Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Nyɛkasea Mi”

“Nyɛkasea Mi”

“Nyɛkasea Mi”

“Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ.”—MATEO 11:29.

1. Mɛni hewɔ nii ni wɔɔkase kɛjɛ Yesu ŋɔɔ lɛ ŋɔɔ, ni sɛɛnamɔ yɛ he lɛ?

YESU KRISTO susuɔ nii ahe, etsɔɔ nii, ni efeɔ enii jogbaŋŋ be fɛɛ be. Eyɛ mli akɛ be ni eye yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ faaa moŋ, shi ená nitsumɔ ní ŋɔɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ, ni eyɛ miishɛɛ be fɛɛ be. Ebua kaselɔi anaa ni etsɔɔ amɛ bɔ ni esa akɛ amɛjá Nyɔŋmɔ amɛha, amɛsumɔ adesai, ní amɛye je lɛ nɔ kunim. (Yohane 16:33) Eha amɛtsuiŋ yi obɔ kɛ hiɛnɔkamɔ ni “ejie wala kɛ naanɔ shihilɛ kpo etsɔɔ wɔ yɛ sanekpakpa lɛŋ.” (2 Timoteo 1:10) Kɛ́ ofata ekaselɔi lɛ ahe lɛ, mɛni osusuɔ akɛ kaselɔ ni aaatsɔ lɛ tsɔɔ? Kɛ́ wɔsusu nɔ ni Yesu kɛɛ yɛ kaselɔi lɛ ahe lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔha wɔshihilɛi aya hiɛ. Enɛ biɔ ni wɔkpɛlɛ esusumɔi lɛ anɔ ni wɔkɛ shishitoo mlai bibii komɛi atsu nii.—Mateo 10:24, 25; Luka 14:26, 27; Yohane 8:31, 32; 13:35; 15:8.

2, 3. (a) Mɛni Yesu kaselɔ ní mɔ ko ji lɛ tsɔɔ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔbi wɔhe akɛ, ‘Namɔ kaselɔ mibatsɔ lɛ?’

2 Yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “kaselɔ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji mɔ ko ni gbalaa ejwɛŋmɔ emaa nɔ ko nɔ, loo mɔ ko ni kaseɔ nii. Wiemɔ ni tamɔ nakai je kpo yɛ Mateo 11:29 ni ji wɔ ŋmalɛ ni ji saneyitso lɛ mli, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Hɛɛ, kaselɔ ji mɔ ko ni kaseɔ nii. Bei pii lɛ, Sanekpakpai lɛ kɛ wiemɔ “kaselɔ” lɛ tsuɔ nii amɛhaa Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa, ni kɛ lɛ fã gbɛ beni eshiɛɔ, ní etsɔɔ amɛ nii lɛ. Mɛi komɛi nyɛɔ amɛkpɛlɛɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ anɔ, ni amɛfeɔ enɛ yɛ teemɔŋ po. (Luka 6:17; Yohane 19:38) Mɛi ni ŋma Sanekpakpa lɛ hu wie “Yohane [ni ji Baptisilɔ lɛ] kɛ Farisifoi lɛ akaselɔi lɛ” ahe. (Marko 2:18) Akɛni Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ ‘amɛhiɛ ahĩ amɛhe nɔ yɛ Farisifoi lɛ atsɔɔmɔ lɛ he’ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Namɔ kaselɔ mibatsɔ?’—Mateo 16:12.

