Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani ónyã Buu-Mɔɔ ni baa nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ akanemɔ he? Ojogbaŋŋ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

Germany Maŋnɔkwɛmɔ Gbɛjianɔtoo Saneyelihe lɛ ha aná mɛɛ mla naa kunimyeli yɛ jamɔ he?

Nakai saneyelihe lɛ tsake kojomɔ sane ni ejaaa ni saneyelihe kroko yɔɔ yɛ Yehowa Odasefoi kɛ nɔkpɛlɛmɔ ni amɛnáa akɛ gbɛjianɔtoo ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ maŋ mla naa lɛ he lɛ. Kojomɔ ni ha aye kunim lɛ tsɔɔ mli akɛ yɛ jamɔŋ heyeli lɛ nɔkpɛlɛmɔ naa lɛ, mɔ ko baanyɛ ‘afee toiboo aha jamɔŋ mlai’ fe toiboo ni eeefee eha nɔ ni Maŋ lɛ biɔ koni afee.—8/15, baafa 8.

Be sɛɛkɛlɛ enyiɛ Hiob kɛna amanehulu?

Hiob wolo lɛ ewieee akɛ ekɛ afii babaoo na amanehulu. Ekolɛ Hiob amanehulu lɛ kɛ enaa tsabaa ni ená lɛ ba yɛ nyɔji fioo komɛi amli, ekolɛ nɔ ni shɛɛɛ afi.—8/15, baafa 31.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Abonsam jeee apasa hemɔkɛyeli ko kɛkɛ?

Yesu Kristo le akɛ Abonsam yɛ diɛŋtsɛ. Mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni ka Yesu lɛ, jeee efɔŋ ko ni yɔɔ lɛ diɛŋtsɛ emli. (Mateo 4:1-11; Yohane 8:44; 14:30)—9/1, baafa 5-6.

Abɛi 10:15 kɛɔ akɛ: “Niiatsɛ nii lɛ ji emɔɔ ni wa; ohiafoi ahiɛkpatamɔ ji amɛhia lɛ.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ enɛ feɔ anɔkwale?

Ninámɔ baanyɛ afee hebuu nɔ̃ ni akɛdamɔɔ nɔ ni aleee ni baaba yɛ shihilɛ mli lɛ naa, tamɔ bɔ ni maŋ ni atswa gbogboi awo he lɛ kɛ hebuu ni sa haa mɛi ni yɔɔ mli lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ohia baanyɛ afite nii kɛji nibii ni akpaaa gbɛ hã shihilɛ lɛ tsake.—9/15, baafa 24.

Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa “abɔi Yehowa gbɛi tsɛ́mɔ” yɛ Enosh gbii lɛ amli? (1 Mose 4:26)

Akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ etsu nii kɛjɛ adesa yinɔsane shishijee mli tɔŋŋ; no hewɔ lɛ, nɔ ni je shishi beni Enosh yɔɔ wala mli lɛ, jeee Yehowa gbɛi lɛ tsɛmɔ yɛ hemɔkɛyeli mli. Ekolɛ gbɔmɛi kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsɛɔ amɛhe loo adesai krokomɛi yɛ musubɔɔ gbɛ nɔ, mɛi ni amɛkɛɛ amɛtsɔɔ amɛnɔ amɛkɛ jamɔ haa Nyɔŋmɔ lɛ.—9/15, baafa 29.

Taakɛ akɛtsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, te wiemɔ ni ji “tsɔsemɔ” lɛ tsɔɔ tɛŋŋ?

Wiemɔ lɛ etsɔɔɔ niseniianii loo yiwalɛ nifeemɔ ko. (Abɛi 4:13; 22:15) Hela wiemɔ kɛha “tsɔsemɔ” lɛ shishijee shishinumɔ kɔɔ famɔ, nikasemɔ, jajemɔ kɛ bei komɛi lɛ suɔmɔ kãmɔ ni yɔɔ shiŋŋ he. Gbɛ ni he hiaa ni fɔlɔi baanyɛ atsɔ nɔ akase Yehowa ji ni amɛaabɔ mɔdɛŋ ni sanegbaa kpakpa akã amɛ kɛ amɛbii ateŋ. (Hebribii 12:7-10)—10/1, baafa 8, 10.

Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ akɛ amɛyɛ kɛha Nyɔŋmɔ nɔyeli?

Yɛ be mli ni Yehowa Odasefoi fiɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli loo amɛwooo hewalɛ koni atse atua, yɛ shikpɔji ni atsĩ Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa lɛ po anɔ. (Tito 3:1) Amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ yelikɛbuamɔ kpakpa aha yɛ gbɛ ni Yesu kɛ eklɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli kaselɔi lɛ fee lɛ nɔ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛye amɛbua mɛi koni amɛkpɛlɛ Biblia mli jeŋbai kpakpai anɔ, tamɔ anɔkwayeli, jeŋba mli hetsemɔ, kɛ nitsumɔ mli jeŋba kpakpa.—10/15, baafa 6.

Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nui ni haa mɔ wala lɛ hoɔ yɛ Andes?

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miibɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ abaha gbɔmɛi lɛ, yɛ wiemɔi enyɔ ni ji Quechua kɛ Aymara ni awieɔ yɛ jɛmɛ lɛ po mli. Odasefoi lɛ yaa gbɔmɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔi ni yɔɔ Titicaca Kpaakpo lɛ nɔ lɛ aŋɔɔ, ni nɔ ni fata he ji ŋshɔkpɔ kpokui ni “tɛo nu hiɛ” ni akɛ gãlãi ni kwɛ̃ɔ yɛ kpaakpoi lɛ ahe fee lɛ.—10/15, baafa 8-10.

Mɛni ji nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha, kɛha wɔ gbɛtsɔɔmɔ ni abaanyɛ akɛto kɔmpiuta gbɛjianɔtoo ni tsɔɔ gbɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbɛfãa kɔɔyɔŋ lɛji amli lɛ he?

Nyɔŋmɔ kɛ nyɛmɔ ni ayɔɔ akɛ aaaná jeŋba he gbɛtsɔɔmɔ, ni ji mligbɛ jeŋba henumɔ ko ewaje adesai. Enɛ ji henilee ni wɔná kɛjɛ wɔfɔmɔ mli lɛ. (Romabii 2:14, 15)—11/1, baafa 3-4.

Mɛni Hewɔ Yesu gbele lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ kpele lɛ?

Beni gbɔmɔ ni eye emuu Adam fee esha lɛ, elaaje adesai awala kɛha lɛ kɛ eseshibii. (Romabii 5:12) Ákɛ gbɔmɔ ni eye emuu lɛ, Yesu kɛ ewala ákɛ adesa lɛ shã afɔle, ni yɛ no hewɔ lɛ ekɛ kpɔmɔ nɔ ni baaha adesai anɔkwafoi aná naanɔ wala lɛ ha.—11/15, baafa 5-6.

Namɛi ji Skitebii lɛ ni atsĩ amɛ tã yɛ Kolosebii 3:11 lɛ?

Skitebii lɛ ji maŋbii ni kpaa shi ni amɛyɔɔ Eurasia ŋã lɛ nɔ, ni amɛye nɔ kɛjɛ aaafee afi 700 kɛyashi afi 300 D.Ŋ.B. Okpɔŋɔnɔtaralɔi kɛ tabilɔi ni he yɔɔ naakpɛɛ ji amɛ. Ekolɛ Kolosebii 3:11 lɛ etsɔɔɔ maŋ pɔtɛɛ ko, shi gbɔmɛi ni hiŋmɛi gbeleko kwraa.—11/15, baafa 24-25.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Mla Kpakpa lɛ ji tsɔɔmɔ ni esa akɛ wɔsusu he jogbaŋŋ be fɛɛ be lɛ?

Yuda jamɔ, Buddha jamɔ, Hela jeŋ nilee kɛ Confucius jamɔ fɛɛ tsɔɔ jeŋba he shishitoo mla nɛɛ mli yɛ gbɛ̀i srɔtoi babaoo nɔ. Ni kɛlɛ, nɔ ni Yesu wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ biɔ nifeemɔi ni yɔɔ tɛ̃ɛ, ni ekɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he yɛ yinɔ fɛɛ yinɔ mli lɛ ahe. (Mateo 7:12)—12/1, baafa 3.