Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwa Kristofoi Fɛɛ Ji Sanekpakpa Shiɛlɔi

Anɔkwa Kristofoi Fɛɛ Ji Sanekpakpa Shiɛlɔi

Anɔkwa Kristofoi Fɛɛ Ji Sanekpakpa Shiɛlɔi

“Nyɛlaa nyɛhaa Yehowa, nyɛjiea egbɛi lɛ yi! Nyɛgbaa eyiwalaheremɔ lɛ he sane gbi fɛɛ gbi!”—Lala 96:2.

1. Mɛɛ sanekpakpa ehe hiaa ni gbɔmɛi anu, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi efee mɛi ni ekaaa ni gbɛɔ sanekpakpa ni tamɔ nɛkɛ amɛshwãa?

YƐ JEŊ ni amanehului yaa nɔ daa gbi yɛ mli nɛɛ mli lɛ, eji miishɛjemɔ sane diɛŋtsɛ akɛ aaale akɛ, taakɛ Biblia lɛ jajeɔ lɛ, etsɛŋ ni tawuu, awuiyeli, hɔmɔ, kɛ yiwaa sɛɛ baafo kwraa yɛ mli. (Lala 46:10; 72:3, 7, 8, 12, 16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, ani enɛ jeee sanekpakpa ni ehe hiaa ni mɔ fɛɛ mɔ anu? Yehowa Odasefoi susuɔ nakai. Ale amɛ yɛ he fɛɛ he akɛ “sanekpakpa jajelɔ(i) ní shiɛɔ hejɔlɛ lɛ.” (Yesaia 52:7) Eji anɔkwale akɛ, Odasefoi babaoo ena amanehulu yɛ yiwaa mli yɛ amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaashiɛ sanekpakpa lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, amɛyɛ gbɔmɛi lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he jwɛŋmɔ kpakpa. Ni mɛɛ ekãa kɛ hiɛmiamɔ Odasefoi lɛ ená nɛkɛ!

2. Mɛni ji yiŋtoo kome ni yɔɔ ekãa ni Yehowa Odasefoi yɔɔ lɛ sɛɛ?

2 Ekãa ni Yehowa Odasefoi yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ anɔ lɛ nɔŋŋ. Roma Katolik adafitswaa wolo L’Osservatore Romano lɛ wie amɛhe yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Beni abaptisi klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ pɛ lɛ, amɛnu he akɛ eji gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ akɛ amɛgbɛ Sanekpakpa lɛ amɛshwã. Nyɔ̃ji kɛ amɛnaabu shiɛ Sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ.” Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi lɛ yɔɔ ekãa babaoo tamɔ nakai mra be mli Kristofoi lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, ejaakɛ sanekpakpa lɛ ní amɛshiɛɔ lɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ŋɔɔ. Ani yiŋtoo kpakpa ko yɛ ni aaadamɔ nɔ afee ekãa fe enɛ? Amɛshiɛmɔ lɛ ji hetoo kɛha lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ: “Nyɛlaa nyɛhaa Yehowa, nyɛjiea egbɛi lɛ yi! Nyɛgbaa eyiwalaheremɔ lɛ he sane gbi fɛɛ gbi!”—Lala 96:2.

3. (a) Mɛni ji yiŋtoo ni ji enyɔ kɛha ekãa ni Yehowa Odasefoi yɔɔ lɛ? (b) ‘Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ’ lɛ kɔɔ mɛni he?