3 Kɛ́ Yesu kaselɔi ji wɔ, ni wɔkase nii kɛjɛ eŋɔɔ lɛ, no lɛ esa akɛ kɛ́ mɛi krokomɛi na wɔ lɛ, amɛná mumɔŋ hejɔɔmɔ. Esa akɛ amɛyɔse akɛ wɔhe jɔ waa ni wɔbaa wɔhe shi waa kɛjɛɔ wɔtsui mli. Kɛ́ nitsumɔ nɔkwɛmɔ he gbɛnaa nii kã wɔnɔ yɛ wɔnitsumɔ mli, kɛ́ wɔji fɔlɔi, loo wɔyɛ nɔkwɛmɔ he gbɛnaa nii yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, ani mɛi ni yɔɔ wɔkwɛmɔ shishi lɛ nuɔ he akɛ wɔkɛ amɛ yeɔ taakɛ Yesu kɛ mɛi ni yɔɔ ekwɛmɔ shishi lɛ ye ha lɛ?

Bɔ ni Yesu kɛ Gbɔmɛi Ye Ha

4, 5. (a) Mɛni hewɔ ewaaa akɛ aaale bɔ ni Yesu kɛ mɛi ni hiɛ naagbai lɛ ye ha lɛ? (b) Mɛɛ niiashikpamɔ Yesu kɛkpe beni eyeɔ nii yɛ Farisifonyo ko shia lɛ?

4 Ehe miihia ni wɔle bɔ ni Yesu kɛ gbɔmɛi ye ha, titri lɛ, mɛi ni hiɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Esaaa akɛ etɔɔ wɔ dani wɔleɔ enɛ; bɔ ni Yesu kɛ mɛi krokomɛi, ní amɛteŋ mɛi komɛi ehao lɛ ye ha lɛ he saji babaoo yɛ Biblia lɛ mli. Agbɛnɛ hu, nyɛhaa wɔkadia bɔ ni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi, titri lɛ, Farisifoi lɛ kɛ gbɔmɛi ni hiɛ nakai naagbai lɛ nɔŋŋ lɛ ye ha. Srɔtofeemɔ ni yɔɔ mli lɛ baaha wɔkase nii babaoo.

5 Yɛ afi 31 Ŋ.B., beni Yesu kɛ ehe woɔ shiɛmɔ he gbɛfaa mli yɛ Galilea lɛ, “Farisifoi lɛ eko kpee lɛ [Yesu] koni ekɛ lɛ abaye nii.” Yesu shashaooo shi akɛ ebaaya tsɛmɔ lɛ. “Ni eyiŋ etee Farisifonyo lɛ we lɛ, ni eyata niyenii lɛ ahe. Ni naa, yoo ko ni yɔɔ maŋ lɛŋ ni ji eshafeelɔ lɛ, beni ená ele akɛ eeye nii yɛ Farisifonyo lɛ we lɛ, ehiɛ alabastro tɔ kɛ tsofa-kɛ-ŋma kɛba; ni ebadamɔ enaji ashi yɛ esɛɛgbɛ ni efo, ni ekɛ yaafonui lɛ bɔi enaji ahe fɔmɔ, ni ekɛ eyitsɔi tsumɔ, ni eshɔ enaji ahe, ni ekɛ tsofa-kɛ-ŋma lɛ kpa he.”—Luka 7:36-38.

6. Mɛni hewɔ yoo lɛ ni ji “eshafeelɔ” lɛ aaanyɛ aya Farisifonyo lɛ shia lɛ?

6 Ani obaanyɛ ofee enɛ he mfoniri? Wolo ko tsɔɔ mli akɛ: “Yoo lɛ (kk. 37) kɛ hegbɛ ni maŋ kusum nifeemɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ŋmɛɔ gbɛ ní ohiafoi aba okpɔlɔŋmɛɛ ni tamɔ nɛkɛ shishi koni amɛbaná niyenii ni eshwɛ lɛ eko lɛ tsu nii.” Ekolɛ enɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni mɔ ko ni afɔko lɛ nine lɛ baanyɛ aya shishi lɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ mɛi krokomɛi hu mɛɔ koni amɛhala nɔ ni baashwɛ lɛ yɛ jɛmɛ. Shi kɛlɛ, yoo nɛɛ nifeemɔ lɛ yɛ srɔto. Etaaa afãgbɛ emɛɛɛ kɛyashi abaagbe okpɔlɔŋmɛɛ lɛ naa dã. Akɛni eji “eshafeelɔ” ni ehe gbɛi waa, ní Yesu wie akɛ ele akɛ “ehe eshai . . . fa” hewɔ lɛ, ehiɛɛɛ gbɛi kpakpa.—Luka 7:47.

