Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hiɛnyiɛmɔ Kpakpa—Nɛgbɛ Wɔbaaná Yɛ?

Hiɛnyiɛmɔ Kpakpa—Nɛgbɛ Wɔbaaná Yɛ?

Hiɛnyiɛmɔ Kpakpa—Nɛgbɛ Wɔbaaná Yɛ?

BIBLIA lɛ kɛɔ akɛ: “Shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” (Hebribii 3:4; Kpojiemɔ 4:11) Akɛni Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji wɔ Bɔlɔ hewɔ lɛ, “ele wɔsu kɛ wɔbaŋ.” (Lala 103:14) Ele wɔgbɔjɔmɔi kɛ wɔhiamɔ nii lɛ jogbaŋŋ. Ni akɛni eji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ hewɔ lɛ, eesumɔ ni eha wɔnine ashɛ wɔhiamɔ nii lɛ anɔ. (Lala 145:16; 1 Yohane 4:8) Nakai nɔŋŋ hu ebaatsu hiɛnyiɛmɔ kpakpa ni he hiaa wɔ lɛ he nii.

Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ejaje akɛ: “Naa, mikɛ lɛ efee odase miha majimaji lɛ, [“hiɛnyiɛlɔ,” NW] kɛ mlawolɔ ha majimaji lɛ!” (Yesaia 55:4) Nɔ ni fata tsabaa ni abaaná aha ŋmɛnɛŋmɛnɛ hiɛnyiɛmɔ he naagba lɛ he ji ní ayɔse Hiɛnyiɛlɔ—ni Ofe lɛ diɛŋtsɛ ehala lɛ nɛɛ—ní wɔkpɛlɛ ehiɛnyiɛmɔ nɔ. Belɛ namɔ ji Hiɛnyiɛlɔ kɛ Mlawolɔ ní agba yɛ ehe afɔ̃ shi nɛɛ? Mɛɛ hesaai eyɔɔ ákɛ hiɛnyiɛlɔ? Nɛgbɛ ebaanyiɛ wɔhiɛ kɛya? Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná ehiɛnyiɛmɔ lɛ he sɛɛ?

Hiɛnyiɛlɔ ni Awo Ehe Shi lɛ Eba

Aaafee afii 2,500 ni eho nɛɛ lɛ, bɔfo Gabriel bapue yɛ gbalɔ Daniel hiɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Ná ole, ní ojwɛŋ he, akɛ kɛjɛ beyinɔ ní wiemɔ aaaje kpo akɛ aku sɛɛ ayatswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ kɛyashi mɔ ni afɔ lɛ mu ni ji [“Hiɛnyiɛlɔ,” NW] lɛ nɔ lɛ, efeɔ otsii kpawo, ni otsii nyɔŋmai ekpaa kɛ enyɔ mli lɛ aaaku sɛɛ ayatswa lɛ ekoŋŋ, blohu kɛ gbogbo fɛɛ yɛ fimɔ bei amli.”—Daniel 9:25.

Eyɛ faŋŋ akɛ, bɔfo lɛ miiha Daniel miile be pɔtɛɛ ní Hiɛnyiɛlɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ baaba. ‘Mesia ni ji Hiɛnyiɛlɔ’ lɛ baapue yɛ otsii 69 naagbee loo afii 483 naagbee, kɛji akane kɛjɛ 455 D.Ŋ.B. beni wiemɔ je kpo akɛ asaa atswa Yerusalem ekoŋŋ lɛ. * (Nehemia 2:1-8) Mɛni ba beni nakai be lɛ ba enaagbee lɛ? Sanekpakpa ŋmalɔ Luka kɛɛ akɛ: “Agbɛnɛ Kaisare Tiberio maŋtsɛyeli afi ni ji nyɔŋma kɛ enumɔ lɛ mli, beni Pontio Pilato yeɔ amralo yɛ Yudea, ni Herode yeɔ tetrarke yɛ Galilea [yɛ afi 29 Ŋ.B.] . . . lɛ, Nyɔŋmɔ wiemɔ ba Zakaria bi Yohane nɔ, yɛ ŋã lɛ nɔ. Ni eba Yordan niiaŋ fɛɛ, ni eshiɛɔ tsuitsakemɔ baptisimɔ ni akɛnáa eshaifaa.” Yɛ nakai beaŋ lɛ, ‘maŋ lɛ miikpa’ Mesia ni ji Hiɛnyiɛlɔ lɛ ‘gbɛ.’ (Luka 3:1-3, 15) Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi asafoku ba Yohane ŋɔɔ moŋ, shi jeee lɛ ji Hiɛnyiɛlɔ lɛ.

