpee, ni yɛ be ko mli lɛ, enyiɛ esɛɛ beni egbaa mɛi Biblia mli shɛɛ sane lɛ yɛ shia kɛ shia lɛ, ní eeye ehe fɛo yɛ be mli ni ewieɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ shiatsɛmɛi lɛ. Yɛ shitee-kɛ-woo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Régis tee nɔ eto etsui shi. No hewɔ lɛ, Régis ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha Kristofoi fɛɛ, ejaakɛ Yehowa biɔ ni ejálɔi fɛɛ ato amɛtsui shi yɛ bɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli.

2. Mɛni ji Hela wiemɔ kɛha “tsuishitoo” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ, ni mɛni wiemɔ lɛ tsɔɔ?

2 Hela wiemɔ kɛha “tsuishitoo” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “mumɔ sɛɛkɛlɛ.” New World Translation lɛ tsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi shii nyɔŋma akɛ “tsuishitoo,” shii etɛ akɛ “tsuishiŋmɛɛ,” kɛ shi kome akɛ “tsui shi ni aŋmɛɔ.” Hebri kɛ Hela wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “tsuishitoo” lɛ yɛ susumɔ ni ahiɛ akɛ tsuishiŋmɛɛ, henɔyeli, kɛ mli ní fuuu mra lɛ mli.

3. Bɔ ni Kristofonyo buɔ tsuishitoo lɛ yɛ srɔto yɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Helabii lɛ bu lɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Helabii ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ebuuu tsuishitoo ákɛ eji jeŋba kpakpa. Stoa jeŋ nilelɔi lɛ kɛ wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ tsuuu nii. Taakɛ Biblia woloŋlelɔ William Barclay tsɔɔ lɛ, tsuishitoo “ji Hela jeŋba kpakpa ni atsɔ lɛ sɛɛsɛɛ,” ní shwãa kɛfataa nibii krokomɛi ahe akɛ “enaaa jɛmɔ loo efɔŋ ko he tsui.” Ewie akɛ: “Kɛha Helanyo lɛ, mɔ ni abuɔ lɛ waa ji mɔ ni feɔ nɔ fɛɛ nɔ ní eeenyɛ koni ekɛtɔ owele. Kɛha Kristofonyo lɛ, mɔ ni abuɔ lɛ waa ji mɔ ni kɛ́ eeenyɛ etɔ owele po lɛ, ekpooɔ akɛ eeefee nakai.” Ekolɛ Helabii lɛ buɔ tsuishitoo akɛ gbɔjɔmɔ he okadi, shi taakɛ eji yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, yɛ biɛ lɛ, “Nyɔŋmɔ kwashiasane lɛ mli yɛ nilee fe gbɔmɛi, ni Nyɔŋmɔ gbɔjɔmɔ nɔ lɛ he wa fe gbɔmɛi.”—1 Korintobii 1:25.

Kristo Tsuishitoo He Nɔkwɛmɔnɔ Lɛ

4, 5. Mɛɛ tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ naakpɛɛ Yesu kɛha?

4 Akɛ mɔ ni baa gbɛhe ni ji enyɔ yɛ Yehowa sɛɛ lɛ, Kristo Yesu fee tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Beni Yesu yɔɔ nɔnyɛɛ ni mli wa shishi lɛ, ejie henɔyeli ni yɔɔ naakpɛɛ kpo. Agba yɛ ehe akɛ: “Afee lɛ niseniianii, shi kɛlɛ eba ehe shi, ni egbeleee edaaŋ, tamɔ too gwantɛŋ bi ní akɛ lɛ yaa ayagbe lɛ, loo tamɔ too gwantɛŋ feɔ dioo yɛ ehetsɔikulɔi ahiɛ, ni egbeleee edaaŋ.”—Yesaia 53:7.

