Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hetuu-kɛhamɔ Mumɔ Haa Mɛi Baa Gilead

Hetuu-kɛhamɔ Mumɔ Haa Mɛi Baa Gilead

Hetuu-kɛhamɔ Mumɔ Haa Mɛi Baa Gilead

BUU-MƆƆ Biblia Gilead Skul lɛ yɛ koni etsɔse hii kɛ yei ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Namɛi ahe saa koni amɛba Gilead? Mɛi ni yɔɔ suɔmɔ mumɔ. (Lala 110:3) Enɛ ji nɔ ni fee faŋŋ yɛ September 8, 2001 mli, beni klas ni ji 111 lɛ gbe skul lɛ naa lɛ.

Nakai klas lɛ mli nikaselɔi lɛ ekomɛi ejɛ amɛsuɔmɔ mli momo amɛshi weku, nanemɛi, kɛ amɛmaŋ bɔni afee ni amɛyasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, amɛka amɛhe amɛkwɛ akɛ ani amɛbaanyɛ amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli koni amɛyahi shi yɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ ni yɔɔ srɔto mli lo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Richer kɛ Nathalie to amɛshihilɛ he gbɛjianɔ koni amɛshi kɛya Bolivia, ní Todd kɛ Michelle aya Dominican Republic, ní David kɛ Monique aya maŋ ko ni yɔɔ Asia koni amɛyagbɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛshwã. Nikaselɔi krokomɛi esɔmɔ yɛ Nicaragua, Ecuador, kɛ Albania momo.

Awo Christy hewalɛ koni ekase Spain wiemɔ lɛ yɛ nɔtsamɔ skul, ni eye ebua lɛ ni ekɛ afii enyɔ hi Ecuador dani ebote gbalashihilɛ mli. Mɛi krokomɛi hu yafata maŋsɛɛ wiemɔi asafoi ni yɔɔ amɛmaji amli lɛ he. Akɛni Saul kɛ Priscilla kɛ naagba ko ni yɔɔ srɔto kpe hewɔ lɛ, amɛjie suɔmɔ mumɔ kpo kɛtsɔ mɔdɛŋ ni amɛbɔ babaoo koni amɛha amɛ Blɔfo wiemɔ lɛ aya hiɛ dani amɛba skul lɛ nɔ.

Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔsemɔ ni akɛ otsii 20 fee lɛ ho oyayaayai. Gbi ni akɛgbeɔ naa lɛ shɛ, ni nikaselɔi lɛ na akɛ amɛfata nanemɛi kɛ wekumɛi ahe kɛmiibo ŋaawoi kpakpai kɛ wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛ amɛhe yeɔ shɛɛ lɛ toi.

Theodore Jaracz, ni gbe Gilead Skul ni ji kpawo lɛ naa, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ ji sɛinɔtalɔ kɛha gbɛjianɔtoo lɛ. Ehiɛkpamɔ wiemɔi lɛ ma nɔ mi akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, ákɛ gbɛjianɔtoo lɛ, wɔtsiko wɔhe kɛjɛko yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ kɛha nikaselɔi atsɔsemɔ yɛ Gilead lɛ he, ni ji Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he lɛ. (Marko 13:10) Gilead haa nikaselɔi lɛ ahe saa koni amɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ yɛ gbɛ ni da nɔ fe bɔ ni amɛfee tsutsu lɛ, kɛ hei krokomɛi yɛ je lɛŋ he ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsɔse amɛ ahe hiaa yɛ titri lɛ. Nyɛminuu Jaracz wo nikaselɔi lɛ hewalɛ akɛ yɛ be mli ni amrɔ nɛɛ amɛyafataa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni amrɔ nɛɛ amɛsɔmɔɔ yɛ maji 19 ni aha mɛi ni egbe naa lɛ nitsumɔ yɛ mli lɛ ahe lɛ, amɛkɛ tsɔsemɔ ni amɛnine eshɛ nɔ yɛ Gilead lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