7, 8. (a) Kulɛ te wɔbaafee wɔnii wɔha tɛŋŋ yɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ Luka 7:36-38 lɛ shishi? (b) Te Simon fee enii yɛ he eha tɛŋŋ?

7 Ŋɔɔ lɛ akɛ oyɛ shihilɛ mli yɛ nakai beaŋ, ni oyɛ shihilɛ mli ni Yesu yɔɔ lɛ. Kulɛ te obaafee onii oha tɛŋŋ? Ani kulɛ ebaagba onaa beni yoo nɛɛ bɛŋkɛ bo lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baasa ohe yɛ? (Luka 7:45) Ani kulɛ ohe baahia bo, loo otsui baafã?

8 Kɛ́ ofata gbɔi krokomɛi lɛ ahe lɛ, ani kulɛ obaasusu nii ahe tamɔ bɔ ni Simon ni ji Farisifonyo lɛ fee lɛ? “Shi beni Farisifonyo ni kpee [Yesu] niyeli lɛ na lɛ, ekɛɛ yɛ emli akɛ: Gbɔmɔ nɛɛ, gbalɔ ji lɛ jikulɛ, eeele nɔ̃ mɔ kɛ nɔ̃ yoo ni taa ehe nɛɛ akɛ eshafeelɔ ji lɛ.” (Luka 7:39) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu ji nuu ko ni yɔɔ musuŋtsɔlɛ waa. Enu shihilɛ ni yoo lɛ yɔɔ mli lɛ shishi ni ena ehaomɔ lɛ. Akɛɛɛ wɔ bɔ ni fee ni ekɛ ehe yawo eshafeemɔ shihilɛ lɛ mli. Kɛ́ eji ajwamaŋbɔlɔ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ hii ni ji Yudafoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ yeko amɛbuako lɛ.

9. Te Yesu ha hetoo eha tɛŋŋ, ni mɛni nyɛ ejɛ mli kɛba?

9 Shi Yesu miisumɔ ni eye ebua lɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Aŋɔ ohe eshai lɛ afao!” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Ohemɔkɛyeli lɛ ehere oyiwala, yaa yɛ hejɔlɛ mli!” (Luka 7:48-50) Biɛ ji he ni sane lɛ ba naagbee yɛ. Ekolɛ mɔ ko baakɛɛ akɛ Yesu yeee ebuaaa yoo lɛ tsɔ̃. Nɔ ni efee kɛkɛ ji akɛ, ejɔɔ lɛ ni ewo lɛ gbɛ. Ani osusuɔ akɛ ekolɛ yoo lɛ ku esɛɛ kɛtee eshihilɛ gbɛ ni ekpɔtɔ lɛ mli ekoŋŋ? Yɛ be mli ni wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa lɛ, kadimɔ nɔ ni Luka wie kɛtsa nɔ lɛ. Ewie akɛ Yesu ‘yakpa maji kɛ akrowai amli eshiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi.’ Agbɛnɛ hu Luka bɔ amaniɛ akɛ “yei komɛi” fata Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ahe, ni ‘yei lɛ kɛ amɛnii sɔmɔɔ amɛ.’ Eeenyɛ efee akɛ nɛkɛ yoo ni eshwa ehe ni hiɛ sɔɔ nii nɛɛ fata amɛhe agbɛnɛ, ni ekɛ ehe miiwo shihilɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli, kɛ henilee ni mli tse, yiŋtoo kpakpa, kɛ suɔmɔ ni mli kwɔ diɛŋtsɛ kɛha Nyɔŋmɔ.—Luka 8:1-3.