5 Kwɛ tsuishiŋmɛɛ ni sa kadimɔ ní Yesu jie lɛ kpo yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fɛɛ mli! Emia ehiɛ yɛ kutumpɔo saji ni ehenyɛlɔi lɛ bi lɛ kɛ jɛmɔi ni eshitee-kɛ-wolɔi lɛ jɛ lɛ lɛ fɛɛ mli. (Mateo 22:15-46; 1 Petro 2:23) Beni ekaselɔi lɛ tee nɔ amɛbé yɛ mɔ ni ji agbo yɛ amɛteŋ lɛ he po lɛ, eŋmɛ etsui shi eha amɛ. (Marko 9:33-37; 10:35-45; Luka 22:24-27) Ni kwɛ henɔyeli ni asumɔɔ ní Yesu jie lɛ kpo yɛ gbi gbɛkɛ ni atsɔɔ esɛɛgbɛ lɛ, beni Petro kɛ Yohane wɔ̀ yɛ be mli ni ekɛɛ amɛ ni “amɛkɛ lɛ ashi kpe” lɛ!—Mateo 26:36-41.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo ná Yesu tsuishitoo lɛ he sɛɛ yɛ, ni mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli?

6 Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ eto etsui shi. Bɔfo Paulo titri le enɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ tsutsu ko lɛ, eji mɔ ni waa Kristofoi ayi. Paulo ŋma akɛ: “Eji anɔkwa wiemɔ ni sa akɛ amɔ mli kwraa, akɛ Kristo Yesu ba je nɛŋ eba eshafeelɔi ayiwalaheremɔ, mɛi ateŋ ni mi miji otu lɛ; shi kɛlɛ enɛ hewɔ ni ana mi mɔbɔ lɛ, koni mi tsutsu mimli ni Yesu Kristo ajie etsuishitoo lɛ fɛɛ kpo yɛ, ní aŋɔto okadi aha mɛi ni baahe enɔ aye, ni amɛná naanɔ wala lɛ.” (1 Timoteo 1:15, 16) Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔtsutsu shihilɛ ji ha lɛ, kɛ́ wɔna hemɔkɛyeli yɛ Yesu mli lɛ, ebaato etsui shi eha wɔ—yɛ be mli ni eji anɔkwale akɛ, ekpaa wɔ gbɛ akɛ ‘wɔbaatsu nii ni sa tsuitsakemɔ’ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:20; Romabii 2:4) Shɛɛ saji ni Kristo kɛmaje asafoi kpawo ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ tsɔɔ akɛ yɛ be mli ni etoɔ etsui shi lɛ, ekpaa shweremɔ hu gbɛ.—Kpojiemɔ, yitso 2 kɛ 3.

Mumɔ lɛ Yibii

7. Mɛɛ wekukpaa kã tsuishitoo kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ teŋ?

7 Paulo kɛ heloo lɛ nitsumɔi lɛ to mumɔ lɛ yibii lɛ ahe yɛ wolo ni eŋma kɛyaha Galatabii lɛ mli, yɛ yitso 5 lɛ. (Galatabii 5:19-23) Akɛni tsuishitoo ji Yehowa sui lɛ ateŋ ekome hewɔ lɛ, nɛkɛ su nɛɛ jɛ emli, ni eji emumɔ lɛ yibii lɛ eko. (2 Mose 34:6, 7) Eji anɔkwale akɛ, yɛ mumɔ lɛ yibii ni Paulo wie he lɛ mli lɛ, tsuishitoo ba gbɛhe ni ji ejwɛ kɛfata “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, . . . mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ” he. (Galatabii 5:22, 23) No hewɔ lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ jie tsuishiŋmɛɛ loo tsuishitoo ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo lɛ, amɛfeɔ nakai yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewalɛ naa.

8. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔwo mumɔ lɛ yibii, ní tsuishitoo fata he lɛ?

8 Shi kɛlɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ fiɔ mɔ nɔ. Esa akɛ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli ni wɔha ená wɔnɔ hewalɛ. (2 Korintobii 3:17; Efesobii 4:30) Wɔŋmɛɔ gbɛ koni mumɔ lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛi amli kɛtsɔ mumɔ lɛ yibii ni wɔɔwo yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli lɛ nɔ. Beni Paulo tsĩɔ heloo lɛ nitsumɔi lɛ kɛ mumɔ lɛ yibii lɛ tã lɛ, ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ wɔhiɛ kã yɛ mumɔ lɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔnyiɛa yɛ mumɔ lɛ mli hu. Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu. Ejaakɛ mɔ ni dũɔ nii yɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloo mli lɛ, eheloo lɛ mli ebaakpa fitemɔ kɛjɛ; shi mɔ ni dũɔ nii yɛ mumɔ mli lɛ, mumɔ lɛ mli nɔŋŋ ebaakpa naanɔ wala kɛjɛ.” (Galatabii 5:25; 6:7, 8) Kɛ́ wɔbaaye omanye yɛ tsuishitoo ni wɔɔwo lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔwo yibii krokomɛi ni eshwɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa Kristofoi woɔ lɛ hu.