3 Lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ kaiɔ wɔ yiŋtoo ni ji enyɔ kɛha ekãa ni Yehowa Odasefoi yɔɔ lɛ. Amɛshɛɛ sane lɛ ji yiwalaheremɔ nɔ̃. Aŋkroaŋkroi komɛi tsuɔ nii yɛ helatsamɔhei, ákɛ kwasafo shihilɛ he nitsulɔi, shika helɛtemɔ he nitsulɔi, aloo yɛ nitsumɔi krokomɛi amli koni amɛkɛha nanemɛi adesai ashihilɛ aya hiɛ, ni nɛkɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ sa yijiemɔ. Shi, nɔ fɛɛ nɔ ni adesa ko baanyɛ afee aha mɔ kroko lɛ eyaaa shɔŋŋ kɛ akɛto ‘Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ’ lɛ he. Yehowa baatsɔ Yesu Kristo nɔ ehere heshibalɔi ayiwala kɛjɛ esha, hela, kɛ gbele mli. Mɛi ni ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ lɛ baahi shi kɛya naanɔ! (Yohane 3:16, 36; Kpojiemɔ 21:3, 4) Ŋmɛnɛ, yiwalaheremɔ fata ‘naakpɛɛnii’ ni Kristofoi gbaa he sane lɛ he, kɛ́ amɛhere wiemɔi ni ji: “Nyɛjajea [Nyɔŋmɔ] enunyam lɛ nyɛtsɔɔa yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ, kɛ enaakpɛɛ nii lɛ yɛ maji fɛɛ ateŋ! Ejaakɛ Yehowa da ni esa yijiemɔ babaoo; ehe yɛ gbeyei fe nyɔŋmɔi lɛ fiaa” lɛ nɔ lɛ.—Lala 96:3, 4.

Nuntsɔ lɛ Nɔkwɛmɔnɔ Lɛ

4-6. (a) Mɛɛ yiŋtoo ni ji etɛ hewɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ ekãa babaoo nakai lɛ? (b) Yesu jie ekãa ni eyɔɔ kɛha sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Yehowa Odasefoi yɛ ekãa yɛ yiŋtoo ni ji etɛ ko hewɔ. Amɛnyiɛɔ Yesu Kristo nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. (1 Petro 2:21) Nakai nuu ni yeɔ emuu lɛ jɛ etsui muu fɛɛ mli ekpɛlɛ nitsumɔ akɛ ‘eshiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ ohiafoi’ lɛ nɔ. (Yesaia 61:1; Luka 4:17-21) No hewɔ lɛ, ebatsɔ sanekpakpa shiɛlɔ, mɔ ni gbaa sane kpakpa. Efa gbɛ kɛtsɔ Galilea kɛ Yudea shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ “ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ etsɔɔ.” (Mateo 4:23) Ni akɛni ele akɛ mɛi pii baabo sanekpakpa lɛ toi hewɔ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fá moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa. No hewɔ lɛ nyɛkpaa nikpamɔ nuntsɔ lɛ fai, koni ewo nitsulɔi agbɛ kɛba enikpamɔ lɛ mli!”—Mateo 9:37, 38.

5 Yɛ lɛ diɛŋtsɛ esɔlemɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yesu tsɔse mɛi krokomɛi ni amɛtsɔmɔ sanekpakpa shiɛlɔi. Beni be shwieɔ mli lɛ, etsu ebɔfoi lɛ pɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Shi ni nyɛyaa nɛɛ, nyɛshiɛa nyɛkɛa akɛ: Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi etã.” Ani kulɛ ebaafee nɔ ni aaahi babaoo kɛha amɛ akɛ amɛaato gbɛjianɔi ni amɛaatsɔ nɔ amɛjie kwasafo shihilɛ mli haomɔi ni yɔɔ no gbii lɛ amli lɛ kɛya? Aloo kulɛ esa akɛ amɛkɛ amɛhe awo maŋkwramɔŋ saji amli koni amɛkɛwuu amɛshi jeŋba gbonyo ni efa babaoo yɛ nakai be lɛ mli lɛ? Dabi. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu kɛ taomɔ nii ko fɔ̃ shi kɛha Kristofoi sanekpakpa shiɛlɔi fɛɛ, beni ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Shi ni nyɛyaa nɛɛ, nyɛshiɛa” lɛ.—Mateo 10:5-7.

