Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yesu Hereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Yesu Hereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Yesu Hereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

“Yesu hereɔ mɔ yiwala!” “Yesu ji wɔyiwalaherelɔ!” Yɛ maji ni yɔɔ je lɛŋ hei babaoo amli lɛ, aŋmala saji nɛɛ yɛ gbogboi ahe kɛ hei krokomɛi ni mɛi yɔɔ. Gbɔmɛi akpekpei abɔ heɔ yeɔ yɛ anɔkwale mli akɛ Yesu ji amɛ Yiwalaherelɔ. Kɛji ooobi amɛ akɛ, “Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu hereɔ wɔyiwala yɛ lɛ?” ekolɛ amɛbaaha hetoo akɛ, “Yesu gbo kɛha wɔ,” loo “Yesu gbo kɛha wɔhe eshai lɛ.” Hɛɛ, Yesu gbele lɛ haa anyɛɔ ahereɔ wɔyiwala. Shi te aaafee tɛŋŋ ni mɔ kome gbele aaawo mɛi babaoo ahe eshai ahe nyɔmɔ? Kɛji abi bo akɛ, “Te aaafee tɛŋŋ ni Yesu gbele lɛ aaahere wɔyiwala?” lɛ, mɛni obaakɛɛ?

HETOO ni Biblia lɛ kɛhaa sanebimɔ nɛɛ yɛ mlɛo shi emli kã shi faŋŋ ni emli eyi kɛ shishinumɔ babaoo. Shi kɛlɛ, bɔni afee ni wɔnu bɔ ni ehe hiaa lɛ shishi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ wɔna Yesu wala kɛ gbele lɛ akɛ tsabaa ko kɛha naagba ko ni mli wa waa. No dani wɔbaanyɛ wɔnu bɔ ni Yesu gbele lɛ jara wa hã lɛ shishi.

Nyɔŋmɔ miitsu shihilɛ ko ni te shi beni Adam tɔ̃ lɛ he nii, kɛtsɔ Yesu ní eha ekɛ ewala ha lɛ nɔ. Mɛɛ oshara nakai esha lɛ ji nɛkɛ! Klɛŋklɛŋ nuu lɛ kɛ eŋa, Hawa, ji mɛi ni yeɔ emuu. Eden abɔɔ fɛfɛo lɛ ji amɛshia. Nyɔŋmɔ ha amɛ nitsumɔ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ ni ji amɛ abɔɔ shia lɛ nɔkwɛmɔ. Ebabi koni bɔɔ nii krokomɛi ni yɔɔ wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ahi amɛsuɔmɔ kwɛmɔ shishi. Ni be mli ni adesai ayi faa ni amɛyiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ mɛi akpekpei abɔ yɛ amɛhe nɔ lɛ, ebaabi ni amɛlɛɛ paradeiso lɛ mli kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehe. (1 Mose 1:28) Mɛɛ nitsumɔ ni miishɛɛ kɛ tsuiwoo yɔɔ mli akɛha amɛ nɛkɛ! Kɛfata he lɛ, amɛyɛ naanyobɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha amɛhe. (1 Mose 2:18) Nɔ ko nɔ ko he ehiaaa amɛ. Naanɔ wala shihilɛ kã amɛhiɛ.

Ewa akɛ aaasusu bɔ ni aaafee ni Adam loo Hawa baafee esha lɛ he. Shi klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ tse atua amɛshi mɔ pɔtɛɛ ni bɔ amɛ lɛ—Yehowa Nyɔŋmɔ. Be mli ni ekɛ onufu tsuɔ nii lɛ, mumɔŋ bɔɔ nɔ ni ji Satan Abonsam laka Hawa ni egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni Adam nyiɛ eŋa lɛ sɛɛ kɛgbo toi.—1 Mose 3:1-6.

Ŋwanejee ko bɛ nɔ ni Bɔlɔ lɛ baafee Adam kɛ Hawa lɛ he. Étsɔ hiɛ éha amɛle yɛ faŋŋ mli nɔ ni baajɛ toigbele mli kɛba, beni ekɛɛ akɛ: “Trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ ye bɔ ni osumɔɔ; shi ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” (1 Mose 2:16, 17) Ebiɔ ni aná hetoo aha sanebimɔ ko ni he hiaa lɛ agbɛnɛ.

