Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Mikɛ Misane lɛ Miiha Kaisare Yeli”

“Mikɛ Misane lɛ Miiha Kaisare Yeli”

“Mikɛ Misane lɛ Miiha Kaisare Yeli”

BASABASAFEELƆI akuu ko mɔ nuu ko ni nyɛɛɛ ekɛ nɔ ko afã ehe lɛ, ni amɛbɔi lɛ yii. Amɛsusuɔ akɛ esa gbele. Beni etamɔ nɔ ni amɛmiiba ni amɛbagbe lɛ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni asraafoi bapue yɛ jɛmɛ ni amɛkɛ hiɛmiamɔ gbala nuu lɛ kɛjɛ awuiyelɔi lɛ adɛŋ. Nuu lɛ ji bɔfo Paulo. Mɛi ni tutuaa lɛ lɛ ji Yudafoi ni kɛ ekãa teɔ shi woɔ Paulo shiɛmɔ lɛ ní amɛfolɔɔ enaa akɛ eebule sɔlemɔwe lɛ. Mɛi ni bahere lɛ ji Romabii ni amɛ tatsɛnukpa Klaudio Lisia ji amɛhiɛnyiɛlɔ lɛ. Beni basabasafeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, amɔ Paulo akɛ mɔ ni asusuɔ akɛ efee efɔŋ.

Bɔfoi lɛ asaji awolo lɛ naagbee ŋmalɛ lɛ yitsei kpawo lɛ tsɔɔ sane ni ba ni ha amɔ lɛ lɛ. Mla he saji ni Paulo le, naafolɔmɔi ni akɛba enɔ, ehefamɔ, kɛ nɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni Romabii gbalaa mɔ toi amɛhaa lɛ shishinumɔ ni wɔɔná lɛ haa anuɔ ŋmalɛ yitsei nɛɛ ashishi.

Eyɛ Klaudio Lisia Kwɛmɔ Shishi

Klaudio Lisia nitsumɔ lɛ eko ji koni ekwɛ ni akɛ mla gbɛjianɔtoo atsu nii jogbaŋŋ yɛ Yerusalem. Kaisarea ji he ni enukpa ni ji Roma amralo ni yeɔ Yudea nɔ lɛ yɔɔ. Abaanyɛ ana akɛ bɔ ni Lisia fee enii eha yɛ Paulo sane lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ eebu mɔ ko he koni akaye mɔ lɛ awui kɛ mɔ ni haaa mɛi aná toiŋjɔlɛ lɛ ní ewoɔ lɛ tsuŋ. Bɔ ni Yudafoi lɛ fee amɛnii yɛ he amɛha lɛ ha Lisia kɛ egboklɛfonyo lɛ tee asraafoi ashihilɛhe ni yɔɔ Antonia Mɔɔ lɛ mli lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 21:27–22:24.