“Suɔmɔ Toɔ Etsui Shi”

9. Mɛni hewɔ ekolɛ Paulo kɛɛ Korintobii lɛ akɛ “suɔmɔ toɔ etsui shi” lɛ?

9 Paulo tsɔɔ akɛ wekukpaa krɛdɛɛ ko kã suɔmɔ kɛ tsuishitoo teŋ beni ekɛɛ akɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi” lɛ. (1 Korintobii 13:4) Biblia woloŋlelɔ, Albert Barnes, susu akɛ Paulo ma enɛ nɔ mi yɛ béi kɛ nɔmɔ ni yɔɔ Kristofoi asafo ni yɔɔ Korinto lɛ mli lɛ hewɔ. (1 Korintobii 1:11, 12) Barnes wie akɛ: “Wiemɔ ni yɔɔ biɛ ni akɛtsu nii [aha tsuishitoo] lɛ teɔ shi eshiɔ kpalakpala-feemɔ: wiemɔi kɛ susumɔi ni mlifu yɔɔ mli, kɛ mlilawoo. Etsɔɔ jwɛŋmɔŋ shihilɛ ni haa anyɛɔ ATOƆ TSUI SHI beni anyɛɔ mɔ ko nɔ, loo awoɔ emli la lɛ.” Suɔmɔ kɛ tsuishitoo haa toiŋjɔlɛ hiɔ Kristofoi asafo lɛ mli babaoo.

10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔto wɔtsui shi, ni mɛɛ ŋaawoo bɔfo Paulo kɛhaa yɛ enɛ gbɛfaŋ? (b) Mɛni Biblia mli woloŋlelɔ ko wie yɛ Nyɔŋmɔ tsuishitoo kɛ mlihilɛ lɛ he? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

10 “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi; suɔmɔ . . . epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃, emli wooo la.” No hewɔ lɛ, suɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtoɔ wɔtsui shi yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ. * (1 Korintobii 13:4, 5) Suɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ tsuishitoo náa wɔhe tsui, ni wɔkaiɔ akɛ wɔ fɛɛ lɛ, wɔyeee emuu ni tɔmɔi gbɔjɔmɔi yɛ wɔhe. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔsusuɔ mɛi krokomɛi ahe ni wɔkɛ sane keɔ. Bɔfo Paulo woɔ wɔ hewalɛ koni wɔnyiɛ ‘yɛ heshibaa jwɛŋmɔ kɛ humifeemɔ fɛɛ mli, ní wɔkɛ tsuishitoo ahiɛhiɛ wɔhe yɛ suɔmɔ mli, ní wɔbɔ mɔdɛŋ ní wɔto mumɔ ekomefeemɔ lɛ yɛ hejɔlɛ kpãa lɛ mli.’—Efesobii 4:1-3.

11. Mɛni hewɔ ehe hiaa titri ni ato tsui shi yɛ Kristofoi akui amli lɛ?

11 Tsuishitoo ni Kristofoi akui amli bii náa lɛ haa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ hiɔ amɛteŋ, yɛ asafoi lɛ amli, Betel shiai amli, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai amli, tsumaa he nitsulɔi ateŋ, loo skul. Yɛ subaŋi srɔtoi, nibii ni mɔ ko sumɔɔ, he ni mɔ ko da yɛ, agwaseiaŋ nifeemɔ he tɛi, kɛ gbɔmɔtsoŋ falefale-feemɔ po hewɔ lɛ, mlifu baanyɛ ate shi yɛ be kɛ bei amli. Enɛ hu baanyɛ ate shi nakai nɔŋŋ yɛ wekui amli. Tsuishitoo he miihia. (Abɛi 14:29; 15:18; 19:11) Tsuishitoo—ni ji tsui shi ni aŋmɛɔ kɛ gbɛkpamɔ akɛ tsakemɔ kɛha shihilɛ kpakpa baaba lɛ—he miihia yɛ mɛi fɛɛ gbɛfaŋ.—Romabii 15:1-6.

