Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yaa Nɔ Ojie Ekpakpafeemɔ Kpo

Yaa Nɔ Ojie Ekpakpafeemɔ Kpo

Yaa Nɔ Ojie Ekpakpafeemɔ Kpo

‘La lɛ yibii ji ekpakpafeemɔ kɛ jalɛ kɛ anɔkwale fɛɛ.’—EFESOBII 5:9.

1. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ kɛ Lala 31:20 lɛ kpãa gbee?

EKPAKPA ni hi fe fɛɛ ni adesa ko baanyɛ afee ji ní ewo Yehowa hiɛ nyam. Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ miifee enɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ ni amɛjieɔ eyi yɛ ekpakpa ni efeɔ lɛ hewɔ lɛ nɔ. Ákɛ Yehowa Odasefoi anɔkwafoi lɛ, wɔjɛɔ wɔtsui fɛɛ mli wɔkɛ lalatsɛ lɛ kpãa gbee, mɔ ni lá akɛ: ‘Kwɛ bɔ ni ekpakpa ni ofeɔ ni okɛto oha mɛi ni sheɔo gbeyei lɛ da ha!’—Lala 31:20.

2, 3. Mɛni ji nɔ ni baanyɛ aba kɛ́ jeŋba kpakpa fataaa wɔ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ he?

2 Woo kɛ gbeyeishemɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔjie eyi yɛ ekpakpa ni efeɔ lɛ hewɔ. Etsirɛɔ wɔ hu koni ‘wɔjie Yehowa yi ní wɔkafo lɛ, ní wɔha ale emaŋtsɛyeli anunyam lɛ.’ (Lala 145:10-13) No hewɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa lɛ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ jeŋba kpakpa afata wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Kɛ jeee nakai lɛ, wɔɔnyɛ wɔkɛ ahorabɔɔ aba Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ.

3 Gbɔmɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ, shi amɛjeŋba kɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli lɛ kpaaa gbee. Bɔfo Paulo ŋma yɛ mɛi komɛi ni ehiii shi yɛ kɛɛmɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛfeɔ ekpakpa lɛ naa lɛ ahe akɛ: “Bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe; oshiɛɔ akɛ akaju, shi ojuɔ; okɛɔ akɛ akabɔ ajwamaŋ, shi obɔɔ ajwamaŋ . . . ‘Nyɛ hewɔ lɛ awieɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he musubɔɔ wiemɔi yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ,’ taakɛ bɔ ni aŋma lɛ.”—Romabii 2:21, 22, 24.

4. Mɛɛ hewalɛ wɔjeŋba kpakpa lɛ náa yɛ mɛi anɔ?

4 Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ ahorabɔɔ aaaba Yehowa gbɛi anɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔwo ehiɛ nyam kɛtsɔ wɔjeŋba kpakpa nɔ. Enɛ náa hewalɛ kpakpa yɛ mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛ lɛ anɔ. Nɔ kome ji akɛ, eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔshitee-kɛ-wolɔi lɛ akaná nɔ ko ni amɛaawie amɛshi wɔ. (1 Petro 2:15) Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, wɔjeŋba kpakpa lɛ gbalaa mɛi kɛbaa Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli, ni egbeleɔ gbɛ ehaa amɛ koni amɛwo ehiɛ nyam ni amɛná naanɔ wala.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:48.

5. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔsusu he amrɔ nɛɛ?

5 Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa jeŋba ni nyɛŋ awo Yehowa hiɛ nyam ni baatɔ̃tɔ̃ mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ anane lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye omanye yɛ ekpakpafeemɔ kpo ni wɔɔjie lɛ mli?