Ehe bahia ni Lisia aná ale nɔ ni Paulo efee. Beni basabasafeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, enyɛɛɛ ele nɔ ni kɛ naagba lɛ ba. No hewɔ lɛ be mli ni eshashaooo shi kwraa yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, ekɛ famɔ ha koni akɛ “kpelebii atao” Paulo ‘yitsoŋ, koni ená ele nɔ̃ sane hewɔ ni amɛbolɔɔ amɛwoɔ Paulo nɛkɛ nɛɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 22:24) Enɛ ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ koni akɛná odaseyeli kɛjɛ awuiyelɔi, nyɔji kɛ mɛi krokomɛi ni abuuu amɛ tsɔ̃ lɛ adɛŋ. Ekolɛ kpelebii (flagrum) [kpãa kuku kɛ enaa kpãai bibii ni soro amɛkɛlɛmɔ ni dadei bibii kokrobii loo too wui kɛ amɛnaa piɔpiɔ yɔɔ naa] tsuɔ he nii jogbaŋŋ, shi eji kpãa ni shãa mɔ waa. Nɔ ni yɔɔ nɛkɛ kpãai nɛɛ ekomɛi ahe ji dadei kokrobii ni tsotsoro kɔsɔŋkɔsɔi ahe. Nɔ ni yɔɔ ekrokomɛi ahe ji kpãai ni wui kɛ amɛnaa piɔpiɔ kɛ dadei bibii yɔɔ naa lɛ ni akɛlo awo mli. Nɛkɛ nibii nɛɛ pilaa mɔ waa diɛŋtsɛ, ni amɛtserɛɔ heloo lɛ mli bibiibii.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Paulo tsɔɔ Romanyo ni eji. Anyɛŋ akɛ kpelebii ayi Romanyo ni abuko lɛ fɔ, no hewɔ lɛ hegbɛi ni Paulo yɔɔ ni ejaje etsɔɔ lɛ tsu he nii amrɔ nɔŋŋ. Niseniianii loo toigbalamɔ ni akɛaaba Romanyo nɔ lɛ baanyɛ eha ahe Roma asraafonyo nukpa nitsumɔ mli hegbɛ kɛjɛ edɛŋ. Shishinumɔ yɛ he akɛ, kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, akɛ Paulo ye akɛ gboklɛfonyo ni yɔɔ srɔto kwraa, mɔ ni mɛi baanyɛ ayasara lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:25-29; 23:16, 17.

Akɛni Lisia bɛ nɔmimaa yɛ naafolɔmɔi lɛ anɔ hewɔ lɛ, enyiɛ Paulo hiɛ yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ koni atsɔɔ lɛ nɔ ni kɛ mlifu ni naa wa lɛ ba. Shi Paulo tee naataamɔ ko shi beni ewie akɛ aakojo lɛ yɛ gbohiiashitee sane lɛ he lɛ. Béi lɛ mli wa aahu akɛ, Lisia tsui fã akɛ abaatserɛ Paulo mli dukuduku, ni shikome ekoŋŋ lɛ, Lisia na akɛ esa akɛ egbala lɛ kɛjɛ Yudafoi ni mli ewo la lɛ adɛŋ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:30–23:10.

Lisia sumɔɔɔ ni agbeɔ Romanyo yɛ enine nɔ. Beni ená ele akɛ atsɔ̃ gbele he ŋaa lɛ, ehe fee oya koni eha akɛ egboklɛfonyo lɛ aya Kaisarea. Mla he gbɛjianɔtoi biɔ koni akɛ amaniɛbɔi ni tsɔɔ sane lɛ mli lɛ agbe yi beni akɛ gboklɛfoi lɛ yaa kojomɔhei wuji onukpai aŋɔɔ lɛ. Nɔ ni baafata amaniɛbɔi nɛɛ ahe ji nɔ ni ana yɛ saji amli ni apɛi kɛtsɔ hiɛ lɛ mli, yiŋtoi ahewɔ ni afee nii nakai, kɛ nɔ ni saji amlitaolɔ lɛ jwɛŋmɔ ji yɛ sane lɛ he. Lisia bɔ amaniɛ akɛ ‘afolɔ’ Paulo ‘naa yɛ Yudafoi a-Mla lɛ he, shi jeee yɛ sane ko ni sa gbele loo tsuŋwoo he,’ ni ekɛ famɔ ha Paulo naafolɔlɔi lɛ koni amɛkɛ wiemɔ ni amɛkɛteɔ shi woɔ lɛ lɛ ayaha maŋsɔɔlɔ Felike.—Bɔfoi lɛ Asaji 23:29, 30.