Kɛkɛ ni aaafee October afi 29 Ŋ.B. lɛ, Yesu ni jɛ Nazaret lɛ ba Yohane ŋɔɔ koni ebaptisi lɛ. Ni Yohane ye odase akɛ: “Mina Mumɔ lɛ yi shi kɛjɛ ŋwɛi tamɔ okpo, ni ebahi enɔ. Ni mi lɛ mileee lɛ, shi mɔ ni tsu mi akɛ mibabaptisi yɛ nu mli lɛ, lɛ nɔŋŋ ekɛɛ mi akɛ: Mɔ nɔ ni ooona akɛ Mumɔ lɛ yiɔ ni ehiɔ enɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni baptisiɔ yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ mli lɛ. Ni mina, ni miye he odase akɛ Nyɔŋmɔ bi lɛ nɛ.” (Yohane 1:32-34) Beni abaptisi Yesu lɛ, ebatsɔ Hiɛnyiɛlɔ ni afɔ lɛ mu—Mesia, loo Kristo.

Hɛɛ, mɔ ni awo ehe shi ni ji “[“hiɛnyiɛlɔ,” NW] kɛ mlawolɔ ha majimaji lɛ” bafee Yesu Kristo. Ni kɛji wɔpɛi esui ákɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ mli wɔkwɛ lɛ, wɔyɔseɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ ehiɛnyiɛmɔ lɛ hi kwraa fe nibii ni ataoɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ hiɛnyiɛlɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ he.

Mesia Lɛ—Eji Hiɛnyiɛlɔ ni Hi Jogbaŋŋ

Hiɛnyiɛlɔ kpakpa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ haa ni eyeɔ ebuaa mɛi ni yɔɔ eshishi lɛ koni amɛná nyɛmɔ kɛ hesaai bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu amɛnaagbai ahe nii yɛ omanyeyeli mli. Wolo ni ji 21st Century Leadership: Dialogues With 100 Top Leaders lɛ kɛɛ akɛ: ‘Enɛ ji nɔ ko ni he hiaa kɛha afii ohai 21 lɛ mli hiɛnyiɛlɔ ni yeɔ omanye lɛ.’ Kwɛ bɔ ni Yesu sáa etoibolɔi lɛ jogbaŋŋ koni amɛtsu daa gbi shihilɛi ahe nii! Bo lɛ susumɔ ewiemɔ—Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ—ni eha ni ehe gbɛi fe fɛɛ lɛ he okwɛ. Ŋaawoi kpakpai babaoo yɛ wiemɔi ni aŋma yɛ Mateo yitso 5 kɛyashi 7 lɛ mli.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ ŋaawoo ni Yesu kɛha yɛ mɛi ateŋ béi saamɔ he lɛ he okwɛ. Ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ní oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ní okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha.” (Mateo 5:23, 24) Hegbɛ ni aaaŋɔ ni akɛ mɛi krokomɛi akpata lɛ ji nɔ ni yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe—fe jamɔŋ nifeemɔ po, tamɔ nikeenii ni akɛhaa yɛ sɔlemɔwe lɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ yɛ Yerusalem taakɛ Mose Mla lɛ biɔ lɛ. Kɛ jeee nakai lɛ, Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ jamɔŋ nifeemɔi lɛ anɔ. Ŋaawoo ni Yesu kɛha lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ ŋmɛnɛ taakɛ eji afii ohai abɔ komɛi ni eho lɛ.

