Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Falefalefeemɔ He Hiaa Ha Tɛŋŋ?

Te Falefalefeemɔ He Hiaa Ha Tɛŋŋ?

Te Falefalefeemɔ He Hiaa Ha Tɛŋŋ?

MƐI srɔtoi tsɔɔ falefalefeemɔ shishi yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ gbekɛ nuu bibioo ko nyɛ kɛɛ lɛ akɛ eya koni eyafɔ́ ehiɛ kɛ eniji ahe lɛ, ekolɛ gbekɛ nuu bibioo lɛ baasusu akɛ ewaobii ni ekɛaasɔɔ nu ni hoɔ lɛ ní ekɛ eko akpa enaabui anaa kɛkɛ lɛ fa. Shi Awo le nɔ ni hi. Emɔɔ enine shi ni ekuɔ sɛɛ ekɛ lɛ yaa hejuuhe lɛ, ni ekɛ samala kɛ nu pii sháa ehiɛ kɛ eniji ahe—yɛ bolɔmɔi ni ebolɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ!

Yɛ anɔkwale mli lɛ, falefalefeemɔ he tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ yɛ srɔtoisrɔtoi yɛ je lɛŋ fɛɛ, ni gbɔmɛi daraa ní esoro bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ falefalefeemɔ he amɛhaa. Yɛ blema beaŋ lɛ, skul srɔtoi ni mli tse ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni yɔɔ maji babaoo amli lɛ yeɔ ebuaa nikaselɔi lɛ koni amɛná falefalefeemɔ he sui kpakpai. Ŋmɛnɛ, woji bibiibii kɛ jwɛi fá babaoo yɛ skul srɔtoi komɛi amli aahu akɛ amɛje tumo nɔ moŋ fe nɔ ni eeefee he ko ni aaashwɛ loo aaagbɔle kpɔiaŋ yɛ. Ni skultsu lɛ mli hu? Darren ni ji Australia nɔtsamɔ skul ko nibii anɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ wɔnaa muji kpɔtɔɔ yɛ skultsu lɛ hu mli.” Nikaselɔi komɛi buɔ famɔ ni ji “Kɔ́ yɛ shikpɔŋ” loo “Saamɔ biɛ” akɛ eji toigbalamɔ ni akɛhaa amɛ. Naagba lɛ ji akɛ tsɔɔlɔi komɛi kɛ falefalefeemɔ tsuɔ nii akɛ toigbalamɔ nɔ̃.

Yɛ gbɛ kroko nɔ hu lɛ, jeee be fɛɛ be onukpai feɔ nɔkwɛmɔnii kpakpai yɛ falefalefeemɔ he, kɛ́ yɛ daa gbi shihilɛ mli loo yɛ nitsumɔi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ahaa maŋ lɛŋ hei babaoo feɔ basabasa, ni ahaa jɛmɛ feɔ taŋ. Nitsumɔhei komɛi ni feɔ nibii woɔ akutso lɛ mli muji. Shi kɛlɛ, jeee nitsumɔhei ni feɔ nibii kɛ jarayeli nitsumɔi ni leee nɔ ko lɛ woɔ muji lɛ, shi gbɔmɛi moŋ feɔ nakai. Yɛ be mli ni ekolɛ hiɛjoomɔ ji nɔ̃ titri ni kɛ jeŋ muu fɛɛ mujiwoo he naagba kɛ emli nibii babaoo ni ehiii baa lɛ, naagba lɛ eko jɛ falefalefeemɔ ni mɔ diɛŋtsɛ kɛtsuuu nii lɛ. Tsutsu Australia Maŋ nɔkwɛmɔ nɔ onukpa ko kpɛlɛ wiemɔ ni akɛmu sane naa nɛɛ nɔ beni ekɛɛ akɛ: “Kɛ maŋ lɛ mli baatse lɛ, belɛ esa akɛ mɔ ni ji nuu, mɔ ni ji yoo, kɛ mɔ ni ji gbekɛ he atse.”