Tsuishitoo Yeɔ Ebuaa Wɔ ni Wɔmiaa Wɔhiɛ

12. Mɛni hewɔ tsuishitoo he hiaa yɛ kaa shihilɛi amli lɛ?

12 Tsuishitoo yeɔ ebuaa wɔ ni wɔmiaa wɔhiɛ yɛ shihilɛi ni kaa mɔ, ni tamɔ nɔ ni bɛ naagbee loo enaa tsabaa ni yɔɔ kuku bɛ lɛ amli. Enɛ ji anɔkwale yɛ Régis, ni atsĩ etã yɛ shishijee mli lɛ gbɛfaŋ. Eŋa kɛ afii babaoo te shi ewo mɔdɛŋ ni ebɔɔ koni esɔmɔ Yehowa lɛ. Shi kɛlɛ, be ko lɛ, eba eŋɔɔ kɛ yaafo ni ekɛɛ akɛ: “Mile akɛ no ji anɔkwale lɛ. Ye obua mi. Miisumɔ ni makase Biblia lɛ.” Yɛ naagbee lɛ, abaptisi lɛ akɛ Odasefonyo. Régis kɛɛ akɛ: “Enɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa jɔɔ nakai pelemɔ, tsuishitoo, kɛ tsuishiŋmɛɛ afii lɛ.” Awo etsuishitoo lɛ he nyɔmɔ.

13. Mɛni ye ebua Paulo ni emia ehiɛ lɛ, ni enɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔmia wɔhiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no mli lɛ bɔfo Paulo ji tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. (2 Korintobii 6:3-10; 1 Timoteo 1:16) Kɛmiiba Paulo shihilɛ be lɛ naagbee gbɛ, beni ewoɔ ehefatalɔ oblanyo Timoteo ŋaa lɛ, ebɔ lɛ kɔkɔ akɛ Kristofoi fɛɛ kɛ kaai baakpe. Paulo tsĩ lɛ diɛŋtsɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ tã ni ejie shishijee Kristofoi asui ni he hiaa kɛha tsuishiŋmɛɛ lɛ ayi eha lɛ. Eŋma akɛ: “Onyiɛ misɛɛ yɛ mitsɔɔmɔ, mijeŋba, miyiŋtoo, mihemɔkɛyeli, mitsuishitoo, misuɔmɔ, mitsuishiŋmɛɛ, miyiwalɛi, mimanehului ni mina yɛ Antiokia kɛ Ikonium kɛ Listra lɛ amli, nɔ yiwalɛi abɔ ni mina ni Nuntsɔ lɛ jie mi kɛjɛ fɛɛ mli lɛ. Shi mɛi fɛɛ hu ni taoɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ naa yɛ Kristo Yesu mli lɛ, aaawa amɛ yi.” (2 Timoteo 3:10-12; Bɔfoi lɛ Asaji 13:49-51; 14:19-22) Bɔni afee ni wɔmia wɔhiɛ lɛ, hemɔkɛyeli, suɔmɔ, kɛ tsuishitoo he miihia wɔ fɛɛ.

Nyɛwoa Tsuishitoo

14. Paulo kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui kpakpai tamɔ tsuishitoo to mɛni he, ni mɛɛ ŋaawoo ekɛha Kolosebii Kristofoi lɛ?

14 Bɔfo Paulo kɛ tsuishitoo kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui kpakpai krokomɛi lɛ to atadei ní esa akɛ Kristofonyo awo yɛ be mli ni ejie nifeemɔi ni kadiɔ “gbɔmɔ momo lɛ” efɔ̃ shi sɛɛ lɛ he. (Kolosebii 3:5-10) Eŋma akɛ: “Akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ halamɔ bii, mɛi krɔŋkrɔŋi kɛ suɔmɔmɛi ji nyɛ nɛɛ lɛ, nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.”—Kolosebii 3:12-14.