Yibii ni La lɛ Woɔ

6. Mɛni ji “duŋ nitsumɔi lɛ ní wooo yibii lɛ” ekomɛi, shi mɛɛ yibiiwoo esa akɛ ana faŋŋ yɛ Kristofoi ateŋ?

6 Ákɛ Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ, wɔnáa nɔ ko ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkwa “duŋ nitsumɔi lɛ ní wooo yibii lɛ.” Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji nibii ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam tamɔ amale, juu, musubɔɔ, bɔlɛnamɔ he wiemɔ shara, hiɛgbeji anitsumɔ, fɛoyeli ni esaaa kɛ dãatɔɔ. (Efesobii 4:25, 28, 31; 5:3, 4, 11, 12, 18) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔhe aaawo nitsumɔi ni tamɔ nakai mli lɛ, ‘wɔnyiɛɔ be fɛɛ be tamɔ la bii.’ Bɔfo Paulo kɛɔ akɛ ‘la lɛ yibii ji mlihilɛ loo ekpakpafeemɔ kɛ jalɛ kɛ anɔkwale fɛɛ.’ (Efesobii 5:8, 9) No hewɔ lɛ, la lɛ mli ni wɔnyiɛɔ lɛ haa wɔnyɛɔ wɔfeɔ ekpakpa be fɛɛ be lɛ. Shi mɛɛ la ji enɛ?

7. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔya nɔ wɔjie ekpakpafeemɔ yibiiwoo lɛ kpo?

7 Yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee ekpakpa kɛ́ wɔnyiɛ mumɔŋ la lɛ mli. Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane ha minane kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ.” (Lala 119:105) Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔjie “la lɛ yibii” lɛ kpo kɛtsɔ ‘mlihilɛ loo ekpakpafeemɔ fɛɛ’ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ wɔkɛ mumɔŋ la ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, ní apɛiɔ mli jogbaŋŋ be fɛɛ be yɛ Kristofoi awoji amli, ní asusuɔ he daa yɛ wɔkpeei ashishi kɛha jamɔ lɛ atsu nii. (Luka 12:42; Romabii 15:4; Hebribii 10:24, 25) Ehe miihia hu ni wɔsusu Yesu Kristo ni ji “je lɛ mli la lɛ” nɔkwɛmɔnɔ kɛ etsɔɔmɔi kɛ “[Yehowa] enunyam lɛ kpɛmɔ” lɛ hu he jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.—Yohane 8:12; Hebribii 1:1-3.

Mumɔ lɛ Yibii

8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔjie ekpakpafeemɔ loo ejurɔfeemɔ kpo?

8 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mumɔŋ la yeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee ekpakpa. Kɛfata he lɛ, wɔnyɛɔ wɔjieɔ nɛkɛ su nɛɛ kpo, ejaakɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ, loo nifeemɔ hewalɛ lɛ nyiɛɔ wɔhiɛ. Ekpakpafeemɔ loo ejurɔfeemɔ ji “mumɔ lɛ yibii” lɛ eko. (Galatabii 5:22, 23) Kɛ wɔba wɔhe shi wɔha Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ, ebaawo ekpakpafeemɔ loo ejurɔfeemɔ yibii ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ wɔmli.

9. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nii yɛ Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Luka 11:9-13 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa?

9 Esa akɛ suɔmɔ ni mli wa ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔsa Yehowa hiɛ kɛtsɔ mumɔ lɛ yibiiwoo ni ji ekpakpafeemɔ nɔ lɛ atsirɛ wɔ koni wɔfee nii yɛ Yesu wiemɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Nyɛbia, ni aaaha nyɛ; nyɛtaoa, ni nyɛaana; nyɛshia, ni aaagbele nyɛ. Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ lɛ, enine shɛɔ nɔ; ni mɔ ni taoɔ lɛ, enaa; ni mɔ ni shiɔ lɛ, aaagbele lɛ. Shi mɛɛ tsɛ yɔɔ nyɛteŋ ni kɛji ebi bi lɛ aboloo, ni eeeha lɛ tɛ? aloo kɛji ebi lɛ loo lɛ, ni eeeŋɔ onufu efee loo eha lɛ? Aloo kɛji ebi wuɔ wɔlɔ lɛ, ni eeeha lɛ nyɔŋmɔŋkrakro? Belɛ kɛji nyɛ ni nyɛji [mɛi ni yeee emuu ni kɛ́ akɛaato he lɛ nyɛji] mɛi fɔji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ ni nyɛkɛ nikeenii kpakpai keɔ nyɛbii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ lɛ.” (Luka 11:9-13) Nyɛhaa wɔnyiɛa Yesu ŋaawoo lɛ sɛɛ kɛtsɔ sɔlemɔ ni wɔɔsɔle wɔbi Yehowa mumɔ lɛ nɔ, koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔjie eyibii ni ji ekpakpafeemɔ lɛ kpo.