6 Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yesu tsu kaselɔi akuu kroko ní amɛyatswa adafi akɛ: “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ.” Beni amɛku amɛsɛɛ ni amɛbabɔ omanye ni amɛye yɛ amɛ sanekpakpa shiɛmɔ he gbɛfaa lɛ mli lɛ he amaniɛ lɛ, Yesu ná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Esɔle akɛ: “Miijie oyi, Ataa, ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Nuŋtsɔ, akɛ oŋɔ nii nɛɛ otee nilelɔi kɛ ŋaalelɔi, ni ojie otsɔɔ abifabii.” (Luka 10:1, 8, 9, 21) Yesu kaselɔi lɛ, ni tsutsu ko lɛ amɛji wolɛi, okwaafoi, kɛ nitsulɔi krokomɛi ni tsuɔ nii waa lɛ tamɔ abifabii, kɛ́ akɛ amɛ to maŋ lɛ mli jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni le woloŋ jogbaŋŋ lɛ ahe lɛ. Shi atsɔse kaselɔi lɛ ni amɛjaje sanekpakpai lɛ amli nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ amɛtsɔɔ.

7. Beni Yesu kwɔ kɛtee ŋwɛi sɛɛ lɛ, namɛi esɛɛnyiɛlɔi lɛ shiɛ sanekpakpa lɛ amɛha amɛ klɛŋklɛŋ?

7 Beni Yesu kwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ sɛɛ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ tee nɔ amɛgbɛ yiwalaheremɔ he sanekpakpa lɛ amɛshwã. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:21, 38-40) Klɛŋklɛŋ lɛ, namɛi amɛshiɛ amɛtsɔɔ? Ani amɛtee jeŋmajiaŋbii ni leee Nyɔŋmɔ lɛ aŋɔɔ? Dabi, amɛshikpɔŋkuku ni amɛkɛje shishi ji Israel, gbɔmɛi ni le Yehowa nɔ ni fe afii 1,500 lɛ. Ani amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛshiɛɔ yɛ shikpɔŋ ni ajáa Yehowa yɛ nɔ momo lɛ nɔ? Hɛɛ. No mli lɛ Yesu ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Ehe miihia ni Israel anu sanekpakpa lɛ tamɔ bɔ ni ehe hiaa maŋ kroko hu lɛ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmɛnɛ,Yehowa Odasefoi kaseɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ?

8 Ŋmɛnɛ Yehowa Odasefoi shiɛɔ yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Amɛkɛ ŋwɛibɔfo ni Yohane na “ni ehiɛ naanɔ sanekpakpa ni eyaajaje etsɔɔ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ” lɛ feɔ ekome. (Kpojiemɔ 14:6) Yɛ afi 2001 mli lɛ, no mli lɛ amɛmiishiɛ yɛ shikpɔji kɛ shikpɔŋkukuji 235 ni nɔ ni asusuɔ akɛ amɛji Kristofoi ashikpɔji lɛ fata he lɛ anɔ. Ani ejaaa akɛ Yehowa Odasefoi aaashiɛ yɛ hei ni Kristendom eto esɔlemɔi lɛ ashishi momo yɛ lɛ? Mɛi komɛi kɛɔ akɛ ejaaa, ni ekolɛ amɛbaabu sanekpakpa shiɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ akɛ “aaju amɛ asafoŋbii.” Shi kɛlɛ, Yehowa Odasefoi kaiɔ henumɔ ni Yesu yɔɔ kɛha Yudafoi ni baa shi yɛ egbii lɛ amli lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛyɛ osɔfoyeli moŋ, shi Yesu shashaooo shi akɛ eeegba amɛ sanekpakpa lɛ. “Emusuŋ tsɔ lɛ yɛ amɛhewɔ, akɛni etɔ amɛ ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ.” (Mateo 9:36) Kɛji akɛ Yehowa Odasefoi na gbɔmɛi ni baa amɛhe shi, ni leee Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ani esa akɛ amɛtsĩ sanekpakpa lɛ ni amɛaagba nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ naa ni amɛka gba amɛ, akɛni jamɔ ko kɛɔ akɛ lɛ eyɔɔ hewalɛ yɛ amɛnɔ lɛ hewɔ? Yɛ Yesu bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, wɔhaa hetoo akɛ, dabi. Esa akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ” ni ajieee mɔ ko kɛjɛɛɛ mli.—Marko 13:10.

