Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Heyeli Kɛmiijɛ Nɔnyɛɛ Shishi—Enaa Tsabaa Diɛŋtsɛ

Heyeli Kɛmiijɛ Nɔnyɛɛ Shishi—Enaa Tsabaa Diɛŋtsɛ

Heyeli Kɛmiijɛ Nɔnyɛɛ Shishi—Enaa Tsabaa Diɛŋtsɛ

“Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.”—MATEO 11:28.

1, 2. (a) Mɛni yɔɔ Biblia lɛ mli ni yeɔ buaa kɛjieɔ nɔnyɛɛ babaoo? (b) Te Yesu tsɔɔmɔi lɛ mɔɔ shi ehaa tɛŋŋ?

EKOLƐ obaakpɛlɛ nɔ akɛ nɔnyɛɛ ni naa wa tsɔ̃ lɛ ehiii; ekɛ haomɔ baa. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ, adesai fɛɛ eyaje nɔnyɛɛ ni naa wa shishi aahu akɛ amɛteŋ mɛi babaoo kɛ hehiamɔ miimɛ kpɔmɔ kɛmiijɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔnyɛɛ shihilɛ nɛɛ mli. (Romabii 8:20-22) Shi Ŋmalɛi lɛ hu tsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔná heyeli falɛ ko kɛjɛ nɔnyɛɛ mli bianɛ. Enɛ jɛɔ toiboo ni wɔɔfee wɔha ŋaawoo ni oblanyo ko ni hi shi afii ohai 20 ni eho lɛ kɛha lɛ, kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni efee efɔ̃ shi lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ. Eji kapintɛfonyo, ni kɛlɛ, esumɔɔ gbɔmɛi fe kapintɛ nitsumɔ lɛ. Ewie ni eshɛ gbɔmɛi lɛ atsuii ahe, etsu amɛhiamɔ nii lɛ ahe nii, eye ebua mɛi ni egbɔjɔ lɛ ni eshɛje mɛi ni ehao lɛ amii. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eye ebua mɛi babaoo ni amɛnyɛ amɛdara yɛ mumɔŋ bɔ ni amɛaanyɛ. No hewɔ lɛ, amɛná heyeli kɛjɛ nɔnyɛɛ babaoo mli, taakɛ bɔ ni bo hu obaanyɛ ofee lɛ.—Luka 4:16-21; 19:47, 48; Yohane 7:46.

2 Jeee wolokasemɔ babaoo ni mɛi komɛi di sɛɛ yɛ blema Roma, Ateene, loo Aleksandria lɛ ji nɔ ni ye ebua nuu, ni ji Yesu, Nazarenyo lɛ. Ni kɛlɛ, enitsɔɔmɔ lɛ ehe gbɛi. Amɛhiɛ saneyitso titri ko: nɔyeli ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ ni eye wɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu Yesu tsɔɔ shihilɛ mli shishitoo mlai bibii komɛi amli—shishitoo mlai ni he yɔɔ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ ŋmɛnɛ. Mɛi ni kaseɔ Yesu tsɔɔmɔ lɛ ní amɛkɛtsuɔ nii lɛ náa he sɛɛ amrɔ nɔŋŋ, ni nɔ ni fata he ji heyeli kɛmiijɛ nɔnyɛɛ babaoo shishi. Ani onaŋ enɛ he miishɛɛ?

3. Mɛɛ ninefɔɔ ni yɔɔ nyam Yesu kpã mli?

3 Ekolɛ, oyiŋ baafee bo kɔshikɔshi. ‘Ani mɔ ko ni hi shi jeeŋmɔ yɛ blema beaŋ lɛ baanyɛ aná mishihilɛ nɔ hewalɛ bianɛ?’ Ojogbaŋŋ, bo Yesu ninefɔɔ wiemɔi nɛɛ atoi: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.” (Mateo 11:28-30) Te etsɔɔ tɛŋŋ? Nyɛhaa wɔpɛia ewiemɔi nɛɛ amli fioo ni wɔkwɛa bɔ ni amɛyeɔ amɛbuaa ni ayeɔ he kɛjɛɔ nɔnyɛɛ ni naa wa mli lɛ.

4. Namɛi Yesu kɛwie lɛ, ni mɛni hewɔ ebaanyɛ ewa waa kɛha etoibolɔi lɛ akɛ amɛaafee nɔ ni abiɔ kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ?

4 Yesu kɛ mɛi babaoo ni kɛ hehiamɔ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛfee nɔ ni ja, shi ‘amɛjatsui tsii fe amɛ’ yɛ Yudafoi hiɛnyiɛlɔi lɛ ni ha jamɔ fee jatsu ni tsii lɛ hewɔ lɛ wie. (Mateo 23:4) Amɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa mlai ni bɛ naagbee ni kɔɔ nɔ ni miihe ashɛ shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he lɛ nɔ. Kɛ́ akɛɔ bo be fɛɛ be akɛ “esaaa akɛ” ofeɔ enɛ loo enɛ lɛ, ani ehaoŋ bo? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu ninefɔɔ lɛ nyiɛɔ mɛi ahiɛ kɛyaa anɔkwale lɛ he, kɛyaa jalɛ nifeemɔ he, kɛyaa shihilɛ kpakpa mli kɛtsɔ toiboo ni aaafee aha lɛ lɛ nɔ. Hɛɛ, nɔ ni fata gbɛ ni aaatsɔ nɔ ale anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he ji toiboo ni aaafee aha Yesu Kristo, ejaakɛ kɛtsɔ enɔ lɛ, adesai baanyɛ—ni amɛbaana—bɔ ni Yehowa tamɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ni ena mi lɛ, ena tsɛ lɛ.”—Yohane 14:9.