Ni kɛlɛ, mɛi komɛi nuɔ he akɛ falefalefeemɔ ji mɔ diɛŋtsɛ sane ni no hewɔ lɛ ejeee mɔ kroko he sane ko. Ani nakai eji diɛŋtsɛ?

Falefalefeemɔ he hiaa waa kɛ́ eji nɔ ni kɔɔ wɔniyenii ahe—kɛ́ wɔheɔ yɛ jara nɔ, wɔyeɔ yɛ niyelihe, loo wɔyeɔ nii yɛ wɔnaanyo ko shia. Aakpa gbɛ akɛ mɛi ni tsuɔ niyenii ahe nii loo amɛtoɔ niyenii amɛhaa wɔ lɛ titri kɛ falefalefeemɔ he tɛ ni nɔ kwɔ ni afo afɔ̃ shi lɛ atsu nii. Niji ni he ewo muji—amɛnɔ̃ lɛ loo wɔnɔ̃ lɛ—baanyɛ ekɛ helai babaoo aba. Ni helatsamɔhei—ni he hiaa fe he fɛɛ he, he ni wɔkpaa gbɛ akɛ akɛ falefalefeemɔ aaatsu nii yɛ jɛmɛ lɛ hu? The New England Journal of Medicine lɛ bɔ amaniɛ akɛ ekolɛ datrɛfoi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi ni fɔɔɔ amɛdɛŋ lɛ ji nɔ ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni helatsɛmɛi yeɔ tsɛŋemɔ helai ni haa afiteɔ shika ni shɛɔ dɔlai akpekpei toi akpei nyɔŋma daa afi koni atsa lɛ. Nɔ ni wɔkpaa gbɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ ji akɛ, falefalefeemɔ ni mɔ ko kɛtsuuu nii lɛ haŋ oshara aba wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ nɔ.

Eji sane ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ he waa hu kɛ́ mɔ ko—je gbɛ loo ekɛ nii ahe ni esusuuu—fite nu ni wɔnuɔ lɛ. Ni mɛɛ shweshweeshwe eji kɛji mɔ ko tee koni eyashara shi yɛ ŋshɔnaa ni ekɛ enane folo nyiɛ shia lɛ mli ni ena abuii ni mɛi ni kɛ tsofai fɔ̃ji tsuɔ nii kɛ mɛi krokomɛi eshi eshwie shi lɛ? Ekolɛ sane ko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔbi wɔhe ji akɛ: Ani akɛ falefalefeemɔ tsuɔ nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshia mli?

Suellen Hoy bi yɛ ewolo ni ji Chasing Dirt lɛ mli akɛ: “Ani wɔhe tse jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni wɔji tsutsu ko?” Eha hetoo akɛ: “Ekolɛ ebɛ lɛ nakai.” Ewie maŋ shihilɛ mli nifeemɔ sui ni atsakeɔ lɛ he akɛ no ji nɔ̃ titri hewɔ ni eba lɛ nakai. Akɛni be falɛ ni mɛi kɛhiɔ amɛshia mli lɛ baa shi be fɛɛ be hewɔ lɛ, nɔ ni amɛfeɔ kɛkɛ ji akɛ, amɛwoɔ mɔ kroko nyɔmɔ koni ebasaa amɛshia lɛ mli eha amɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, falefalefeemɔ ni mɔ aaahiɛ mli yɛ he ni eyɔɔ lɛ jeee mɔ diɛŋtsɛ sane ni he hiaa dɔŋŋ. Nuu ko kɛɛ akɛ: “Mishaaa hejuuhe lɛ—mifeɔ mihe falefale. Kɛ hoo kwraa lɛ, kɛ́ mishia ewo muji lɛ, mihe tse.”

Shi kɛlɛ, falefalefeemɔ he hiaa waa fe bɔ ni anaa wɔ yɛ kponɔgbɛ ahaa. Eji nɔ ko ni kɔɔ shihilɛ kpakpa he shishitoo mlai fɛɛ he. Eji jwɛŋmɔŋ kɛ tsui lɛ mli shihilɛ kpakpa hu ni kɔɔ wɔjeŋba kɛ jamɔ he. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni enɛ ji anɔkwale ha.