15. Mɛni baa kɛ́ Kristofoi ‘wo’ tsuishitoo kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui kpakpai krokomɛi lɛ?

15 Kɛ́ asafo lɛ mli bii lɛ ‘wo’ musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, kɛ suɔmɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛtsuɔ naagbai ahe nii, ni amɛyaa hiɛ yɛ ekomefeemɔ mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Kristofoi nɔkwɛlɔi titri he hiaa ni amɛto amɛtsui shi. Ehe baahia ni bei komɛi lɛ amɛkã Kristofonyo kroko hiɛ, shi gbɛ̀i srɔtoi yɛ ni aaatsɔ nɔ afee enɛ. Paulo wie su ni hi fe fɛɛ lɛ he beni eŋma wolo kɛyaha Timoteo lɛ, akɛ: “Kã hiɛ, wo ŋaa, bɔɔ kɔkɔ yɛ tsuishitoo kɛ nitsɔɔmɔ fɛɛ mli.” (2 Timoteo 4:2) Hɛɛ, esa akɛ wɔkɛ Yehowa tooi lɛ aye yɛ tsuishitoo, woo, kɛ mlijɔlɛ mli be fɛɛ be.Mateo 7:12; 11:28; Bɔfoi lɛ Asaji 20:28, 29; Romabii 12:10.

“Nyɛtoa Nyɛtsui Shi Nyɛhaa Mɛi Fɛɛ”

16. Mɛni baanyɛ aba kɛ́ ‘wɔto wɔtsui shi wɔha mɛi fɛɛ’ lɛ?

16 Yehowa tsui shi ni etoɔ ehaa adesai lɛ haa sɔ̃ bakãa wɔnɔ akɛ ‘wɔto wɔtsui shi wɔha mɛi fɛɛ.’ (1 Tesalonikabii 5:14) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔha wɔweku mli bii, akutsoŋbii, nanemɛi nitsulɔi, kɛ skulbii ní amɛjeee Odasefoi lɛ. Odasefoi eye amɛhe jwɛŋmɔi fɔji babaoo ní anáa lɛ nɔ, ni bei komɛi lɛ amɛkɛ afii babaoo náa wiemɔi gbohii loo shitee-kɛ-woo wiemɔi ni mɛi ni amɛkɛbɔɔ yɛ nitsumɔhe loo skul lɛ wieɔ lɛ he tsui. (Kolosebii 4:5, 6) Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.”—1 Petro 2:12.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase Yehowa suɔmɔ kɛ tsuishitoo lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai?

17 Yehowa tsuishitoo lɛ baatsɔɔ yiwalaheremɔ kɛha mɛi akpekpei abɔ. (2 Petro 3:9, 15) Kɛ́ wɔkase Yehowa suɔmɔ kɛ tsuishitoo lɛ, no lɛ wɔkɛ tsuishitoo baaya nɔ wɔshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛba amɛhe shi amɛha Kristo Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ. (Mateo 28:18-20; Marko 13:10) Kɛji wɔɔkpa shiɛmɔ lɛ, no lɛ ebaafee tamɔ nɔ ni wɔmiitao ni wɔfo Yehowa tsuishitoo lɛ nɔ ni wɔyɔseee yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ, ní kɛ tsuitsakemɔ baaha adesai lɛ.—Romabii 2:4.

18. Mɛni he Paulo sɔle yɛ eha Kolosebii lɛ?

18 Paulo ŋma yɛ ewolo ni eŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Kolose yɛ Asia Bibioo lɛ mli akɛ: “Enɛ hewɔ lɛ wɔ hu, kɛjɛ gbi nɔ ni wɔnu lɛ, wɔfɔ̃ko sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ nyɛ hamɔ, koni nyɛyimɔ obɔ̃bɔ̃ kɛ esuɔmɔnaa nii alee yɛ mumɔŋ nilee kɛ shishinamɔ fɛɛ mli; koni nyɛnyiɛ bɔ ni sa Nuntsɔ lɛ ni asa ehiɛ kwraa, ni nyɛwo yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli, ni nyɛshwere yɛ Nyɔŋmɔ he nilee mli, ni akɛ hewalɛ fɛɛ awaje nyɛ yɛ enunyam nyɛmɔ lɛ naa yɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ jwɛŋmɔ ni sɛɛ tsɛɔ fɛɛ mli.”—Kolosebii 1:9-11.

19, 20. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ ní wɔkabu Yehowa tsui shi ni eyaa nɔ etoɔ lɛ akɛ kaa? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi baajɛ wɔtsui shi ni wɔtoɔ lɛ mli kɛba?