Ani Oyɛ Haomɔ Shihilɛ ni Mli Wa Waa Mli?

5, 6. Nitsumɔ mli shihilɛi kɛ nyɔmɔwoi ni akɛhaa yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ tamɔ wɔgbii nɛɛ amli nɔ̃ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Sane nɛɛ baanyɛ afee hiamɔ nii kɛha bo ejaakɛ onitsumɔ loo weku shihilɛ lɛ baanyɛ afee jatsu ni tsii ni kã onɔ. Aloo gbɛnaa nii krokomɛi baanyɛ afee tamɔ nɔ ni eenyɛ onɔ. Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ otamɔ mɛi ni yeɔ anɔkwa ni Yesu kɛkpe ni eye ebua amɛ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni esa akɛ ofee dani oná odaaŋ ŋmãa lɛ he okwɛ. Ewa waa kɛha mɛi babaoo ŋmɛnɛ, ni nakai eji kɛha mɛi babaoo ni yɔɔ Yesu gbii lɛ amli lɛ.

6 Nakai be lɛ mli lɛ, apaafonyo tsuɔ nii dɛŋdɛŋ ŋmɛlɛtswai 12 yɛ gbi lɛ mli, ni atsuɔ nii gbii 6 yɛ otsi mli, ni bei pii lɛ kɛha denario kome gbi muu lɛ fɛɛ. (Mateo 20:2-10) Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ enɛ ato onyɔmɔwoo loo onanemɛi anɔ̃ he? Ebaanyɛ efee nɔ ni wa akɛ okɛ blema beaŋ nyɔmɔwoo aaato ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ̃ he. Gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ ji ní osusu nibii ajara he, nɔ ni shika baanyɛ ahe. Woloŋlelɔ ko kɛɛ akɛ, yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ bodobodo kome ni akɛ ashikishaŋ kɔɔpoi ejwɛ fee lɛ jara aaashɛ ŋmɛlɛtswaa kome nyɔmɔwoo. Woloŋlelɔ kroko hu kɛɛ akɛ, wein kpakpa kɔɔpoo kome jara shɛɔ aaafee ŋmɛlɛtswai enyɔ nyɔmɔwoo. Obaanyɛ ona kɛjɛ saji ni tamɔ enɛ mli akɛ nakai gbii lɛ amli lɛ, gbɔmɛi gboɔ deŋme ni amɛkɛ be kakadaŋŋ tsuɔ nii dɛŋdɛŋ dani amɛnáa amɛdaaŋ ŋmãa. Heyeli kɛ hejɔɔmɔ he miihia amɛ, taakɛ bɔ ni ehe hiaa wɔ lɛ. Kɛ́ ahe bo yɛ nitsumɔ ko mli lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ esa akɛ otsu nii waa. Bei pii lɛ, wɔnaaa be ni wɔkɛaasusu nibii ahe jogbaŋŋ kɛkpɛ wɔyiŋ. Obaanyɛ okpɛlɛ nɔ akɛ heyeli he miihia bo.

7. Te mɛi fee amɛnii yɛ Yesu shɛɛ sane lɛ he amɛha tɛŋŋ?

7 Eyɛ faŋŋ akɛ, nine ni Yesu fɔ̃ kɛha mɛi fɛɛ ni ‘etɔ amɛ ni amɛjatsui tsii fe amɛ lɛ’ baafee nɔ ni baaŋɔɔ etoibolɔi lɛ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo naa waa. (Mateo 4:25; Marko 3:7, 8) Ni kaimɔ akɛ, Yesu kɛ shiwoo nɛɛ fata he akɛ, “maha nyɛ hejɔɔmɔ.” Nakai shiwoo lɛ nɔŋŋ miitsu nii ŋmɛnɛ. Kɛ́ ‘etɔ wɔ ni wɔjatsui fe wɔ lɛ,’ no lɛ ebaanyɛ ekɔ wɔhe. Ni ebaanyɛ ekɔ wɔsuɔlɔi, ni etamɔ nɔ ni amɛshihilɛ lɛ tamɔ wɔnɔ lɛ nɔŋŋ lɛ he.