Srɔtofeemɔ ni Yɔɔ Yesu kɛ Farisifoi lɛ Ateŋ

10. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔsusu sane ni kɔɔ Yesu kɛ yoo ni yɔɔ Simon shia lɛ he lɛ he?

10 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane ni mli ka shi faŋŋ nɛɛ mli? Ekanyaa wɔ, aloo jeee nakai? Ŋɔɔ lɛ akɛ, oyɛ Simon shia lɛ. Te obaanu he oha tɛŋŋ? Ani kulɛ obaafee onii tamɔ Yesu, loo obaanu he fioo tamɔ Farisifonyo ni ŋmɛ lɛ okpɔlɔ lɛ? Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi, no hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔnu nii ahe tamɔ lɛ, ni wɔfee wɔnii tamɔ lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔbaasusu akɛ wɔɔfee tamɔ Simon, ni ji Farisifonyo lɛ. Mɛi fioo pɛ baasumɔ ni amɛfee tamɔ Farisifonyo.

11. Mɛni hewɔ wɔsumɔŋ ni akɛ wɔ afata Farisifoi lɛ ahe?

11 Yɛ odaseyeli ni wɔna kɛjɛ Biblia lɛ kɛ je lɛŋ woji amli lɛ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ Farisifoi lɛ buɔ amɛhe waa ákɛ mɛi ni buɔ maŋbii lɛ kɛ maŋ lɛ hilɛ-kɛhamɔ he. Amɛnáaa he miishɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ yɛ faŋŋ ni eshishinumɔ waaa. He fɛɛ he ni Mla lɛ baafee tamɔ nɔ ni bɛ faŋŋ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ eko awo mli ni amɛtsɔɔ mli bɔ ni egbaŋ amɛhenilee naa yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi nɛɛ bɔ mɔdɛŋ ní amɛfee mla ko koni ekudɔ saji fɛɛ, kɛ saji bibii po. *

12. Te Farisifoi lɛ buɔ amɛhe amɛhaa tɛŋŋ?

12 Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus ha efee faŋŋ akɛ Farisifoi lɛ buɔ amɛhe akɛ amɛmli jɔ, amɛyɛ kpoo, amɛja, ni yɛ fɛɛ mli lɛ, amɛnitsumɔ lɛ sa amɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi tamɔ nakai. Ekolɛ, Nikodemo baanyɛ aba ojwɛŋmɔ mli. (Yohane 3:1, 2; 7:50, 51) Beni be shwie mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi kpɛlɛ Kristofoi agbɛ lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:5) Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma yɛ Yudafoi komɛi, tamɔ Farisifoi lɛ ahe akɛ: “Amɛhiɛ dɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he moŋ, shi jeee nilee naa.” (Romabii 10:2) Shi kɛlɛ, Sanekpakpai lɛ wie amɛhe taakɛ bɔ ni mɛi foji lɛ naa amɛ lɛ—henɔwolɔi, hetsɔɔlɔi, mɛi ni buɔ amɛhe jalɔi, mɛi ni taoɔ mɛi ahe tɔmɔi, mɛi ni wieɔ amɛshiɔ mɔ, kɛ mɛi ni gbeɔ mɔ he guɔ.

Jwɛŋmɔ ni Yesu Yɔɔ yɛ He

13. Mɛni Yesu kɛɛ yɛ Farisifoi lɛ ahe?

13 Yesu kã woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ ahiɛ akɛ osatofoi. “Amɛfimɔɔ jatsui kɛ tsiimɔ ní teremɔ jaraa amɛkɛshwieɔ mɛi akɔ̃ɔji anɔ; shi amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛsumɔɔɔ akɛ amɛkɛ amɛwao kome tsiɔ.” Hɛɛ, jatsu lɛ tsii, ni apã ni akɛfɔ gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ naa wa. Yesu tee nɔ etsɛ́ woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ akɛ “kwashiai.” Mɔ ko ni ji kwashia lɛ he yɛ oshara ha maŋ lɛ. Agbɛnɛ hu Yesu tsɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ “gbɛtsɔɔlɔi shwilafoi” ni efee lɛ faŋŋ akɛ ‘amɛshiɔ Mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ moŋ.’ Namɔ baasumɔ ni Yesu asusu yɛ ehe akɛ eji Farisifonyo?—Mateo 23:1-4, 16, 17, 23.