“Feemɔ Ekpakpa”

10. Mɛɛ Yehowa ekpakpafeemɔ lɛ sui komɛi atsĩ tã yɛ 2 Mose 34:6, 7?

10 Wɔbaanyɛ wɔkɛ mumɔŋ la ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ dɛŋ yelikɛbuamɔ ‘afee ekpakpa.’ (Romabii 13:3) Kɛtsɔ daa Biblia mli nikasemɔ nɔ lɛ, wɔkaseɔ nibii babaoo diɛŋtsɛ yɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkase Yehowa ekpakpafeemɔ lɛ mli. Nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ kɛ wɔ susu Nyɔŋmɔ ekpakpafeemɔ lɛ sui komɛi ni atsĩ tã yɛ sane ni Mose jaje etsɔɔ ni aŋma yɛ 2 Mose 34:6, 7, lɛ he, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Yehowa, Yehowa, Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ní toɔ tsui, ní mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fá pii, ní hiɛɔ mɔbɔnalɛ mli ehaa mɛi akpei abɔ, ní ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa, ni ehaaa mɔ ko mɔ ko aŋɔ ehe aye kwraa.” Yehowa ekpakpafeemɔ lɛ sui nɛɛ hesusumɔ jogbaŋŋ nɛɛ baaye ebua wɔ koni ‘wɔfee ekpakpa.’

11. Te esa akɛ nilee ni tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ musuŋtsɔlɛ loo enaa mɔ mɔbɔ ni emli hi loo eduroɔ mɔ lɛ aná wɔnɔ hewalɛ aha tɛŋŋ?

11 Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sanejajemɔ nɛɛ haa wɔleɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkase Yehowa kɛtsɔ musuŋtsɔlɛ loo mɔbɔnalɛ duromɔ loo mlihilɛ ni wɔɔjie lɛ kpo lɛ nɔ. Yesu kɛɛ akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni naa mɔbɔ; shi aaana amɛ mɔbɔ.” (Mateo 5:7; Luka 6:36) Akɛni wɔle akɛ Yehowa yɛ mlihilɛ hewɔ lɛ, no tsirɛɔ wɔ koni wɔkɛ mɛi krokomɛi aye yɛ mlihilɛ kɛ miishɛɛ mli, ni mɛi ni fata he ji mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ. Enɛ kɛ ŋaawoo ni Paulo kɛha nɛɛ kpãa gbee, nɔ ni kɛɛ: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli, ni nyɛle bɔ ni sa akɛ nyɛhaa mɔ fɛɛ mɔ hetoo.”—Kolosebii 4:6.

12. (a) Akɛni Nyɔŋmɔ toɔ etsui loo emli fũuu mra hewɔ lɛ, te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ mɛi krokomɛi ahe wɔha tɛŋŋ? (b) Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔfee mɛni?

12 Akɛni Nyɔŋmɔ toɔ etsui loo emli fũuu mra hewɔ lɛ, shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ ‘wɔɔfee ekpakpa’ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nanemɛi heyelilɔi afatɔɔi bibii anɔ ni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya amɛsui kpakpai lɛ anɔ. (Mateo 7:5; Yakobo 1:19) Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔjie anɔkwa suɔmɔ kpo, yɛ shihilɛi ni kaa mɔ fe fɛɛ lɛ po shishi. Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji nɔ ko ni asumɔɔ waa.—Abɛi 19:22.