8. Bii atsɔsemɔ kɛ gbɔlɛ kɛ nɔnyɛɛ baa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Nibii krokomɛi yɛ ni etsɔ tamɔ jatsu yɛ gbɔmɛi lɛ anɔ. Bii atsɔsemɔ ji nɔ ni wa waa diɛŋtsɛ. Gbekɛ ni mɔ ko aaafee lɛ po baanyɛ afee nɔ ni wa. Aŋkroaŋkroi ni eye afii srɔtoi ní amɛyi faa lɛ kɛ jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai kpeɔ. Ni yɛ be mli ni gbɔmɛi baanyɛ ahi shi be kakadaŋŋ lɛ, mɛi ni egbɔlɔ lɛ yɛ naagbai krɛdɛɛi ni amɛsusuɔ he waa, yɛ bɔ ni átee hiɛ yɛ tsofafeemɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ.—Jajelɔ 12:1.

Apã lɛ Shishi Nitsumɔ

9, 10. Yɛ blema beaŋ lɛ, mɛni apã lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni hewɔ Yesu fɔ̃ mɛi anine ni amɛwo epã lɛ amɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ?

9 Ani okadi akɛ yɛ wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ yɛ Mateo 11:28, 29 mli lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi.” Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, mɔ folo baanyɛ anu he tamɔ nɔ ni eetsu nii yɛ apã ko shishi. Kɛjɛ blema beebe lɛ, akɛ apã lɛ feɔ nyɔŋyeli he mfoniri. (1 Mose 27:40; 3 Mose 26:13; 5 Mose 28:48) Apaafoi ni tsuɔ nii gbii komekomei lɛ ateŋ mɛi babaoo ni Yesu kɛkpe lɛ kɛ apã diɛŋtsɛ shwieɔ amɛkɔji anɔ ni amɛkɛtereɔ jatsui ni tsii. Yɛ bɔ ni afee apã lɛ aha hewɔ lɛ, ebaanyɛ ekã kuɛ kɛ kɔji lɛ anɔ bɔ ni haŋ emia mɔ ko loo ebaanyɛ ekpɔ kuɛ he loo ekpɔ kɔŋ nɔ. Ákɛ kapintɛfonyo lɛ, ekolɛ Yesu feɔ apãi, ni ebaanyɛ ele bɔ ni agbɔɔ eko ni “teremɔ waaa.” Ekolɛ ekɛ kooloo he wolo loo mama hàa hei ni baakã kuɛ he kɛ kɔŋ nɔ lɛ bɔ ni eeenyɛ koni apã lɛ akamia mɔ ko.

10 Beni Yesu kɛɛ akɛ, “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ” lɛ, no mli lɛ ebaanyɛ ni ekɛ ehe ato mɔ ko ni feɔ apãi kpakpai ni “teremɔ waaa” yɛ apaafonyo kuɛ kɛ kɔji anɔ lɛ he. No hewɔ lɛ, Yesu kɛfata he akɛ: “Mijatsu lɛ etsiii.” Enɛ tsɔɔ akɛ apã lɛ jeee nɔ ni ekɛ nitsumɔ eŋɔɔɔ, ni nitsumɔ lɛ efeee mɔ tamɔ nyɔŋ hu. Eji anɔkwale akɛ, nine ni Yesu fɔ̃ etoibolɔi lɛ ni amɛkpɛlɛ epã lɛ nɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ eeha amɛhe ajɔ amɛ amrɔ nɔŋŋ kɛjɛ nɔnyɛɛ shihilɛi fɛɛ ni amɛyɔɔ mli yɛ no beaŋ lɛ shishi. Ni kɛlɛ, ehe susumɔ kroko ni ejie lɛ kpo lɛ baaha amɛhe ajɔ amɛ fioo. Tsakemɔi ni amɛaafee yɛ amɛshihilɛ gbɛ nɔ kɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ nii lɛ hu baaha amɛná hejɔɔmɔ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ faŋŋ ni ma shi shiŋŋ lɛ baaye abua amɛ ni amɛkahao yɛ shihilɛ mli tsɔ̃.

Obaanyɛ Oná Hejɔɔmɔ

11. Mɛni hewɔ Yesu etsɔɔɔ kɛkɛ ákɛ akɛ apã kome aaatsake ekroko lɛ?

11 Ofainɛ kadimɔ akɛ, Yesu ekɛɛɛ akɛ gbɔmɛi baatsake apã kome kɛyakɔ ekroko. No mli lɛ, Roma baakã he eye shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ bɔ ni ŋmɛnɛ nɔyelii yeɔ hei ni Kristofoi yɔɔ lɛ nɔ lɛ. Romabii lɛ kpaŋ too ni amɛheɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ hemɔ. Gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ shika he naagbai baakã he ahi shi. Emuu ni ayeee kɛ esha kã he ehao gbɔmɛi. Ni kɛlɛ, amɛnyɛ amɛná hejɔɔmɔ beni amɛkpɛlɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ anɔ, taakɛ ebaanyɛ efee wɔ hu wɔnɔ̃ ŋmɛnɛ lɛ.