Mra Be Mli Kristofoi lɛ Fɛɛ Ji Sanekpakpa Shiɛlɔi

9. Namɛi ná shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ?

9 Namɛi ná shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli? Anɔkwa saji lɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi lɛ fɛɛ ji sanekpakpa shiɛlɔi. Niŋmalɔ W. S. Williams kɛɛ akɛ: “Odaseyeli ni mɔ fɛɛ mɔ le lɛ ji akɛ, Kristofoi ni yɔɔ shishijee Sɔlemɔ lɛ mli lɛ fɛɛ . . . shiɛ sanekpakpa lɛ.” Yɛ saji ni ba yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ nɔ lɛ he lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Mumɔ krɔŋkrɔŋ bayimɔ amɛ fɛɛ [hii kɛ yei lɛ] amli obɔbɔ, ni amɛbɔi wiemɔi srɔtoisrɔtoi awiemɔ, taakɛ bɔ ni Mumɔ lɛ ŋɔwo amɛnaa lɛ.” Mɛi ni bafata sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ahe ji hii kɛ yei, gbekɛbii kɛ onukpai, nyɔ̃ji kɛ odehei. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:14; 2:1, 4, 17, 18; Yoel 3:1, 2; Galatabii 3:28) Beni yiwaa ha Kristofoi babaoo jo foi kɛjɛ Yerusalem lɛ, “mɛi ni egbɛ eshwã lɛ yakpa shi, ni amɛjaje sanekpakpa lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 8:4) “Mɛi ni egbɛ eshwã lɛ” fɛɛ shiɛ sanekpakpa lɛ, jeee mɛi fioo ni ahala amɛ.

10. Mɛɛ nitsumɔ ni bɔ he enyɔ ba mli dani akpata Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ hiɛ?

10 Enɛ fee anɔkwale yɛ nakai shishijee afii lɛ fɛɛ mli. Yesu gba akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Yɛ nakai wiemɔi lɛ amlibaa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ hei babaoo dani Roma asraafoi lɛ kpata Yudafoi ajamɔ kɛ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ. (Kolosebii 1:23) Agbɛnɛ hu, Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ fɛɛ bo efamɔ lɛ toi, akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ wooo heshibalɔi lɛ hewalɛ ni amɛhe Yesu nɔ amɛye, koni no sɛɛ lɛ amɛshi amɛ ni amɛkɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ ni gbɛtsɔɔmɔ bɛ mli, taakɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shiɛlɔi feɔ lɛ. Shi moŋ amɛtsɔɔ amɛ nii koni amɛbatsɔmɔ Yesu kaselɔi, amɛto amɛhe gbɛjianɔ kɛto asafoi ashishi, ni amɛtsɔse amɛ koni amɛ hu amɛshiɛ sanekpakpa lɛ ni amɛfee kaselɔi. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:21-23) Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi nyiɛɔ nakai nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ.

11. Namɛi náa sanekpakpa ni hi fe fɛɛ ni atswaa he adafi ŋmɛnɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ?

11 Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii ni nyiɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔkwɛmɔnɔ ni Paulo, Barnaba, kɛ mɛi krokomɛi lɛ fee amɛfɔ̃ shi lɛ sɛɛ lɛ hu etee maŋsɛɛ shikpɔji anɔ ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Amɛnitsumɔ lɛ efee nɔ ni sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ yɔɔ he, akɛni amɛkɛ amɛhe woko maŋkwramɔ saji amli aloo ni amɛaatsi amɛhe kɛjɛ nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ he lɛ hewɔ. Yesu famɔ lɛ toi kɛkɛ amɛbo, akɛ: ‘Ni nyɛyaa nɛɛ, nyɛyashiɛa.’ Shi kɛlɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ni fa jeee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ. Amɛteŋ mɛi ni fa tsuɔ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ kɛnáa amɛdaaŋ ŋmãa, ni amɛteŋ mɛi krokomɛi miiya skul lolo. Amɛteŋ mɛi komɛi miilɛ bii. Shi Odasefoi lɛ fɛɛ gbaa mɛi krokomɛi sanekpakpa ni amɛkase lɛ he sane. Gbekɛbii kɛ onukpai, hii kɛ yei fɛɛ kɛ miishɛɛ tsuɔ Biblia lɛ ŋaawoo akɛ: “Shiɛmɔ wiemɔ lɛ, kã he, dekã yɛ jio, dekã bɛ jio,” lɛ he nii. (2 Timoteo 4:2) Taakɛ mɛi ni tsɔ amɛhiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ji lɛ, “amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ . . . be fɛɛ be.” Bɔfoi lɛ Asaji 5:42) Amɛmiitswa sanekpakpa ni hi fe fɛɛ kɛha adesai lɛ he adafi.