19 Yehowa tsui shi ní eyaa nɔ etoɔ, loo etsuishiŋmɛɛ lɛ efeeŋ kaa kɛhaŋ wɔ kɛji ‘wɔyimɔ obɔbɔ kɛ esuɔmɔnaa nii alee,’ ni ji akɛ, ní “ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli” lɛ. (1 Timoteo 2:4) Wɔbaaya nɔ ni ‘wɔwo yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli,’ titri lɛ, yɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” shiɛmɔ lɛ mli. (Mateo 24:14) Kɛ́ wɔkɛ anɔkwayeli tee nɔ wɔfee enɛ lɛ, Yehowa kɛ ‘hewalɛ fɛɛ baawaje wɔ,’ koni wɔnyɛ ‘wɔmia wɔhiɛ kɛmɔ shi ni wɔkɛ miishɛɛ ato wɔtsui shi.’ Kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, ‘wɔbaanyiɛ bɔ ni sa Yehowa hiɛ,’ ni wɔbaaná toiŋjɔlɛ ni baa kɛjɛɔ le ni wɔleɔ akɛ ‘wɔmiisa ehiɛ kwraa’ lɛ mli.

20 Eba akɛ wɔbaaná nɔmimaa diɛŋtsɛ yɛ nilee ni yɔɔ Yehowa tsuishitoo lɛ mli lɛ he. Enɛ feɔ yiwalaheremɔ kɛhaa wɔ kɛ mɛi ni boɔ wɔshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ lɛ toi lɛ hu. (1 Timoteo 4:16) Kɛ́ wɔwo mumɔ lɛ yibii lɛ—suɔmɔ, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli—ebaaye abua wɔ koni wɔkɛ miishɛɛ ato wɔtsui shi. Wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔweku lɛ mli bii kɛ agbɛnɛ hu wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Tsuishitoo hu baaye abua wɔ koni wɔŋmɛ wɔtsui shi wɔha wɔnanemɛi nitsulɔi loo skulbii. Ni wɔtsuishitoo lɛ baatsu yiŋtoo ko he nii, ni ji akɛ ebaahere mɛi fɔji ayiwala ni ebaawo Yehowa ni ji tsuishitoo Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Beni Biblia mli woloŋlelɔ Gordon D. Fee wieɔ Paulo wiemɔ akɛ “suɔmɔ toɔ etsui shi, [ni] emli hi” lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Yɛ Pauline tsɔɔmɔ lɛ mli lɛ, [tsuishitoo kɛ mlihilɛ] damɔ shi kɛha su ni Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ adesai aweku lɛ he fai enyɔ lɛ fɛɛ (cf. Rom. 2:4). Yɛ gbɛ kome nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jie etsuishitoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ kpo kɛtsɔ emlifu ní etsĩ naa yɛ adesai atuatselɔi lɛ anɔ lɛ nɔ; yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, anaa emlihilɛ lɛ yɛ emɔbɔnalɛ kpojiemɔi akpei abɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, suɔmɔ ni Paulo wie he lɛ jeɔ shishi kɛ nibii ni bɔ he enyɔ ni ewie he yɛ Nyɔŋmɔ, mɔ ni kɛtsɔ Kristo nɔ ejie tsuishitoo kɛ mlihilɛ kpo etsɔɔ mɛi ni sa ŋwɛi kojomɔ lɛ he lɛ.”

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

•Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Kristo ji tsuishitoo he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ?

•Mɛni baaye abua wɔ koni wɔná tsuishitoo?

•Mɛɛ gbɛ nɔ tsuishitoo yeɔ ebuaa wekui, Kristofoi akui, kɛ onukpai?

•Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsui shi ni wɔɔto lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi yɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yɛ nɔnyɛɛ ni mli wa po shishi lɛ, Yesu to etsui shi eha ekaselɔi lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Aawo Kristofoi nɔkwɛlɔi hewalɛ koni amɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ amɛtsui shi ni amɛtoɔ beni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi lɛ yeɔ lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Kɛ́ wɔkase Yehowa suɔmɔ kɛ tsuishitoo lɛ, wɔbaaya nɔ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Paulo sɔle ní Kristofoi kɛ ‘miishɛɛ ato amɛtsui shi’