14, 15. (a) Bɔ ni Yesu kɛ Mateo Levi ye ha lɛ tsɔɔ bɔ ni Farisifoi feɔ amɛnii amɛhaa lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ saji ni he hiaa wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ mli?

14 Kɛ hoo lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni kaneɔ Sanekpakpai lɛ baanyɛ ana bɔ ni Farisifoi lɛ ateŋ mɛi babaoo wieɔ amɛshiɔ mɛi krokomɛi amɛhaa lɛ. Beni Yesu etsɛ Mateo Levi, ni ji toohelɔ koni ebatsɔ kaselɔ lɛ sɛɛ lɛ, Levi ŋmɛ okpɔlɔ wulu ko eha lɛ. Sane lɛ kɛɛ akɛ: “Ni Farisifoi lɛ kɛ amɛ woloŋmalɔi lɛ wie huhuuhu wo ekaselɔi lɛ amɛkɛɛ: Mɛni hewɔ nyɛkɛ ŋtoohelɔi kɛ eshafeelɔi yeɔ nii ni nyɛkɛ amɛ nuɔ nɛɛ? Ni Yesu to he ni ekɛɛ amɛ akɛ: . . . Mibaaa jalɔi atsɛmɔ, shi moŋ eshafeelɔi ha tsuitsakemɔ.”—Luka 5:27-32.

15 Levi diɛŋtsɛ nu nɔ kroko ni Yesu kɛɛ yɛ nakai be lɛ mli lɛ shishi: “Shi nyɛyaa ni nyɛyakasea nɔ ni ji enɛ shishi: ‘Mɔbɔnalɛ mitaoɔ, ni jeee afɔle!’” (Mateo 9:13) Eyɛ mli akɛ Farisifoi lɛ kɛɛ amɛheɔ saji ni Hebri gbalɔi lɛ eŋmala lɛ amɛyeɔ moŋ, shi amɛkpɛlɛɛɛ wiemɔ nɛɛ ni jɛ Hoshea 6:6 lɛ nɔ. Amɛsumɔɔ ni amɛye blema saji lɛ anɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi koni tɔmɔ ko kwraa akaba he. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Ani ale mi akɛ miyɛ keketee yɛ mlai komɛi, tamɔ nɔ ni kɔɔ mɔ aŋkro ko susumɔi ahe aloo gbɛ ko ni atsɔɔ nɔ atsuɔ sane ko he nii lɛ ahe? Aloo ani mɛi krokomɛi buɔ mi akɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, miyɛ mɔbɔnalɛ kɛ mlihilɛ?’

16. Te Farisifoi lɛ feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nakai ni wɔɔfee lɛ he yɛ?

16 Wiemɔ oshi nɔ fɛɛ nɔ. Nɛkɛ ji bɔ ni Farisifoi lɛ feɔ amɛnii amɛhaa. Farisifoi lɛ taoɔ tɔmɔ fɛɛ tɔmɔ—nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ loo nɔ ni asusuɔ kɛkɛ. Amɛhaa mɛi kwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be ni amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ amɛmaa amɛfatɔɔi anɔ. Farisifoi lɛ woɔ amɛhe nɔ akɛ amɛhaa baai bibii kwraa, tamɔ kowɛ, anisi, kɛ kumino mlijaa nyɔŋmanyɔŋma. Amɛtsɔɔ atade ni amɛwoɔ nɔ amɛjieɔ amɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kpo, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ baaha maŋbii lɛ. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ wɔ nifeemɔi kɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ aaakpã gbee lɛ, no lɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ shwelɛ ni wɔɔná akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔɔtao mɛi krokomɛi ahe tɔmɔi loo wɔɔma amɛtɔmɔi anɔ mi lɛ.