12, 13. Mɛni Yesu ma nɔ mi akɛ no baaha aná hejɔɔmɔ, ni te mɛi komɛi fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

12 Nɔ titri ni wɔbaanyɛ wɔkɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ apã he lɛ atsu he nii lɛ bafee faŋŋ yɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu nitsumɔ titri ji ní etsɔɔ mɛi krokomɛi anii, ni nɔ ni emaa nɔ mi titri ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. (Mateo 4:23) No hewɔ lɛ, beni ekɛɛ akɛ, “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ” lɛ, no mli lɛ eka shi faŋŋ akɛ enɛ tsɔɔ esɛɛ ni aaanyiɛ yɛ nakai nitsumɔ lɛ nɔŋŋ mli. Nɔ ni aŋmala yɛ Sanekpakpa lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Yesu kanya mɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ ni amɛtsake amɛnitsumɔ, ni ji sane titri ni mɛi babaoo susuɔ he yɛ shihilɛ mli lɛ. Kaimɔ tsɛmɔ ni etsɛ Petro, Andrea, Yakobo, kɛ Yohane lɛ: “Nyɛbanyiɛa misɛɛ ni mafee nyɛ gbɔmɛi ahe wolɛi.” (Marko 1:16-20) Etsɔɔ nɛkɛ wolɛi nɛɛ bɔ ni kɛ́ amɛtsu nitsumɔ ni ekɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli lɛ, amɛtsui baanyɔ amɛmli, be mli ni amɛfeɔ enɛ yɛ egbɛtsɔɔmɔ shishi kɛ eyelikɛbuamɔ naa.

13 Yudafoi komɛi ni boɔ lɛ toi lɛ nu shishi ni amɛkɛtsu nii. Feemɔ nɔ ni tee nɔ yɛ ŋshɔ lɛ naa ni wɔkaneɔ yɛ Luka 5:1-11 lɛ he mfoniri okwɛ. No mli lɛ wolɛi ejwɛ etsu nii dɛŋdɛŋ nyɔɔŋ lɛŋ fɛɛ, shi amɛgbeko loo ko kwraa. Amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛyaai lɛ yimɔ obɔbɔ! Enɛ jeee heniianaa; Yesu he ni ekɛwo mli lɛ hewɔ eba lɛ nakai. Beni amɛkwɛɔ ŋshɔ lɛ naa lɛ, amɛna asafo babaoo ni yɔɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ahe miishɛɛ waa. Enɛ ye ebua ni nɔ ni Yesu kɛɛ nakai gbɔmɛi ejwɛ lɛ fee faŋŋ, akɛ: “Kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa nɛɛ ooosha gbɔmɛi.” Mɛni amɛfee yɛ he? “Amɛkɛ amɛlɛji lɛ bakpeleke, ni amɛshi fɛɛ ni amɛnyiɛ esɛɛ.”

14. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hejɔɔmɔ ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ sanekpakpa ni haa mɔ hejɔɔmɔ Yesu jaje?

14 Yɛ anɔkwale mli lɛ, bo hu obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ. Nitsumɔ ni atsuɔ ni akɛtsɔɔ gbɔmɛi Biblia mli anɔkwale lɛ kã he eeya nɔ lolo. Yehowa Odasefoi aaafee akpekpei ekpaa yɛ jeŋ fɛɛ ekpɛlɛ Yesu ninefɔɔ ákɛ ‘amɛwo epã lɛ amɛfɔ̃’ amɛnɔ lɛ nɔ; ni amɛbatsɔmɔ “gbɔmɛi ahe wolɛi.” (Mateo 4:19) Mɛi komɛi kɛfeɔ amɛbe-fɛɛ nitsumɔ; mɛi krokomɛi hu feɔ lɛ be-fa bɔ ni amɛaanyɛ. Amɛ fɛɛ amɛnaa akɛ eji hejɔɔmɔ, no hewɔ lɛ, amɛhaooo tsɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Ehaa amɛkɛ amɛhe woɔ nitsumɔ ni amɛnáa he miishɛɛ mli, ni amɛgbaa mɛi krokomɛi sanekpakpa lɛ—ni ji “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ” he sane. (Mateo 4:23) Eji nɔ ni yɔɔ miishɛɛ be fɛɛ be akɛ aaawie sanekpakpa he, titri lɛ, nɛkɛ sanekpakpa nɛɛ. Saji titrii yɛ Biblia lɛ mli ni he baahia wɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsɔ mɛi babaoo ayiŋ ní amɛkahao tsɔ̃ yɛ shihilɛ mli.—2 Timoteo 3:16, 17.

15. Te ooofee tɛŋŋ oná Yesu tsɔɔmɔi ni kɔɔ shihilɛ he lɛ he sɛɛ?

15 Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mɛi ni kpaako amɛbɔi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nikasemɔ lɛ po ená Yesu tsɔɔmɔi ni tsɔɔ bɔ ni ahiɔ shi ahaa lɛ he sɛɛ. Mɛi babaoo baanyɛ akɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ, Yesu tsɔɔmɔi lɛ eha amɛná hejɔɔmɔ ni eye ebua amɛ ni amɛtsake amɛshihilɛ kwraa. Obaanyɛ ona enɛ bo diɛŋtsɛ kɛtsɔ shihilɛ he shishitoo mlai komɛi ni kɔɔ Yesu shihilɛ kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he ni aŋma afɔ̃ shi ni ooopɛi mli lɛ nɔ, titri lɛ Sanekpakpai ní Mateo, Marko, kɛ Luka ŋma lɛ.