Amralo Felike kɛ Fɔbuu Kojomɔ ko Haaa

Felike nɔyeli hegbɛ lɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ kpokpaa nɔ maŋtsɛyeli lɛ he nii. Ebaanyɛ ekɛ jɛmɛ mla lɛ atsu nii kɛ́ eesumɔ loo ekɛ maŋ awuiyeli he mla lɛ atsu nii—nɔ ni baanyɛ atsu nii yɛ mɛi ni yɔɔ hegbɛ babaoo yɛ maŋ lɛ mli lɛ kɛ nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ agbɛfaŋ. Ale no akɛ ordo, aloo saji ni ato naa. Ebaanyɛ ekɛ extra ordinem (naafolɔmɔ ni kojolɔ lɛ kwɛɔ bɔ ni eeetsu he nii eha ni baanyɛ aha akɛ toigbalamɔ aba mɔ nɔ) maŋ mla hu atsu nii ni abaanyɛ akɛtsu awuiyeli fɛɛ awuiyeli he nii. Akpaa gbɛ akɛ kpokpaa nɔ amralo lɛ ‘susuŋ nɔ ni afeɔ yɛ Roma lɛ he, shi moŋ nɔ ni esa akɛ afee yɛ he fɛɛ he lɛ he.’ No hewɔ lɛ, ashĩɔ nibii babaoo ahaa lɛ koni ekpɛ eyiŋ yɛ he.

Jeee blema Roma mla lɛ mli saji lɛ fɛɛ ale, shi abu Paulo sane lɛ akɛ “kpokpaa nɔ toigbalamɔ nifeemɔ ni ji extra ordinem lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.” Amralo lɛ, ni ŋaawolɔi fata ehe lɛ baabo naafolɔmɔ wiemɔi ni mɛikpɔji kɛhaa lɛ toi. Atsɛɔ mɔ ni asama lɛ lɛ kɛbaa koni ekɛ enaafolɔlɔ lɛ akwɛ sane lɛ mli, ni ebaanyɛ efã ehe, shi nitsumɔ ni tsɔɔ wiemɔ ni akɛfolɔɔ mɔ naa lɛ he odaseyeli kã mɔ ni sama lɛ nɔ. Kojolɔ lɛ kɛ toigbalamɔ ni esusuɔ akɛ no sa lɛ haa. Ebaanyɛ ekpɛ eyiŋ yɛ he amrɔ nɔŋŋ loo ni etsi kojomɔ lɛ eto ni etsɔɔɔ beni abaatsɛ sɛɛ ekoŋŋ, ni yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ abaawo mɔ ni asamaa lɛ lɛ tsuŋ. Woloŋlelɔ Henry Cadbury kɛɛ akɛ: “Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, akɛni maŋsɔɔlɔ lɛ yɔɔ hewalɛ ni ekɛfeɔ nɔ ni esumɔɔ hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ ni eŋmɛɛɔ ehe ehaa ‘nifeemɔ ni akɛnáa mɔ nɔ hewalɛ bɔ ni esaaa,’ ní aha lɛ nyɔɔŋnii—kɛji akɛ aaabu mɔ lɛ bem, abu lɛ fɔ, loo ni atsi sane lɛ ato.”

Osɔfonukpa Anania, Yudafoi hii onukpai, kɛ Tertulo folɔ Paulo naa yɛ mla naa yɛ Felike hiɛ akɛ ‘eji mɛi atoigbolɔ, ni etsɛɔ atuatsemɔ ewoɔ Yudafoi ateŋ.’ Amɛkɛɛ akɛ lɛ ji “Nazaremɛi akuu lɛ” hiɛnyiɛlɔ ni ákɛ ebɔ mɔdɛŋ koni ebule sɔlemɔwe lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:1-6.