Atsake Mɛi, Aloo Ashiɛ Sanekpakpa Lɛ?

12. Mɛni ji mɛi atsakemɔ, ni te abuɔ lɛ tɛŋŋ ŋmɛnɛ?

12 Hela wiemɔ lɛ hiɛ wiemɔ ni ji pro·se’ly·tos, ni eshishi ji “mɔ ni atsake lɛ.” Enɛ mli aná Ŋleshi wiemɔ ni ji “proselytism,” ni eshishi ji “tsakelɔi afeemɔ” lɛ kɛjɛ. Mɛi wieɔ yɛ nɛkɛ gbii nɛɛ amli akɛ, gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsakeɔ mɛi lɛ yeɔ awui. Wolo ko ni Jeŋ Sɔlemɔi Agwabɔɔ lɛ ŋma lɛ wieɔ “esha ni ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsakeɔ mɛi” lɛ he. Mɛni hewɔ? Wolo ni ji Catholic World Report lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ saji ahe ni Ortodɔks sɔlemɔi lɛ wieɔ be fɛɛ be lɛ hewɔ lɛ ‘mɛi atsakemɔ’ lɛ shishitsɔɔmɔ ebatsɔ̃ nɔnyɛɛ naa ni akɛtsakeɔ mɔ.”

13. Mɛɛ mɛi atsakemɔ ni yeɔ awui lɛ he nɔkwɛmɔnii komɛi yɔɔ?

13 Ani mɛi atsakemɔ lɛ yeɔ awui? Ebaanyɛ efee nakai. Yesu kɛɛ akɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ amɔtsakemɔ lɛ yeɔ mɛi ni amɛtsakeɔ amɛ lɛ awui. (Mateo 23:15) Eyɛ faŋŋ akɛ “nɔnyɛɛ naa tsakemɔ” lɛ ejaaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Josephus tsɔɔ lɛ, beni Maccabean John Hyrcanus ba Idumeabii lɛ ashi lɛ, ‘eŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛhi amɛmaŋ lɛ mli, bei abɔ ni amɛaaha afolɔ amɛ ketia, ní amɛmiisumɔ ni amɛye Yudafoi lɛ amlai lɛ anɔ lɛ.’ Kɛji akɛ Idumeabii lɛ baahi Yudafoi lɛ anɔyeli shishi lɛ, no lɛ esa akɛ amɛkɛ amɛhe awo Yudafoi lɛ ajamɔ mli. Yinɔsaneŋmalɔi kɛɔ wɔ akɛ, Charlemagne ye Saxonbii wɔŋjalɔi ni yɔɔ Europa kooyigbɛ lɛ anɔ kunim yɛ Ŋ.B. afii ohai kpaanyɔ lɛ mli, ni ekɛ yiwalɛ nyɛ amɛnɔ koni ekɛtsake amɛ. * Shi kɛlɛ, mɛɛ anɔkwale diɛŋtsɛ Saxonbii lɛ kɛ Idumeabii lɛ atsakemɔ lɛ ji? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛɛ anɔkwale diɛŋtsɛ eji akɛ Idumea Maŋtsɛ Herode—ni bɔ mɔdɛŋ akɛ eeeha agbe abifao Yesu lɛ—ekɛ ehe ekpɛtɛ Mose Mla ni ajɛ mumɔ mli aŋma lɛ he?—Mateo 2:1-18.

