Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Falefalefeemɔ—Mɛni Etsɔɔ Diɛŋtsɛ?

Falefalefeemɔ—Mɛni Etsɔɔ Diɛŋtsɛ?

Falefalefeemɔ—Mɛni Etsɔɔ Diɛŋtsɛ?

YƐ MUJIWOO shihilɛi ni naa wa waa yɛ Europa kɛ United States yɛ afii ohai 18 kɛ 19 lɛ hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ nɔ ni aaanyɛ atsɛ́ lɛ akɛ eji “falefalefeemɔ he tsɔɔmɔ” lɛ he shiɛmɔ ha. Nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ ha ale akɛ mujiwoo ni naa wa waa lɛ tamɔ esha pɛpɛɛpɛ, yɛ be mli ni akɛɔ akɛ falefalefeemɔ kɛ mɔ bɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ lɛ. Ekolɛ enɛ ha wiemɔ ni ji “Falefalefeemɔ tsɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ” lɛ gbɛ eshwã waa lɛ.

Jamɔ, ni ji Salvation Army ni William kɛ Catherine Booth to shishi lɛ kɛ susumɔ nɛɛ tsu nii. Taakɛ wolo ni ji Health and Medicine in the Evangelical Tradition lɛ tsɔɔ lɛ, wiemɔ ni amɛkɛfeɔ oti ni ma amɛhiɛ ji: “Samala, Wonu, kɛ Yiwalaheremɔ.” Kɛkɛ ni beni Louis Pasteur kɛ mɛi krokomɛi tsɔɔ tsakpaa ni yɔɔ faŋŋ ni kã hela kɛ muawai ateŋ lɛ, nɔ ni enɛ kɛfata he kɛkɛ ji ekãa ni aná aha maŋ helatsamɔ he gbɛjianɔtoi kpakpai kɛ jeŋ nilee ni akɛaatsu he nii.

Nifeemɔi ni akɛtsu he nii amrɔ nɔŋŋ lɛ ateŋ ekomɛi ji akɛ ahaŋ odasefonyo ashɔ Biblia lɛ naa yɛ saneyelihe kɛ agbɛnɛ hu gu ni agu kɔɔpoo kome ni mɔ fɛɛ mɔ kɛaanu nu yɛ skul srɔtoi lɛ kɛ oketekei amaamɔhei lɛ. Abɔ mɔdɛŋ po koni akɛ kɔɔpoo ni mɔ fɛɛ mɔ aaahiɛ lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃ lɛ aye nuntsɔ niyenii kpulu kome ni mɔ fɛɛ mɔ kɛnuɔ nii yɛ jamɔŋ nifeemɔi ashishi lɛ najiaŋ. Hɛɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ mra be mli lɛ ye omanye saŋŋ yɛ be mli ni amɛtsakeɔ bɔ ni mɛi feɔ nii amɛhaa yɛ falefalefeemɔ he lɛ. Enɛ ná mɛi anifeemɔ nɔ hewalɛ aahu akɛ niŋmalɔ ko tsɛ́ nɔ ni jɛ mli ba lɛ akɛ “miishɛɛ henumɔ babaoo ni anáa ahaa falefalefeemɔ.”

Shi kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ “miishɛɛ henumɔ babaoo ni anáa ahaa falefalefeemɔ” nɛɛ ji hiɛaŋhiɛaŋ nɔ ko kɛkɛ. Etsɛɛɛ kwraa ni jarayelɔi ni yɔɔ ekãa waa lɛ tsake samala ni ale lɛ afee lɛ samala ni haa hewolonɔ feɔ trotro. Jarayeli adafitswaa mli saji ni yɔɔ nigii lɛ ha nihelɔi hé amɛye akɛ, nibii komɛi ni akɛfeɔ he falefale lɛ he nibii komɛi ni akɛtsuɔ nii lɛ baaha mɔ ni kɛtsuɔ nii lɛ afee mɔ ni yɔɔ bulɛ yɛ mɛi ahiɛ ni no baafee nɔ ko ni mɛi krokomɛi ahiɛ baakɔ̃ nɔ waa. Tɛlivishiŋ haa jwɛŋmɔŋ susumɔ nɛɛ yaa hiɛ. Bei komɛi amli lɛ, anaa gbɔmɛi ni yeɔ omanye ni anáa amɛhe miishɛɛ ni akɛ amɛ tsuɔ nii yɛ jarayeli he adafitswai kɛ sinii amli lɛ akɛ amɛmiifee shia falefale, amɛmiibɛɛ shia mli, amɛmiihala jwɛi, aloo amɛmiibɛɛ amɛ alɔŋtei kɛ gbeei ni amɛkɛ amɛ shwɛɔ lɛ ashishi.