Mɛi ni tutua Paulo lɛ diɛŋtsɛ susu akɛ enyiɛ Jeŋmajiaŋnyo ni gbɛi ji Trofimo lɛ hiɛ kɛtee kpo lɛ nɔ, he ni ato aha Yudafoi pɛ lɛ mli. * (Bɔfoi lɛ Asaji 21:28, 29) Kɛ akɛ hiɛdɔɔ aaawie lɛ, mɔ ni akɛɔ akɛ etɔ̃ ji Trofimo. Shi kɛ́ Yudafoi lɛ tsɔɔ nii ni akɛɛ Paulo fee lɛ mli akɛ efee koni ekɛye ebua ni mɔ ko ayaje kpo lɛ nɔ he ni ato aha mɔ kroko lɛ, no lɛ abaanyɛ anu no hu shishi akɛ eji efɔŋ ni akɛ gbele gbalaa he toi. Ni etamɔ nɔ ni Roma ekpɛlɛ hegbɛ ni tsɔɔ akɛ aaayɔse gbele kojomɔ he fɔbuu kɛha awuiyeli nɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ, eji Yudafoi sɔlemɔwe mli polisifoi lɛ mɔ Paulo yɛ nɔ najiaŋ ni Lisia aaamɔ lɛ kulɛ, Akuashɔŋ lɛ baaye esane ni amɛkojo lɛ ni naagba ko kwraa bɛ he.

Yudafoi lɛ susu sane he nɛkɛ akɛ nɔ ni Paulo tsɔɔ lɛ jeee Yuda jamɔ, loo mla naa jamɔ (religio licita). Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ abu no akɛ nɔ ni teɔ shi woɔ mla, nɔ ni fiteɔ nii po.

Amɛkɛɔ hu akɛ Paulo ‘tsɛɔ atuatsemɔ ewoɔ Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ amli.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 24:5) Nyɛsɛɛ nɛɛ Maŋtsɛ Klaudio ete shi ewo Alexandria Yudafoi lɛ akɛ “amɛtee jeŋ haomɔ ko shi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he.” Saji ni kɛ amɛhe kpaa gbee yɛ mli lɛ yɛ faŋŋ. Yinɔsaneŋmalɔ A. N. Sherwin-White kɛɛ akɛ: “No mli lɛ naafolɔmɔ lɛ ji nɔ̃ tuuntu ni abaanyɛ akɛba Yudanyo nɔ yɛ Klaudio Maŋtsɛyeli lɛ beaŋ loo yɛ Nero mra be afii lɛ amli. Yudafoi lɛ miibɔ mɔdɛŋ koni amɛkɔne amralo lɛ yiŋ koni ebu Paulo shiɛmɔ lɛ akɛ etamɔ nɔ ko ni miitee maŋ basabasafeemɔi ashi yɛ Yudafoi lɛ fɛɛ ateŋ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli. Amɛle akɛ amralofoi lɛ sumɔɔɔ ni amɛbuɔ mɔ fɔ yɛ jamɔŋ naafolɔmɔi pɛ ahewɔ ni yɛ no hewɔ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ maŋkwramɔŋ saji atsake jamɔŋ naafolɔmɔi lɛ hiɛ.”

Paulo kɛ saji otii ni eko nyiɛ eko sɛɛ fã ehe. ‘Migbako mɔ ko mɔ ko naa. Eji anɔkwale akɛ, miji nɔ ni amɛtsɛɔ lɛ akɛ “kuu” lɛ mlinyo, shi enɛ tsɔɔ Yudafoi ashishitoo mlai ni esa akɛ mikɛtsu nii. Asia Yudafoi komɛi tee basabasafeemɔ lɛ shi. Kɛ amɛyɛ shitee-kɛ-woo wiemɔ ko lɛ, esa akɛ amɛba biɛ koni amɛkɛbaha.’ Kɛ hoo kwraa lɛ, Paulo ha naafolɔmɔi lɛ tsɔ jamɔŋ béi yɛ Yudafoi lɛ ateŋ, ni Roma nyɛɛɛ he nɔ ko tsɔ amɛfee. Akɛni Felike miikwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ Yudafoi ni tseɔ atua ni mli efu momo lɛ he hewɔ lɛ, etsi eto, ni ebɔ mɔdɛŋ saŋŋ koni akafee he nɔ ko dɔŋŋ yɛ saneyeli naa. Akɛ Paulo haaa Yudafoi ni tsɔɔ akɛ amɛyɔɔ hesaa lɛ, asaŋ Roma mla hu ebuuu lɛ fɔ, ni aŋmɛɛɛ ehe hu. Anyɛŋ anyɛ Felike nɔ koni ekɛ kojomɔ fɔbuu aha, ni kɛfata bɔ ni esumɔɔ ni esa Yudafoi lɛ ahiɛ he lɛ, eyɛ yiŋtoo kroko kɛha shishashaomɔ—ehiɛ kã nɔ akɛ Paulo baaha lɛ nyɔɔŋnii.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:10-19, 26. *