Gbɛ ni Atsɔɔ nɔ Anáa Hejɔɔmɔ

16, 17. (a) Nɛgbɛ obaanyɛ ona Yesu tsɔɔmɔi titrii lɛ ekomɛi yɛ? (b) Bɔni afee ni aná hejɔɔmɔ kɛtsɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ kɛ nitsumɔ nɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni he hiaa?

16 Yɛ agbiɛnaa be ni ji afi 31 Ŋ.B. lɛ, Yesu ha wiemɔ ko ni ehe gbɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛbashi wɔbe nɛɛ. Afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ. Aŋmala yɛ Mateo yitso 5 kɛyashi 7 kɛ Luka yitso 6, ni efoɔ etsɔɔmɔi lɛ babaoo kuku. Obaanyɛ ona Yesu tsɔɔmɔi krokomɛi lɛ hu yɛ hei krokomɛi yɛ Sanekpakpai lɛ amli. Nibii ni ekɛɛ lɛ, babaoo shishinumɔ waaa, eyɛ mli akɛ ekɛ nitsumɔ baanyɛ afee nɔ ni wa moŋ. Mɛni hewɔ oŋmɛɛɛ otsui shi ni okane nakai yitsei lɛ jogbaŋŋ, ni osusu he lɛ? Ha hewalɛ ni yɔɔ esusumɔi lɛ asɛɛ lɛ aná osusumɔ kɛ onifeemɔ nɔ hewalɛ.

17 Eka shi faŋŋ akɛ, abaanyɛ ato Yesu tsɔɔmɔi lɛ anaa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ha wɔbua tsɔɔmɔi titrii lɛ anaa kuikui bɔni afee ni otsu ekome he nii yɛ nyɔŋ lɛ mli gbii lɛ eko fɛɛ eko nɔ, kɛ yiŋtoo akɛ obaatsu fɛɛ he nii yɛ oshihilɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, okɛ ohiɛ akatsɔ nɔ oyayaayai kɛkɛ. Kaimɔ nuu niiatsɛ ni bi Yesu Kristo akɛ: “Mɛni mafee, koni maná naanɔ wala?” lɛ. Beni Yesu tĩ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli taomɔ nii titrii lɛ amli etsɔɔ lɛ lɛ, nuu lɛ here nɔ akɛ eshɛɔ enɛɛmɛi fɛɛ he. Ni kɛlɛ, eyɔse akɛ ehe miihia ni efee babaoo. Yesu kɛɛ lɛ akɛ, ebɔ mɔdɛŋ waa koni eje gbɛ ekɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai atsu nii, koni efee kaselɔ ni yɔɔ ekãa. Eka shi faŋŋ akɛ, no mli lɛ nuu lɛ efeko klalo akɛ ebaafee nii kɛya shɔŋŋ nakai. (Luka 18:18-23) No hewɔ lɛ, ehe miihia ni mɔ ni sumɔɔ ni ekase Yesu tsɔɔmɔi ŋmɛnɛ lɛ akai akɛ srɔtofeemɔ yɛ kpɛlɛmɔ ní aaakpɛlɛ tsɔɔmɔi lɛ anɔ kɛ ekɛ nitsumɔ diɛŋtsɛ lɛ teŋ, koni eba nɔnyɛɛ shi.

18. Tsɔɔmɔ bɔ ni ooofee ni okɛ adeka ni fata enɛ he lɛ atsu nii ni ehe aba sɛɛnamɔ.

18 Akɛ nɔ ni wɔkɛbaaje Yesu tsɔɔmɔi lɛ amlipɛimɔ kɛ ekɛ nitsumɔ shishi lɛ, kwɛmɔ oti 1 yɛ adeka ni fata enɛ he lɛ mli. Ewieɔ Mateo 5:3-9 lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahe be ni fa fioo ni ekɛjwɛŋ ŋaawoo kpakpa ni akɛha yɛ nakai ŋmalɛ kukuji lɛ amli lɛ nɔ. Shi kɛ okwɛ fɛɛ lɛ, mɛni obaanyɛ okɛɛ yɛ subaŋ he? Kɛ́ oosumɔ ni oye hewalɛ ni oshihilɛ mli nɔnyɛɛ ni fa babaoo lɛ náa yɛ onɔ lɛ nɔ lɛɛlɛŋ lɛ, mɛni baanyɛ aye abua? Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ ogbala ojwɛŋmɔ kɛtee mumɔŋ nibii anɔ babaoo, ni oha ená osusumɔi anɔ hewalɛ waa lɛ, ebaanyɛ eha oshihilɛ aya hiɛ jogbaŋŋ yɛ? Ani nɔ ko yɛ oshihilɛ mli ni ehe baahia ni oku ohiɛ oshwie nɔ fioo bɔni afee ni onyɛ ogbala ojwɛŋmɔ kɛya mumɔŋ nibii anɔ jogbaŋŋ? Kɛ́ ofee enɛ lɛ, ebaaha oná miishɛɛ waa bianɛ.