14. Mɛɛ gbɛ Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔɔ nɔ amɛnyɛɔ gbɔmɛi anɔ koni amɛtsake amɛ?

14 Ani akɛ tsakemɔi nyɛɔ mɛi anɔ ŋmɛnɛ? Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, afeɔ mɛi komɛi nakai. Amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ, Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi komɛi kɛ hegbɛ kɛha nikasemɔ ni aheee nɔ ko yɛ he haa mɛi ni abaanyɛ atsake amɛ lɛ. Aloo amɛbaaha abobalɔ ni hɔmɔ yeɔ lɛ waa lɛ ata shi ni ebo shiɛmɔ wiemɔ toi bɔni afee ni aha lɛ niyenii. Taakɛ amaniɛbɔɔ ko ni je kpo yɛ afi 1992, yɛ Ortodɔks Osɔfonukpai akpee ko shishi lɛ tsɔɔ lɛ, “bei komɛi lɛ mɔ tsakemɔ lɛ baa kɛtsɔɔ heloonaa nibii ni akɛlakaa mɔ lɛ nɔ, kɛ bei komɛi amli hu lɛ kɛtsɔ awuiyeli nifeemɔi srɔtoi anɔ.”

15. Ani Yehowa Odasefoi tsakeɔ mɛi yɛ bɔ ni anuɔ wiemɔ lɛ shishi ŋmɛnɛ lɛ naa? Tsɔɔmɔ mli.

15 Gbɔmɛi anɔ ni anyɛɔ koni amɛtsake amɛjamɔ lɛ ejaaa. Eji anɔkwale akɛ Yehowa Odasefoi efeee amɛnii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. * No hewɔ lɛ, amɛtsakeee mɛi yɛ bɔ ni anuɔ wiemɔ lɛ shishi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ naa. Shi moŋ, taakɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ji lɛ, amɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ. Afɔ̃ɔ nine atsɛɔ mɔ fɛɛ mɔ ni jɛɔ esuɔmɔ mli ekpɛlɛɔ nɔ lɛ koni ená Biblia mli nilee babaoo kɛtsɔ Biblia mli nikasemɔ nɔ. Gbɔmɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ kaseɔ bɔ ni amɛaaná hemɔkɛyeli, ni damɔ Biblia mli anɔkwale nilee ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe ni ma shi shiŋŋ lɛ he nii. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji, amɛtsɛ́ɔ Nyɔŋmɔ gbɛi, ni ji Yehowa, kɛha yiwalaheremɔ. (Romabii 10:13, 14, 17) Ákɛ amɛaakpɛlɛ sanekpakpa lɛ nɔ aloo amɛfeŋ nakai lɛ ji nɔ ni mɔ lɛ diɛŋtsɛ baahala. Nɔnyɛɛ ko bɛ enɛ mli. Kɛji akɛ eko yɛ lɛ, belɛ shishinumɔ bɛ tsakemɔ lɛ mli. Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ aaakpɛlɛ jamɔ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ eba kɛjɛ tsui lɛ mli.—5 Mose 6:4, 5; 10:12.

Sanekpakpa lɛ Shiɛmɔ yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ

16. Yehowa Odasefoi asanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ etee hiɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Yehowa Odasefoi eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ yɛ Mateo 24:14 mlibaa ni da mli. Dɛŋdade titri ni fata amɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he ji Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ. * Yɛ afi 1879, beni akala Buu-Mɔɔ lɛ klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ, no mli lɛ wolo tɛtrɛɛ lɛ falɛ ni ajaa lɛ shɛɔ aaafee 6,000, yɛ wiemɔ kome mli. Yɛ afi 2001 mli, yɛ afii 122 sɛɛ lɛ, ejaa eyashɛ ekomekomei 23,042,000 yɛ wiemɔi 141 mli. Nɔ ni kɛ nakai nɔyaa lɛ nyiɛ ji Yehowa Odasefoi asanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ní etee hiɛ waa lɛ. Okɛ ŋmɛlɛtswai akpei fioo ní akɛtsu nii daa afi yɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ afii ohai 19 lɛ mli lɛ ato ŋmɛlɛtswai 1,169,082,225 ni akɛwo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ afi 2001 mli lɛ he okwɛ. Susumɔ Biblia mli nikasemɔi ni naa shɛɔ 4,921,702 ni afee ni aheee nɔ ko kɛ aja mli yɛ daa nyɔŋ nɔ lɛ he okwɛ. Mɛɛ nitsumɔ kpakpa ni da naakpa po atsu nɛkɛ! Ni mɛi ni tsu enɛ ji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 6,117,666 ni yɔɔ ekãa.