Shihilɛ ko ni Hiɛdɔɔ Yɔɔ Mli yɛ Porkio Festo Shishi

Yudafoi lɛ fee amɛ naafolɔmɔi lɛ ehee afii enyɔ sɛɛ yɛ Yerusalem beni Porkio Festo, amralo hee lɛ bashɛ shi, ni amɛbi koni akɛ Paulo aba amɛ kudɔmɔ shishi. Shi Festo kɛ faishitswaa here nɔ akɛ: “Ebɛ Romabii amla mli akɛ ajɔ́ɔ mɔ ko nɔ ahaa gbele, ja mɔ ni afolɔ enaa lɛ kɛ mɛi ni yafolɔ enaa lɛ ekpe hiɛ kɛ hiɛ, ní mɔ lɛ ena hegbɛ ejie enaa yɛ sane ni aŋɔfɔ enɔ lɛ hewɔ dã.” Yinɔsaneŋmalɔ Harry W. Tajra kɛɛ akɛ: “Festo yɔse amrɔ nɔŋŋ akɛ saneyelɔi lɛ miito gbɛjianɔ koni agbe Romanyo yɛ be mli ni mla fĩii sɛɛ.” No hewɔ lɛ, akɛɛ Yudafoi lɛ akɛ amɛkɛ amɛsane lɛ ayaha yɛ Kaisarea.—Bɔfoi lɛ Asaji 25:1-6, 16.

Yudafoi lɛ ma nɔ mi veveeve yɛ jɛmɛ akɛ, “esaaa akɛ” Paulo ‘hiɔ jeŋ dɔŋŋ,’ ni kɛlɛ amɛkɛ odaseyeli ko haaa, ni Festo yɔse akɛ Paulo efeko nɔ ko ni sa gbele. Festo tsɔɔ mli eha maŋsɔɔlɔ kroko akɛ: “Shi moŋ amɛ diɛŋtsɛ amɛ nyɔŋmɔjamɔ he ŋwanejee saji komɛi kɛ Yesu ko ni egbo ni Paulo mã nɔ mi akɛ ehiɛ kã lɛ he saji amɛhiɛ kɛba.”—Bɔfoi lɛ Asaji 25:7, 18, 19, 24, 25.

Eyɛ faŋŋ akɛ Paulo leee maŋkwramɔŋ naafolɔmɔ ko kwraa he nii, shi yɛ jamɔŋ béi lɛ mli lɛ, ekolɛ Yudafoi lɛ taa naa akɛ amɛ saneyelihe lɛ pɛ ji nɔ ni baanyɛ aye sane lɛ ojogbaŋŋ. Ani Paulo baaya Yerusalem koni ayakojo lɛ yɛ nɛkɛ saji nɛɛ ahe? Festo bi kɛji Paulo baafee nakai, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, eji nɔ ko ni ejaaa ni ajieɔ yi ahaa. Saneyeli lɛ ni atsi ato yɛ Yerusalem, he ni naafolɔlɔi baatsɔmɔ kojolɔi yɛ lɛ tsɔɔ akɛ akɛ Paulo baawo Yudafoi lɛ adɛŋ. Paulo kɛɛ akɛ: “Kaisare kojomɔ sɛi lɛ hiɛ midamɔ nɛɛ, he ni sa akɛ akojoɔ mi yɛ lɛ; Yudafoi lɛ, mitɔ̃ko amɛnɔ . . . Mɔ ko nyɛŋ aŋɔ mi awo amɛdɛŋ. Mikɛ misane lɛ miiha Kaisare yeli.”—Bɔfoi lɛ Asaji 25:10, 11, 20.