19. Mɛni obaanyɛ ofee koni oná sɛɛyoomɔ kɛ niiashishinumɔ babaoo?

19 Agbɛnɛ susumɔ sane lɛ he kɛya shɔŋŋ. Mɛni hewɔ okɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ kroko, ekolɛ ogbalashihilɛ mli hefatalɔ, wekunyo ni bɛŋkɛ kpaakpa, loo naanyo ko susuuu ŋmalɛi kukuji nɛɛ ahe lɛ? (Abɛi 18:24; 20:5) Kaimɔ akɛ niiatsɛ nɔyelɔ lɛ bi mɔ kroko—Yesu—sane ko ni he hiaa. Kulɛ hetoo lɛ baanyɛ aha ená miishɛɛ kɛ naanɔ shihilɛ he hiɛnɔkamɔ. Naanyo jálɔ ni okɛ lɛ baasusu ŋmalɛ kukuji nɛɛ ahe lɛ efeŋ tamɔ Yesu; ni kɛlɛ, nyɛbaaná sanegbaa ni kɔɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ahe lɛ he sɛɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee enɛ amrɔ nɔŋŋ.

20, 21. Mɛɛ gbɛjianɔtoo obaanyɛ onyiɛ sɛɛ koni okɛkase Yesu tsɔɔmɔi lɛ, ni te ooofee tɛŋŋ opɛi ohiɛyaa lɛ mli?

20 Kwɛmɔ adeka ni fata he ni ji, “Tsɔɔmɔi ni Baaye Ebua Bo” lɛ ekoŋŋ. Ato tsɔɔmɔi nɛɛ ahe gbɛjianɔ kuikui bɔni afee ni kɛ́ hoo lɛ oná tsɔɔmɔ kome ni obaasusu he gbi kome. Obaanyɛ okane nɔ ni Yesu kɛɛ yɛ ŋmalɛi kukuji ni atsĩ tã lɛ mli lɛ klɛŋklɛŋ. No sɛɛ lɛ, susumɔ ewiemɔi lɛ ahe. Susumɔ bɔ ni ooofee ni okɛtsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ he. Kɛ́ onuɔ he akɛ oofee nakai momo lɛ, no lɛ susumɔ nɔ ni obaanyɛ ofee kɛfata he ni okɛhi shi yɛ nakai ŋwɛi tsɔɔmɔ lɛ naa. Okɛtsu nii nakai gbi lɛ. Kɛ́ eba lɛ akɛ, etɔɔ bo dani onyɛɔ onuɔ shishi loo dani onyɛɔ onaa bɔ ni ooofee ni okɛtsu nii lɛ, no lɛ okɛ be kroko afata he ni okɛsusu he. Shi kɛlɛ, ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ehe ehiaaa ni ohe asa yɛ mli dani oya ekroko nɔ. Kɛ́ je tsɛre lɛ, obaanyɛ osusu tsɔɔmɔ kroko he. Yɛ otsi kome sɛɛ lɛ, obaanyɛ osusu bɔ ni okɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ amli ejwɛ loo enumɔ lɛ etsu nii yɛ omanyeyeli mli oha lɛ he okwɛ. Yɛ otsi ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, okɛ babaoo afata he gbi fɛɛ gbi. Kɛ́ ona akɛ onyɛko okɛ tsɔɔmɔ ko atsu nii lɛ, kaaha onijiaŋ miije wui. Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo kɛ nakai niiashikpamɔ lɛ kpeɔ. (2 Kronika 6:36; Lala 130:3; Jajelɔ 7:20; Yakobo 3:8) Yaa nɔ ni okɛtsu nii yɛ otsi ni ji etɛ kɛ nɔ ni ji ejwɛ lɛ mli.

21 Yɛ nyɔŋ kome loo nɔ̃ sɛɛ lɛ, obaana akɛ osusu otii 31 lɛ fɛɛ he. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, te obaanu he oha tɛŋŋ yɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ he? Ani omiishɛɛ lɛ eyaŋ hiɛ yɛ gbɛ ko nɔ, ni ekolɛ ohe ejɔŋ bo fe nɛkɛ? Kɛ́ eba lɛ akɛ otee ohiɛ fioo po lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ohaoŋ tsɔ, loo kɛ hoo lɛ obaatsu nɔnyɛɛ lɛ he nii jogbaŋŋ, ni obaana gbɛ ni obaatsɔ nɔ koni oya nɔ. Kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ saji otii kpakpai krokomɛi babaoo hu yɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ amli ní ebɛ saji ni ato naa lɛ mli. Mɛni hewɔ otaooo enɛɛmɛi ekomɛi ni obɔ mɔdɛŋ ni okɛtsu nii lɛ?—Filipibii 3:16.