Mɛi krokomɛi hu yɛ ni susuɔ akɛ nitsumɔ ni amɛyaa lɛ haa amɛnyɛɔ amɛwoɔ amɛnibii ahe nyɔmɔ, yɛ be mli ni amɛfiteee shika yɛ shia mli nitsumɔ loo daa gbi falefalefeemɔ nitsumɔi krokomɛi ahe. Ni akɛni shika he sɛɛnamɔ bɛ mli hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ amɛfee hei ni amɛyɔɔ lɛ falefale? Nɔ kome ni ejɛ enɛ mli eba ji akɛ ŋmɛnɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ mɔ diɛŋtsɛ he falefalefeemɔ ji nɔ̃ pɛ ni he hiaa kɛha falefalefeemɔ.

Bɔ ni Nyɔŋmɔ Susuɔ Falefalefeemɔ He Ehaa

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, mɔdɛŋ ni abɔ yɛ nakai beaŋ koni akɛtsɔɔ falefalefeemɔ lɛ ye ebua ni mɛi ashihilɛ tee hiɛ. Ni nakai pɛpɛɛpɛ eji, ejaakɛ falefalefeemɔ ji su ko ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ni he tse ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ̃ loo ejɛ eŋɔɔ. Etsɔɔ wɔ koni wɔná krɔŋkrɔŋfeemɔ kɛ hetsemɔ yɛ wɔ gbɛ̀i fɛɛ mli lɛ he sɛɛ.—Yesaia 48:17; 1 Petro 1:15.

Yehowa Nyɔŋmɔ feɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Anaa Nyɔŋmɔ falefalefeemɔ kɛ esui krokomɛi hu ni anaaa lɛ faŋŋ lɛ yɛ edebɔɔ nii ni anaa lɛ mli. (Romabii 1:20) Nɔ ni wɔnyɛɔ wɔnaa ji akɛ adebɔɔ nii lɛ diɛŋtsɛ wooo muji ni sɛɛ tsɛɔ. Shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii amli tsakemɔi babaoo lɛ ji nibii ni tsuɔ amɛhe falefalefeemɔ he nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni ato he gbɛjianɔ kɛha shihilɛ kpakpa ni he tse. Mɔ kome pɛ ni nitsumɔ ni he tse tamɔ nɛkɛ baanyɛ ajɛ eŋɔɔ aba ji Nifeelɔ ko ni susuɔ falefalefeemɔ he waa. No hewɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔmuɔ sane naa yɛ enɛ he akɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ jálɔi ahe atse yɛ amɛshihilɛ mli srɔtoi lɛ fɛɛ mli.

Falefalefeemɔ Fãi Srɔtoi Ejwɛ

Biblia lɛ tsɔɔ falefalefeemɔ fãi srɔtoi ejwɛ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ jálɔi abɔ mɔdɛŋ ni amɛshɛ he. Nyɛhaa wɔsusua enɛɛmɛi ateŋ eko fɛɛ eko he wɔkwɛa.

Mumɔŋ. Abaanyɛ asusu enɛ he akɛ no ji falefalefeemɔ lɛ mli nɔ ni he hiaa fe fɛɛ, ejaakɛ ekɔɔ gbɛkpamɔi ni mɔ yɔɔ kɛha naanɔ wala lɛ he. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ, enɛ ji falefalefeemɔ lɛ fã ko ni akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ fe fɛɛ. Yɛ kukufoo mli lɛ, kɛ́ mɔ aaaha ehe atse yɛ mumɔŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ esaaa akɛ etekeɔ anɔkwale jamɔ kɛ apasa jamɔ he husui ni Nyɔŋmɔ efo efɔ̃ shi lɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ buɔ apasa jamɔi fɛɛ akɛ nɔ ni he tseee. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu.” (2 Korintobii 6:17) Kaselɔ Yakobo hu tsɔɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni enɛ ji akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ, akɛ mɔ . . . [ato] ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.”—Yakobo 1:27.