13. Te esa akɛ wɔfee nii wɔha tɛŋŋ koni wɔkɛtsɔɔ akɛ Yehowa “anɔkwale fá pii”?

13 Akɛni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ “anɔkwale fá pii” hewɔ lɛ, wɔtaoɔ koni ‘wɔkɛ wɔhe atsɔɔ akɛ esɔɔlɔi kɛtsɔ anɔkwa wiemɔ nɔ.’ (2 Korintobii 6:3-7) Nibii kpawo ni ji Yehowa nihiinii lɛ ekomɛi ji “apasa lilɛi” kɛ “amale odaseyelɔ ni foɔ sane tãa.” (Abɛi 6:16-19) No hewɔ lɛ, shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ etsirɛ wɔ koni ‘wɔshɛ́ amale wɔfɔ ní wɔwie anɔkwale.’ (Efesobii 4:25) Eba akɛ wɔɔfee ekpakpafeemɔ be fɛɛ be yɛ gbɛ ni he hiaa nɛɛ nɔ.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔ afa amɛ?

14 Esa akɛ sane ni Nyɔŋmɔ jaje etsɔɔ Mose lɛ hu atsirɛ wɔ koni wɔfee mɛi ni kɛ tɔmɔ faa, ejaakɛ Yehowa efee klalo akɛ ekɛ mɛi atɔmɔ aaafa amɛ. (Mateo 6:14, 15) Eji anɔkwale akɛ, Yehowa kɛ toigbalamɔ baaa eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ekpakpafeemɔ he tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ atsu nii yɛ nɔ ni kɔɔ mumɔŋ hetsemɔ ni aaahiɛ mli yɛ asafo lɛ mli lɛ he.—3 Mose 5:1; 1 Korintobii 5:11, 12; 1 Timoteo 5:22.

“Nyɛkwɛa Bɔ ni Nyɛaafee”

15, 16. Paulo ŋaawoo ni aŋma yɛ Efesobii 5:15-19 lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya nɔ wɔfee ekpakpa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Bɔni afee ni wɔtiu ekpakpafeemɔ sɛɛ gbɛ yɛ efɔŋ ni bɔle wɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe miihia ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ayimɔ wɔ obɔbɔ ni wɔkwɛ bɔ ni wɔnyiɛɔ wɔhaa lɛ jogbaŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo wo Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ hewalɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛkwɛa bɔ ni nyɛaafee ní nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛ, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdekã he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni. No hewɔ lɛ nyɛkafea nyɛhe mɛi ni bɛ yitseiaŋ, shi moŋ nyɛyoa nii ni ji Nuntsɔ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ. Ni nyɛkatɔrɔa dãa, nɔ̃ mli ni sakasakafeemɔ yɔɔ lɛ, shi moŋ nyɛyimɔa obɔ kɛ mumɔ lɛ: nyɛkɛ nyɛhe awiewiea yɛ saŋkutswaai kɛ yijiemɔ lalai kɛ mumɔŋ lalai amli, nyɛlaa ni nyɛtswaa saŋku yɛ nyɛtsuii amli nyɛhaa Nuntsɔ lɛ.” (Efesobii 5:15-19) Eka shi faŋŋ akɛ, nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ sa jogbaŋŋ kɛha wɔ yɛ naagbee gbii ni ji jaramɔ bei nɛɛ mli.—2 Timoteo 3:1.

16 Kɛ wɔɔya nɔ wɔfee ekpakpa lɛ, belɛ esa akɛ wɔkwɛ bɔ ni wɔɔfee koni wɔnyiɛ ákɛ mɛi ni jieɔ Nyɔŋmɔ jamɔ mli nilee kpo. (Yakobo 3:17) Esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ he ni esa akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ayimɔ wɔ obɔbɔ, ni wɔha ekudɔ wɔ. (Galatabii 5:19-25) Kɛ wɔkɛ mumɔŋ nitsɔɔmɔ ni akɛhaa yɛ Kristofoi akpeei, kpeei bibii kɛ kpeei wuji anɔ lɛ tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee ekpakpa. Ekolɛ wiemɔi ni Paulo kɛ Efesobii lɛ wie lɛ hu baakai wɔ akɛ yɛ wɔhenaabuamɔi kɛha jamɔ lɛ babaoo mli lɛ, wɔnáa “mumɔŋ lalai”—ni babaoo yɛ ni kɔɔ mumɔŋ sui tamɔ ekpakpafeemɔ he—ni wɔjɛɔ wɔtsuiŋ wɔláa lɛ he sɛɛ.