Ŋaawoo ni Yɔɔ Ebe Naa Kɛha Mɛi ni Gbeɔ Skul lɛ Naa Lɛ

Wiemɔi srɔtoi ni tsara nɔ. William Van De Wall, ni ji United States Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo lɛ wie saneyitso ni ji, “Ekãa ni Yɔɔ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ Mli—Anɔkwa Kristofoi Akadimɔ Nii” lɛ he. Egbala jwɛŋmɔ kɛtee nitsumɔ ákɛ ‘afee kaselɔi,’ ní aŋma yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ nɔ, ni ewo nikaselɔi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkasea Yesu, mɔ ni kɛ ekãa kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsu emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii lɛ.” Bɔni afee ni eye ebua wɔsɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ koni amɛhiɛ ekãa ni amɛyɔɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkpɛtɛa gbɛjianɔtoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ he; nyɛhiɛa teemɔŋ nikasemɔ su kpakpa mli, nyɛlea teokrase saji heei; ni be fɛɛ be lɛ, nyɛhaa yiŋtoo hewɔ ni nyɛyɔɔ nyɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahia nyɛjwɛŋmɔ mli.”

Mɔ ni nyiɛ sɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli ji Guy Pierce, ni ji Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ. Ewie saneyitso ni ji “Nyɛyaa Nɔ Nyɛtsɔsea ‘Nyɛjwɛŋmɔŋ Nyɛmɔ’” lɛ he. (Romabii 12:1) Ekɛ ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii ha skulbii ni gbeɔ naa lɛ, ni ewo amɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛnyɛmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ atsu nii ni amɛkɛjwɛŋ nii anɔ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛyaa nɔ nyɛsusua nɔ ni Yehowa kɛɔ nyɛ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ he. Enɛ baabu nyɛhe.” (Abɛi 2:11) Nyɛminuu Pierce wo skulbii lɛ hewalɛ hu akɛ amɛkafee keketee yɛ amɛsusumɔi amli bɔni afee ni amɛkatsĩ ‘amɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ’ lɛ naa. Eka shi faŋŋ akɛ, nɛkɛ kaimɔi ni yɔɔ ebe naa nɛɛ baaye abua beni mɛi ni gbeɔ skul lɛ naa nɛɛ sɔmɔɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ.

No sɛɛ lɛ, sɛinɔtalɔ lɛ tsɛ Gilead tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, ni ji Lawrence Bowen, ni wie saneyitso ni ji “Kaato Oyiŋ akɛ Ooole Nɔ Ko” lɛ he lɛ. Etsɔɔ mli akɛ, yɛ nɔ ni kɔɔ bɔfo Paulo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ yɛ Korinto lɛ he lɛ, ‘eto eyiŋ akɛ eleŋ nɔ ko, ákɛ ja Yesu Kristo, mɔ nɔŋŋ ni asɛŋ lɛ lɛ.’ (1 Korintobii 2:2) Paulo le akɛ hewalɛ ni fe fɛɛ ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fiɔ shɛɛ sane ni jeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli fɛɛ lɛ sɛɛ: Yehowa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ bembuu kɛtsɔ shiwoo Seshi lɛ nɔ. (1 Mose 3:15) Awo nikaselɔi 48 ni gbeɔ naa lɛ hewalɛ koni amɛfee tamɔ Paulo kɛ Timoteo ni amɛfee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yeɔ omanye, ni amɛkpɛtɛɔ “tsámɔ wiemɔi” lɛ ahe.—2 Timoteo 1:13.