22. Mɛni baanyɛ ajɛ Yesu tsɔɔmɔi ni wɔkɛaatsu nii lɛ mli kɛba, shi mɛɛ nibii krokomɛi esa akɛ wɔkase?

22 Obaanyɛ ona akɛ eyɛ mli akɛ Yesu apã lɛ mli tsii fioo moŋ, shi eteremɔ waaa kwraa. Etsɔɔmɔi kɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ jatsu lɛ etsiii. Beni bɔfo Yohane, Yesu naanyo ni esumɔɔ lɛ lɛ, kɛ nɔ ni fe afii 60 ená niiashikpamɔ sɛɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ nakai nɔŋŋ akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ; ni ekitai lɛ waaa.” (1 Yohane 5:3) Obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Be babaoo ni okɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ tsuɔ nii lɛ, babaoo ni obaana akɛ nibii ni haa mɛi babaoo haoɔ waa yɛ shihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ efeŋ nɔ ni baahao bo waa tamɔ nakai. Obaana akɛ oná heyeli bɔ ni sa. (Lala 34:9) Ni kɛlɛ, nɔ kroko yɛ Yesu apã ni teremɔ waaa lɛ he ni esa akɛ osusu he. Yesu tsĩ tã hu akɛ, ‘ehe jɔ, ni ebaa ehe shi kɛjɛɔ etsui mli.’ Mɛɛ gbɛ nɔ ekɛ kasemɔ ni wɔɔkase Yesu lɛ kpãa gbee yɛ? Wɔbaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.—Mateo 11:29.

Mɛni Ji Ohetoo?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ Yesu gbɛ yɛ be mli ni wɔtaoɔ heyeli kɛjɛɔ nɔnyɛɛ ni mli wa shishi lɛ?

• Mɛni akɛ apã damɔ shi kɛha, ni mɛni hewɔ?

• Mɛni hewɔ Yesu fɔ̃ gbɔmɛi nine koni amɛbawo epã lɛ?

• Te ooofee tɛŋŋ oná mumɔŋ hejɔɔmɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 14]

Afi ŋmalɛ ni Yehowa Odasefoi kɛbaatsu nii yɛ afi 2002 lɛ mli lɛ baafee: “Nyɛbaa miŋɔɔ . . . ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.”—Mateo 11:28.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 12, 13]

Tsɔɔmɔi ni Baaye Ebua Bo

Mɛɛ nibii kpakpai obaanyɛ ona yɛ Mateo yitso 5 kɛyashi 7 lɛ mli? Tsɔɔmɔi ni Tsɔɔlɔ Kpele, Yesu kɛha yɛ Galilea gɔŋ ko nɔ lɛ yɛ yitsei nɛɛ amli. Ofainɛ, kanemɔ ŋmalɛi kukuji ni atsĩ tã ni yɔɔ shishigbɛ nɛɛ, ni bo diɛŋtsɛ ojɛ Biblia lɛ mli ni obi ohe sanebimɔi ni fata he nɛɛ.

1. 5:3-9 Mɛni enɛ kɛɔ mi yɛ misubaŋ he? Te mafee tɛŋŋ ni miishɛɛ ni miyɔɔ lɛ ateke nɔ lɛ? Te mafee tɛŋŋ magbala mijwɛŋmɔ kɛma mimumɔŋ hiamɔ nibii anɔ jogbaŋŋ lɛ?

2. 5:25, 26 Mɛni hi fe kasemɔ ni makase béi mumɔ ni mɛi babaoo hiɛ lɛ?—Luka 12:58, 59.

3. 5:27-30 Mɛni nɔ mi Yesu wiemɔi lɛ maa yɛ bɔlɛnamɔ mli susumɔi gbohii ahe? Nibii ni tamɔ enɛ ni matsi mihe kɛbaajɛ he lɛ baaha maná miishɛɛ kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4. 5:38-42 Mɛni hewɔ esa akɛ mabɔ mɔdɛŋ ni matsi mihe kɛjɛ nibii ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ adesa shihilɛ maa nɔ mi yɛ basabasafeemɔ mli lɛ he?

5. 5:43-48 Te mafee tɛŋŋ maná le ni maje gbɛ male mɛi ni kulɛ masusu akɛ henyɛlɔi ji amɛ lɛ ní mikɛaabɔ lɛ he sɛɛ? Mɛni enɛ baanyɛ afee yɛ nɔ ni kɔɔ béi ni aaaba lɛ shi loo aaajie kɛjɛ jɛmɛ lɛ he?

6. 6:14, 15 Ani bei komɛi lɛ, mɔ ko he hetsɛ̃ loo ehe mlifu ni miná ji nɔ ni haaa mikɛ sane ake lɛ? Te mafee tɛŋŋ matsake no?

7. 6:16-18 Ani eji misu akɛ maha bɔ ni miji yɛ kponɔgbɛ lɛ he ahia mi tsɔ fe bɔ ni miyɔɔ yɛ mligbɛ lɛ? Mɛni esa akɛ mihiɛ ahi nɔ fe fɛɛ?

8. 6:19-32 Kɛ́ misusu shika kɛ nii he babaoo tsɔ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba? Mɛni he kɛ́ misusu lɛ, ebaaha maŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ?

9. 7:1-5 Kɛ́ miyɛ mɛi ni kojoɔ mɛi krokomɛi ni amɛwieɔ amɛshiɔ mɛi bɔ ni yɔɔ keketee, ni be fɛɛ be lɛ amɛmiitao mɛi ahe tɔmɔi lɛ amasɛi lɛ, te minuɔ he mihaa tɛŋŋ? Mɛni hewɔ ehe hiaa ní mikafee minii nakai lɛ?