Naagba ni Mli Wa Kã Adesai Ahiɛ

Shishijee esha lɛ kɛ naagba ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baha adesai. Adam je shihilɛ shishi akɛ adesa ni yeɔ emuu. No hewɔ lɛ, kulɛ ebii baaná naanɔ wala shihilɛ ni yeɔ muu mli miishɛɛ. Shi kɛlɛ, Adam fee esha dani efɔ ebii fɛɛ. Adesa weku muu lɛ fɛɛ yɛ ehɛ mli beni enine shɛ kojomɔ nɔ akɛ: “Ohiɛ latsaa mli oooye nii yɛ, kɛyashi beyinɔ ni oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ su mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ su jio, ni su mli oooku osɛɛ kɛaatee” lɛ. (1 Mose 3:19) No hewɔ lɛ beni Adam fee esha ni ebɔi gbomɔ taakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ ebaagbo lɛ, abu adesai fɛɛ gbele fɔ́ afata ehe.

Bɔfo Paulo ŋma yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.” (Romabii 5:12) Hɛɛ, shishijee esha lɛ hewɔ lɛ, afɔ bii ni esa akɛ afɔ amɛ akɛ mɛi ni yeɔ emuu ni wala ni bɛ naagbee kã amɛhiɛ lɛ awo hela, gbɔlɛ, kɛ gbele mli akɛ nii ni amɛbaakpa gbɛ.

Mɔ ko baakɛɛ akɛ, “ejeee jalɛsane.” “Jeee wɔ ji mɛi ni hala akɛ wɔboŋ Nyɔŋmɔ toi—Adam ni fee nakai. Mɛni hewɔ ni esa akɛ gbɛkpamɔ ni wɔyɔɔ kɛha naanɔ wala kɛ miishɛɛnamɔ lɛ aŋmɛɛ wɔ?” Wɔle akɛ kɛji ebalɛ akɛ saneyelihe ko kɛ bi ko aaawo tsuŋ akɛni etsɛ eyaju tsɔne hewɔ lɛ, bi lɛ baanyɛ awie ashi akɛ, “Ejeee jalɛsane! Mifeko nɔ fɔŋ ko.”—5 Mose 24:16.

Kɛtsɔ lakamɔ ni elaka klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ kɛtee esha mli lɛ nɔ lɛ, ekolɛ Satan emu sane naa akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ baawo yiŋkɔshikɔshifeemɔ shihilɛ ko ni naa wa mli. Abonsam kɛ tutuamɔ ba mra yɛ adesai aweku lɛ yinɔsane mli—dani afɔ bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ. Beni Adam fee esha nɔŋŋ pɛ lɛ, sanebimɔ ko ni he hiaa ni ba ji akɛ, Mɛni Yehowa baafee yɛ bii ni Adam kɛ Hawa baafɔ lɛ ahe?

Yehowa Nyɔŋmɔ fee nɔ ni ja ni hi. Anɔkwafo Elihu jaje akɛ: “Enɛ akagbale Mawu akɛ eeefee nɔ fɔŋ, kɛ Ofe lɛ hu akɛ eeefee nɔ ko ní ejaaa gbɛ.” (Hiob 34:10) Gbalɔ Mose ŋma yɛ Yehowa he akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:4) Tsabaa ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛha koni ekɛtsu naagba ni Adam esha lɛ kɛba lɛ he nii lɛ ejieee hegbɛ ni wɔyɔɔ kɛha naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ kɛyaaa.

Nyɔŋmɔ To Gbɛjianɔ Kɛha Tsabaa ko ni Yeɔ Emuu

Susumɔ tsabaa ni Nyɔŋmɔ to he gbɛjianɔ yɛ fɔbuu kojomɔ ni ekɛba Satan Abonsam nɔ lɛ mli lɛ he okwɛ. Yehowa kɛɛ Satan akɛ: “Mikɛ nyɛɛ aaaŋmɛ okɛ yoo [Nyɔŋmɔ ŋwɛi gbɛjianɔtoo] lɛ teŋ, kɛ oseshi [jeŋ ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi lɛ] kɛ eseshi [Yesu Kristo] teŋ; eeetswa [Satan] oyitso nɔ̃, ni bo hu oootswa enanetsitsi [Yesu gbele] nɔ̃.” (1 Mose 3:15) Yɛ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ gbalɛ nɛɛ mli lɛ, Yehowa tsĩ eyiŋtoo akɛ ebaaha emumɔŋ bi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebahi shi akɛ Yesu ni ji nuu ni yeɔ emuu ni egbo—ni atswa enanetsitsi nɔ̃—lɛ tã yɛ nakai shihilɛ ni esha bɛ mli lɛ mli.

Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ taoɔ nuu ko ni yeɔ emuu gbele lɛ? Ojogbaŋŋ, mɛni ji Yehowa Nyɔŋmɔ toigbalamɔ kɛha Adam kɛji efee esha? Ani jeee gbele? (1 Mose 2:16, 17) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni.” (Romabii 6:23) Adam kɛ lɛ diɛŋtsɛ egbele lɛ wo esha ni efee lɛ he nyɔmɔ. Aha lɛ wala, ehala akɛ ebaafee esha, ni egbo akɛ toigbalamɔ kɛha ehe esha lɛ. (1 Mose 3:19) Ni fɔbuu kojomɔ ni ebiɔ ni adesai aweku muu lɛ fɛɛ aŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli lɛ hu? Gbele he miihia koni akɛjie amɛhe esha lɛ. Shi namɔ gbele baanyɛ afee nɔ ni sa ni baanyɛ ahà adesai fɛɛ atɔmɔi anɔ?

Nyɔŋmɔ Mla ni ekɛha blema Israel maŋ lɛ biɔ ‘susuma yɛ susuma najiaŋ loo, wala yɛ wala najiaŋ.’ (2 Mose 21:23) Taakɛ mla naa shishitoo nɔ̃ nɛɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ gbele ni baahà adesai atɔmɔi anɔ lɛ kɛ nɔ ni Adam laaje lɛ lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ. Gbɔmɔ kroko ni yeɔ emuu gbele pɛ baanyɛ awo esha lɛ he nyɔmɔ. Yesu ji nakai gbɔmɔ lɛ. Eji anɔkwale akɛ, Yesu ji “kpɔmɔnɔ” kɛha adesai ni abaanyɛ akpɔ̃ amɛ ni jɛ Adam mli lɛ fɛɛ.—1 Timoteo 2:6; Romabii 5:16, 17.

Yesu Gbele lɛ Jara Wa Waa

Adam gbele lɛ bɛ jara; esa akɛ egbo yɛ ehe esha lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, Yesu gbele lɛ jara wa waa ejaakɛ egbo akɛ mɔ ni esha ko bɛ ehe. Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ akpɛlɛ Yesu wala ni yeɔ emuu lɛ jara ni ekɛha akɛ kpɔmɔnɔ kɛha eshafeelɔ lɛ shwiei ni feɔ toiboo lɛ nɔ. Ni Yesu afɔleshaa lɛ jarawalɛ lɛ kpaaa wɔtsutsu eshai lɛ ahe nyɔmɔwoo. Kɛji eba lɛ akɛ eeekpa he nyɔmɔwoo lɛ, wɔnaŋ wɔsɛɛ shihilɛ ko. Ákɛ mɛi ni aŋɔ amɛ hɔ́ yɛ esha mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔtɔ̃ ekoŋŋ. (Lala 51:7) Kwɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ Yesu gbele lɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa wɔ koni wɔnine ashɛ emuuyeli shihilɛ ni Yehowa to eyiŋ yɛ he kɛjɛ shishijee kɛha Adam kɛ Hawa shwiei lɛ nɔ!

Abaanyɛ akɛ Adam ato tsɛ ko ni gbo eshi wɔ yɛ nyɔmɔ wulu ko (esha) ni ehiɛ mli ni gbɛ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛwo nyɔmɔ lɛ he. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yesu tamɔ tsɛ kpakpa ko ni gbo eshi wɔ kɛ gboshinii babaoo ní jeee Adam nyɔmɔ ni da lɛ pɛ mli ejieɔ wɔ kɛjɛɔ shi moŋ ehaa wɔ nibii babaoo ni baaha wɔhi shi kɛya naanɔ lɛ. Jeee tsutsu eshai lɛ amli pɛ kɛkɛ Yesu gbele lɛ foɔ; shi moŋ eji gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ naakpɛɛ kɛha wɔsɛɛ shihilɛ hu.

Yesu ji adesai ayiwalaherelɔ ejaakɛ egbo kɛha wɔ. Ni mɛɛ gbɛjianɔtoo ni jara wa po egbele lɛ ji nɛkɛ! Kɛji wɔnaa enɛ akɛ eji tsabaa lɛ fã ko ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ Adam esha lɛ he naagba ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ he nii lɛ, ewajeɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ kɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ efeɔ nii lɛ mli. Hɛɛ, Yesu gbele lɛ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ahereɔ “mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ” enɔ “yeɔ” lɛ kɛjɛɔ esha, hela, gbɔlɛ kɛ gbele diɛŋtsɛ mli. (Yohane 3:16) Ani odaa Nyɔŋmɔ shi akɛ eto gbɛjianɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli tamɔ nɛkɛ kɛha wɔyiwalaheremɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Adam kɛ esha kɛ gbele ba adesai aweku lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Yehowa kɛ tsabaa ni yeɔ emuu ha