Te Yesu Tsu Naagbai Ahe Nii Eha Tɛŋŋ?

17-19. (a) Tsɔɔmɔ bɔ ni Yesu tsu shihilɛ ko ni kulɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ baafee nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa lɛ mli. (b) Mɛni ha shihilɛ lɛ bafee nɔ ni haoɔ jwɛŋmɔ waa lɛ? (d) Eji oyɛ jɛmɛ beni yoo lɛ bɛŋkɛ Yesu lɛ kulɛ, te obaafee onii oha tɛŋŋ?

17 Bɔ ni Yesu tsuɔ naagbai ahe nii lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ bɔ ni Farisifoi lɛ feɔ amɛnɔ lɛ he. Susumɔ bɔ ni Yesu tsu shihilɛ ko ni kulɛ eeenyɛ efee nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa lɛ he nii okwɛ. Ekɔɔ yoo ko ni lá eho lɛ afii 12 lɛ he. Obaanyɛ okane sane lɛ yɛ Luka 8:42-48.

18 Marko sane lɛ tsɔɔ akɛ yoo lɛ “miishe gbeyei ni ehe miikpokpo.” (Marko 5:33) Mɛni hewɔ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ ejaakɛ ele akɛ eku Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli. Taakɛ 3 Mose 15:25-28 tsɔɔ lɛ, yoo ni lá hoɔ lɛ bɔ ni esaaa lɛ he tseee bei abɔ ni lá lɛ hoɔ lɛ lɛ, ni otsi kome baafata he. Nɔ fɛɛ nɔ ni etaa he kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni etaa ehe lɛ he tseee. Bɔni afee ni yoo nɛɛ abɛŋkɛ Yesu lɛ, ehe miihia ni emia ehiɛ ni epele kɛtsɔ mɛi babaoo lɛ ateŋ. Kɛ́ wɔsusu sane ní ba afii 2,000 nɛɛ he lɛ, yoo lɛ sane lɛ feɔ wɔ mɔbɔ.

19 Eji oyɛ jɛmɛ nakai be lɛ kulɛ, te obaabu shihilɛ lɛ oha tɛŋŋ? Kulɛ mɛni obaakɛɛ? Kadimɔ akɛ, Yesu jie mlihilɛ, suɔmɔ, kɛ mɔ hesusumɔ kpo etsɔɔ yoo nɛɛ, ni etsĩii naagba ni ekolɛ eha ete shi lɛ po tã.—Marko 5:34.

20. Eji 3 Mose 15:25-28 lɛ ji taomɔ nii ŋmɛnɛ kulɛ, mɛɛ naagba wɔbaanyɛ wɔkɛkpe?

20 Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ sane nɛɛ mli? Ŋɔɔ lɛ akɛ ekolɛ oji onukpa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli ŋmɛnɛ. Ni agbɛnɛ hu, ŋɔɔ lɛ akɛ 3 Mose 15:25-28 lɛ ji Kristofoi ataomɔ nii ŋmɛnɛ, ni ákɛ, Kristofonyo yoo ko eku nakai mla lɛ mli, ni efee basaa ni eleee nɔ ni eeefee. Te obaafee onii oha tɛŋŋ? Ani obaawie ehiɛ yɛ mɛi ateŋ koni okɛshwie ehiɛ shi? Ekolɛ, obaakɛɛ akɛ: “Oo, mifeŋ nakai kɔkɔɔkɔ! Manyiɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni mabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni manyɛ koni majie mlihilɛ, suɔmɔ, jwɛŋmɔ ni ja kɛ mɔ hesusumɔ kpo.” Ehi jogbaŋŋ! Shi kɛlɛ, efeemɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa, ákɛ obaakase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ.