10. 7:7-11 Kɛ́ eji nɔ ni hi akɛ makã he mabi Nyɔŋmɔ nɔ ko lɛ, belɛ te mafee minii maha tɛŋŋ yɛ shihilɛ mli nibii krokomɛi hu ahe?—Luka 11:5-13.

11. 7:12 Eyɛ mli akɛ mile Mla Kpakpa lɛ moŋ, shi shii enyiɛ mikɛ ŋaawoo nɛɛ tsuɔ nii yɛ bɔ ni mikɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli?

12. 7:24-27 Akɛni bɔ ni mibaa mijeŋ mihaa lɛ he sɔ̃ kã mi diɛŋtsɛ minɔ hewɔ lɛ, te mafee tɛŋŋ masaa mihe jogbaŋŋ kɛkpee hefimɔ kɛ naagbai ni fa babaoo lɛ anaa? Mɛni hewɔ esa akɛ masusu enɛ he bianɛ?—Luka 6:46-49.

Tsɔɔmɔi krokomɛi ni manyɛ masusu he:

13. 8:2, 3 Te mafee tɛŋŋ majie musuŋtsɔlɛ kpo matsɔɔ mɛi ni ehia amɛ lɛ, taakɛ Yesu fɔɔ feemɔ lɛ?

14. 9:9-38 Mɛɛ gbɛfaŋnɔ mɔbɔnalɛ kpojiemɔ náa yɛ mishihilɛ mli, ni te mafee tɛŋŋ majie lɛ kpo babaoo?

15. 12:19 Beni mikaseɔ gbalɛ ni kɔɔ Yesu he lɛ he nii lɛ, ani mibɔɔ mɔdɛŋ koni matsi mihe kɛjɛ béi he?

16. 12:20, 21 Mɛɛ nɔ kpakpa manyɛ mafee kɛtsɔ miwiemɔi loo inifeemɔi ni mikɛyeŋ mɔ ko awui lɛ nɔ?

17. 12:34-37 Mɛni miwieɔ he yɛ bei babaoo mli? Mile akɛ kɛ́ miŋã akutu mli lɛ, akutu mli nu ji nɔ ni jɛɔ mli baa, no hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ masusu nɔ ni yɔɔ mimligbɛ, nɔ ni yɔɔ mitsui mli lɛ he lɛ?—Marko 7:20-23.

18. 15:4-6 Mɛni Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ mi yɛ nɔ ni kɔɔ suɔmɔ mli ni majɛ makwɛ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ?

19. 19:13-15 Mɛni ehe hiaa ni mahe be ni mikɛfee?

20. 20:25-28 Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ ko bɛ he akɛ mikɛ hewalɛ ni miyɔɔ yɛ mɛi anɔ lɛ baatsu nii babaoo lɛ? Te mafee tɛŋŋ makase Yesu yɛ enɛ gbɛfaŋ?

Saji krokomɛi ni obaanyɛ osusu he ní Marko ŋmala eshwie shi:

21. 4:24, 25 Te bɔ ni mikɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ he hiaa ha tɛŋŋ?

22. 9:50 Kɛ́ nɔ ni mikɛɔ kɛ nɔ ni mifeɔ lɛ sa hiɛ lɛ, mɛɛ yibii kpakpa baanyɛ ajɛ mli kɛba?

Naagbee lɛ, susumɔ tsɔɔmɔi fioo ni Luka ŋmala eshwie shi lɛ he:

23. 8:11, 14 Kɛ́ miha jwɛŋmɔ, nifalɛ, kɛ shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ ye mishihilɛ nɔ lɛ, mɛni baanyɛ aba?

24. 9:1-6 Eyɛ mli akɛ Yesu yɛ hewalɛ ni akɛtsaa hela moŋ, shi mɛni titri he hiaa lɛ?

25. 9:52-56 Ani etsɛɛɛ ni mimli fuɔ? Ani mitsiɔ mihe kɛjɛɔ oweletɔɔ mumɔ he?

26. 9:62 Te esa akɛ mabu gbɛnaa nii ni kã minɔ akɛ mawie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ maha tɛŋŋ?

27. 10:29-37 Te mafee tɛŋŋ matsɔɔ akɛ naanyo ji mi, shi jeee gbɔ lɛ?

28. 11:33-36 Mɛɛ tsakemɔi manyɛ mafee bɔni afee ni mishihilɛ afee nɔ ni yɔɔ mlɛo kwraa?

29. 12:15 Mɛɛ wekukpaa kã wala kɛ heloonaa nii teŋ?

30. 14:28-30 Kɛ́ mihe be ni mikɛsusu yiŋkpɛi ahe jogbaŋŋ lɛ, mɛni manyɛ matsi mihe kɛjɛ he, ni mɛɛ sɛɛnamɔ baajɛ mli kɛba?

31. 16:10-12 Mɛɛ sɛɛnamɔi manyɛ mana kɛjɛ emuuyeli mlihiɛmɔ mli?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Yiwalaheremɔ nitsumɔ ni atsuɔ yɛ Yesu apã lɛ shishi lɛ haa mɔ hejɔɔmɔ