Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Maŋ ko Ni Ma Gɔŋ Nɔ

Maŋ ko Ni Ma Gɔŋ Nɔ

Maŋ ko Ni Ma Gɔŋ Nɔ

YESU kɛɛ ekaselɔi lɛ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi lɛ mli akɛ: “Nyɛ ji je lɛŋ la lɛ. Maŋ ni ma gɔŋ nɔ lɛ, anyɛŋ aŋɔtee.”—Mateo 5:14.

Amamɔ Yudea kɛ Galilea maji babaoo yɛ gɔji anɔ moŋ fe ní aaamamɔ yɛ jɔɔi amli. Yiŋtoo titri fe fɛɛ hewɔ ni ahala akɛ aaamamɔ yɛ gɔji anɔ ji shweshweeshwefeemɔ hewɔ. Kɛfata asraafoi ni baatutua amɛ lɛ he lɛ, asafoi ni hàa nii fɔɔ nihaa yɛ hei ni Israelbii lɛ yɔɔ lɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 5:2; 24:2) Maŋbii ni yɔɔ ekãa lɛ baanyɛ afã shiai babaoo ni ebua amɛhe naa kuikui ni yɔɔ gɔŋ nɔ lɛ he jogbaŋŋ yɛ gbɛ ni waaa nɔ fe maŋ ni yɔɔ jɔɔ mli lɛ, nɔ ni baabi ni atswa gbogbo wulu awo he kɛha hebuu lɛ.

Akɛni bei pii lɛ, akɛ kaaloo fɔɔ Yudafoi ashiai ahe gbogboi ahe shamɔ hewɔ lɛ, abaanyɛ ana nɛkɛ shiai babaoo ni ebua amɛhe naa ni akɛ kaaloo esha he ni yɔɔ gɔŋ nɔ nɛɛ kɛjɛ shɔŋŋ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 23:3) Yɛ Palestina hulutsoo be lɛ mli lɛ, nɛkɛ maji ni yɔɔ gɔŋ nɔ nɛɛ kpɛ́ɔ tamɔ okaditoo la, taakɛ bɔ ni Mediteranea maji lɛ ji lolo yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ.

Yesu kɛ nii ni yɔɔ faŋŋ ni yɔɔ Galilea kɛ Yudea maji nɛɛ ahe lɛ tsu nii ni ekɛtsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ nitsumɔ ni esa akɛ anɔkwa Kristofonyo atsu. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nakai nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔnii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:16) Yɛ be mli ni Kristofoi tsuuu nitsumɔi kpakpai koni gbɔmɛi ajie amɛyi lɛ, hiɛ kpaaa jeŋba kpakpai ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ nɔ.—Mateo 6:1.

Nakai jeŋba kpakpai lɛ jeɔ shi faŋŋ diɛŋtsɛ yɛ Yehowa Odasefoi akpeei wuji ashishi. Beni adafitswaa wolo ko ni yɔɔ Spain lɛ wieɔ kpee ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ he lɛ, ebɔ amaniɛ akɛ: “Yɛ be mli ni miishɛɛ ni ayɔɔ yɛ jamɔŋ sanegbaai ahe lɛ miiba shi yɛ jamɔi krokomɛi amli lɛ, enɛ jeee nakai yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ. Akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛhaa sɛɛnamɔ ni Biblia lɛ yɔɔ lɛ ŋmɛɛɔ amɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii.”

Thomas, ni kwɛɔ shwɛmɔhe ko ni Odasefoi lɛ fɔɔ kɛ nitsumɔ yɛ Spain kooyi-anaigbɛ lɛ nɔ lɛ ná miishɛɛ akɛ eeehi gbɔmɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii lɛ ateŋ. Etsi be ni ekɛbaaya hejɔɔmɔ lɛ eto sɛɛ otsii babaoo bɔni afee ni enyɛ ehi shi beni afeɔ Yehowa Odasefoi akpokpaa wulu nɔ kpee lɛ. Beni mɛi ni eba kpee lɛ ateŋ mɛi babaoo, ní oblahii kɛ oblayei fata he lɛ yanina lɛ yɛ kpee lɛ sɛɛ ni amɛda lɛ shi yɛ ekome ni ekɛ amɛ efee yɛ afii ni eho lɛ amli, ni amɛkɛɛ lɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ aya nɔ jogbaŋŋ aha lɛ yɛ be lɛ mli lɛ, ejwa yaafo. Ekɛɛ akɛ: “Le ni mile nyɛ lɛ ebafee mishihilɛ mli niiashikpamɔi ni hi fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome.”