Yesu ye ebua etoibolɔi lɛ hu koni amɛkwa jeŋba shara he tsɔne lɛ. Ewo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ blemabii lɛ akɛ: ‘Kaafite gbala!’ Shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:27, 28) Mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni sa jogbaŋŋ nɛ! Mɛni hewɔ esa akɛ wɔje nifeemɔ ni kɛ mɔ boteɔ gbalafitemɔ mli lɛ shishi kɛtsɔ ehe susumɔi ni wɔɔná nɔ? Yesu kɛɛ akɛ, tsui lɛ mli ji he ni ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ jɛɔ. (Mateo 15:18, 19) Eji nilee yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ wɔɔbu wɔtsui lɛ he.—Abɛi 4:23.

Ŋaawoo ni hi jogbaŋŋ hu ni tsɔɔ mɔ diɛŋtsɛ henyɛlɔi ni eeesumɔ amɛ, ni tsɔɔ nihamɔ babaoo, ni tsɔɔ heloonaa kɛ mumɔŋ nibii ahe jwɛŋmɔ kpakpa ni aaaná, kɛ ekrokomɛi lɛ yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. (Mateo 5:43-47; 6:1-4, 19-21, 24-34) Yesu tsɔɔ etoibolɔi lɛ bɔ ni afeɔ ataoɔ Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ po kɛtsɔ tsɔɔmɔ ni etsɔɔ amɛ bɔ ni amɛaafee amɛsɔle lɛ nɔ. (Mateo 6:9-13) Mesia ni ji Hiɛnyiɛlɔ lɛ wajeɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni etoɔ amɛhe gbɛjianɔ koni amɛtsu naagbai ni adesai kɛkpeɔ lɛ ahe nii.

Wiemɔ ni Yesu kɛje ewiemɔi lɛ ashishi shii ekpaa sɔŋŋ yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ ji “nyɛnu akɛ, akɛɛ akɛ” loo “asaŋ akɛɛ akɛ,” shi no sɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni ekɛ susumɔ kroko ha ni kɛɔ akɛ, “shi mi lɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ.” (Mateo 5:21, 22, 27, 28, 31-34, 38, 39, 43, 44) Enɛ tsɔɔ akɛ bei pii lɛ etoibolɔi lɛ feɔ amɛnii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ, taakɛ blemasaji ni Farisifoi lɛ kɛ amɛnaabu jajeɔ lɛ tsɔɔ lɛ. Shi agbɛnɛ lɛ, Yesu miitsɔɔ amɛ nifeemɔ gbɛ kroko—nɔ ni jieɔ Mose Mla lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ lɛ kpo. No hewɔ lɛ, Yesu kɛ tsakemɔ ko miiba, ni efee enɛ yɛ gbɛ ni ha efee mlɛo kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛaakpɛlɛ nɔ lɛ nɔ. Hɛɛ, Yesu tsirɛ gbɔmɛi koni amɛfee tsakemɔi ni sa kadimɔ yɛ amɛshihilɛi amli, yɛ mumɔŋ kɛ jeŋba mli. Enɛ ji anɔkwa hiɛnyiɛlɔ kadimɔ nii.

Nitsumɔ nɔkwɛmɔ he nikasemɔ wolo ko tsɔɔ bɔ ni ewa akɛ akɛ tsakemɔ ko ni tamɔ nakai aaaba. Ekɛɛ akɛ: “Ehe miihia ni mɔ ni kɛ tsakemɔ lɛ baa [ni ji hiɛnyiɛlɔ] lɛ aná henumɔ ni maŋbii ashihilɛ he nitsulɔ yɔɔ, sɛɛyoomɔ ni jwɛŋmɔ he nilelɔ yɔɔ, hewalɛ ni gbɛ kakadaŋŋ he foidalɔ kɛjoɔ foi, ekãa babaoo ni gbee ni he yɔɔ gbeyei yɔɔ, hekɛnɔfɔɔ ni mɔ ni kɛ ehe futuuu mɛi yɔɔ, kɛ tsuishitoo ni jamɔŋ mɔ krɔŋkrɔŋ yɔɔ. Ni kɛ́ ayɛ sui nɛɛ fɛɛ eko po lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni maa nɔ mi akɛ aaaye omanye.”