Nyɔŋmɔ tsɔɔ faŋŋ bɔ ni esumɔɔɔ kwraa akɛ akɛ apasa jamɔ aaafutu enɔkwa jamɔ lɛ. Bei pii lɛ, nɔ ni fata apasa jamɔ he hu ji nifeemɔi ni he tseee kɛ amagai kɛ nyɔŋmɔi ni ahiɔ. (Yeremia 32:35) No hewɔ lɛ, awoɔ anɔkwa Kristofoi hewalɛ koni amɛkpoo amɛhe ni amɛkɛaawo jamɔ ni he tseee mli kwraa.—1 Korintobii 10:20, 21; Kpojiemɔ 18:4.

Jeŋba. Nyɔŋmɔ tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ faŋŋ ni kã nɔ ni he tse kɛ nɔ ni he tseee lɛ teŋ yɛ enɛ hu mli. Yɛ fɛɛ mli lɛ, je lɛ ebatsɔ tamɔ bɔ ni awie he yɛ Efesobii 4:17-19 lɛ mli akɛ: “Amɛjwɛŋmɔ mli ewo duŋ, ni mɛikpɔji ji amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wala gbɛfaŋ . . . Nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ hewɔ lɛ amɛŋɔ amɛhe amɛha nyenyeŋtswibɔɔ, ni amɛkɛ hiɛjoomɔ tsuɔ nyaŋemɔ nii fɛɛ kwa.” Susumɔ ni ehiii tamɔ nɛkɛ lɛ jieɔ ehe kpo yɛ gbɛ̀i babaoo ni yɔɔ faŋŋ kɛ nɔ ni yɔɔ nigii nɔ, no hewɔ lɛ ehe miihia ni Kristofoi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ.

Mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ le akɛ ahoshwibɔlɔ, hii kɛ hii ni náa bɔlɛ, bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ, kɛ bɔlɛnamɔ he mfonirii gbohii ji jeŋba mli hetsemɔ he tɛ ni Yehowa efo efɔ̃ shi lɛ ni akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ. Shi kɛlɛ, nifeemɔi nɛɛ ahe sanegbaai egbɛ eshwã yɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ hesaamɔi amli. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe. Atadei kukuji ni tɛŋɔ gbɔmɔtso lɛ ni aaawo kɛba Kristofoi akpeei loo kɛya hiɛtserɛjiemɔhei lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa adesa gbɔmɔtso lɛ nɔ bɔ ni esaaa ni no tsɔɔ akɛ mɔ lɛ he tseee yɛ jeŋba mli. Kɛfata je lɛ susumɔ ni he tseee ni akɛaatsu nii yɛ Kristofoi anaanyobɔɔ mli lɛ he lɛ, atadewoo yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baanyɛ atee susumɔi ni he tseee shi yɛ mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ mli. Enɛ ji nɔ ko ni ehe miihia ni Kristofoi amia amɛhiɛ waa koni amɛkɛ “nilee ni jɛ ŋwɛi” atsu he nii.—Yakobo 3:17.

Jwɛŋmɔŋ. Esaaa akɛ mɔ jwɛŋmɔ bafeɔ nɔ ko ni alooɔ susumɔi ni he tseee awoɔ mli. Yesu bɔ kɔkɔ eshi susumɔ ni he tseee beni ekɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:28; Marko 7:20-23) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ he mfonirii gbohii kɛ bɔlɛnamɔ he sinii akwɛmɔ, bɔlɛnamɔ nifeemɔi gbohii ahe sane kanemɔ, kɛ lalai amli wiemɔi gbohii atoiboo hu he. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi akwa susumɔi gbohii ni amɛaaná ni baanyɛ átee wiemɔ kɛ nifeemɔi ni bɛ krɔŋkrɔŋ shi ni amɛkɛaabule amɛhe lɛ.—Mateo 12:34; 15:18.

Gbɔmɔtsoŋ. Tsakpaa gbagbalii ko kã krɔŋkrɔŋfeemɔ kɛ gbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ teŋ yɛ Biblia lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ mɛi ni asumɔɔ nyɛ . . . nyɛhaa wɔtsuua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.” (2 Korintobii 7:1) No hewɔ lɛ, esa akɛ anɔkwa Kristofoi aha amɛgbɔmɔtsei, shia, kɛ amɛshihilɛhei afee falefale ni jɛmɛ atse, taakɛ bɔ ni amɛshihilɛi aaaŋmɛ gbɛ. Yɛ hei ni nu ni akɛshaa nii amli loo akɛjuɔ he faaa yɛ po lɛ, esa akɛ Kristofoi abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ ni amɛha amɛhe atse koni esa hiɛ be fɛɛ be.