21. Mɛni Yesu tsɔɔ gbɔmɛi yɛ Mla lɛ he?

21 Titri lɛ, Yesu ha gbɔmɛi ahe jɔ amɛ, ni ewo amɛ hewalɛ waa. He ni Nyɔŋmɔ Mla lɛ yɔɔ faŋŋ lɛ, ele nɔ hewɔ ni ekɛɛ nakai lɛ. Yɛ he ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ, amɛhenilee he baahia, ni amɛbaanyɛ amɛkɛ no atsu nii ni amɛkɛtsɔɔ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kɛtsɔ amɛyiŋkpɛi afeemɔ nɔ. Mla lɛ bɛ keketee kɛha amɛ. (Marko 2:27, 28) Nyɔŋmɔ sumɔɔ ewebii lɛ, ni eyeɔ ebuaa amɛ be fɛɛ be, ni eesumɔ ni ena amɛ mɔbɔ kɛ́ amɛtɔ. Nakai eji yɛ Yesu gbɛfaŋ.—Yohane 14:9.

Nɔ ni Jɛ Yesu Tsɔɔmɔi lɛ Amli Kɛba

22. Kasemɔ ni Yesu kaselɔi lɛ kase lɛ lɛ ha amɛná mɛɛ jwɛŋmɔ?

22 Mɛi ní bo Yesu toi ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi lɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ anɔkwale ni ewiemɔ nɛɛ ji lɛ nɔ, akɛ: “Mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.” (Mateo 11:30) Amɛnuuu he gbi ko gbi ko akɛ Yesu kɛ jatsu ko efɔ̃ amɛnɔ, eehao amɛ, loo ekɛ wiemɔi miiyi amɛ. Amɛyɛ hejɔlɛ, miishɛɛ, kɛ hekɛnɔfɔɔ babaoo yɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ wekukpaa lɛ mli kɛ mɛi krokomɛi ateŋ. (Mateo 7:1-5; Luka 9:49, 50) Amɛkase kɛjɛ eŋɔɔ akɛ mumɔŋ hiɛnyiɛlɔ ni mɔ ko aaatsɔ lɛ biɔ ni eha mɛi krokomɛi aná hejɔɔmɔ, ni ejie heshibaa jwɛŋmɔ kɛ heshibaa tsui kpo.—1 Korintobii 16:17, 18; Filipibii 2:3.

23. Mɛɛ nikasemɔ ni he hiaa kaselɔi lɛ anine shɛ nɔ beni amɛkɛ Yesu fee ekome kɛtsu nii lɛ, ni eye ebua amɛ ni amɛshɛ mɛɛ yiŋkpɛi ahe?

23 Kɛfata he lɛ, mɛi babaoo ná hiamɔ ni ehia akɛ amɛbaaya nɔ amɛkɛ Kristo afee ekome ni amɛkɔ su ni ejie lɛ kpo lɛ he miishɛɛ. Ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Bɔ ni tsɛ lɛ sumɔ mi lɛ, nakai mi hu misumɔɔ nyɛ; nyɛhia shi yɛ misuɔmɔ lɛ mli. Kɛji nyɛye mikitãi lɛ anɔ lɛ, nyɛaahi misuɔmɔ lɛ mli; taakɛ bɔ ni mi hu miye mitsɛ kitãi lɛ anɔ ni mihiɔ esuɔmɔ lɛ mli lɛ.” (Yohane 15:9, 10) Kɛ́ amɛbaaye omanye ákɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi kɛ tsuji lɛ, no lɛ esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkɛ nɔ ni amɛkase yɛ Yesu ŋɔɔ lɛ atsu nii, yɛ shiɛmɔ kɛ maŋ nitsɔɔmɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ sanekpakpa lɛ he, kɛ bɔ ni amɛkɛ weku kɛ nanemɛi yeɔ haa lɛ mli. Yɛ be mli ni nyɛmifeemɔ lɛ heɔ shi yɛ asafoi lɛ amli lɛ, ehe baahia ni yɛ be kɛ bei amli lɛ, amɛkai amɛhe akɛ egbɛ lɛ ji gbɛ ni ja. Nɔ ni etsɔɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, ni shihilɛ gbɛ ni amɛna akɛ ejie lɛ kpo lɛ ji shihilɛ gbɛ diɛŋtsɛ ni esa akɛ wɔtiu sɛɛ.—Yohane 14:6; Efesobii 4:20, 21.