Sane ko ni aŋma ni yitso ji “Hiɛnyiɛmɔ: Ani Sui Ahe Hiaa?” lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ hiɛnyiɛlɔi afee amɛnii bɔ ni amɛaasumɔ ni amɛsɛɛnyiɛlɔi afee amɛnii aha.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, hiɛnyiɛlɔ kpakpa tsuɔ nɔ ni eshiɛɔ lɛ he nii. Kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale ha yɛ Yesu Kristo he! Hɛɛ, etsɔɔ mɛi ni kɛ lɛ yɔɔ lɛ koni amɛba amɛhe shi, shi ekɛ nɔ ko ni amɛaatsɔ nɔ amɛkase nii hu ha amɛ kɛtsɔ amɛnaji ahe ni efɔ nɔ. (Yohane 13:5-15) Etsũuu ekaselɔi lɛ kɛyaaa kɛkɛ koni amɛyashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, shi emia ehiɛ waa diɛŋtsɛ yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli. (Mateo 4:18-25; Luka 8:1-3; 9:1-6; 10:1-24; Yohane 10:40-42) Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ hu yɛ heshibaa ni afeɔ ahaa hiɛnyiɛmɔ lɛ mli. Ewie yɛ ehe akɛ: “Bi lɛ diɛŋtsɛ nyɛŋ eto eyiŋ efee nɔ ko, ja nɔ ni enaa akɛ tsɛ lɛ feɔ lɛ.”—Yohane 5:19.

Nɔ ni asusu he kɛtsɔ hiɛ ni tsɔɔ nɔ ni Yesu kɛɛ ni efee lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ lɛ ji Hiɛnyiɛlɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etee hiɛ kwraa fe tɛi fɛɛ ni adesai efolɔ eshwiẽ shi kɛha hiɛnyiɛmɔ kpakpa lɛ. Yesu eye emuu. Akɛni egbooo dɔŋŋ yɛ egbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ hewɔ lɛ, ehiɔ shi daa. (1 Petro 3:18; Kpojiemɔ 1:13-18) Mɛɛ adesa hiɛnyiɛlɔ baanyɛ aná hesaai nɛɛ?

Mɛni Esa akɛ Wɔfee?

Ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ lɛ, Mesia ni ji Hiɛnyiɛlɔ lɛ baajɔɔ adesai ni baa amɛhe shi lɛ. Ŋmalɛi lɛ kɛ shiwoo haa yɛ enɛ he akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.” (Yesaia 11:9) “Mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.” (Lala 37:11) “Mɔ fɛɛ mɔ aaatá eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.” (Mika 4:4) “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:3, 4.

Je lɛ miiná naagba yɛ hiɛnyiɛmɔ mli ŋmɛnɛ. Shi kɛlɛ, Yesu Kristo miinyiɛ mɛi ni he jɔ lɛ ahiɛ kɛmiibote toiŋjɔlɛ jeŋ hee ko mli, he ni abaafee adesai heshibalɔi lɛ ekome yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ jamɔ mli, ni amɛbaaya hiɛ kɛbote emuuyeli mli. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔtao be koni wɔkɛná anɔkwa Nyɔŋmɔ kɛ e-Hiɛnyiɛlɔ ni ehala lɛ lɛ he nilee ni wɔfee nii yɛ nakai nilee lɛ kɛ gbeekpamɔ naa!—Yohane 17:3.

Nibii ni tsɔɔ bulɛ ni hi fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ni wɔɔná wɔha mɔ ji ni wɔɔkase mɔ lɛ. Belɛ ani esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔkase Hiɛnyiɛlɔ ni fe fɛɛ yɛ adesa yinɔsane mli—Yesu Kristo? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nakai? Mɛɛ hewalɛ ehiɛnyiɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ baaná yɛ wɔshihilɛi anɔ? Abaasusu sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ahe yɛ nikasemɔi enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kwɛmɔ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! wolo lɛ, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 186-192 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Daniel gba Hiɛnyiɛlɔ ni baa ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ he sane

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Yesu nitsɔɔmɔi lɛ sáa gbɔmɛi koni amɛtsu shihilɛ mli naagbai ahe nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yesu baanyiɛ adesai ni baa amɛhe shi lɛ ahiɛ kɛbote toiŋjɔlɛ jeŋ hee ko mli