Shishijee wiemɔi ni ahaa kɛtsaraa nɔ lɛ naagbee nɔ̃ lɛ yitso ji, “Nyɛhiɛ Asɔa Hegbɛ ni Nyɛyɔɔ lɛ, Eji Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ.” Wallace Liverance, ni eji Gilead Skul lɛ saji aŋmalalɔ lɛ, ye ebua mɛi ni gbeɔ skul lɛ naa lɛ ní amɛna akɛ sɔɔmɔ hegbɛi ji Nyɔŋmɔ mlihilɛ lɛ kpojiemɔ, jeee nɔ ni amɛsa loo amɛná. Beni Nyɛminuu Liverance gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔfo Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Halamɔ ni Yehowa hala Paulo koni ebatsɔ ebɔfo kɛha jeŋmaji lɛ damɔɔɔ nitsumɔi anɔ, koni ekaba lɛ akɛ, Paulo ji mɔ ni sa kɛha nakai nitsumɔ lɛ loo ehe ní esa tsɔ̃ lɛ hewɔ. Edamɔɔɔ onukpayeli loo niiashikpamɔ nɔ. Yɛ adesai anikwɛmɔ naa lɛ, ebaanyɛ efee tamɔ nɔ ni Barnaba ji mɔ ni esa akɛ ahala lɛ. Edamɔɔɔ mɔ ko nyɛmɔ nɔ; eka shi faŋŋ akɛ, Apolo naa tse waa fe Paulo. Eji Nyɔŋmɔ mlihilɛ lɛ kpojiemɔ.” (Efesobii 3:7, 8) Nyɛminuu Liverance wo mɛi ni gbeɔ naa lɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛnikeenii, loo sɔɔmɔ hegbɛ lɛ atsu nii koni amɛkɛye amɛbua mɛi krokomɛi ní amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi ni amɛnine ashɛ ‘Nyɔŋmɔ duromɔ nɔkeenɔ lɛ naanɔ wala yɛ Kristo Yesu, wɔ-Nuntsɔ lɛ, mli’ lɛ nɔ.—Romabii 6:23.

Enɛ sɛɛ lɛ, Mark Noumair, ni ji Gilead tsɔɔlɔ kroko lɛ kɛ nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi saŋŋ gba sane ko ni yɔɔ miishɛɛ yɛ saneyitso ni ji “Hesaamɔ Woɔ Yibii Kpakpai” lɛ he. (Abɛi 21:5) Niiashikpamɔi lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ sɔɔlɔ ko saa ehe jogbaŋŋ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ, titri lɛ esáa etsui lɛ, ni ebaaná gbɔmɛi lɛ ahe miishɛɛ diɛŋtsɛ. Efeŋ mɔ ni yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi yɛ nɔ ni ebaakɛɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, ebaakɛɛ nibii ni efee nibii ní baaye ebua amɛ yɛ mumɔŋ. “Enɛ ji nɔ ni haa mɔ yeɔ omanye ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ,” Nyɛminuu Noumair wie enɛ, ni ekɛgbala jwɛŋmɔ kɛba lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Afrika lɛ nɔ.

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ—Nitsumɔ ni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli

Ralph Walls kɛ Charles Woody bibii maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi komɛi ni he esa, ní tee Patterson Educational Center kɛha tsɔsemɔ krɛdɛɛ lɛ saji. Sanebimɔi lɛ ma nɔ mi akɛ suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ ji nɔ ni kɛ miishɛɛ baa yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Eji nɔ ni kanya nikaselɔi lɛ kɛ amɛwekumɛi kɛ nanemɛi ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ ni boɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni he esa ni yɔɔ niiashikpamɔ nɛɛ atoi beni amɛ diɛŋtsɛ amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ haa mɔ tsui nyɔɔ mɔ mli lɛ.