Nɛkɛ wiemɔ ni Romanyo wieɔ nɛɛ tsi kpokpaa nɔ maŋtsɛyeli fɛɛ eto sɛɛ. Hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eeeha aye esane lɛ ekoŋŋ (provocatio) lɛ “ja jogbaŋŋ, anuɔ emli nibii ashishi jogbaŋŋ ni emɔɔ shi.” No hewɔ lɛ, beni Festo kɛ eŋaawolɔi lɛ susuɔ wiemɔi ni akɛtsuɔ enɛ he nii lɛ ahe lɛ, ejaje akɛ: “Ní okɛ osane lɛ eha Kaisare yeli nɛɛ, Kaisare ŋɔɔ nɔŋŋ oootee.”—Bɔfoi lɛ Asaji 25:12.

Festo mii shɛ ehe akɛ ejie Paulo kɛjɛ ehe. Yɛ be mli ni ekpɛlɛ nɔ eha Herode Agripa II gbii komɛi asɛɛ lɛ, sane lɛ hao lɛ waa. Kɛkɛ ni ehe bahia ni Festo aŋma sane lɛ he wolo ko eha maŋtsɛ lɛ, shi yɛ Festo gbɛfaŋ lɛ, Yudafoi amla lɛ mli saji ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni shishinumɔ wa lɛ fata naafolɔmɔi lɛ ahe. Shi kɛlɛ, Agripa he esa waa yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ mli, no hewɔ lɛ beni etsɔɔ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ mli lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni abi lɛ koni eye ebua ni akɛto woloŋmaa lɛ he gbɛjianɔ. Akɛni Festo nyɛɛɛ anu Paulo wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ shishi yɛ Agripa hiɛ hewɔ lɛ, ekɛ gbeewalɛ kɛɛ akɛ: “Paulo, sɛkɛ oyeɔ nɛɛ! woloŋkasemɔ sɔŋŋ eha oyeɔ sɛkɛ nɛɛ.” Shi Agripa nu shishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ekɛɛ akɛ: “Shwɛ fioo ni oha miyiŋ atsɔ ni matsɔ Kristofonyo.” Bɔ fɛɛ bɔ ni amɛnu Paulo naataamɔ lɛ shishi amɛha lɛ sɛɛ lɛ, Festo kɛ Agripa kpã gbee akɛ Paulo yeee fɔ ni kulɛ abaanyɛ ajie lɛ eji ekɛ esane lɛ eyahako Kaisare yeli ekoŋŋ kulɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 25:13-27; 26:24-32.

Saneyeli He Gbɛfaa lɛ Naagbee

Beni Paulo yashɛ Roma lɛ, ebua Yudafoi gbɔmɛi agboi lɛ anaa ni jeee koni eshiɛ etsɔɔ amɛ kɛkɛ shi agbɛnɛ hu koni ekwɛ ni ele nɔ ni amɛle yɛ ehe. Ekolɛ no baajie nɔ ni ji enaafolɔlɔi lɛ ayiŋtoo lɛ kpo. Efɔɔ kaa akɛ, nɔyeli hegbɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ taoɔ Roma Yudafoi lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ yɛ saneyeli ko he nitsumɔ mli, shi Paulo nu akɛ amɛleee ehe nɔ ko nɔ ko kwraa. Beni Paulo mɛɔ koni aye esane lɛ, aŋmɛ lɛ gbɛ koni ehai shia ko ni eshiɛ bɔ ni esumɔɔ. Ekolɛ mɔbɔnalɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ Romanyo jwɛŋmɔ naa lɛ Paulo yeɔ bem.—Bɔfoi lɛ Asaji 28:17-31.