24. Mɛɛ nibii yɔɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli ni esa akɛ wɔkase?

24 Yɛ be mli ni agbɛnɛ osusuɔ nibii komɛi ni wɔsusu he lɛ he lɛ, ani oona gbɛ̀i ni oootsɔ nɔ oya ohiɛ yɛ mli? Ani okpɛlɛɔ nɔ akɛ Yesu susuɔ nii ahe, etsɔɔ nii, ni efeɔ enii yɛ gbɛ ni sa nɔ be fɛɛ be? Belɛ, ná tsui. Wiemɔi ni hewalɛwoo yɔɔ mli ni ekɛhaa wɔ lɛ ji akɛ: “Kɛji nyɛle nii nɛɛ ni nyɛye nɔ lɛ, ajɔɔ nyɛ.”—Yohane 13:17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 “Bɔ ni fãi enyɔ lɛ ajwɛŋmɔ yɔɔ srɔto yɛ nɔ̃ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ he lɛ haa srɔtofeemɔ ni yɔɔ [Yesu kɛ Farisifoi lɛ ateŋ] lɛ feɔ faŋŋ. Kɛha Farisifoi lɛ, Nyɔŋmɔ nitsumɔ titri ji ni etao nɔ ko kɛjɛ mɛi adɛŋ; kɛha Yesu lɛ, enaa mɔbɔ ni eyɛ musuŋtsɔlɛ. Eji anɔkwale akɛ Farisifonyo ejeee Nyɔŋmɔ ekpakpafeemɔ lɛ kɛ suɔmɔ lɛ he ŋwane, shi kɛha lɛ lɛ ajie enɛɛmɛi akpo yɛ nikeenii ni ji Tora [Mla] lɛ mli kɛ nɔ ni ataoɔ yɛ mli ni baanyɛ aba mli lɛ mli. . . . Farisifonyo buɔ mla ni akɛ naabu jajeɔ kɛ mlai ni akɛtsɔɔ mla lɛ shishi lɛ akɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ ni akɛye Tora lɛ nɔ. . . . Suɔmɔ he kitã ni bɔ he enyɔ ni Yesu wo nɔ (Mat. 22:34-40) kɛshɛ he ni akpɛlɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ nɔ kɛ kpoomɔ ni ekpoo mla ni akɛ naabu jajeɔ ni kɛ naatsĩi baa mɛi anɔ lɛ . . . haaa gbeekpamɔ aba lɛ kɛ gbɛ ni Farisifoi tsɔɔ nɔ amɛtaoɔ saji anaa lɛ teŋ.”—The New International Dictionary of New Testament Theology.

Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?

• Mɛni Yesu kaselɔ ni oji lɛ tsɔɔ kɛha bo?

• Te Yesu kɛ gbɔmɛi ye ha tɛŋŋ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ ni Yesu tsɔɔ nii lɛ mli?

• Esoro Farisifoi lɛ yɛ Yesu he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18, 19]

Kwɛ bɔ ni su ni Yesu hiɛ yɛ gbɔmɛi ahe lɛ yɔɔ srɔto kwraa yɛ Farisifoi lɛ anɔ̃ lɛ he!