17. (a) Mɛɛ apasa nyɔŋmɔi nɛkɛ ajáa amɛ ŋmɛnɛ lɛ? (b) Mɛni ehe hiaa ni mɔ fɛɛ mɔ ale ní mɔ lɛ wiemɔ, maŋ, loo eshihilɛ yɛ maŋ kɔɔɔ he eko?

17 Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Maji lɛ fɛɛ anyɔŋmɔi lɛ yakayaka wɔji ni, shi Yehowa lɛ, lɛ efee ŋwɛi.” (Lala 96:5) Maŋhedɔɔ, maŋ kadimɔ nii, aŋkroaŋkroi ni ehe gbɛi, heloo gbɛfaŋ nibii, kɛ ninámɔ diɛŋtsɛ po ebatsɔ nibii ni ajáa amɛ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ. (Mateo 6:24; Efesobii 5:5; Kolosebii 3:5) Mohandas K. Gandhi kɛɛ be ko akɛ: “Miheɔ miyeɔ jogbaŋŋ akɛ . . . Kristofoi agbɛi folo kɛkɛ kã Europa nɔ. Eejá mamona [niifalɛ] diɛŋtsɛ.” Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, ehe miihia ni anu sanekpakpa lɛ yɛ he fɛɛ he. Ehe miihia ni mɔ fɛɛ mɔ ale Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe nii, ní mɔ wiemɔ, maŋ, loo eshihilɛ yɛ maŋ kɔɔɔ he eko. Wɔmiishwe ni mɔ fɛɛ mɔ akpɛlɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ anɔ, akɛ: “Nyɛkɛ anunyam kɛ hewalɛ ahaa Yehowa! Nyɛkɛ anunyam ni sa Yehowa gbɛi lɛ ahaa lɛ.” (Lala 96:7, 8) Yehowa Odasefoi yeɔ buaa mɛi krokomɛi koni amɛkase Yehowa he nii, koni amɛkɛ anunyam ni sa aha lɛ. Ni ehe baa sɛɛnamɔ babaoo kɛhaa mɛi ni boɔ toi lɛ. Mɛɛ sɛɛnamɔi amɛnáa mli ŋɔɔmɔ lɛ? Abaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 13 Taakɛ The Catholic Encyclopedia lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ Jamɔ Hiɛtsakemɔ be lɛ mli lɛ, akɛ abɛbua loo wiemɔ ko ni áfo tsɔɔ gbɔmɛi anɔ ni anyɛɔ koni amɛkpɛlɛ jamɔ ko nɔ lɛ mli, [yɛ Latin wiemɔ mli] akɛ: Cuius regio, illius et religio (Eshishi ji: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu tsɔɔ ejamɔ.”)

^ kk. 15 Yɛ kpee ko ni United States International Religious Freedom Commission lɛ fee yɛ November 16, 2000 lɛ shishi lɛ, mɔ ko ní tee kpee lɛ eko lɛ tsɔɔ srɔtofeemɔ ni kã mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛnyɛ mɛi anɔ ni amɛtsake amɛ lɛ kɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ teŋ. Awie akɛ, kɛji akɛ Yehowa Odasefoi shiɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, amɛfeɔ nakai yɛ gbɛ ni mɔ ko baanyɛ akɛɛ kɛkɛ akɛ, “mibɛ he miishɛɛ” lɛ nɔ, kɛkɛ lɛ mɔ lɛ eŋa eshinaa.

^ kk. 16 Wolo tɛtrɛɛ lɛ gbɛi diɛŋtsɛ ji Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi ji sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa lɛ?

• Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi shiɛɔ yɛ he ni Kristendom eto amɛsɔlemɔi yɛ po lɛ?

• Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi jeee mɛi ni haa mɛi tsakeɔ amɛjamɔ yɛ shishinumɔ ni wiemɔ lɛ hiɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ naa lɛ?

• Yehowa Odasefoi asanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eda yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Yesu ji sanekpakpa shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa ni etsɔse mɛi krokomɛi koni amɛtsu nakai nitsumɔ lɛ nɔŋŋ eko

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli ná sanekpakpa shiɛmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Ni aaanyɛ gbɔmɛi anɔ koni amɛtsake amɛjamɔ lɛ ejaaa