17. Kɛ Kristofoi ni he yeɔ waa lɛ ashihilɛi lɛ eŋmɛŋ gbɛ koni amɛya kpeei daa lɛ, mɛni ji nɔ ni amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa yɛ he?

17 Ni wɔnanemɛi heyelilɔi ni nyɛɛɛ aya Kristofoi akpeei daa yɛ hela ni naa wa hewɔ lɛ hu? Ekolɛ amɛbaatswia shi kɛ dɔlɛ akɛni amɛnyɛɛɛ amɛjá Yehowa be fɛɛ be yɛ gbɛ ni baaha amɛkɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ abɔ tɛ̃ɛ lɛ hewɔ. Shi amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa akɛ Yehowa nuɔ amɛshihilɛi lɛ ashishi, ni ebaaha amɛhi ela lɛ mli daa, ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaha amɛ, ni ebaaye ebua amɛ koni amɛya nɔ amɛfee ekpakpa.—Yesaia 57:15.

18. Mɛni baaye ebua wɔ koni wɔtiu ekpakpafeemɔ gbɛ sɛɛ?

18 Ekpakpafeemɔ ni wɔɔtiu sɛɛ lɛ biɔ ni wɔbu wɔnaanyobɔi ahe ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ mɛi ni “sumɔɔɔ ekpakpa” lɛ ahe. (2 Timoteo 3:2-5; 1 Korintobii 15:33) Kɛ wɔkɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ koni ‘wɔkafee Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nidɔɔ nii’ kɛtsɔ nii ni kɛ mumɔ lɛ hiɛnyiɛmɔi kpãaa gbee lɛ feemɔ nɔ. (Efesobii 4:30) Kɛfata he lɛ, wɔnáa yelikɛbuamɔ akɛ wɔɔfee ekpakpa kɛ́ wɔkɛ mɛi ni amɛshihilɛi yeɔ odase akɛ amɛsumɔɔ ekpakpafeemɔ ni Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nyiɛɔ amɛhiɛ lɛ bɔ gbagbalii lɛ.—Amos 5:15; Romabii 8:14; Galatabii 5:18.

Ekpakpafeemɔ Woɔ Yibii Kpakpai

19-21. Gbaa niiashikpamɔi ni tsɔɔ akɛ ekpakpafeemɔ náa hewalɛ kpakpa yɛ mɔ nɔ.

19 Mumɔŋ la lɛ mli nyiɛmɔ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ni wɔɔba wɔhe shi wɔha egbɛtsɔɔmɔ, ní wɔkwɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnyiɛɔ lɛ, baaye ebua wɔ koni wɔkpoo efɔŋ ni ‘wɔfee ekpakpa.’ Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, enɛ baanyɛ awo yibii kpakpai. Susumɔ Zongezile ni ji Yehowa Odasefonyo ko ni yɔɔ South Africa lɛ niiashikpamɔ he okwɛ. Gbi ko leebi beni enyiɛ gbɛ kɛyaa skul lɛ, ekwɛ shika fioo ni eyɔɔ yɛ shikatoohe lɛ yibɔ. Tɔmɔ ni wolo bibioo ni jɛ tsɔne ni kaneɔ shika lɛ mli ba lɛ tsɔɔ akɛ shika ni falɛ ji rand 42,000 (U.S. dɔlai 6,000) ebagbe yi. Mɔ ko ni buɔ shikatoohe lɛ nibii ahe lɛ kɛ mɛi krokomɛi wo lɛ hewalɛ koni ejie shika ni bafata he lɛ koni ekɛyawo shikatoohe kroko eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Odasefoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ekɛ amɛ yɔɔ lɛ pɛ jie eyi akɛ ejieee nakai shika lɛ eko kwraa.