Nɔ ni fataŋ gbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ he hu ji tawashɛremɔi srɔtoi fɛɛ, dãanumɔ shɛii, kɛ tsofa fɔŋ kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ̀i srɔtoi fɛɛ nɔ, ní woɔ gbɔmɔtso lɛ he taŋ ni efiteɔ lɛ lɛ. Tookwɛlɔ ni awie ehe yɛ Salomo Lalai lɛ amli lɛ ná ŋma ni Shulamit gbekɛ yoo lɛ atade lɛ jeɔ waa lɛ he miishɛɛ. (Salomo Lalai 4:11) Wɔgbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ he nitsumɔ lɛ ji suɔmɔ nifeemɔ, taakɛ bɔ ni wɔsumɔɔɔ ni wɔhaa wɔhe jeɔ fũ ewoɔ mɛi ni yɔɔ wɔmasɛi lɛ. Ekolɛ ojeŋmai baafee nɔ ni sa, shi nomɛi jeee nibii ni akɛyeɔ daa hejuu kɛ atadei ni he tse najiaŋ.

Ní Aaaya nɔ Aŋmɛ Pɛpɛɛpɛ

Yɛ gbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ gbɛfaŋ lɛ, gbɔmɛi nyɛɔ amɛfeɔ nii kɛtekeɔ nɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ní wɔɔfee veveeve yɛ falefalefeemɔ he lɛ baanyɛ afee nɔ ko ni haŋ wɔná miishɛɛ. Ebaanyɛ efite be ni fá babaoo hu. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, shiai ni ewo muji ni mli tseee baanyɛ afite shika babaoo kɛsaa. Nɔ ni kã nifeemɔi enyɔ ni tekeɔ nɔ nɛɛ teŋ ji nifeemɔ ni nilee yɔɔ mli ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii ni wɔkɛaaha wɔshia mli atse ni efee nɔ ni sa hiɛ.

Kaaha emli fee basabasa. Ewa akɛ aaasaa shiai loo tsũi ni mli efee basabasa lɛ, ni ekolɛ efeŋ mlɛo kwraa akɛ aaana muji yɛ shihilɛhei ni nibii bua shi yɛ jɛmɛ lɛ mli. Shiai ni mli bɛ haŋtsii ni bɛ basabasa lɛ haaa afite be babaoo kɛsaa. Shihilɛ ni bɛ haŋtsii lɛ ji nɔ ni Biblia lɛ jieɔ yi waa akɛ: “Kɛ́ wɔyɛ ŋmãa kɛ hehaanii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.”—1 Timoteo 6:8.

Ha emli atse. Shia ni mli tse lɛ ji mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ mli lɛ gbɛnaa nii. Bei pii lɛ, shiai ni mli tseee lɛ jeɔ shishi kɛ tsũi amli ni tseee. Falefalefeemɔ tsɔɔ akɛ ato nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ akɛ atadei ni ewo muji shwieɔ shi yɛ pia lɛ mli. Ni nɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ fe fɛɛ lɛ, shwɛmɔ nii kɛ nitsumɔ dadei ni ashiɔ ashwieɔ shi kɛkɛ lɛ baanyɛ ekɛ oshara aba. Osharai komɛi ni baa yɛ shiai amli lɛ babaoo jɛ nii ni afeɔ lɛ basabasa lɛ hewɔ.

Eka shi faŋŋ akɛ, anyɛŋ agbála ekomefeemɔ ni kã falefalefeemɔ kɛ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ teŋ lɛ mli. Yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ shihilɛ gbɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, gbalɔ Yesaia wie “gbɛ krɔŋkrɔŋ lɛ” he. Kɛkɛ ni ekɛ wiemɔ ni haa asusuɔ nii ahe waa ni ji “mɔ ko ni he tseee enyiɛŋ nɔ” lɛ fata he. (Yesaia 35:8) Hɛɛ, amrɔ nɛɛ falefalefeemɔ he sui kpakpai lɛ haa anáa odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ etsɛŋ ni ebaato paradeiso shikpɔŋ ni nɔ tse shishi lɛ mli. Kɛkɛ lɛ, yɛ shibɔlemɔ ŋulami ni yɔɔ fɛo nɛɛ hei srɔtoi fɛɛ lɛ, gbɔmɛi fɛɛ baawo Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam kɛtsɔ falefalefeemɔ he tɛi ni efolɔ eshwie shi ni yeɔ emuu lɛ ni wɔkɛaatsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ nɔ.—Kpojiemɔ 7:9.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Shia ni mli tse lɛ ji mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ mli lɛ gbɛnaa nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Shikpɔŋ lɛ tsuɔ ehe falefalefeemɔ he nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