John E. Barr, ní sɔmɔɔ yɛ Nɔyeli Kuu lɛ mli lɛ kɛ gbi lɛ mli wiemɔ titri ni yitso ji “Nyɛláa Lala Hee Nyɛhaa Yehowa” lɛ ha. (Yesaia 42:10) Nyɛminuu Barr tsɔɔ mli akɛ, wiemɔ “lala hee” lɛ jeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli shii nɛɛhu. Ebi sane lɛ akɛ, “Mɛni he nɛkɛ lala hee nɛɛ kɔɔ?” Kɛkɛ ni eha hetoo akɛ: “Nɔ ni he ni ekɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, aláa lala hee yɛ nibii heei ni baa yɛ Yehowa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ nitsumɔ mli lɛ hewɔ.” Ewo nikaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛya nɔ ni amɛfata he kɛlá Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli kunimyeli yɛ Mesia Maŋtsɛ, Kristo Yesu nine nɔ lɛ yijiemɔ lalai lɛ mli. Nyɛminuu Barr tsɔɔ mli akɛ tsɔsemɔ ni amɛnine eshɛ nɔ yɛ Gilead lɛ eye ebua amɛ ni amɛnu nɛkɛ “lala hee” nɛɛ mli fãi srɔtoi lɛ fɛɛ shishi jogbaŋŋ fe be fɛɛ ni eho. “Skul lɛ ema bɔ ni ehe hiaa ni nyɛkɛ nyɛnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ afee ekome ‘kɛlá’ yijiemɔ lalai nyɛha Yehowa yɛ he fɛɛ he ni nyɛaaya lɛ nɔ mi; nyɛhaa ekomefeemɔ ayaa nɔ yɛ nyɛ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ yɛ nitsumɔi ni nyɛaatsu lɛ mli be fɛɛ be.”

Beni akɛ nikaselɔi lɛ ayijiemɔ woji lɛ eha amɛ sɛɛ lɛ, mɔ kome ni damɔ klas lɛ najiaŋ lɛ kane wolo ni tsɔɔ bɔ ni amɛhiɛ esɔ tsɔsemɔ ni amɛnine eshɛ nɔ yɛ Gilead lɛ.

Ani kulɛ, obaanyɛ olɛɛ sɔɔmɔ ni okɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli ni oha ewo yibii babaoo? Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ esa akɛ otuu ohe oha waa taakɛ nikaselɔi ni gbeɔ naa nɛɛ efee lɛ. Enɛ ji nɔ ni eye ebua amɛ ni amɛhe esa kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kɛ́ mɔ jɛ mlifilimɔ kɛ suɔmɔ mli ekɛ ehe ha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ, ehaa enáa miishɛɛ waa.—Yesaia 6:8.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]

KLASBII LƐ AHE SAJI

Maji srɔtoi anɔ ní amɛjɛ kɛba: 10

Maji srɔtoi ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli: 19

Nikaselɔi lɛ ayifalɛ: 48

Afii abɔ ní amɛye lɛ mlijaa: 33.2

Afii abɔ ní amɛkɛhi anɔkwale lɛ mli lɛ mlijaa: 16.8

Afii abɔ ní amɛkɛsɔmɔ kɛ amɛbe fɛɛ mlijaa: 12.6

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul Klasbii ni Ji 111 ní Gbe Nikasemɔ Naa

Gbɛi ni yɔɔ shishigbɛ lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛdamɔ shi lɛ mli, kɛjɛ hiɛ gbɛ kɛyaa sɛɛ gbɛ, ni amɛgbɛi lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ abɛku kɛyaa ninejurɔ gbɛ.

(1) Yeomans, C.; Toukkari, A.; Nuñez, S.; Phillips, J.; Dawkin, M.; Silvestri, P. (2) Morin, N.; Biney, J.; López, M.; Van Hout, M.; Cantú, A.; Szilvassy, F. (3) Williams, M.; Itoh, M.; Van Coillie, S.; Levering, D.; Fuzel, F.; Geissler, S. (4) Yeomans, J.; Moss, M.; Hodgins, M.; Dudding, S.; Briseño, J.; Phillips, M. (5) López, J.; Itoh, T.; Sommerud, S.; Kozza, C.; Fuzel, G.; Moss, D. (6) Williams, D.; Dudding, R.; Geissler, M.; Morin, R.; Biney, S.; Cantú, L. (7) Dawkin, M.; Hodgins, T.; Levering, M.; Silvestri, S.; Van Hout, D.; Briseño, A. (8) Van Coillie, M.; Nuñez, A.; Kozza, B.; Sommerud, J.; Toukkari, S.; Szilvassy, P.