20 Zongezile bɔ tɔmɔ lɛ he amaniɛ etsɔɔ shikatoohe lɛ yɛ nitsumɔ gbi ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ nɔ. Nɔ ni aná ale ji akɛ shikatoohe nɔmba ni eyɔɔ lɛ tamɔ niiatsɛ jarayelɔ ko nɔ̃, ni niiatsɛ nɛɛ leee ni ekɛ shikatoohe nɔmba ni jeee lɛ enɔ̃ lɛ tsu nii beni ekɛ shika yato shikatoohe lɛ. Akɛni jarayelɔ lɛ naa kpɛ ehe waa akɛ Zongezile yeko shika nɛɛ eko hewɔ lɛ, ebi lɛ akɛ: “Mɛɛ sɔlemɔ oyaa?” Zongezile tsɔɔ mli akɛ Yehowa Odasefonyo ji lɛ. Shikatoohe lɛ nitsumɔ mli onukpai lɛ kɛ miishɛɛ jie eyi, ni amɛkɛɛ akɛ: “Wɔná ni kulɛ gbɔmɛi fɛɛ yeɔ anɔkwa tamɔ Yehowa Odasefoi.” Lɛɛlɛŋ, nifeemɔi ni tsɔɔ anɔkwayeli kɛ ekpakpafeemɔ baanyɛ aha mɛi krokomɛi awo Yehowa hiɛ nyam.—Hebribii 13:18.

21 Ehe ehiaaa ni nifeemɔi ni tsɔɔ ekpakpafeemɔ afee nɔ ko ni yɔɔ srɔto kwraa dani ená mɔ nɔ hewalɛ kpakpa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ehe bahia ni Odasefonyo oblanyo fioo ko ni sɔmɔɔ ákɛ be fɛɛ sanekpakpa jajelɔ yɛ Samoa ŋshɔkpɔi lɛ eko nɔ lɛ aya helatsamɔhe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. No mli lɛ gbɔmɛi miimɛ koni datrɛfonyo akwɛ amɛ, ni Odasefonyo lɛ na akɛ yoo onukpa ko ni yɔɔ esɛɛ lɛ náaa hewalɛ kwraa. Eto gbɛjianɔ koni yoo lɛ atsɔ hiɛ aya bɔni afee ni akwɛ lɛ mra. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Odasefonyo lɛ kɛ yoo onukpa nɛɛ kpe yɛ jara lɛ nɔ. Yoo lɛ kai lɛ kɛ nɔ̃ kpakpa ni efee yɛ helatsamɔhe lɛ. Yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Kpaako miná mile akɛ Yehowa Odasefoi sumɔɔ amɛnaanyo gbɔmɔ lɛɛlɛŋ.” Yɛ be mli ni tsutsu ko lɛ, no mli lɛ esumɔɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ, ekpakpa ni Odasefonyo lɛ fee lɛ lɛ ná enɔ hewalɛ kpakpa. Ekpɛlɛ koni akɛ lɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ ni ebɔi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee námɔ.

22. Mɛni ji gbɛ ko ni sa kadimɔ waa titri ni aaatsɔ nɔ ‘afee ekpakpa’?

22 Eka shi faŋŋ akɛ obaanyɛ ogba niiashikpamɔi ni tsɔɔ bɔ ni ekpakpafeemɔ he yɔɔ sɛɛnamɔ ha. Gbɛ ni sa kadimɔ waa titri ni tsɔɔ ‘ekpakpa ni aaafee’ lɛ ji ni akɛ he awo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa jajemɔ lɛ mli daa. (Mateo 24:14) Eba akɛ wɔbaaya nɔ wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔ ni jara wa nɛɛ mli kɛ ekãa, ní wɔyɔse akɛ enɛ ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee ekpakpa, titri lɛ kɛha mɛi ni kɛ miishɛɛ boɔ toi lɛ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ jeŋba kpakpa lɛ woɔ Yehowa, ekpakpafeemɔ babaoo jɛɛhe lɛ hiɛ nyam.—Mateo 19:16, 17.