Paulo hi tsuŋwoo mli afii enyɔ kɛfata he dani aye esane. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ ewieee enɛ he saji babaoo. Bei pii lɛ, atsĩɔ mɔ ni kɛ esane yahaa koni aye ekoŋŋ lɛ naa aahu kɛyashiɔ beni enaafolɔlɔi lɛ bafolɔɔ enaa kɛgbeɔ naa, shi ekolɛ beni Yerusalem Yudafoi lɛ yɔseɔ bɔ ni amɛsane lɛ efite kwraa eha lɛ, amɛbaŋ kwraa. Ekolɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛha Paulo afee dioo yɛ be kakadaŋŋ mli ji ba ni amɛbajieŋ amɛhiɛ kpo lɛ. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, etamɔ nɔ ni Paulo yadamɔ Nero hiɛ, ni abu lɛ bem, ni yɛ naagbee lɛ aha eye ehe koni eje emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔi lɛ ashishi—aaafee afii enumɔ yɛ emɔmɔ lɛ sɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 27:24.

Anɔkwale lɛ he shitee-kɛ-wolɔi lɛ ejɛ jeeŋmɔ ‘amɛtsɔ mla nɔ amɛye sane fɔŋ’ koni amɛkɛfite Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛ́ amɛwa mi yi lɛ, amɛaawa nyɛ hu yi.” (Lala 94:20; Yohane 15:20) Ni kɛlɛ, Yesu hu maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ wɔyɛ heyeli akɛ wɔɔgba jeŋ muu lɛ fɛɛ sanekpakpa lɛ. (Mateo 24:14) No hewɔ lɛ, taakɛ bɔfo Paulo te shi wo yiwaa kɛ shitee-kɛ-woo lɛ, Yehowa Odasefoi ‘fãa sanekpakpa lɛ he’ ŋmɛnɛ ‘ni amɛkɛhaa yɛ mla naa.’—Filipibii 1:7.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 14 Afabaŋ ni yɔɔ hwanyaŋŋ ní tɛ akɛfee, ní kwɔlɛ ji ninetalɔi etɛ, ji nɔ ni foɔ Jeŋmajiaŋbii akpo lɛ kɛ mligbɛ kpo lɛ teŋ. Akɛ okadii ni kɔkɔbɔɔ wiemɔi yɔɔ nɔ emamɔ gbogbo nɛɛ hei komɛi pɛpɛɛpɛ, ni ekomɛi yɛ Hela mli ni ekrokomɛi hu yɛ Latin, nɔ ni aŋma akɛ: “Maŋsɛɛnyo ko maŋsɛɛnyo ko akatsɔ afabaŋ lɛ kɛ sɔlemɔwe lɛ afabaŋ lɛ mli kɛbote shia lɛ mli. Mɔ fɛɛ mɔ ni aaamɔ lɛ lɛ, egbele ni baanyiɛ sɛɛ lɛ he gbɛnaa nii baakã enɔ.”

^ kk. 17 Yɛ anɔkwale mli lɛ enɛ teɔ shi woɔ mla. Wolo ko kɛɛ akɛ: “Yɛ mla ni kɔɔ juu he ni ji Lex Repetundarum gbɛjianɔtoo lɛ gbɛfaŋ lɛ, agu mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ nɔyeli hegbɛ loo nitsumɔ nɔkwɛmɔ hegbɛ lɛ akɛ ekabi nyɔɔŋnii loo ekahé kɛ́ eeewo mɔ tsuŋ loo eeejie mɔ kɛjɛ tsuŋ, kɛ́ ekɛ kojomɔ aaaha loo efeŋ nakai loo kɛ́ eeejie gboklɛfonyo kɛaajɛ tsuŋ.”