Maŋ ni ma gɔŋ nɔ lɛ gbalaa mɔ ni kwɛɔ lɛ jwɛŋmɔ ejaakɛ ejeɔ shi faŋŋ yɛ atatui lɛ amli ni akɛni shia fɛɛ shia ni yɛɔ lɛ jieɔ hulu la kpɛmɔ lɛ kpo lɛ hewɔ. Nakai nɔŋŋ anɔkwa Kristofoi yɔɔ srɔto yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ akɛ amɛaanyiɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ ni kɔɔ anɔkwayeli, jeŋba kpakpa, kɛ musuŋtsɔlɛ he lɛ sɛɛ lɛ hewɔ.

Kɛfata he lɛ, Kristofoi jieɔ anɔkwa la lɛ kpo amɛtsɔɔ kɛtsɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Bɔfo Paulo wie klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ahe akɛ: “Akɛ nɔ ni wɔhiɛ nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ, taakɛ bɔ ni ana wɔ mɔbɔ lɛ, wɔtsui efaaa . . . shi moŋ wɔkɛ anɔkwale lɛ kpojiemɔ lɛ jieɔ wɔhe wɔtsɔɔ gbɔmɛi ahenilee fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (2 Korintobii 4:1, 2) Eyɛ mli akɛ amɛkɛ shitee-kɛ-woo kpe yɛ he fɛɛ he ni amɛshiɛ yɛ lɛ moŋ, shi Yehowa jɔɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, aaafee afi 60 Ŋ.B. lɛ, Paulo nyɛ eŋma akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ “atsɔɔ bɔɔ nii fɛɛ ní yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.”—Kolosebii 1:23.

Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi hu kɛ hiɛdɔɔ susuɔ gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ akɛ ‘amɛha amɛla lɛ atso yɛ gbɔmɛi ahiɛ he nii,’ taakɛ Yesu kɛ famɔ lɛ ha lɛ. Kɛtsɔ wiemɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ wieɔ kɛ woji ni amɛkalaa lɛ nɔ lɛ, amɛgbɛɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛshwãa shikpɔji 235 nɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Bɔni afee ni amɛha mɛi babaoo ni aaanyɛ nine ashɛ Biblia mli anɔkwale la lɛ nɔ lɛ, amɛkala amɛ Biblia kasemɔ woji lɛ yɛ wiemɔi aaafee 370 mli.—Mateo 24:14; Kpojiemɔ 14:6, 7.

Yɛ hei babaoo lɛ, Odasefoi lɛ eŋɔ nitsumɔ ni wa ni ji mɛi ni eshi amɛmaji amli amɛba yɛ shiɛmɔ nitsumɔ ní atsĩ naa lɛ hewɔ lɛ awiemɔi akasemɔ lɛ efɔ̃ amɛhe nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ maŋtiasei wuji ni yɔɔ North America lɛ mli lɛ, mɛi babaoo ejɛ China kɛ Russia kɛba jɛmɛ. Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ebɔ mɔdɛŋ koni amɛkase China wiemɔ, Russia wiemɔ, kɛ wiemɔi krokomɛi bɔni afee ni amɛnyɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi heei lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ato gbɛjianɔ ní baaha atsɔɔ wiemɔi babaoo oyayaayai bɔ ni afee ni ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ be mli ni ŋmɔji lɛ ‘egba futaa ni sa kpamɔ’ lolo nɛɛ lɛ.—Yohane 4:35.

Gbalɔ Yesaia gba akɛ: “Aaaba mli akɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, Yehowa we lɛ gɔŋ lɛ aaama shi yɛ gɔji lɛ ayiteaŋ, ni aaawo enɔ fe gɔŋkpɔi lɛ; ni jeŋmaji fɛɛ aaaho kɛaaba he.” Yehowa Odasefoi lɛ miitsɔ amɛsubaŋ kɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ amɛmiiye amɛmiibua gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ koni amɛba “Yehowa we lɛ gɔŋ lɛ” nɔ koni atsɔɔ amɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ ni amɛkase Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ anɔ nyiɛmɔ. (Yesaia 2:2, 3) Taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ, miishɛɛ sane ni jɛɔ mli kɛbaa ji akɛ, amɛkɛ ekomefeemɔ ‘woɔ amɛ-Tsɛ’ Yehowa Nyɔŋmɔ ‘ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.’—Mateo 5:16; 1 Petro 2:12.