Yaa nɔ ‘Ofee Mɛi Fɛɛ Ejurɔ’ loo Ekpakpa

23. Mɛni hewɔ ni Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ kpakpa lɛ?

23 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ kpakpa. Ebaanyɛ ehere wɔ kɛ mɛi ni boɔ Biblia mli shɛɛ sane lɛ toi lɛ yiwala, koni amɛnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ. (Mateo 7:13, 14; 1 Timoteo 4:16) Kɛ ehe bahia ni wɔfee yiŋkpɛi lɛ, belɛ, bɔ ni wɔshweɔ koni wɔfee ekpakpa lɛ baanyɛ aha wɔbi wɔhe akɛ: ‘Te yiŋkpɛɛ nɛɛ baasa Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni mikɛ mihe woɔ mli lɛ he eha tɛŋŋ? Ani gbɛ ni minyiɛɔ nɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ lɛɛlɛŋ? Ani ebaaye ebua mi koni maye mabua mɛi krokomɛi ni amɛkpɛlɛ “naanɔ sanekpakpa” lɛ nɔ ní amɛbaná amɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa?’ (Kpojiemɔ 14:6) Miishɛɛ babaoo baajɛ yiŋkpɛɛ ni wɔfeɔ ni haa Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yaa hiɛ lɛ mli aba.—Mateo 6:33; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

24, 25. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee ekpakpa loo ejurɔ yɛ asafo lɛ mli, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ he kɛ́ wɔtee nɔ wɔfee ekpakpa loo ejurɔ?

24 Nyɛkahaa wɔbuaa sɛɛnamɔi ni jɛɔ ekpakpafeemɔ mli kɛbaa lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ nɔ ko bibioo. Wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔjie su nɛɛ kpo kɛtsɔ Kristofoi asafo lɛ sɛɛfimɔ nɔ, ní wɔfee bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔtsu ehe nibii kɛ ehilɛ-kɛhamɔ he nii. Eka shi faŋŋ akɛ, wɔmiifee ekpakpa kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei daa ni wɔkɛ wɔhe wo mli. Jɛmɛ diɛŋtsɛ ni wɔyɔɔ lɛ woɔ nanemɛi jálɔi ahewalɛ, ni saji ahetooi ni wɔto he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni wɔkɛhaa lɛ tswaa amɛ emaa shi yɛ mumɔŋ. Wɔmiifee ekpakpa loo ejurɔ hu kɛ́ wɔkɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ hu tsu nii koni wɔkɛsaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ nibii kɛ agbɛnɛ kɛ́ wɔye wɔbua koni akɛkwra nɔ jogbaŋŋ lɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 22:3-7; 2 Korintobii 9:6, 7) Lɛɛlɛŋ, “ákɛ nɔ ni wɔyɔɔ deka hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.”—Galatabii 6:10.

25 Wɔnyɛŋ wɔtsɔ hiɛ wɔle shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni baabi ni wɔfee ekpakpa. Yɛ be mli ni wɔkɛ shihilɛi heei ni mli wa kpeɔ lɛ, belɛ nyɛhaa wɔtaoa sane shishinumɔ kɛjɛa Ŋmalɛi lɛ amli, wɔsɔle wɔbi Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ní wɔfee nɔ ni fe fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔtsu esuɔmɔnaa nii kpakpa ni yeɔ emuu lɛ he nii. (Romabii 2:9, 10; 12:2) Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ babaoo yɛ be mli ni wɔyaa nɔ wɔfeɔ ekpakpa loo wɔfeɔ ejurɔ lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Wɔbaanyɛ wɔfee ekpakpa ni fe fɛɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni hewɔ ni atsɛɔ ekpakpafeemɔ akɛ “la lɛ yibii” lɛ?

• Mɛni hewɔ atsɛɔ ekpakpafeemɔ akɛ “mumɔ lɛ yibii” lɛ?

• Mɛɛ hewalɛ wɔjeŋba kpakpa lɛ náa yɛ mɔ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔfeɔ ekpakpa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Ekpakpafeemɔ woɔ yibii kpakpai